Esileht > Lood

Vabatahtlike lood

Tee iseendani käib läbi Pariisi

2001. aasta septembris sai minust Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlik Prantsusmaal. Kokku 11 kuud kestnud teenistuse ajal töötasin mittetulundusühingus ADICE Põhja-Prantsusmaal Roubaix's. Roubaix on linn, kus rahvastiku enamiku moodustavad immigrandid, eelkõige Poolast ja Põhja-Aafrika riikidest. Elasin Roubaix'st mõne kilomeetri kaugusel, Prantsusmaa põhjapiirkonna keskuses, Lille's. Otsustasin vabatahtlikust teenistusest osa võtta kohe, kui ma sellest kuulsin. Olin teise kursuse sotsioloogiatudeng, tulvil üllaid, kuid samas täiesti teoreetilisi ideid sellest, kuidas peaks üks hea ja tore ühiskond välja nägema. Enda meelest oli äärmiselt tolerantne inimene. Sama ruttu, kui sai otsustatud osalemine, teadsin, et tahan minna Prantsusmaale, oma lapsepõlve lemmikraamatu, „Kolme musketäri" maale.

Minu tööks oli esialgu suhelda organisatsiooni välispartneritega, olla abiks projektide kirjutamisel ning mida enam õppisin keelt, seda enam ka noortega tegelemine. Organisatsiooni eesmärgiks oli leida elus toppama jäänud noortele koht Euroopa mobiilsusprogrammides, leides neile kas vabatahtliku- või praktikakoha.

Juba esimeste nädalate jooksul sai mulle selgeks, et minu senised ettekujutused ei vasta päris tegelikkusele. Väga lihtne on turvaliselt mingis Eesti väikelinnas unistada Prantsusmaast ja enda avatuse ning tolerantsuse kohta mõtteid heietada. Hoopis raskem on, kui ühel hetkel oled iseendaga silmitsi ja selgub, et ei ole sa midagi nii tolerantne, vaid täis eelarvamusi. Enda rassistlike hoiakute olemasolu tunnistamine oli esimene võit iseenda üle, teine oli neist hoiakutes ülesaamine. Ja see teine on kõige suurem võit. Ma olen selle üle uhke.

Parajaks väljakutseks oli ka tööelu puudutavate kultuuriliste iseärasuste mõistmine ning nendega arvestama õppimine. Ja loomulikult tuli mul palju õppida Euroopa Liidu programmide sisu ning nendest taotlemise kohta. Kõige huvitavam külg noorel inimesel üksi välismaale minemisel on aga kindlasti iseendaga üksinda jäämine. Siis lihtsalt peab enda sisse vaatama ja miski ei ole enam iseenesestmõistetav.

Eestisse tagasi tulles naasin Tartu Vabatahtlike Keskusesse (TVK), mis tol hetkel oli veel Peipsi Koostöö Keskuse projekt. Selgus, et kõik Prantsusmaal õpitu kulub siin marjaks ära. Juba esimese poolaasta jooksul kirjutasime esimesed edukad projektid, millest üks oli Tulevikukapitali projekt, mille eesmärgiks on EVSis saadud kogemuse põhjal edasise tegevuse jätkamine. Minu Tulevikukapitaliks sai Tartu Vabatahtlike Keskuse ametlik asutamine, tööks vajaliku soetamine ja vabatahtlikuse alaste infopäevade korraldamine. Ühes TVK suurepärase ning ülimotiveeritud meeskonnaga sai see projekt läbi viidud ning tubli panus TVK arengusse antud. Koostöö jätkus ka Prantsuse organisatsiooniga, kellelt võtsime vastu kaks korda kaks vabatahtlikku. Töö nendega oli TVK värskele meeskonnale suureks väljakutseks ning kogemuseks. Mõneti valusa õppetunni saime partnerluse osas, kuid eks ka see tuleb TVK-le edasises töös kasuks.

Mulle oli väga suureks tunnustuseks, et Euroopa Noored Eesti büroo hindas minu vabatahtliku teenistuse ja tulevikukapitali projekti sedavõrd kõrgelt, et esitasid selle Eesti-poolseks kandidaadiks Brüsselis toimunud üritusele, mille käigus selgitati välja nö „parimat" vabatahtlikuprojekti. Suure tunnustuse sain ka seeläbi, et meie projekt valiti Brüsseli poolt lõppfinaali nelja finalisti hulka.

Kahe aasta vabatahtliku töö kogemus oli mulle andnud teadmise, et tahan jätkata oma õpinguid hoopis teisel erialal kui mu senine. Kandideerisin seega edukalt keskkonnateaduste magistrantuuri ning leidsin ennast mõne aja pärast jälle välismaalt.

Täna töötan valitud erialal. Kasuks on tulnud nii omandatud keeled kui rahvusvahelise suhtlemise kogemus. Rääkimata teadmisest, kes ma olen ja mida ma tahan. TVK on paraku kaugel Tartus, kuid see-eest elujõulisem kui kunagi varem. Mina aga käin ikka vabatahtlikuks siin ja seal, kus vaja ja kus kuulda on. Sest kui juba ükskord alustada, siis sellest vabatahtlikuse haigusest enam lahti ei saa. 

Kõik vabatahtlike lood