Uudiste arhiiv

Riina Varts: Vabatahtlik tegevus väärtustab inimeseks olemist

2012-05-13

2011. aasta vabatahtliku tiitliga pärjatud Eesti Energia personalijuht Riina Varts tunnistab, et eneselegi teadvustamata on tema elustiiliks kujunenud aitamine, vabatahtlik tegevus, erinevates valdkondades tegutsemine.

"Kui olin teismeline, jõudsin hästi õppimise kõrvalt käia nii kergejõustikutrennis kui ka laulukooris, lisaks õppisin samal ajal klaverit. Eks sealt see aktiivseks olemise muster algas," tunnistab Riina, et aktiivsus on tema elu osaks olnud juba varajasest noorusest peale.

"Kui inimene ütleb, et tal ei ole aega, siis see on tegelikult sotsiaalne vale," ütleb Riina veel. "Meile kõigile on antud 24 tundi päevas. Kui ma ütlen, et mul ei ole aega, siis ma tegelikult ütlen, et see ei ole mulle tähtis. Kui see on mulle tähtis, siis ma leian aja. Kõigeks, mis elus tähtis on, on võimalik aega võtta."

Sama kehtib Riina sõnul ka vabatahtliku töö kohta. Tema enda vabatahtlikud tegemised on paljuski seotud kirega oma ameti, personalijuhtimise, vastu. Soov väljaspool tööaega midagi ära teha on viinud Riina modereerima erinevaid konverentse, korraldama koolitusi, osa võtma mentorlusprojektidest ja juhtima mittetulundusühinguid. Sekka veel abistamine oma lastega seotud lasteaias või koolis ning aktiivset kaasalöömist spordiklubi ja erinevate organisatsioonide nõukogudes.

"Kui rahalist tuge ei ole võimalik alati pakkuda, siis kaasamõtlemise abi on alati vaja," selgitab Riina. "Kuna minu eriala on inimeste juhtimine, on selles vallas võimalik absoluutselt igal pool panustada. Näiteks kas või selles, kuidas kedagi värvata või kuidas inimestega hakkama saada jne."

Teda on innustanud erinevaid asju vabast tahtest ja ajast tegema sündmused minevikust - näiteks töötas Riina Hansapangas, kui töökaaslane Hannes Tamjärv hakkas 2003. aastal looma Heateo Sihtasutust.

"Ei ole üldse välistatud, et sain suurema tõuke, kui nägin, kuidas Hannes ja tema järel ka teised väga tublid tippjuhid selliste asjadega tegelema hakkasid ja mitmel pool õla alla panid," arutleb Riina. "Ma arvan, et selles võis olla minu jaoks mingi vaikiv eeskuju."

Vaikiv eeskuju hakkas toitma missioonitunnet ja soovi panustada. Riina hakkas mõistma, et asjad ei sünni niisama, vaid ka temal on kodanikuna võimalik teatud protsesse mõjutada. Kui ta ühel hetkel Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhina märkas, et kritiseerib aktiivselt teisi vabatahtlikke, tekkis küsimus, kas ta ise saaks midagi paremini teha. See ajendas teda ennast rohkem vabatahtlikuna panustama.

"Öeldakse, et vabatahtlik tegevus on see tegevus, mida sa teed, ilma et sa saaksid raha. Samas võib heategemine genereerida ka raha ja tulutoovat tulevast tööd," tunnistab Riina. "Lisaks saan selle kaudu parema riigi ja parema ühiskonna. Minu panus on küll piisake meres, aga kui neid piisakesi on veel ja kui ma oma eeskujuga inspireerin kedagi samasugust tööd tegema, siis saab ju olla tulemuseks ainult parem elukeskkond."

Riina on veendunud, et vabatahtliku tegevuse juurde viibki tihti kellegi teise eeskuju - nagu juhtus tema endagagi - ja ta loodab, et ta isegi on inspireerinud inimesi. Üks neist on kindlasti Riina enda 16-aastane tütar, kes suvel võttis kätte ja läks asendama sõpra spordivõistluse vabatahtlike meeskonnas.

Kodanikualgatuse raames ja vabatahtlike abiga on Eestis praeguseks juba palju ära tehtud. Riina toob näiteks kampaania "Teeme ära!", Heateo Sihtasutuse, SINA noored. Aga sama palju, kui mitte rohkemgi on veel teha. Vabatahtliku tegevuse koordineerimine on riiklikes arengukavades sees, paraku oleks Riina hinnangul vaja juurde rohkem pädevaid ja teotahtelisi inimesi selle valdkonnaga tegelema.

"Kui me ettevõtete vabatahtlikus tegevuses astume sammu edasi, siis tegelikult kasvatame töötajates ja ettevõttes tervikuna missioonitunnet. Seda just professionaalse vabatahtlikkuse kaudu," on Riina kindel, tuues näite, miks võiks näiteks innustada ettevõtte raamatupidajat minema vajadusel appi mõnele mittetulundusühingule (MTÜ), kellel on eelarve kokkupanemisega probleeme. Võidaksid kõik - ettevõte, raamatupidaja ja MTÜ.

Riina tunnistab, et tiitel "aasta vabatahtlik" tema elu otseselt ei muutnud, kuigi südame tegi muidugi soojaks. Ta usub, et tänu sellele tiitlile on ta nüüd veelgi parem ja teadlikum vabatahtlik, see aga omakorda aitab veelgi paremini ja efektiivsemalt tegutseda. Peagi ootavad Riinat ees uued väljakutsed - Riina kavatseb lõpetada töö PAREs ja asuda vabatahtlikuna juhtima Reval Ladies Tenniseklubi.

Riina Varts (51)

Lõpetanud Tartu Ülikooli inglise filoloogina
Töötab Eesti Energia personalidirektorina, on PARE juhatuse liige

Vabatahtliku töö kogemus:

PARE juhatuses alates 2006
Tenniseklubi Reval Ladies juhatuses alates 2008
AIESECi nõukogus alates 2009
Noorte ettevõtlikkust arendava programmi ENTRUM nõukogus alates 2011
Vabatahtlikuna on tegelenud peamiselt nõustamise, coaching'u, mentorluse, värbamise, koolitamise, seminaride läbiviimise, esinemistega (Rocca Al Mare Kool, Heateo Sihtasutus, VTA, TEEME ÄRA, Tallinna Kultuuripealinn 2011, ENTRUM)

Miks teha vabatahtlikku tööd?

Peamiselt ikka selleks, et mingid asjad, mis on tegemata, saaksid tehtud. Olulisem on vast aga isegi see, et inimesed inimestena oleksid suuremad, paremad ja ilusamad. Kui sulle ei meeldi miski, tegutse selle muutmise suunas. Oluline on mõelda suurelt, unistada ja tegutseda.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Päästjad kostitasid vabatahtlikke

2012-05-13

Rabapõlengu õppuse teisel päeval ootasid päästjad Viru-Nigula valda Varudi rappa vabatahtlikke, kellele anti lisaks maitsvale kõhutäiele ülevaade päästetööde olemusest.

Loe lähemalt Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/839346/paastjad-kostitasid-vabatahtlikke/.

Siiri Sisaski Saagu Valgus Fond panustab vabatahtlikkusele Raplas

2012-05-12

Endises Rapla KEKi kontorihoones on Siiri Sisaski ja tema meeskonna vedamisel aasta jooksul hubase kodu ja uue hingamise leidnud Saagu Valgus Fond (SVF), mis mitmekesistab Rapla laste argielu ja pakub vabatahtlikuna tegutsemise võimalust täiskasvanutele.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/rapla/elu/siiri-sisaski-saagu-valgus-fond-panustab-vabatahtlikkusele-raplas.d?id=64375765.

Palju põnevaid rahvusvahelisi pakkumisi suveks

2012-05-12

Kevad on käes, suvi on tulekul ja EstYESil on Teile pakkuda palju erinevaid projekte oma aja sisustamiseks:

1) Noortevahetus Makedoonias "Two steps backward and a smile!"
31.05-08.06.2012
vanusele 17-25
Lisainfo: http://www.estyes.ee/index.php?loc=510&id=655

2) Harukordne noortevahetus purjelaeval 22.06-05.07.2012 suunaga Saksamaa Prantsusmaa!
vanusele 16-30
Lisainfo:http://www.estyes.ee/index.php?loc=510&id=656

3) Koolitus generatsioonide vahelise õppimise kohta Austrias Viinis 23-29.06.2012!
vanusele 18+
Lisainfo: http://www.estyes.ee/index.php?loc=510&id=663

4) Heategevuslik aktsioon LAUPÄEVAK Tallinnas 19. mail kell 11.00 Mustamäe Avatud Noortekeskuses (Ehitajate tee 82).
Igas vanuses inimesed on oodatud
Lisainfo: http://www.estyes.ee/index.php?loc=510&id=665

5) Rahvusvaheline noorte motivatsioonitreening Tallinnas 17-20.05.2012
Lisainfo: http://www.estyes.ee/index.php?loc=510&id=664

6) Suvel laagri liidriks Festivalile Koreas 19-30.07.2012
vanusele 18-27
Lisainfo: http://www.estyes.ee/index.php?loc=510&id=662

8) Otsime suveks Eestisse rahvusvahelistesse laagritesse liidreid/rühmajuhte!
vanusele 18+
Lisainfo: http://www.estyes.ee/index.php?loc=510&id=661

9) Noortevahetus/rahvusvaheline laager Prantsusmaal 04-19.07.2012
vanusele 18-25
Lisainfo: http://www.estyes.ee/index.php?loc=510&id=658

Küsi julgelt lisa estyes@estyes.ee ja vaata pakkumis www.estyes.ee või liitu meiega
facebookis http://www.facebook.com/pages/Mt%C3%BC-EstYES/172014026225530?ref=ts

Homne teadmistepõhine majandus eeldab muutusi tänaste noorte huvialades

2012-05-10

Täna esitletava noorteseire aastaraamatu andmetel domineerivad noorte huvitegevustes sport, muusika- ja kunstiringid. Tehnika- ja elektroonikaringides osales regulaarselt, vähemalt kord nädalas, vaid 6% ning loodus- looma- ja matkaringides 5% 7-18-aastastest noortest.

