Esileht > Lood

Vabatahtlike lood

Samm unistustele lähemale

Vabatahtlik töö on mänginud minu elus võluri rolli. See on olnud teekond, mis viinud mind eluhetkedeni, milledeni olen soovinud ja unistanud jõuda.

Olen teinud vabatahtlikku tööd nii töökogemuse saamiseks, uute tutvuste leidmiseks kui ka lihtsalt tunde jaoks, mida vabatahtlik töö kingib. Vabatahtlik töö on kui sõltuvus - olles korra proovinud, tahaks seda teha veel ja veel.

Kaks aastat tagasi sügisel otsustasin jätta oma töö Eestis ning proovida sadade teiste minejate moel elu ja õnne Inglismaal. Kuigi see, mis sageli võib tunduda vajalik rahuloluks - töö, karjäärivõimalused, kindel elurütm - näis juba olemas olevat, oli minu hingel siiski kripeldamas soov otsida seda, mida tegelikult tahan teha. Nii võtsingi vastu väljakutse lükata kõrvale võimalused, mis kätte võideldud, kuid ei tundunud õiged, ning astuda vastu tundmatule, kus võis peituda see, mida tegelikult otsin.

Minu esimeseks väljakutseks oli endale võimaluste loomine Londonis. Ma ei osanud keelt, puudusid tutvused ning kõik oli nii võõras ja uus, et esimese hooga ei teadnud, kuidas ja kust alustada. Olin aastaid olnud tegev koolituste valdkonnas ning seda teed tahtsin ka jätkata. Aga kuidas alustada linnas, kus ilma keele ja kohaliku kogemuseta oled sa ainult „mees metsast"? Avastades Inglismaa võlud ja edulood, mis seotud vabatahtliku tööga, otsustasingi alustada just sealt. Inglismaal on vägagi tavapärane, et kui soovid leida tööd või vahetada töövaldkonda, siis kogemuste saamiseks ja meelepärase tegevuse leidmiseks ei ole vabatahtlik töö enam võimalus, vaid ka vajadus.

Minugi jaoks oli vabatahtlik töö esmalt vajadus, kuid mida enam ma sellega seotud olin, seda enam hakkas minus kasvama see imehea tunne, mida teiste abistamine loob. Kaheksa kuud olin vabatahtlik organisatsioonis, mis tegeles kodutuse probleemidega. Aitasin korraldada koolitusi ja konverentse ning lisaks osalesin projektis, kus aitasin kokku koguda kodutuse teemalist infot Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, mis koos Eestiga ühinesid Euroopa Liiduga. Üheltpoolt sain kohaliku töökogemuse, teiselt poolt avardasin oma silmaringi ja arusaamu teemadel, millele ma polnud varem mõelnudki.

Paljud küsivad, et kuidas ma selle vabatahtliku koha leidsin. Ikka nii, nagu enamus võimalusi tänasel infotehnoloogia ajastul leitakse - internet oma otsingumootoritega. Kasutasin koolituse valdkonnaga seotud märksõnu ja nii ma ühel hetkel oma võimaluse avastasingi. Hiljem olen veel teisteski organisatsioonides kaasa aidanud, kuid siis on olnud ajendiks sõbra kutse ja juba teadlik pöördumine konkreetse organisatsiooni poole.

Loomulikult ei olnud vabatahtlikuna alustamine kerge, kuna samas tuli mõelda sellele, kuidas end toita ja eluaseme eest maksta. Valik oli minu: pool aega pühendasin vabatahtlikule tööle, kuna nägin seal võimalust edasi liikumiseks, ning teise poole ajast tegin ettekandja tööd. Muud võimalust ei olnud. Jah, kui olla väljas ainult raha peale, siis pole vabatahtlik töö teemaks. Minu jaoks oli raha teisejärguline ning esmajärguline oli osaleda tegevuses, mida tehes hing justkui puhkaks.

Vabatahtlik töö on tegevus meie vabast tahtest ning just seda silmas pidades peaks see olema seotud valdkonnaga, mida armastad. Sidudes end vabatahtlikuna mõne organisatsiooni või projektiga on minu jaoks oluline, et see oleks koht, kuhu saaksin anda oma oskusi ja kogemusi ning et see oleks piisavalt väljakutsuv, et õpiksin ka ise midagi uut. Tänaseks olen kindel, et kui soovid oma oskusi või teadmisi arendada, siis läbi vabatahtliku töö, mis on paljuski ainult praktiline kogemus, on võimalik õppida rohkem, kui algul arvatagi oskad. Mida olen mina õppinud? Läbi vabatahtliku töö olen saanud kuhjaga juurde enesekindlust, parandanud keeleoskust, õppinud tundma koolituste valdkonda ning omandanud palju teisi minu jaoks vajalikke oskusi ja teadmisi. Lisaks õpitule sain juurde palju tutvusi, nägin Inglismaad ja nakatusin pisikuga teha vabatahtlikku tööd ka edaspidi.

Aasta on suhteliselt pikk aeg, kuid kui selle tulemuseks on tööpakkumised, mida oled oodanud ning mille nimel pingutanud ning lisaks veel oma ettevõtmine, millest varem oled ainult unistanud, siis ei saa keegi väita, et minu kogemus vabatahtlikuna poleks olnud samm lähemale unistustele. Vahel tuleb astuda samm tagasi, et siis taas suurema hooga ja teadlikumana edasi liikuda. Usun, et tavalise tööga poleks ma koolituste valdkonda nii palju tundma õppinud kui läbi vabatahtliku tegevuse. Kuna minu unistus on alati olnud luua oma koolitusportaal, siis nüüd, tänu eelpool kirjeldatud kogemusele ja koostööle sõpradega, on see minu igapäevaseks tegevuseks.

Võib-olla polegi vale arusaam, et tee head teistele, siis teevad teised head ka sinule. Kuigi vabatahtlik töö võib olla kasuefektiga, ei asenda miski hingepaitavat tunnet, et suudad kedagi aidata, ilma et ootaks vastutasu. Ainuüksi tunne, et mina suudan midagi muuta ja oma väikeste tegudega kaasa aidata ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamisele on väärt vabatahtliku töö tegemist.

Kõik vabatahtlike lood