Esileht > Lood

Vabatahtlike lood

Mida annab mulle vabatahtlikuks olemine

Mina olen erinevates projektides vabatahtlikuna kaasa löönud juba peaaegu kaks aastat. Ei mäletagi enam täpselt, millal ma tegin otsuse uurida ikka ise järgi, millega need vabatahtlikud siis meie linnas tegelevad.

Tartu Vabatahtlike Keskusest kuulsin ma esmakordselt ühelt sõbralt, kes liitus natuke enne mind ning kuna ma nägin vabatahtlikuna tegutsemises võimalust midagi uut ja huvitavat järgi proovida või kogeda, otsustasin ka ise liituda ja seda otsust pole mul siiani tulnud veel kahetseda.

Neid otsitud kogemusi on mul nüüd hangitud kohe mitmest valdkonnast - olen töötanud pool aastat Annelinna lastekeskuses, aidanud koristada Emajõe kaldapealset, löönud kaasa Tartu Filmifestivalil ning Prima Vista kirjandusfestivalil, süüdanud lastekaitsepäeval küünlaid jne. Just tegevuste ning võimaluste mitmekesisus ongi vabatahtlikuks olemise juures üks olulisemaid väärtusi ja seepärast on minu meelest ka väga keeruline üheselt defineerida vabatahtlikku tööd kui sellist. Võimalusi on lõputult, samas kui kohustusi saab ise reguleerida. Loomulikult olen ma seotud mingi projektiga, kui ma luban kuskil abiks olla, kuid samas on mul alati võimalus ainult endale meelepäraseid tööpakkumisi vastu võtta.

Kuigi on hästi teada, et vabatahtlikud oma töö eest mingit tasu ei oota ega saa, pole see siiski minu meelest alati nii. Inimene võib olla ükskõik kui eneseohverduslik, kuid peaaegu alati on stiimuliks ja motivatsiooniks millegagi tegelema hakkamisel isiklik kasu. Suurim erinevus nii-öelda „tavalise tööga" seisnebki selles, et rahalist tasu ei saada ning seega pööratakse paratamatult rohkem tähelepanu muudele „tasudele", milleks enamasti on hea enesetunne kellegi teise aitamisest, isiklik areng, võib-olla ka uute sõprade leidmine või lihtsalt toreda seltskonnaga koos ajaveetmine. Kuna rahalisele poolele pööratakse siin elus ikka rohkem tähelepanu (mis on ka loomulik, sest ega ilma rahata ikka tänapäeval elada pole võimalik), siis on sellised eneseavastuslikud momendid siin elus veelgi väärtuslikumad.

Minu jaoks oli igas mõttes kõige huvitavam ja kasulikum Annelinna lastekeskuses töötamine, kuna ma kohtasin seal selliseid inimesi, kellega muidu poleks ilmselt kokku puutunud. Puutusin kokku ka erinevate väärtushinnangutega, probleemide ja rõõmudega. Mõistsin, et mõned asjad, mis minu jaoks näivad ehk tühised, võivad kellegi teise jaoks väga olulised olla ja vastupidi. Samuti on mul nüüd päris palju kümneaastaseid sõbrannasid, kes mulle alati tere ütlevad, kui me kuskil kokku juhtume ning ikka tuleb ju naeratus näole, kui keegi mind keset kaubanduskeskust äkki kallistama jookseb. Üldiselt aga soovitaks ma kõigil inimestel vahelduseks teha midagi täiesti omakasupüüdmatut, sest ega enne ju teada ei saa, mis tunne see olla võiks, kui ise järgi ei proovi.

Kõik vabatahtlike lood