Esileht > Lood

Vabatahtlike lood

Tudeng pälvis aasta vabatahtliku tiitli

Õpingukaaslased aitavad riskilapsi.

Tallinnas pärjati eile aasta vabatahtlikuks arstitudeng Peeter Kuddu, kelle eestvõttel hakkas Tartus riskilaste tugiisikuks paarkümmend tema õpingukaaslast ja kes ka ise selles töös usinalt kaasa lööb.

Lugu ilmus ajalehes Tartu Postimees: http://www.tartupostimees.ee/?id=55852

Aasta vabatahtliku rinnamärgi ja tänukirja toonud tegevuseni jõudis Kuddu aasta tagasi ühes sõpradega mõeldud mõttest, et endal on elu enam-vähem paigas, ülikooli sisse saadud, võiks ka teiste peale mõelda ja teha midagi kasulikku.

Nagu Kristina Kurm Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest Tartu Postimehele kommenteeris, küpses ideest tulemuslik töö laste ja noortega. Aasta vabatahtliku tiitli saab Kuddu ühena viieteistkümnest, kuid ainsana Tartust.

Kino või jalgpall

Kuidas aga sai mõttest tegu? Ühes praktikumis kohtas Kuddu inimesi, kes töötavad laste tugikeskuses.

«Öeldi, et kui rühma saab kokku, hakkame pihta,» rääkis Kuddu. Rühm tähendas inimesi, kellele antakse baaskoolitus programmis Vanem Vend, Vanem Õde kaasa löömiseks.
Programmi idee on, et noored võtavad enda hoole alla ühe lapse, kellele nad püüavad olla toeks nagu vend või õde, talle seltsi pakkuda, teda nõustada ja juhendada.

Koolitusel õpetatakse, kuidas lahendada kriisiolukordi ja kuidas läheneda lapsele, kellel on probleeme.

Kuddu ütles, et loomulikult ei suuda tugiisik olla täiel määral pereliikme eest, aga ta saab käia näiteks jalutamas või kinos või näiteks jalgpalli mängimas.

«Annad talle nõu, tema räägib sinuga, see on täitsa huvitav kooslus,» sõnas Kuddu.
Tema «nooremas vennaks» on nüüd juba mõned kuud olnud üks 14-aastane noormees, kes elab koos emaga ja kel on probleeme koolikiusamisega ning kes vajas poisslapse eeskuju.

Juhendamine vajab nutikust, sest lihtsalt moraali lugemisega võib tugiisik end kiiresti liigitada veel üheks dotseerivaks täiskasvanuks ja loodetud sidet ning tulemust ei tule.
«Vennaga» kokkusaamisi on Kuddu sõnul vähem kui oleks tahtnud, vahel on suhtluses ka pause tulnud.

Mehi napib

Asi, mida Kuddu eraldi toonitada tahtis, on see, et enamasti on tugiisikuteks naised, kellel tema arvates on empaatiavõimet loomupäraselt rohkem, aga seda enam on tema meelest vaja sellesse töösse kaasata mehi.

«Mulle meeldivad ka rockmuusika ja kiired autod, aga lisaks sellele võiks leida mingi väljundi, mis annaks ka midagi tagasi,» sõnas ta. «Mehelikku eeskuju on kasvavatele noormeestele hädasti vaja.»

Programmi kaasatavaid lapsi aitab valida laste tugikeskus koostöös koolide sotsiaalpedagoogidega, kes teavad, millisel lapsel on probleeme või oleks lihtsalt vaja sõpra või mängukaaslast.

Lastega tehakse intervjuud, mis selgitavad, kas nad ise üldse tahaksid kaasa lüüa ja tingimata on vajalik ka lapsevanemate nõusolek.

Tugiisikud saavad ankeete lugedes otsustada, kellega töö võiks sujuda.

Kõik vabatahtlike lood