Riigi strateegilised arengukavad rõhutavad aga, kuivõrd oluline roll on Eesti riigi konkurentsivõime arendamisel loodus- ja täppisteadustel. Eeltoodu valguses on ootuspärased ka hiljuti avalikustatud koolilõpetajate valikute uuringu tulemused, mis näitavad, et koolilõpetajate eelistused on tugevalt kaldu sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna suunal. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas plaanis edasi õppida vaid 14% koolilõpetajatest.

„Kui seda kõrvutada veel asjaoluga, et ka õpilasfirmade ja ettevõtlusprogrammidega on oma sõnul viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud vähem kui 20% huvitegevuses osalevatest noortest, siis on küsitav Eesti majanduse jätkusuutlikkus luua ja arendada teadmispõhist tootmist ja teenindust" märgib Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor. „Mitmed uuringud on näidanud, et ettevõtjad ei ole rahul ka nende väheste reaalvaldkonna lõpetajate ettevalmitusega," lisab Pihor. „Nii kurdavad ettevõtjad, et kõrgkoolid valmistavad ette pigem akadeemiliste teadmistega palgatöötajaid. Puudu jääb initsiatiivikusest, ettevõtlikkusest, teadmistest ettevõtte äriprotsesside kohta," rõhutab Pihor.

Ideaaljuhul võimaldab just noorsootöös osalemine arendada noorte huvisid, proovida rakendada koolis omandatud teadmisi praktikas, kasvatada julgust ise ideid algatada ja ellu viia - olgu see siis huviringides, noortekeskustes, õpilasfirmades või noorteprojektides. „See aga eeldab noortele pakutavate võimaluste mitmekesistamist ja kättesaadavuse suurendamist ning ka mugavustsoonist, kus huviringide juhendajad on aineõpetajad, väljatulemist" hindab Pihor ja lisab, et teisalt on siin ka ruumi vabatahtlikule tegevusele noorte juhendamisel, vaja on rohkem ettevõtjate tunnustust noorsootöös omandatud kogemustele.

Täna toimuval Noorteseire aastakonverentsil arutataksegi selle üle, milline on olnud noorsootöö senine panus ühiskonnas, mida erinevad ühiskonnagrupid noorsootööst ootavad. Juttu tuleb sellest, kuidas võiks noorsootöö aidata noori ette valmistada iseseisvaks täiskasvanueluks, sealhulgas tööturule sisenemiseks, kuidas täiendab noorsootöö kooliharidust, milline on noorsootöö roll tõrjutud noorte kaasamisel ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel. Võimaluse tutvustada oma ootusi noorsootööle saavad nii noorsootöötajate, ettevõtjate, lapsevanemate kui noorte esindajad.

Konverents toimub täna Tallinnas Rahvusraamatukogus, kell 10.00 - 16.00. Kavaga saab tutvuda siin. Noorteseire uue aastaraamatuga „Noored ja noorsotöö" saab tutvuda alates kella 10.00st Noorteseire koduleheküljel, trükituna konverentsil.

Noorteseire aastaraamatu väljaandmist ja konverentsi korraldamist toetatakse Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud ja Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine" raames. Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse perioodi 2007-2013 vahenditest.

Lisainfo:

Katrin Pihor
Poliitikauuringute Keskus Praxis
Noorteseire projektijuht
noorteseire(at)noorteseire.ee
Tel +372 529 7916

Kaisa Orunuk
Eesti Noorsootöö Keskus
Tel. +372 735 0328; +372 527 3143
e-post: kaisa.orunuk@entk.ee

VIDEO: Vabatahtlik Zviadi Gruusiast tegi Rõuge vallast video

2012-05-09

Aprillist 2011 kuni aprillini 2012 viibis Rõuge Noorteklubis külas ja abis vabatahtlik Zviadi Merabishvili Gruusiast, seda Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi toel. Rõuges oldud ajast sündis kohalikku eluolu tutvustav film. See on inglise keeles ja ligi 15 minuti pikkune.

Loe lähemalt ning vaata videot siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/rouge/elu/video-vabatahtlik-zviadi-gruusiast-tegi-rouge-vallast-video.d?id=64370859.

Vaher soovitab vallajuhtidel priitahtlikeks pritsimeesteks hakata

2012-05-09

Omavalitsustesse tekiks rohkem vabatahtlikke päästekomandosid, kui vallajuhid näitaksid priitahtlike pritsimeestena eeskuju, leidis siseminister Ken-Marti Vaher teisipäeval päästeameti 20. aastapäevale pühendatud konverentsil «Turvaline tulevik».

Loe lähemalt Postimehest: http://www.postimees.ee/834032/vaher-soovitab-vallajuhtidel-priitahtlikeks-pritsimeesteks-hakata/.

Vallavanem: vallajuhid võiksid priitahtliku päästjana eeskuju näidata

2012-05-09

Hiiumaal asuva Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk peab mõistlikuks, et vallajuhid oleksid seotud priitahtliku päästetööga ja sel viisil eeskuju näitaksid.

Loe edasi Postimehest: http://www.postimees.ee/835276/vallavanem-vallajuhid-voiksid-priitahtliku-paastjana-eeskuju-naidata/.

Priitahtlik päästja: vabatahtlikud ei pea oma tööle enam juurde maksma

2012-05-09

Eesti Priitahtliku Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi rääkis Postimehele, et kuigi vabatahtlike riiklik toetamine on alles lapsekingades, ei pea nad vähemalt enam oma tööle peale maksma.

Loe artiklit Postimehest: http://www.postimees.ee/835334/priitahtlik-paastja-vabatahtlikud-ei-pea-oma-toole-enam-juurde-maksma/.

Kiri: tore talgupäev

2012-05-08

Jaheda tuulega, kuid samas kena päikesepaisteline hommik tõi kirikurahva kella 10-ks Rakvere Kolmainu kiriku õue.

Loe talgupäevamuljeid Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/833324/kiri-tore-talgupaev/.

Kinokommuuni artistid vallutavad Artise

2012-05-08

11.-15. mail toimub kinos Artis filminädal "Artistid Artises", mis toob ekraanile dokumentaalfilmid märkimisväärsetest kultuuritegelastest. Eriliseks teeb ürituse asjaolu, et korraldamise eest vastutavad noored vabatahtlikud filmihuvilised.

"Artistid Artises" on artistidest kõnelev dokumentaalfilmide nädal, kus peategelasteks on kunstnikud, muusikud, luuletajad ja näitlejad. Viiel päeval algusega kell 19:00 saavad vaatajad ennast kurssi viia artistide elu, võlu ja valuga. Filminädal algab Soome režissööri Rostislav Aalto dokumentaalfilmiga "Cleaning Up!", mis portreteerib avangardse Soome ansambli Cleaning Women tuuri Baltikumis. Filmi juhatab sisse režissöör isiklikult. Pärast dokumentaalfilmiseanssi kell 21:30 algab Artise kino suures saalis performance-kontsert "Metropolis - Kino Konzert", kus Cleaning Women ning muusikud Norrast ja Venemaalt defineerivad uuesti Fritz Langi legendaarse ulmeklassika "Metropolis" helipilti. Originaalis orkestrimuusikaga linastunud armastus-, düstoopia- ja ühiskonnakriitilisele loole on lisatud 80 aastat pärast esilinastust leitud osad, mida peeti lõplikult hävinuks, ning uue, elektroonilise kõlapildi loovad alternatiivinstrumentidel musitseeriv Soome avangardtrio Cleaning Women, mürataustadega katsetav Petrozavodski muusik Ivan Afanasjev Venemaalt ja Norra muusikud-heliloojad Gudmund Østgård ja Nasra.

Filminädalal linastuvad veel portreefilmid prantsuse näitlejannast Juliette Binoche'ist - "Juliette Binoche: visandatud portreed", USA andekast kunstnikust ja muusikust Daniel Johnstonist - "Saatan ja Daniel Johnston", Priit Pärnast - "Mees animatsoonist" ning filminädala lõpetab minoorne "Patti Smith: Unistus elust". Filmide eel on lubanud oma teadmisi ja kogemusi jagada "Mees animatsoonist" režissöör Hardi Volmer ja muusikaasjatundja Tõnis Kahu j.t.

Kinonädala teeb eriliseks see, et korraldajateks on kogenud kinopersonali asemel tegusad ja ettevõtlikud kesk- ja ülikooliõpilased, kes korraldavad filminädalat oma vabast ajast ning ilma igasuguse tasuta. Filminädala organiseerimine alates filmide valikust ja hankimisest ning kõige sinna juurde kuuluvaga on vabatahtlike noorte endi korraldada. Hea nõuga on muidugi alati toeks olnud Artise kollektiiv.

Artise kinokommuun tegutseb juba teist aastat järjest. Tegemist on hariva ettevõtmisega, mille raames toimuvad mitmesugused filmialased loengud oma ala asjatundjatelt ja ühised filmivaatamised. Filminädala korraldamine annab omakorda võimaluse demonstreerida, mida kinokommuunlased mitmete kuude vältel on õppinud - nõnda saab ühendatud teoreetiline ja praktiline osa.

Kallis kinokülastaja, tule ja saa osa suurest staarisupist, mille kinokommuuni noored on hoole ja armastusega just sinu jaoks valmis keetnud. Loodame, et soola ja pipart saab täpselt parajas koguses.
Ajakava ja filmide lühitutvustused leiad Artise kodulehelt: http://www.kino.ee.

Artistid kohtuvad Artises!

Lisainfo kino Artis vabatahtlikelt:

Nele Plutus
Tel 56 637 073
E-post: neleplutus@gmail.com

Reesi Poom
Tel 52 072 99
E-post: neleplutus@gmail.com

Konnatalgud päästsid 10 851 kahepaikse elu

2012-05-08

Konnatalgud päästsid 10 851 kahepaikse elu. Sellel aastal esimest korda Eesti erinevates paikades ja samaaegselt toimunud konnatalgud on nüüdseks edukalt lõpule jõudnud. Talgute käigus päästeti 13-30. aprillil neljas talgukohas kokku 10 851 konna, kellest 8832 olid kärnkonnad, 1931 pruunid konnad, 31 vesilikud, 57 rohelised konnad. Osales 209 vabatahtlikku.

Tänavuse aasta eripäraks oli heitlik ilm, mis ei lasknud oma kõikuva temperatuuriga konnadel rahulikult ühtlase vooluna sigimiskohtadesse kulgeda. "Sellel aastal oli tõesti ootamatu, et oodatud paari päeva asemel toimus konnarände kiirreageerimine enam kui kahe nädala jooksul", lausus Konnad teel(t) projektijuht Tanel Laan, "aga õnneks aitasid tublid vabatahtlikud ning talgujuhid konnarinnet hoida kogu perioodi jooksul. Kõigile aitajatele veelkord suured, suured tänud."

