Esileht > Lood

Vabatahtlike lood

Vabatahtlikust abilisest ametnikuks

Minu lugu sai alguse umbes poolteist aastat tagasi, kui kuskilt internetifoorumist lugesin selle kohta, et Eestis on käivitunud vabatahtlike kriminaalhooldusabiliste süsteem.

Kuna olin oma eriala valinud just selle valdkonna järgi, olin muidugi väga huvitatud ning otsisin võimalust asjaga lähemalt tutvuda. Niidiotsad viisid Tartu Maakohtu Kriminaalhooldustalituse juhataja Ülle Kundini ning lõpuks olingi ma kriminaalhooldusabiline. Valisin oma sihtgrupiks alaealised kliendid, kellega oli eriti tore töötada, kuid tegelesin jooksvalt igasuguste klientidega (aga otse loomulikult on nad kliendid, mis teie siis arvasite?). Just paar päeva tagasi lõppes katseaeg hooldusalusel, kellega viisin läbi oma esimese kliendikohtumise, kuidagi kahju oli küll...

See on töö, kus õpid tundma inimesi, kes on elus eksinud, kuid kellele sellegipoolest tuleks anda võimalus end näidata muutumisvõimelisena. Igatahes kaovad kriminaalhooldajana töötades ära sellised eelarvamused, et kriminaalkorras karistatud isik on üdini halb ja ebainimlik olend, kes ei soovigi muutuda - see ei ole nii. Lihtsalt peab mõistma neid kui inimesi. Seda mitte teha tundub mulle täiseti võimatu, eriti muidugi noorte puhul. Nüüdseks olen juba kriminaalhooldusametnik ning see toob kaasa omad eelised ja puudused. Kahjuks ei ole enam aega süveneda oma klientidesse nii palju kui varem, ega ole suurt võimalust endale ise kliente valida, nagu oli siis, kui olin kriminaalhooldusabiline. Siiski on töö sisu sama, alati väljakutseid pakkuv ja huvitav. Kindlasti olen tänu sellele enda jaoks mitmeid asju ümber mõelnud, väärtushinnanguid kohandanud ning mis põhiline - end proovile pannud ja a r e n e n u d :)

Kõik vabatahtlike lood