Esileht > Lood

Lood

Rasmus Pedanik: Professionaalide vabatahtlik tegevus toob kasu tervele ühiskonnale

Kodanikuühendused, kel napib vahendeid professionaalide palkamiseks, võiksid abi saada sotsiaalselt vastutustundlikelt ettevõtetelt ja riigiasutustelt, kes nõustuksid investeerima oma spetsialistide aega ühenduste abistamiseks.

Ärgitamaks sellist suhtlust kodanikuühenduste ja ettevõtjate vahel, kutsus siseministeerium tänavu ellu pilootprojekti, kus viis tublit ettevõtet ja kümme kodanikuühendust saavad proovida, kuidas professionaalide vabatahtlik tegevus toimib. Kuna riigiasutustes on samuti palgal palju selliseid oma eriala spetsialiste, kes võiksid mittetulundusühingutes vabatahtlikena abiks olla, kutsuti paralleelselt osalema ka viis ministeeriumi.

„Eesmärk on, et tööandja annaks töötajatele võimaluse töö ajast panustada vabatahtlikult mõne organisatsiooni, ühenduse või projekti juures," selgitab regionaalministri nõunik Rasmus Pedanik, mida projekt endast kujutab. „Sellest peaks tulu tõusma kõigile osapooltele, laiemalt aga kogu ühiskonnale."

Pedaniku sõnul on pilootprogrammi strateegiline eesmärk, et ettevõte võidaks sellisest tegevusest, kuna see võimaldaks paremini motiveerida töötajaid, inimeste oskused areneksid, väheneksid koolituskulud ja paraneks ettevõtte maine ühiskonna silmis. Kõige selle saavutamiseks võiks ettevõte igale töötajale eraldada aastas või kuus mingi kindla perioodi, mille jooksul inimene saaks oma professionaalseid teadmisi rakendada kodanikuühenduse hüvanguks.

Sihiks on, et töötaja jääks organisatsiooniga võimalikult tihedalt seotuks ja leiaks vabatahtliku tegevuse kaudu lisamotivatsiooni oma tööd veelgi paremini teha, kuna oma oskused tuleb teisiti proovile panna. Lisaks võib töötaja näha selles võimalust pääseda välja igapäevasest töörutiinist, saada lisakoolitust ja pikemas perspektiivis aidata kaasa parema ühiskonna loomisele.

„Ettevõtete vabatahtlik tegevus on Eestis alles lapsekingades ja ka sotsiaalne vastutus on alles algusfaasis," tunnistab Pedanik. „Muidugi on ka väga häid näiteid, aga meil on vabatahtlikke siiski vähem kui paljudes teistes riikides. Võib-olla jättis nõukogude periood ühiskondlikust kasulikust tööst imeliku kuvandi."

Pilootprojekti on vaja selleks, et professionaalne vabatahtlik tegevus saaks mingi organiseerituma raamistiku - et kõik osapooled mõistaksid paremini, millega tegu; kuidas koostöö peaks olema korraldatud ja et tööandjate suhtumine muutuks soosivamaks ning toetavamaks. Samuti tuleb mõelda sellele, et kogu ettevõtmisega jääksid rahule nii vabatahtlik, tööandja kui ka kodanikuühendus.

Selleks korraldatakse erinevaid koolitusi pilootprojektis osalevatele ettevõtetele, õpetamaks neid, kuidas vabatahtlikke ja ettevõtet koostööks ette valmistada ning kuidas innustada töötajaid ja juhte panustama aega ka vabatahtlikku tegevusse.

„Pilootprojekti kaudu saame luua ettevõtetele ja nende töötajatele võimalused, saame selgitada, mis kasu sellest tõuseb kõigile osapooltele," sõnab Pedanik. „Sellise osaluse kaudu saaksid inimesed kanda oma professionaalset oskust üle vabatahtlikku tegevusse."

Pilootprogramm viiakse ellu Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames regionaalministri koordineerimisel. Programmi rakendamist jätkatakse 2011.-2014. aasta Kodanikuühiskonna arengukava raames.

Mida tähendab ettevõtete vabatahtlik tegevus?

Ettevõtete ja avaliku sektori vabatahtlik tegevus on töötajate aja, oskuste ja energia panustamine kodanikuühiskonna arengusse. Selle abil peaks kasvama asutuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonna koostöö, mis omakorda peaks parandama kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja elujõulisust.

Miks peaksid tööandjad panustama töötajate vabatahtlikku tegevusse?

Tihedamat koostööd oleks tarvis, kuna ühelt poolt ei jagu kodanikuühendustel sageli vahendeid professionaalse tööjõu palkamiseks, tihti on puudu ka erialastest teadmistest ja kogemustest, et oma organisatsiooni eesmärke mõjusamalt täita. Teiselt poolt on vaja tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikuna panustamise võimalustest ning sellega kaasnevast kasust nii endale, oma organisatsioonile kui ka kogu ühiskonnale.

Pilootprogrammiga soovitakse luua toimiv koostöövõrgustik kolme sektori vahel ning koguda eeskujulikke vabatahtliku tegevuse koostööpraktikaid edaspidiseks.

Rohkem infot leiab pilootprogrammi kodulehelt www.vabatahtlik.blog.com.

Osalevad ettevõtted

Coca-Cola Hellenic
Eesti Energia
Elion
Swedbank
Tallinna Vesi

Osalevad kodanikuühendused

Abja Kaugtöökeskus
European Anti Poverty Network Eesti (EAPN) Eesti
Eesti Kõrgkoolitennise Liit
Eesti Naabrivalve
Eesti Skautide Ühing
Eesti Vähiliit
Eesti Väitlusselts
Kodukant Läänemaa
Lastekaitse Liit
Loomakaitse Selts

Osalevad ministeeriumid

keskkonnaministeerium
kultuuriministeerium
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
põllumajandusministeerium
siseministeerium

• Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
• 2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Kõik lood