Kõige suurem konnaliiklus toimus Leie-Oiu lõigul (5960), Kiisa-Kurtna teedel (2613) ja Jägala kandis (2278). Usinad helistajad kaardistasid kolm lehekülje täit värskeid konnade rändeteid, laekus hulganisti nõuandeid ja teatati ka iseseisvatest konnapäästmise aktsioonidest.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab nüüd kogu saadud info ja korjatud kogemuse läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega. Konnad teelt(t) projekt on kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärgiks on päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärgiks ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks. Tuleval aastal plaanib ELF isegi ulatuslikumaid konnatalguid päästmaks tänavusega võrreldes veelgi rohkem sigimiskohtadesse teel olevaid kahepaikseid kevadeti hukkumisest.

Päästmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Maanteeamet, Keskkonnaamet ja MTÜ Põhjakonn.

Madis Milling: Kõik algab mõtteviisist

2012-05-07

Vabatahtlik tegevus pole ehk just esimene asi, mis Madis Millingu peale mõeldes pähe kargaks. Ometi on Madis Kaitseliidus aktiivne vabatahtlik juba üle 20 aasta.

Madis Millingule on vabatahtlik töö südamelähedane. Ta on aktiivne kaitseliitlane, tegutseb Erna Seltsis (kus aitab korraldada erinevaid võistluseid nagu Erna retk ja Utria dessant) ning käib lisaks ka koolis riigikaitset õpetamas. Kõike selleks, et aidata Eestist teha paremat paika. Tänavu valiti ta vabatahtliku tegevuse aasta hea tahte saadikuks.

"See, et mingi Milling on kuskil saadik, on vabatahtliku tegevuse aasta juures täiesti ebaoluline. Kui Millingut ei oleks, toimuks kõik väga toredasti edasi," tunnistab Madis ise, et olulised on tegelikult hoopis teised asjad.

Näiteks see, et inimestel tekiks arusaam, kuidas vabatahtlik tegevus ei pea olema ainult kampaania korras, kellegi teise organiseeritud, vaid selle asemel võib ka ise ohjad enda kätte haarata ja kogukonnas midagi ära teha.

"Kõik hakkab mõtteviisist pihta. Vabatahtlik tegevus on ju ka see, kui võtame 4-5 naabriga kätte, läheme oma tänavale, korjame sealt ära autokummid ja muu jampsi, mille talve jooksul rumalad inimesed on tee äärde poetanud," toob Madis näite. "Mis siis, et see ei ole minu maa. Mis siis, et see on valla või linna maa ja nende korraldada."

Just oskus oma ukseesisest kaugemale näha on Eestis Madise hinnangul veel lapsekingades. Ta tunnistab, et liiga palju keskendutakse meil veel sellele, et oma aias oleks kõik peensusteni korras, iga murulible millimeetri pealt õige pikkusega, iga kivike täpselt õiges kohas ja iluaed selline, et kutsu või president külla ja naeluta ilusa kodu eest saadud aukiri seinale.

"Aga see, mis teisel pool aeda toimub... See ei huvita, sellest on täiesti ükskõik," kurvastab Madis. "See enese aiast kaugemale vaatamise oskus on meil tasapisi arenema hakanud, aga tahaks, et seda rohkem oleks."

Seetõttu tulekski ise käised üles käärida ja tegutsema hakata, mitte jääda ootama, kuniks riik või kohalik omavalitsus probleemi lahendamiseni jõuab. Madise sõnul võib ju abi küsides jäädagi koputama linna- või vallavalitsuse heakorraspetsialistide ustele, kes ütlevad, et ressurssi pole. Aga sodi vedeleb ikka edasi. Kuni sügiseni või isegi sootuks kauem.

"Selle asemel, et energiat kabinetiuste avamisele kulutada, võtke naabrid kokku, koristage ära ja ongi tehtud," kutsub Madis üles igaüht oma kodukandis ringi vaatama. "Siin võib nüüd muidugi oponeerida, et miks ma peaksin tegema ära seda tööd, mis on riigi, linna või valla ülesanne. Eks kõik on valikute küsimus."

Selleks, et aidata noortel teha paremaid valikuid oma riiki arendades, otsustas Madis 2009. aastal minna vabatahtlikult gümnaasiumisse riigikaitseõpetajaks. Läbis selleks eelnevalt Tallinna Ülikoolis riigikaitseõpetaja kursused ja annab nüüd nädalas ühel hommikul Keila koolis tunde. Kui asjast kuulis üks näitlejast kolleeg, küsis ta Madiselt, kerge irooniavarjund hääles, kas Madis hakkab nüüd lapsi tapma õpetama.

"Ma ütlesin, et ei. Minu ülesanne on täidetud, kui minu õpilased ei eksi metsas ära või - hoidku jumal küll selle eest - kui nad autoõnnetusse sattudes oskavad tegutseda ja abi anda, mitte ei tee ainult mobiiltelefoniga pilti," selgitab Madis, miks on riigikaitse õpetamine oluline.

Madis ise ilmselt metsas ära ei eksi, see oleks ühele 20 aastat Kaitseliiduga seotud olnud inimesele lihtsalt piinlik. Ta peab Kaitseliitu n-ö sotsiaalse sidususe organisatsiooniks, kus militaarne pool on vaid üks osa paljudest erinevatest tegevustest.

"Inimestele, kes ei tea, mis on Kaitseliit, lööb kohe muidugi silme ette pilt sellest, kuidas muud ei tehtagi, kui roomatakse mudas, nuga hambus, ja tehakse hästi palju pauku," naerab Madis. "Aga see ei ole nii."

Kaitseliit pakub Madise sõnul läbilõike ühiskonnast - sinna kuulub nii 17-aastaseid noori kui ka vanusesse 100 ja pluss jäävaid eakaid, lisaks veel eriorganisatsioonid nagu Naiskodukaitsjad, Noored Kotkad ja Kodutütred.

"Koos korraldatakse ettevõtmisi, mille ühisnimetajaks on vabatahtlik tegevus - alates siis üleriigilistest koristuspäevadest ja lõpetades kasvatusraskustega lastele laagrite korraldamisega," selgitab Madis ja lisab, et oleks tore, kui vabatahtliku tegevusega seonduv saaks ka meedias rohkem kajastust.

See, kuidas ületada uudistekünnist on paljudele Eesti elu edendavatele organisatsioonidele praegu suur valupunkt ja universaalset retsepti selle mure lahendamiseks ei ole. Siiski soovitab ta mõelda sellele, kuidas pisidetaile meedia peibutamiseks ära kasutada.

"Kui näiteks kaunis matkarada rabas vajab uut laudteed ja seda minnakse tegema, siis meediat see enamasti ei huvita," toob ta näite. "Ent kui natukene tööd teha, rääkida ja visata välja info, et rinnuli mudas müttavad ka kohalik linnapea ja maavanem, siis see on juba huvitavam."

Madis Milling (40)
Näitleja

Vabatahtliku töö kogemus:

Alates 1990. aastast vabatahtlikuna Kaitseliidus. Lisaks tegutseb Erna Seltsis, kus aitab korraldada erinevaid võistluseid nagu Erna retk ja Utria dessant
Käib Keila koolis riigikaitset õpetamas. Varasemalt andnud tunde ka Tallinna Tehnikagümnaasiumis
2011. a Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta hea tahte saadik Eestis koos Minu Eesti ühe eestvedaja Eva Truuverkiga

Miks teha vabatahtlikku tööd?

Vabatahtlikul tegevusel on mitu aspekti. Esmalt, mingid asjad lihtsalt vajavad tegemist. Teiseks saab inimene endale väljundi. Kolmandaks on oluline ka see, et vabatahtlik töö seob inimesi, tekitab sotsiaalseid gruppe ja sõpruskondi.
Nii mõnigi skeptik võib viriseda, et no milleks meile seda vabatahtlikku tegevust ikkagi vaja on, kui inimesed on töötud - hakka nüüd veel tasuta tööd ka tegema. Vabatahtlik tegevus on aga samuti üks väljud. Variant on, kas sa istud kodus ja põed, oled riigi, iseenda ja kogu maailma peale tige, et sul tööd ei ole, või teed midagi vabatahtlikult. Sest maksavad sidemed, kas või töökoha saamisel.

Kuidas alustada?

Internetis on väga palju infot vabatahtliku tegevuse kohta. Juhul, kui sa ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes teeks vabatahtlikku tööd, et tema käest küsida või uurida, siis ava internet ja leia sealt endale midagi meelepärast. Ega ei pea ju ka kohe midagi tegema hakkama. Piisab sellest, kui minna ja vaadata esmalt kõrvalt seda, mida juba tehakse.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

FOTOD JA VIDEOD: Setumaa talgus tehti tööd ja lauldi

2012-05-07

Pärimusmuusika festival püüdis Setumaal laupäevasel talgupäeval välja selgitada, kas talgutöid tehes on võimalik ka polüfoonilist meestelaulu harrastada. Vaata videosid ja veendu, et on küll!

Fotod-videod leiad Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/fotogalerii/fotod/fotod-ja-videod-setumaa-talgus-tehti-tood-ja-lauldi.d?id=64356009.

Maire Aunaste: Teeme ära!

2012-05-06

Eelmisel pühapäeval nägin läbi autoakna pilti, mis tegi südame soojaks: noored mehed, oranžid vestid seljas, tõstsid maanteeservast prügikotte auto peale...

Loe Maire Aunaste arvamust algatuste kohta siit: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/maire-aunaste-teeme-ara.d?id=64331589.

Kopli liinidel käisid eriti ägedad koristustalgud

2012-05-06

Üks ägedamid laupäevakuid ehk koristustalguid Tallinnas toimus eile Kopli poolsaare tipus, kus Professorite Küla Seltsi algatusel oli kokku tulnud umbes 60 inimest, kes koristasid prahist ja risust nii Süsta parki kui Kopli liinide juurde jäävat mereäärt. Tööd tehti aga mujalgi.

Loe artiklit Tallinna Postimehest: http://www.tallinnapostimees.ee/831388/kopli-liinidel-kaisid-eriti-agedad-koristustalgud/.

