Esileht > Lood

Vabatahtlike lood

Võimalus end proovile panna

Olen Tartu Vabatahtlike Keskuse juures tegutsenud 2004. aasta sügisest alates ja kaasa löönud erinevates algatustes. Kõige rohkem  meeldibki mulle see, et saab end erineval viisil proovile panna, pakkumiste valik on üsna suur ja kui endal tahtmist on, siis igav küll ei hakka.

Abivajajaid on igasuguseid ja mina olen senini valinud üritusi või algatusi, mis mulle endale kuskilt otsast huvi pakuvad või kasulikke teadmisi võivad anda. Lastekodus õpiraskustega laste järeleaitamine, lastevastase vägivallaga võitlemise päeva ürituseks sponsorite otsimine, PÖFF-il noortefilmidele eesti keeles pealelugemine ja Caritase riskinoorte projektis mentoriks olemine on minu senised kogemused vabatahtlikuna, kõik omamoodi vahvad.

Miks ma seda teen? Esiteks ilmselt sellepärast, et ma ei kannata paigal istumist ja vajan kohutaval kombel vaheldust. Ja ülikooli kõrvalt jääb veel natuke vaba aega. Ja sellepärast ka, et vahel on ühe väikese heateoga nii lihtne kellelegi rõõmu valmistada. Ning sellest tõuseb ka mu enda tuju, kui ma saan tunda ennast millekski vajaliku ja väärtuslikuna.

Mida ma vabatahtikust tööst kasu saanud olen? Kindlasti õppinud seda, et paljut saab teha väga vähesega, tavaliselt ei nõuta vabatahtlikult mingeid erioskusi, üsna tihti saab hea tahte ja empaatiavõime abil hakkama. Toredaid uusi sõpru olen saanud. Hulgaliselt kasulikke kogemusi ja lahedaid mälestusi ühisüritustest. Ja muidugi kaasneb tihti mõne algatusega ka väike boonus, tüüpiline on, et kuigi raha ei maksta, saab süüa või tasuta osaleda mõnel üritusel, mis muidu maksaks. Sageli on aga piisav tänu juba see, kui näed, kuidas abivajaja su tuleku üle rõõmustab, sest ka tema teab, et sa ei tee seda sellepärast, et pead tegema, vaid tahad vabatahtlikult teha.

Kõik vabatahtlike lood