Esileht > Lood

Vabatahtlike lood

15 tiitlit õnnelikele inimestele

"Ei ole suuremat õnne, kui saad teha seda, mida sa tegelikult tahad," tõdes Eesti aasta vabatahtlike valimise žürii liige Lagle Parek.

Lugu ilmus ajalehes Maaleht: http://www.maaleht.ee/2008/12/11/kultuur/3746-15-tiitlit-onnelikele-inimestele

Sel aastal lisandus Eestisse 15 tiitliga pärjatud vabatahtlikku. Erinevus eelmiste aastatega võrreldes oli aga see, et kui varasemad tiitlisaajad võisid olla ka lihtsalt väga abivalmis inimesed, näiteks naabrimemme aitajad, siis nüüd tänati eelkõige uute ideede andjaid ja rahva kaasatõmbajaid.

Kuna kaasatõmbajaid on alati vähem kui kaasatulijaid, oli ka žürii töö pisut hõlpsam. "Esimesel korral (2005. aastal - toim) oli ju üle 300 kandidaadi, kelle seast pidime valima sada. Olime hullumas," meenutas Lagle Parek. "Nüüd oli palju lihtsam leida 15 ettevõtlikku ideedega inimest, kes on suutnud muuta ühiskonna suhtumisi."

Pareki sõnul on just praegusel majanduslanguse ajal saabunud vabatahtlikkuse jaoks õige hetk ning ka poliitikud on aastatega pisut küpsenud selleks, et näha n-ö rohujuure tasandil tegutsemise võimalusi.

Otsekui Lagle Pareki sõnade kinnituseks ütles vabatahtlike tunnustamise patroon president Toomas Hendrik Ilves, et paljud Eesti head asjad on tulnud vabatahtlikkusest. "Mida rohkem vabatahtlikkust, seda parem on meie elu," lausus ta.

Eesti elu muutus tänu vabatahtlikele paremaks mitmes valdkonnas: loodus sai puhtamaks, külaelu käbedamaks, eestlaste lugu ja pärimus täielikumaks.

"Vabatahtlikke ühendab soov tegutseda," ütles Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd. "Nad on inimesed, kes ei istu diivaninurgas ega kiru valitsust."

Männi sõnul ei tunne vabatahtlik töö ei vanuse, rahvuse ega ametikoha piire. "Kõrvuti meie kõigiga töötasid linnapead, ministrid ja president," lausus Mänd. "Koos suudame liigutada masse ja mägesid. Vähemalt prügimägesid."

Vabatahtlike tunnustamise korraldas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, toetasid siseministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Rahvusringhääling, Maaleht ja restoran Olde Hansa.

--------------------------------------------------------------------------------

Maaja Glaser teeb Põlvamaal elavatele lastele folkloorilaagreid

Maaja Glaser (41) on Põlva maakonna laste folkloorilaagrite idee algataja.

"Lastel oli väga palju esinemisi, aga omavahel neil sisuliselt suhelda polnud võimalik," põhjendab ta esimese laagri mõtte sündi, millest nüüdseks on välja kasvanud juba 10 kolmepäevast laagrit ning mille osaliste arv on korra jõudnud lausa 110ni. Lisaks on Glaser kodutütarde Oravarühma asutaja ja rühmavanem aastast 2001.

Helju Kukk sütitab kaaslasi head tegema

Helju Kukk (70) kuulub Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingusse alates selle loomisest 1996. aastal. "Meie põhimõte on "Tugevam aitab nõrgemat"," kinnitab ta.

 Helju Kukk on sütitanud enda eeskujul kümneid kaaslasi end teostama ning head tegema. "Miks ei võiks inimesed veel eakana mõne oma unistuse täita," arutleb Kukk, tuues näiteks kunstiringi, mida käivad juhendamas professionaalid. Kukk ise on pikka aega juhendanud Tallinnas nn Poska tänava majas õmblusringi ning pidanud ka perenaise ametit. "Meie maja on lahti iga päev," rõhutab ta.

Aado Kuhlap edendab Vastseliina vallas külaelu

"Olen Mulgimaalt pärit mees, seal oli ühistöö alati au sees," põhjendab MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse asutajaliige ja eestvedaja Aado Kuhlap (62) oma nüüdset vabatahtlikku tööd.

Põhjus, miks Kuhlapit kõige enam hinnatakse, on see, et tema algatusel sai teoks Vastseliina vallavolikogu külaelu edendamise komisjon, mis alguses lootusetuks kuulutatuna elujõuliseks muutus ning on Kuhlapi eestvedamisel viinud tänaseks selleni, et Vastseliina vallas on 9 küla- ja piirkonnavanemat ning et iga kuu esimesel teisipäeval võivad külavanemad vallavalitsusele ning volikogu esindajatele oma soovid, mured ning arvamused öelda.

 MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse kaudu esitavad külad rohkelt projekte oma elu edendamiseks. "On olnud hetki, kus omaalgatusprogrammist toetuse saamiseks on korraga esitatud seitse projekti," kinnitab Kuhlap.

Uno Aan: Ka töötud said minu mõttest indu ja lõid kaasa

Kehalise kasvatuse õpetaja ja suusatreeneri haridusega koerulase Uno Aani (72) vabatahtliku töö algus ulatub juba 40 aasta taha. "Türile 35m suusahüppemäe ehitamisel töötasin tasuta tuhat tundi," meenutab ta.

Koerusse naasnuna alustas ta tööd staadioni kallal, järgnesid korv- ja võrkpalliväljakud. Seejärel 5 km pikkune suusarada, mis nüüdseks on saanud juba 6-8 meetri laiuseks. "Õnneks suutsin kaasata noored. Ka töötud said minu mõttest indu ja lõid ettevõtmises päevade viisi kaasa," räägib Aan. Uno Aan võib end lugeda kohalike suvemängude, talimängude, põllumeeste mängude ja autorallide eestvõtjaks.

Spordile lisandus külaelu arendamine. Aan askeldas muuseumi rajamise ning Vabadussõja ausamba taastamise juures, aitas läbi viia külapäevi.

Tema eestvedamisel ja kaasabil on jäädvustatud raamatuks nelja küla ajalugu ning rajatud 48 kiviga kivikangur, et meenutada nendest küladest jäädavalt kadunud talusid.

Ning kõige tipuks on Aan suur näitemängusõber, kes nn Vaali Vabariigi 100. aastapäevaks päevakohase näidendi kirjutas.

Kõike seda kokku võttes pole ime, et mees on saanud Koeru valla au­kodaniku nimetuse.

Kõik vabatahtlike lood