Suur pildigalerii: talgulised andsid tööle pihta

2012-05-05

Pärnu Postimees vaatles tänaseid "Teeme ära!" talguid Pärnumaal Sindis, Paikusel, Saarde vallas Allikukivil ja Pärnu linnas, kus kõikjal valitses hea meelolu ja teha tahtmine.

Kae pilte Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/831280/suur-pildigalerii-talgulised-andsid-toole-pihta/.

Katri Sander: linnalaste nina põllumajandusse

2012-05-05

«Tagurpidi lavka» projekti üks eestvedajaid Katri Sander kirjeldab kodanikuühiskonna nädala puhul, kuidas käivitus üks viimaste aastate põnevamaid kodanikualgatusi.

Loe artiklit Postimehe arvamusportaalist: http://arvamus.postimees.ee/830414/katri-sander-linnalaste-nina-pollumajandusse/.

Pildid: talgulised teevad tööd üle Eesti

2012-05-05

Postimehe reporter teatas Tallinnast, et talgulisi on näha toimetamas üle linna.

Loe lähemalt ning vaata fotosid Tallinna Postimehest: http://www.tallinnapostimees.ee/830986/pildid-talgulised-teevad-tood-ule-eesti/.

Talgutööd tegid ruumi remondile

2012-05-05

Hommikust peale rassis Aleksandri tänava lõpus Tartus maja nr 41 sees ja õuel umbes 15 valdavalt noort talgulist. Rehade kraapimise ja kilekottide krabisemise asemel mürises üsna lagunenud maja hoovis mootosaag. Mädanenud jämedad puupakud lükati konteinerisse, kuivemad saeti küttepuudeks.

Loe artiklit Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/831324/talgutood-tegid-ruumi-remondile/.

FOTOD: Narvas osalesid talgutel ka vahetusüliõpilased Tadžikistanist

2012-05-05

Teeme ära talgupäevadel koristati täna Tartu Ülikooli Narva kolledži uue õppehoone ümbrust. Koristamas olid nii kolledži õppejõud, üliõpilased kui ka näiteks vahetusüliõpilased Tadžikistanist.

Loe lähemalt ning vaata fotosid siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-narvas-osalesid-talgutel-ka-vahetusuliopilased-tadzikistanist.d?id=64350649.

FOTOD ja VIDEO: Tallinnas koristati Lilleküla staadioni ümbrust

2012-05-05

Täna on talgupäev ning üks rohkem kui tuhandest talgust oli Lilleküla staadioni ümbruses, kuhu oli koristama tulnud ka legendaarne väravavaht Mart Poom.

Vaata pilte ning videot siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-tallinnas-koristati-lillekula-staadioni-umbrust.d?id=64350377.

ANNA TEADA: Mida teed sina talgupäeval?

2012-05-05

Mida teed täna sina? Koristad oma aeda, kohalikku parki või metsatukka? Anna teada ja saada talgutest fotosid aadressile rahvahaal@delfi.ee.

Loe lähemalt siit: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/anna-teada-mida-teed-sina-talgupaeval.d?id=64350107.

Eesti esimesed digitalgud

2012-05-05

5.-15. maini toimuvad Eesti mäluasutuste ühised digitalgud. See on teadaolevalt esimene omataoline ettevõtmine, kus osalevad nii muuseumid, raamatukogud kui arhiivid. Digitalgute eesmärgiks on lisainfo saamine mäluasutustes hoiul olevate piltide kohta, et järgmistel huvilistel oleks neid tulevikus kergem leida ja kasutada.

Digitalgute lehekülg Facebookis avalikustatakse Teeme Ära talgupäeva, 5. mai esimestel hetkedel. Sellest alates kümne päeva jooksul on kõigil vabatahtlikel kaasalööjatel võimalik lehitseda meie mäluasutuste kogudest välja valitud ja digitalgute lehele üles laaditud pilte, mis kujutavad maastikke, vaateid, tänavaid, maju täpsustamata asukohtades. Lisaks fotodele vajavad tuvastamist ka mõned maalid, kaardid ja filmikaadrid. Kuivõrd tegu on arhiivimaterjalidega, palume enne digitalgupiltide kasutamist mistahes muudel eesmärkidel peale tuvastamise võtta ühendust neid säilitava mäluasutusega.

Meie esimeste talgute teemaks on Eestimaa kohad. Kutsume kõiki inimesi julgelt oma ära-tundmise-tunnet ja oletusi jagama, vanadelt fotodelt detaile ja vihjeid otsima. Kindlasti palume kirjutada oma arvamuse ka siis, kui keegi on seda juba pakkunud - see suurendab meie jaoks saadud info kaalu. Postitustena Digitalgute lehe seinale on väga oodatud fotod tuvastatud kohtadest tänapäeval. Tuleb arvestada ka võimalusega, et mõni pilt ei olegi tehtud praeguse Eesti Vabariigi territooriumil, vaid näiteks vanal Liivimaal või Narva jõe tagustel aladel. Sestap on oluline iga nüanss, mis meid pildil kujutatu täpsustamisele lähemale aitab.

Kõigi talguliste vahel loosime välja osalevate mäluasutuste meeneid. Loosimine leiab aset 17. mail ning õnnelikud võivad oma meenetele järele minna nii digitalgutel kui Muuseumiööl osalevatesse mäluasutusse Tallinnas või Tartus. Kõige tõhusama sisulise panusega esinenud talgulistel on lootust eriauhindadele.

Lisainfo:

Kadri Tüür, digitalgutoimkond
tel 534 04369
e-post tyyr@ut.ee

Lõppenud talgupäev õnnestus väga hästi, osales üle 30 000 inimese

2012-05-05

Enamik talguid üle Eestimaa on edukalt lõppenud. Teeme Ära talgupäev tõi täna kodudest välja rohkem inimesi kui mullu - vähemalt 30 382 eestimaalast. Kohati tuuline ja üksikute vihmasabinatega päev sujus tõrgeteta ning väga tegusalt. Talgupäeva meeskond tänab kõiki, kes tulid ühiselt välja ning panid õla alla, et kodukoha ja kogukonna heaks midagi olulist ära teha. Tänase päeva jooksul laekunud talgutagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1220 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 30 382 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 8032 inimest. Saaremaal osales 3138 inimest, Tartumaal 2546, Pärnumaal 2353, Ida-Virumaal 2219, Läänemaal 1877, Lääne-Virumaal 1511, Järvamaal 1469, Raplamaal 1412, Jõgevamaal 1221, Võrumaa 1135, Viljandimaal 1092, Valgamaal 1086, Põlvamaal 832, Hiiumaal 464.

Vaata talgustatistikat siit.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänane päev näitas taas Eestimaa inimeste hoolivust ja koostöösoovi. „Maailmaparandamiseks ei pea me leiutama uut kõrgtehnoloogilist maailmaparandamiseagregaati. Talgupäeva kogemus näitab, et Eestimaa elukeskkonna parandamiseks ei ole tingimata vaja kümneid tuhandeid eurosid - piisab kümnetest tuhandetest eestimaalastest ja nende hoolivast mõtteviisist. Kui oleme jõudnud sellise mõtteviisini, juhtuvad ülejäänud head asjad juba iseenesest," lausus Tüür.

Talgupäeva meeskond helistas täna koos vabatahtlikega rohkem kui tuhandele talgujuhile. „Neid tuhandeid töid ja positiivseid emotsioone sellest vägevast talgupäevast ei saagi üheselt väljendada," lausus Tüür. „Teeme Ära talgupäeva meeskond teeb lihtsalt ühe sügava kummarduse kõigile talgujuhtidele ja talgulistele üle Eesti!"

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves koos poeg Luukasega osales Abja gümnaasiumi heakorratalgutel, kus pärast tööd istutati kooli hoovi ka talgupäeva tamm. Riigikogu esimees Ene Ergma pani käed külge Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi talgutel.

Noppeid talgutagasisidest saab lugeda talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse.

Päästeala infotelefoni andmetel on neile tänase päeva jooksul teatatud 13 ohtliku kaanetamata kaevu asukohast. Ohtlikest kaevudest võib ka edaspidi teatada Päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva meeskond kutsub üles talgupäeva jäädvustama ja saatma nii oma muljeid kui talgulugusid. Talguloo saab sisestada Teeme Ära talgupäeva kodulehele, vt http://www.teemeara.ee/talgulood. Pilte saab jagada talgupäeva Facebooki lehele üles laadides või saates lingi oma piltidele e-posti aadressil info@teemeara.ee, märkides juurde ka oma talgute nime ja koha. Talgupäeva videod saab üles laadida Youtube'is: videote märksõnaks "Teeme Ära 2012", et need oleks kõigile leitavad. Talgulistelt on tulnud ka üleskutse jagada talgupäeva pilte tuntust koguvas fotopõhises sotsiaalvõrgustikus Instagram (lisades tag'iks #pilditalgud).

Teeme Ära talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Refonda, Dorpat, Nordic Hotels, Statoil, Pakendikeskus, Tamrex, Mediapool Vizeum jt.

Sel aastal kirjutasime end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile ja kõik talgupäeval osalejad saavad öelda, et on osalised Eestist alguse saanud ülemaailmses algatuses.

Täpsem info:

www.teemeara.ee

Tarmo Tüür, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, tel 534 11020, e-post tarmo@elfond.ee

Külli Vollmer, Teeme Ära talgupäeva maakondlike koordinaatorite eestvedaja, Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht, tel 511 4027, e-post kylli@kodukant.ee

President Ilves lõikas "Teeme ära!" talgupäeval koduvalla koolipargis võsa

2012-05-05

President Toomas Hendrik Ilves osales "Teeme ära!" talgupäeval koduvalla Abja gümnaasiumi ümbruse korrastustöödel, lõigates koos poeg Luukas Ilvesega koolipargis võsa.

Riigipea meenutas, et kui neli-viis aastat tagasi oli "Teeme ära!" midagi erakordset, siis nüüd on see paljudele loomulik, et maikuu alguses peetakse talguid ja kodukoht saab puhtamaks, ilusamaks.

"Me näeme kümnetes ja kümnetes paikades, kuidas kodanikualgatus toob Eestis kokku inimesed, kes märkavad oma valla või linna probleeme ja oskavad ise neile lahenduse leida," tõdes president Ilves. "Väline heakord muudab puhtamaks meid endid, kogu meie riiki. Ja vaadakem kaugemale: Eestist pärit algatus "Teeme ära!" on jõudnud nüüd paljudesse maadesse ning muutnud 2012. aasta rahvusvaheliseks talgu-aastaks, mis ühendab 91 riiki ja miljoneid inimesi."

"Teeme ära!" ja korrastustalgud üldse on iga oma kodukohast, oma riigist hooliva inimese vastus ükskõiksusele ja käegalöömisele, tema soov vähendada prügi - selle sõna laias tähenduses - meie ümber, ütles president Ilves.

Viljandimaalased aitavad laupäeval maailma koristada

2012-05-04

Talgupäevade tava on Viljandimaal üsna tugevasti kanda kinnitanud. Homme lüüakse ligi poolesajas paigas käed külge, et teha kevadist suurpuhastust ja kaotada kaua silma riivanud risuhunnikud.

Loe edasi Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/830172/viljandimaalased-aitavad-laupaeval-maailma-koristada/.

Teistmoodi talgud: külauudiste portaali otsitakse kaastöölisi

2012-05-04

Võrumaal Suure Munamäe nõlval toimuvad pühapäeval portaali kylauudis.ee vabatahtlike kaastööliste leidmise ja koolitamise talgud.

Loe lähemalt Postimehest: http://www.postimees.ee/830056/teistmoodi-talgud-kulauudiste-portaali-otsitakse-kaastoolisi/.

Vabatahtlik liiklusreguleerija hoidis ära kaose

2012-05-04

Kanada suurima linna Toronto peatänaval lõpetasid foorid töö mõned päevad tagasi kõige ebasobivamal ajal - tipptunnil. Et liikluses kaost ära hoida, otsustas 21aastane Arthur vabatahtlikult liiklust reguleerima hakata.

Seda, kuidas Arthuril liikluse reguleerimine õnnestus, loe ja vaata siit: http://noortehaal.delfi.ee/news/videod/vabatahtlik-liiklusreguleerija-hoidis-ara-kaose.d?id=64346381.

Idufirma talgud: startup kogukond paneb käed külge ühele omade seast

2012-05-04

Täna kell 18 leiab Garage48 HUB idufirmade keskuses aset omanäoline üritus. 8 tunni jooksul aitavad programmeerijad ja disainerid ühte idufirmat, et kella 2-st öösel pääseks esimesed kliendid juba ettevõtte teenuseid kasutama.

Loe edasi siit: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/idufirma-talgud-startup-kogukond-paneb-kaed-kulge-uhele-omade-seast.d?id=64347617.

Setomaal harrastatakse talgupäeval koos töötegemisega ka polüfoonilist meestelaulu

2012-05-04

Pärimusmuusika festival püüab välja selgitada, kas talgutöid tehes on ka võimalik polüfoonilist meestelaulu harrastada.

Sel laupäeval Teeme Ära talgupäeva raames üritame üles võtta seto meeste töö- ja laulukombeid. Talgutele läheb ka Seto miihhi summ ehk kamp Meremäe ja Obinitsa mehi, kes Vassili Lillepuu juhendamisel üritavad taastada polüfoonilist seto meestelaulu. Kuna pärimusmuusika festivali selle aasta teema on „Mehe laul", tunnemegi huvi, kas tõesti on võimalik neid kahte tegevust - võsa lõikamist ja kooslaulmist - ühendada. Käime ära ja anname teilegi teada.

Seto miihhi summ on osa suuremast Haridus- ja teadusministeerimi ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse koostöös toimivast Koduõppe programmist, mille eesmärk on leida üles vanad lauljad, tantsijad, pillimehed ning korraldada meistrite oskuste jätkusuutlikus.

Talgud toimuvad Luikjärve talus Tobrova külas Meremäe vallas. Luikjärve talu on üks väheseid säilinud kindlustalu tüüpi talukomplekse Eestimaal. Koht on antud Meremäe valla poolt rendile OObinitsa seto muusieumitarõ seltsile, kes plaanib teha sinna talumuuseumi.

KÜSK avas vabatahtlike kaasamise projektide taotlusvooru

2012-05-04

Kodanikuühiskonna Sihtkapital ootab taotlusi vabaühenduste tegevusse vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmise taotlusvooru.

Taotluste esitamise tähtaeg on 22. august 2012 kell 15.00

Taotlusvooru raames toetatakse vabaühenduste tegevuses püsivalt osalevate vabatahtlike oskuslikule kaasamisele suunatud projekte, mille eesmärkideks on:

vabaühenduste tegevuses enamate, sh senisest erineva profiiliga vabatahtlike teadlik kaasamine ja kinnistamine;
vabatahtlike leidmise, juhendamise ja motiveerimise suutlikkuse kasv vabaühendustes;
vabatahtliku tegevuse olulisuse teadvustamine ühiskonnas.

Toetatava projekti eelduseks on vabaühenduse poolt eelnevalt koostatud vabatahtlike värbamise kava olemasolu, mis esitatakse koos taotlusvormiga ning mida täiendatakse projekti elluviimise ajal. Toetatava projekti tulemusena peab vabaühenduses käivituma regulaarne vabatahtlike kaasamine ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavatesse tegevustesse ning nende kinnistamine ühingu tegevusse.

Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt 6500 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest.

Teave toetustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info aadressil http://www.kysk.ee/?s=945.

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 22. augustiks 2012.a kell 15.00 digitaalselt allkirjastatuna aadressile kysk@kysk.ee või paberkandjal. Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse või tuuakse käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks saadetakse taotlus koos eelarve ja lisadega e-kirjaga aadressile kysk@kysk.ee ettenähtud tähtajaks.

NB! Taotlusvooru infopäevade ja nendega seonduvate koolituste info leiate KÜSKi kodulehelt maikuu teisel nädalal.

Lisateave:
tel 655 6423, mariliis@kysk.ee (Mari-Liis Dolenko) või katrin@kysk.ee (Katrin Barnabas).

Olav Kersen: tundmatu, kuid kasulik asendusteenistus

2012-05-03

Paljud minu vestlused algavad umbes nii: «Millega sa praegu tegeled?» - «Elan Tartus ja olen asendusteenistuses.» - «Mis asi see veel on?»

Loe Olav Kerseni mõtisklust asendusteenistusest siit: http://arvamus.postimees.ee/828276/olav-kersen-tundmatu-kuid-kasulik-asendusteenistus/.

Vabatahtlik tegevus Eestis muutub teadlikumaks ja nähtavamaks

2012-05-03

Poliitikauuringute Keskus Praxis tutvustas täna regionaalministri tellimusel ja erinevate osapoolte koostöös valminud vabatahtliku tegevuse kommunikatsioonistrateegiat. Strateegia eesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust vabatahtlikuna osalemise võimalustest ja kasust nii vabatahtlikule, vabaühendusele kui ka laiemalt ühiskonnale.

Kui vabatahtlikele peaks palka maksma, siis kuluks avalikul ja kolmandal sektoril eelarvelisi vahendeid samade ülesannete täitmiseks 80 miljonit eurot aastas. See on hinnanguliselt umbes 0,5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Majanduslikule kasule lisanduvad raskemini mõõdetavad väärtused nagu vabatahtliku täiendav konkurentsivõime tööturul, ühiskonna sotsiaalne kaasatus ja koostöösuhted.

Hetkeolukorra analüüs näitab, et koguni kaks kolmandikku ühendustest on kaasanud vabatahtlikke oma ühenduse töösse. "Mida suutlikumad on Eesti kodanikuühendused vabatahtlike kaasamisel, seda suurem võib olla nende ühiskondlik mõju," rõhutab strateegia üks autoreist, Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg.

"Meil leidub juba palju häid näiteid vabatahtliku tegevuse arendajatest ja eestkõnelejatest. Viimastel aastatel on tulnud juurde aktiivseid tegijaid: spordi ja kultuuri suurürituste korraldajad, Teeme Ära talgud, suurettevõtted ja liidud, kellel on tekkinud nii hea kogemus kui ka ettepanekuid vabatahtlikkuse kui valdkonna arendamiseks," toob Hinsberg välja.

Samas üldine teadlikkus vabatahtlikust tegevusest on siiski madal ja suurem osa vabatahtlikest tegutseb pigem ühekordselt ja juhuslikult. Muu emakeelega Eesti elanikud ei ole kaasatud vabatahtlikku tegevusse. Ka noortele tuleks senisest enam vabatahtlikku tegevusse kaasata ja erinevaid võimalusi tutvustada. "Noortele suunatud kommunikatsioonis on oluline näidata seda, et vabatahtlik töö pakub palju praktilise töökogemuse saamise ja oskuste arendamise võimalusi ning seeläbi eeliseid tööturul ja sinna sisenemisel," lisavad strateegia autorid.

"Strateegia aitab ministeeriumil paremini vabatahtliku tegevuse valdkonda koordineerida ja pakub vabaühendustele, kes vabatahtlikke kaasavad, või soovivad seda tulevikus teha, teadlikumalt ja tõhusamalt vabatahtlikke kaasata. Strateegia loob ka aluse riigi ja vabakonna paremaks koostööks vabatahtliku tegevuse väärtustamisel," selgitab strateegia vajalikkust regionaalminister Siim Kiisler.

Hinsbergi hinnangul on riigil oluline roll vabatahtlike tegevuse koordineerimisel, kuid strateegiat ei saa siiski rakendada vaid ministeeriumi poolt, vaid horisontaalselt. See tähendab, et vabatahtliku tegevuse eesmärkide elluviimiseks on vaja mitmete tegijate panust. Näiteks senisest enam oodatakse ärisektori kaasatust.

"Ettevõtetel on suur mõju, et innustada oma töötajaid alustama vabatahtliku tööga. Paljud ettevõtted on vabatahtliku töö osavalt integreerinud ettevõtte töökultuuri ja sidunud selle ettevõtte eesmärkide ja majandustulemustega," toob esile strateegia üks autoreist Anneli Ohvril. "Siiski ei näe veel ettevõtjad vabatahtlikus tegevuses suurt kasutegurit oma ettevõtte tulemustele ning ettevõtjatel ja juhtidel ei ole valmidust innustada oma töötajate vabatahtliku tegevust," nendib Ohvril.

Vabatahtliku tegevusena käsitletakse oma aja, energia või oskuste pakkumist vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud tegutsevad avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ja rahalisi ja esemelisi annetusi ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

Kommunikatsioonistrateegiaga saab tutvuda siin.

Saaremaa paistab silma aktiivsete talgulistega

2012-05-02

5. mail toimuvale talgupäevale on tänaseks end registreerinud juba ligi 11 000 inimest. Kui praegu on kirjas 1100 talgut, siis kümnendik neist toimub Saaremaal.

Loe kogu uudist Postimehest: http://www.postimees.ee/827746/saaremaa-paistab-silma-aktiivsete-talgulistega/.

Tartumaalased kohtuvad talgutel

2012-05-02

«Teeme ära!» tänavusele plaanile on Tartumaal kantud juba 106 talgut, kuhu korraldajad ootavad tuhandeid kätepaare, kuid kavas on ka mõttetalguid.

Loe lähemalt Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/826980/tartumaalased-kohtuvad-talgutel/.

“Teeme ära” raames korrastatakse linnalehmade karjamaa

2012-04-30

Sel laupäeval, 5. mail toimuva järjekordse talgupäeva „Teeme ära" raames teevad talgulised ettevalmistustöid Pärnu rannaniidul, kuhu oodatakse suvel taaskord mägiveiseid.

Loe uudist Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/825968/teeme-ara-raames-korrastatakse-linnalehmade-karjamaa/.

Malin Svensson: Võimalus anda ja õppida

2012-04-29

„Miks sa käsi puhtaks ei pese?" küsisid lapsed Väikemõisa asenduskodus, kui nad eelmisel aastal esimest korda kohtusid rootslanna Malin Svenssoniga, kes tuli aastaks nende juurde vabatahtlikuks. Selle aasta jooksul muutus nii Malini kui ka laste maailm.

Malin on üks neist paljudest noortest, kes otsustas minna vabatahtlikuks välismaale. Võimaluse selleks andis talle Euroopa Liidu noortele suunatud programm Euroopa vabatahtlik teenistus, mille abil saavad noored eurooplased veeta kuni aasta vabatahtlikuna mõnes teises riigis. Juhuste kokkulangemisel sattus Malin aastaks Eestisse, Viljandi lähistele Väikemõisa asenduskodusse, kus iga välismaalane oleks mõjunud ülimalt eksootiliselt. Malinil oli aga veelgi raskem kohalike sekka sulanduda, kuna tema perekond on pärit Indiast.

„Kui ma saabusin, siis ei saanud lapsed algul aru, miks ma nii tume olen," meenutab Malin täna naerdes kultuurišokki, mis sai osaks Väikemõisa väikestele elanikele. „Nad tahtsid minu pealt mustust maha kraapida!"

Kultuurišoki sai muidugi ka Malin ise - ta oskas eesti keeles öelda vaid „tere" ja „aitäh", samas kui lapsed ega ka kuigi paljud asenduskodu töötajad ei rääkinud üldse inglise keelt. Ta meenutab, kuidas algul oli väga raske tööle tulla, kuna ta oli selles majas peaaegu et esimene vabatahtlik ning organisatsioon ei osanud talle piisavalt tööülesandeid jagada. Mõlemapoolne sisseelamine võttis umbes kolm kuud. Selle ajaga sai ka eesti keel mingil määral selgeks.

„Minu esimene mälestus asenduskodust on, kuidas üks väike tüdruk ronis mulle sülle," meenutab Malin augustipäeval, mis jääb tema viimaseks tööpäevaks asenduskodus, kus ta on abiks käinud juba terve pika aasta. Kui esialgne üllatus mööda sai, võtsid lapsed ja töötajad Malini hästi omaks. Nüüd jooksevad lapsed talle rõõmuga uksele vastu, tahavad kallistada ja näidata uusi trikke, nagu näiteks vastomandatud oskus sõita jalgrattaga, käed lahti.

„Malin-Malin! Vaata!" kilkavad lapsed rõõmsalt, kuigi nii nende kui ka Malini hinges on tegelikult ilmselt hoopis nukrus, sest ees ootab lahkumine - Malin sõidab tagasi Rootsi, sest tema Euroopa vabatahtliku teenistuse projekt saab läbi. Selle ajaga on nad üksteisele väga armsaks saanud ja Malin loodab kindlasti lastele uuesti külla tulla. Rõõmsamaks teeb Malinit ka teadmine, et peagi saabub tema asemele uus vabatahtlik ning et ta aitas erinevate ettevõtmistega siinsete laste silmaringi tunduvalt laiendada.

„Ma suutsin selle aasta jooksul teha väga palju, olin väga aktiivne vabatahtlik," usub Malin ning tal on õigus - aasta jooksul viis Malin läbi erinevaid projekte, käis lastega teatris ja raamatukogus, aitas neil lavastada näidendit „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", tutvustas Rootsi jaanipäeva- ja jõulukombeid, õpetas inglise ja rootsi keelt ning omamoodi ka eesti keelt, kui aitas lastel lugemist õppida.

Malini lemmikuks jääb tema enda organiseeritud rahvusõhtute sari „Reis ümber maailma", mille raames tutvustati lastele erinevaid rahvusi, kultuure, keeli ja sööke. Nõnda reisisid lapsed aasta jooksul teiste riikide seas Jaapanisse, Ungarisse, Saksamaale, Prantsusmaale, Türki ja muidugi mõista ka Malini kodumaadele Rootsi ning Indiasse.

„Kunagi tegime Rootsis koolis umbes sarnast asja ja mulle kohutavalt meeldis," meenutab Malin, kust tuli idee selline ümbermaailmareis ette võtta. „Hakkasin siin Viljandis mõtlema, mis rahvusi minu ümber on ja kutsusin neid lastele oma riigist rääkima. Alustasime Iraagist ja lastele väga meeldis."

Sarja lõpetuseks tegid lapsed Malini abiga ka Eesti teemaõhtu, tänamaks neile esinemas käinud inimesi. Toimus kontsert, lauldi Eesti laule ja sai ka tantsu lüüa. See kõik arendas Malinit, õpetas talle uusi oskusi ja pani teda muutma oma suhtumist ümbritsevasse maailma.

„Tunnen end nüüd palju enesekindlamalt, oskan paremini enda eest seista," toob ta muutusi välja. „Samuti tean nüüd kindlalt, et ükskõik, mis ka juhtuks - mina jään ellu ja suudan hakkama saada. Lisaks pani see mind rohkem mõtlema nende inimeste olukorrale, kes migreeruvad Rootsi. Usun, et tahaksin tulevikus ka neid rohkem aidata."

Malin Svensson (19)

Sündinud Indias, kasvanud Rootsis
Lõpetanud Rootsis keskkooli, tegutses aasta vabatahtlikuna Euroopa vabatahtliku teenistuse (European Voluntary Service, EVS) raames Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse Väikemõisa asenduskodus Viljandimaal
Rootsis on käinud abiks noorte naiste varjupaigas
Plaanib Rootsis astuda ülikooli

Miks teha Euroopa vabatahtlikku teenistust?

EVS on võimalus midagi anda, võimalus muuta kellegi elu ning õppida ise. Selline mitteformaalne õppimine on kindlasti oluline tuleviku seisukohast, kuna see on võimalus inimesena muutuda.

Euroopa vabatahtlik teenistus (EVS)

Euroopa vabatahtlik teenistus on võimalus 18-30-aastastele noortele, kes soovivad 2-12 kuud teha mõnes välisriigis vabatahtlikku tööd ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. EVSi eesmärk on arendada solidaarsust, edendada sallivust ja kodanikuaktiivsust ning tugevdada üksteisemõistmist noorte hulgas. Rohkem infot leiab Euroopa Noorte kodulehelt (euroopa.noored.ee)

Organisatsioon
Väikemõisa asenduskodu

Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskus
Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa 71024
Tel: 435 2551
E-post: info@viljandilasteabikeskus.ee
http://www.viljandilasteabikeskus.ee

Väikemõisa asenduskodu kuulub Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse koosseisu. Seal osutatakse erinevaid hoolekande-, haridus- ja rehabilitatsiooniteenuseid Viljandimaalt pärit lastele ja lastega peredele.

Lasteabikeskuse missioon on abi vajava lapse jõukohane õpetamine, rehabilitatsioon, arengu toetamine ja suunamine koostöös lapsele oluliste isikute ning lapse võrgustikuga.

Väikemõisas on käinud abiks mitu rahvusvahelist vabatahtlikku Euroopa vabatahtliku teenistuse raames.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Eesti Kodanikuühiskonna Nädal saab täna hoo sisse nahkhiiretalgutega Kadriorus

2012-04-29

Kadrioru Selts ja Teeme Ära talgupäeva meeskond korraldavad koos sihtasutusega Domus Dorpatensis ja Kadrioru Pargiga täna Kadriorus nahkhiirte varjekastide meisterdamise ja ülespaneku talgud. Ühtlasi on tegemist avalöögiga Eesti Kodanikuühiskonna Nädalale, mis kulmineerub 5. mail ühise üle-eestilise talgupäevaga.

Pühapäevahommikuse seisuga oli talguveebis valida juba rohkem kui 1000 talgu seast ning talgulisena oli end kirja pannud üle 7000 inimese. Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise nädala reede õhtuni.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänaseks hakkab Eestimaa talgukaart paika saama. „Hea meel on näha, et valgeid laike Eestimaal sisuliselt enam pole. Üle tuhande ettevõtliku eestimaalase on oma talgud üles pannud. Need on nagu tuhat ettepanekut mingi väärt asi koos ära teha, korda seada või välja mõelda. Nüüd on kõigil laupäevani aega valida, millise ettepaneku juurde süda kutsub. Ja laupäeval teeme ära!" sõnas Tüür.

Kodanikuühiskonna nädala esimestes ettevõtmistes - KUUR¹² inkubaatorites - lükati eile käima üheksa uut kodanikualgatust: jalgratta hoiukohtade loomisest Pärnus kuni Ida-Virumaa kuvandi parandamiseni. Täna toimuvad analoogsed inkubaatorid veel Tallinnas ja Tartus. Eesti Kodanikuühiskonna Nädala ettevõtmisi koordineeriva Sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuhi Martin Noorkõivu sõnul on hea meel näha, et Eestis panustatakse ühiskonda järjest aktiivsemalt. „See on siiani toimunud peamiselt läbi annetamise või vabatahtliku tegevuse, kuid loodame, et KUUR¹² inkubaatorid on heaks eeskujuks ja näitavad, et meil kõigil on võimalik ka ise olla algataja ning uusi kodanikualgatusi käima panna," rääkis Noorkõiv.

Kodanikuühiskonna nädal, mis kulmineerub 5. mail üle-eestilise ühise talgupäevaga, saab täna hoo sisse nahkhiirte varjekastide meisterdamise ja ülespaneku talgutega Kadriorus. Nahkhiirte talgud saavad teoks Teeme Ära talgupäeva meeskonna, Kadrioru Seltsi ja Kadrioru Pargi koostöös. Talgusuppi pakub Kadrioru kohvik-kreperii Köleri 2.

Eestis elab 12 liiki nahkhiiri ja viis neist elutseb ka Kadrioru pargis. Ekspertide hinnangul on tegemist üsna erilise linnalooduse näitega, sest nahkhiirte elutingimused tiheda asustuse ja liikluskoormusega linnas pole kerged. Seepärast on neile abiks ka varjekastid, kuhu nahkhiired saavad vajadusel peituda.

Teeme Ära talgupäev toimub 5. mail ning seda korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Refonda, Dorpat, Nordic Hotels, Statoil, Pakendikeskus, Tamrex, Mediapool Vizeum jt.

Sel aastal kirjutame end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile ja kõik talgupäeval osalejad saavad öelda, et on osalised Eestist alguse saanud ülemaailmses algatuses.

Täpsem info:

www.teemeara.ee

Tarmo Tüür, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, tel 534 11020, e-post tarmo@elfond.ee

Mattias Luha, MTÜ Kadrioru Selts, juhatuse liige, tel 53 464 313, mattias.luha@gmail.com

Martin Noorkõiv, SA Domus Dorpatensise tegevjuht, tel 5814 0314, e-post martin.noorkoiv@dorpatensis.ee

Erkki Peetsalu, Teeme Ära talgupäeva meeskond, tel 501 8100, e-post erkki@maailmad.ee

Vabatahtlik tegevus päästab maapiirkondi

2012-04-29

Reedel, 20. aprillil väisasid noortevahetuse „Re-Motion" raames Põlva Maavalitsust Ungari, Prantsusmaa, Poola, Hispaania ja Itaalia noored. Külastuse eesmärk oli saada ülevaade maavalitsuse töödest ja tegemistest ning kuulda, milline roll on maavalitsusel noorte vabatahtliku tegevuse soodustamises.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/polvamaa/polva-linn/elu/vabatahtlik-tegevus-paastab-maapiirkondi.d?id=64313057.

Talgupäevale on end kirja pannud üle 7000 inimese

2012-04-29

Pühapäevahommikuse seisuga oli teemeara.ee talguveebis valida juba rohkem kui 1000 talgu seast ning talgulisena oli end kirja pannud üle 7000 inimese.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06251663.

Talgulisi kutsutakse teada andma katmata kaevudest

2012-04-29

Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest sarnastest ohtlikest rajatistest.

Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajak`u sõnul on tehnovõrkude kaevusid, vanu veevõtukaevusid, maa-aluseid keldreid, mahuteid ja muid selliseid rajatisi üle Eesti väga palju, kuid paraku puudub reaalne ülevaade nende asukohtadest ja seisukorrast. "Sellistest ohtlikest rajatistest põhjustatud õnnetusi toimub lubamatult palju. 5. mai talgupäev on hea võimalus kaasata üle Eestimaa võimalikult palju inimesi, kes saaksid anda oma panuse ümbritseva elukeskkonna ohutumaks muutmisele," lisas Kajak.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda. "Talgupäeva meeskonna poole on pöördunud päris palju inimesi, sooviga ühiselt kaasa aidata ohtlike kaevudega seotud probleemi lahendamisele," rääkis Tüür. "Teeme Ära talgupäeval osalevad kümned tuhanded eestimaalased - need on inimesed, kes märkavad ja hoolivad ümbritsevast keskkonnast. Ohtlikest kohtadest teatamisega saame lisaks väärt talguettevõtmistele üheskoos teha ka ühe suure heateo: hoida ära mõnegi kurva õnnetuse."

Päästeala infotelefonile helistajalt küsitakse andmeid, mis aitavad võimalikult täpselt määrata ohtliku rajatise asukohta ja käidavust asukohas, rajatise tüüpi (nt kaaneta või katkise luugiga kaev, maa-alune mahuti, sissekukkunud kelder vms), objekti ohtlikkust hinnata aitavaid parameetreid (ava või augu sügavus ja läbimõõt) ning helistaja kontaktandmeid juhuks, kui hilisemalt tekib raskusi rajatise loodusest ülesleidmisega.

Sõltuvalt päästeala infotelefonile laekunud rajatise kirjeldusest otsustatakse, kas päästjatel või politseil on vaja koheselt reageerida või teavitatakse kohalikku omavalitsust või Tehnilise Järelevalve Ametit, kes selgitab välja rajatise omaniku ning teeb vajadusel ettekirjutuse ohutuse tagamiseks vajalike tegevuste kohta. Kohalik omavalitsus jälgib ka ettekirjutuse täitmist ning saab selle täitmata jätmise korral omaniku vastutusele võtta ja rakendada omalt poolt meetmeid ohutuse tagamiseks.

Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.

Teeme Ära talgupäev toimub 5. mail ning osalema on oodatud kõik inimesed nii linnas kui maal igas Eestimaa nurgas. Sobivaid talguid saab valida ja end osalejana kirja panna aadressil www.teemeara.ee.

Kadriorus ehitati nahkhiirtele pesakaste

2012-04-29

Algav kodanikuühiskonna nädal ärgitab inimesi ümbritsevaid probleeme märkama ja üheskoos lahendama, et elukeskkonda paremaks muuta, Tallinnas Kadrioru pargis peeti täna peatse "Teeme ära" eeltalguid.

Loe edasi ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06251689.

Üheksakümmend üks surmasuust päästetut

2012-04-28

Algaja konnapäästja esimeste konnatalgute memuaarid pimedalt maanteelt, öise Jägala jõe äärest.

Loe Rein Siku talgumemuaare Eesti Päevalehest: http://www.epl.ee/news/eesti/uheksakummend-uks-surmasuust-paastetut.d?id=64321369.

FOTOD: Talgupäeva raames korrastati Tallinna lasteaedasid

2012-04-28

MTÜ Lasteaiad korda korraldas täna talgupäeva, mille käigus korrastati ligi 20 Tallinna munitsipaallasteaia hoovid. Delfi käis piilumas, kuidas said uue näo Kivila ning Kelmiküla lasteaiad.

Loe lähemalt ning vaata pilte ja TV3 videot siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-talgupaeva-raames-korrastati-tallinna-lasteaedasid.d?id=64322361.

Lastekaitse liidu presidendiks valiti Loone Ots

2012-04-28

Tänasel MTÜ Lastekaitse Liit üldkogul valiti organisatsiooni uueks presidendiks aastatel 2012-2015 kultuuriloolane ja pedagoogikateadlane filosoofiadoktor Loone Ots.

Loe edasi ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06251651.

Randpere eestvedamisel korrastati Tallinna lasteaedade mänguväljakuid

2012-04-28

Mittetulundusühing Lasteaiad Korda korrastas riigikogu reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Valdo Randpere eestvedamisel Tallinnas 20 lasteaia hoove ja mänguväljakuid.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06251658.

Tallinna kesklinnas on suvel korda hoidmas abipolitseinikud

2012-04-27

Täna sõlmisid Tallinna Kesklinna valitsus ja Põhja prefektuur koostöökokkuleppe, millega nähakse ette ühine tegevus käesoleva aasta 27. aprillist kuni 9. septembrini Tallinna Kesklinna haldusterritooriumil avaliku korra tagamisel ning süütegude ennetamisel, ärahoidmisel ja tõkestamisel.

Loe uudist siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-kesklinnas-on-suvel-korda-hoidmas-abipolitseinikud.d?id=64317021.

Kevadised koristustööd Tallinnas koguvad hoogu

2012-04-27

Täna toimusid Tallinna kõigis linnaosades koristustalgud, kus korjati kokku aasta jooksul kogunenud prahti ning vastutustundetute inimeste poolt võssa ja tühermaale puistatud autokumme ja muu sodi.

Loe lähemalt Tallinna Postimehest: http://www.tallinnapostimees.ee/823612/kevadised-koristustood-tallinnas-koguvad-hoogu/.

ELF ootab metsloomade taastuskeskuse asukohale heakskiitu

2012-04-27

Igal aastal haigestub või jääb orvuks kuni 13 000 metslooma ning taoliste loomade abistamiseks plaanib Eestimaa Looduse Fond (ELF) ehitada taastuskeskuse. Sobiv koht juba leitud, jäänud on vaid saada ametlik heakskiit maaomanikult ja kohalikult omavalitsuselt.

Loe lähemalt ning vaata videot ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06251624.

Korteriühistud osalevad Teeme Ära talgupäeval aktiivsemalt kui eelmisel aastal

2012-04-26

Tänase seisuga on 5. mail toimuvale Teeme Ära talgupäevale enda talgud kirja pannud rohkem korteriühistuid kui eelmisel aastal. Eesti Korteriühistute Liit ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad kõiki korteriühistuid vaatama üle oma koduümbrust ja leidma seda, mis vajab korrastamist, parandamist või ehitamist.

Kõik talgud ning talgutel osalejad saab registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee. Oodatud on ka need talgud, mis korraldatakse mõnel teisel päeval kui 5. mai. Tänase seisuga plaanitakse kortermajade talguid Tallinnas, Tartus, Lihulas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Pajustis, Luunjas, Ruusal, Peetris, Uuemõisas ja Sipal. Muuhulgas plaanitakse korrastada majaümbrust ja laste mänguväljakuid, pesta aknaid, istutada lilli ja põõsaid ning teha ühiselt keldrid puhtaks.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi märkis, et korteriühistutes üle Eesti on aina populaarsem kevadeti kokku tulla ja koos oma majaümbrus korda teha. "Korteriühistute liikmed on aru saanud, et tuleb ise ka oma elamu hea käekäigu eest hoolt kanda - ilusas majas, millel korrastatud hoov, on ju kõigil mõnusam elada," sõnas ta. "On ühistud, kes kevade tulles võtavad kätte ning korrastavad läheduses asuva pargitee või metsatuka, et oleks mõnusam ning ohutum tervisejooksu teha või lastega jalutada ja mängida."

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgud on korteriühistutele heaks võimaluseks kaasata ühistesse tegemistesse oma maja elanikke. „Talgutes peitub ühendav jõud. Koos midagi koduümbruse heaks ära tehes saab ka üksteist paremini tundma õppida," sõnas Tüür ja lisas, et ühiselt on lihtsam ka korteriühistule vajalikke tööriistu ja muid tarvilikke vahendeid hankida.

Sel aastal tulevad talgulistele appi mitmed ettevõtted. Näiteks AS Veolia Keskkonnateenused pakub hinnakirjast soodsamat konteinerite rendi ja prügi äraveo teenust. Teised pakkumised korteriühistutele ja kasulikke näpunäiteid leiab talguveebist aadressil http://www.teemeara.ee/talgujuhile/kasulikke-nouandeid/korteriuhistute-talgud.

Talgute korraldajad saavad tänavu abiks talgute stardipaketi, mida jagatakse kõigile talgujuhtidele, et aidata kaasa tegusa talgupäeva korraldamisele. Muuhulgas sisaldab stardipakett esmaabitarbeid, töökinnaste varu, kriisijuhendit, Talguhundi rinnamärki talgujuhile, samuti talgulugude CD-plaati ja ajalehte Talguline, milles nii nõuandeid ja soovitusi kui talgumeelelahutust.

Talgupäeva meeskond ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad inimesi taas talgulugusid jagama. Seda saab teha talguveebis aadressil http://www.teemeara.ee/talgulood. Sel aastal kirjutame end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile ja kõik talgupäeval osalejad saavad öelda, et on osalised Eestist alguse saanud ülemaailmses algatuses.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Täpsem info:

www.teemeara.ee

Tarmo Tüür, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, tel 534 11020, e-post tarmo@elfond.ee

Anu Sarnet, Eesti Korteriühistute Liit, välissuhete ja projektide juht, tel 627 5742, e-post: anu.sarnet@ekyl.ee

Ümbermaailmareisi alustanud tsiklimehed tegid Tartus peatuse

2012-04-26

Eile Tallinnast ümbermaailmareisi alustanud tsiklimehed tegid täna hommikul Tartus peatuse. Täna tahavad motomatkajad jõuda Valgevene piiri äärde.

Loe lähemalt ning vaata videot Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/474539.

Talgulised kogunevad Skoone bastioni ümbrust korrastama

2012-04-25

Reedel kell 10 kogunevad Kesklinna valitsuse töötajad, seltside esindajad ja vabatahtlikud kevadtalgutele Skoone bastioni ja staadioni ümbrust korrastama.

Loe edasi ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06251372.

Täna alustasid UNICEF Eesti Rahvuskomitee juurest mootorratastel ümbermaailmareisi Sven Mansberg ja Juhan Peedimaa.

2012-04-25

Täna alustasid Sven Mansberg ja Juhan Peedimaa UNICEF Eesti Rahvuskomitee juurest mootorratastel ümbermaailmareisi, et anda oma vabatahtlik panus UNICEFi sõnumi levitamisse ja potentsiaalsete annetajate innustamisse.

Loe uudist Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/474376.

Haapsalu linnakohvik avab 27. aprillil taas oma uksed

2012-04-25

Vaata kutset siit.

KUTSE vabatahtliku tegevuse kommunikatsioonistrateegia esitlusele

2012-04-25

Olete palutud osalema 3. mail kell 11.00-13.00 vabatahtliku tegevuse kommunikatsioonistrateegia esitlusele Euroopa Liidu majja (Rävala pst 4).

Strateegia koostajad esitavad strateegiat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust vabatahtlikust tegevusest, selle väärtusest ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest ja kasulikkusest ühiskonna arengus.

Esitlusel antakse ülevaade vabatahtliku tegevuse hetkeolukorrast ning tuuakse välja peamised suunised, kuidas tõhustada kommunikatsioonikoostööd, kaasata senisest enam avalikku- ja erasektorit, suurendada vabaühenduste teadlikkust ja kaasamisvõimekust jm.

Strateegia on koostanud Poliitikauuringute Keskus Praxis koostöös erinevate ühenduse ja ekspertidega ning töö tellijaks on Siseministeerium (regionaalministri valitsemisala).

Osavõtust palume teada anda hiljemalt 30. aprilliks siin.
Võimalusel edastage teade ka oma organisatsiooni teistele liikmetele.

Lisainfo:

Eneli Mikko
Kommunikatsioonispetsialist/ projektijuht
Poliitikauuringute Keskus Praxis
Tornimäe 5, Tallinn 10145
Telefon 640 8003
Mobiil 5196 1097
E-post eneli.mikko@praxis.ee

Sellel nädalavahetusel kõristatakse avatuks ELFi talgute kõre aasta

2012-04-25

Et juhtida tähelepanu Eesti ühe ohustatuma kahepaikse kaitsele ning suurendada inimeste teadmisi looduskaitsest, on Eestimaa Looduse Fond (ELF) sellel aastal võtnud oma talguhooaja fookusesse kõre. Laupäevaöisel avaüritusel Pärnumaal saab sõna peoperemees ise, kui 12inimest saavad koguneda teema-aasta esimesele üritusele - kõre kuulamise retkele.

"ELFi talgute kõre aasta saab olema kirju," tutvustas ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo. "Praegu pole veel hea aeg selle haruldase kärnkonna heaks tööd teha. Tihe talgute pidamine rannaniitudel jääb suvesse. Küll aga pakume oma senistele ja alles liituvatele talgulistele sellel ja ülejärgmisel nädalal võimalust kõrega tutvust teha, minnes kontvõõrana tema pulma. Suvel on kõre võrdlemisi varjatud eluviisiga ja jääb tihti tema heaks korraldatavatel talgutel kohtamata."

Kahepaiksete ekspert, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige Riinu Rannap lisab: "Kui liik on kadumise serval, siis on ta tagasitoomine pikk ja vaevarikas töö. Aga see töö on ka väga tänuväärne, sest tulemused on näha. Rannaniidud hakkavad karjatamise mõjul taastuma ja seni ennekõike luitealadel liivakarjäärides säilinud kõre asurkonnad saab taasasustada ka sinna."

Kõre, tuntud ka kui juttselg-kärnkonn ja hiirkonn, on Eesti üks ohustatumaid kahepaikseid, kelle arvukus on viimase poolesaja aastaga kokku kuivanud. Praegusel ajal arvatakse Eesti põhja- ja läänerannikul ning saartel kokku elutsevat vaid kuskil tuhatkond selle liigi esindajat. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks peetakse liigile omaste elupaikade - rannaniitude ja luidete kinnikasvamist ning sigimispaikade hävimist. Käesoleval sajandil on looduskaitsjate jõupingutused suutnud liigi arvukuse langust pidurdada, kuid elujõulise populatsiooni taastamiseks kulub veel palju tööd.

Kõre kuulamise retked on kõigile huvilistele avatud - rohkem teavet nende kohta saab aadressilt: www.talgud.ee/kore-aasta/retked

ELFi talgute kõre aastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:

Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
Eestimaa Looduse Fond
+372 56 469 026
siim@elfond.ee
www.talgud.ee

Riinu Rannap
Kahepaiksete ekspert, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige
+372 5232732
riinu.rannap@ut.ee

Abipolitseinik annab suure panuse kogukonna turvalisusesse

2012-04-24

Kas oled näinud politseinikega koos mehi ja naisi, kes vormiriietuse järgi politseinikest ei erine, kuid kannavad abipolitseinike tähist? Kes nad on ja kuidas on võimalik abipolitseinikuks saada?

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/loksa/arvamus/abipolitseinik-annab-suure-panuse-kogukonna-turvalisusesse.d?id=64293051.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad talgutele

2012-04-24

Hea sõber!

Tänavu on meil kõigil ainukordne võimalus ühendada euroopalik ettevõtmine ja Eestist alguse saanud ning nüüdseks kogu maailma vallutanud tava. Euroopalikuks ettevõtmiseks on põlvkondade vahelise solidaarsuse aasta tähistamine. Inimeste oodatav eluiga on Euroopas aasta-aastalt tõusnud ja see tähendab, et eakad inimesed saavad ja soovivad senisest enam ühiskonna edenemisse panustada.

Sel aastal tähistatakse põlvkondade vahelise solidaarsuse aastat esimest korda ka Eestis. Eestis on ürituste eestvedajateks Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit. Meie ühine eesmärk on teadvustada inimesi muutunud oludest, aitata luua tingimusi Euroopa demograafilise olukorra muutumisest tingitud probleemide lahendamiseks ning aktiveerida kõiki asjaosalisi, kel on võimalus ühiskondlikke arenguprotsesse mõjutada. Tulemuseks peaks olema ühest küljest eakatesõbralikum keskkond ja teisest küljest tasakaalustatum ühiskond.

Näitamaks, et meil on põlvkondadevahelise solidaarsusega tõsi taga, osalevad EPÜL-i ja ENL-i liikmed tänavu koos „Teeme ära" talgutel. Talgud toimuvad 5.mail 2012. ja osalemine on lihtne: EPÜL büroost (tel. 6816890; pension@hot.ee) on võimalik teada saada, kus Sinu piirkonnas ühiselt väljas ollakse või kuidas noortega ühendust saada.

Läheme üheskoos välja ning näitame, kuidas väikeste, iga inimese tasandilt algavate muutustega on võimalik muuta paremaks nii inimestevaheline läbisaamine kui elu Eestis ja Eesti ise!

Lugupidamisega,

Andres Ergma

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees

PS! Siit leiad kõikide EPÜLi harude nimekirja, et leiaksite ka endi lähikonnast Teeme Ära jaoks partnereid: www.enl.ee/et/Organisatsioonist/uudiskiri/Uudised/639/teeme-ara-2012/comments.

"Töökaim mees internetis" teenis välja omanimelise päeva

2012-04-23

Kes on töökaim mees internetis? Küllap te ei oska kedagi sobivamat välja pakkuda, nii et lepime kokku, et tiitli pälvib 30aastane Indianapolises elav ameeriklane Justin Knapp - esimene, kes teinud Wikipedia keskkonnas vähemalt miljon editit ehk postitust või parandust.

Loe edasi siit: http://forte.delfi.ee/news/digi/tookaim-mees-internetis-teenis-valja-omanimelise-paeva.d?id=64296085.

Konnatalgutel päästeti eile 760 kärnkonna ja 44 rohukonn

2012-04-23

Talgulised päästsid eile Leie-Oiu-Tänassilma teelõigul 760 kärnkonna, 44 rohukonna ja 2 vesilikku.

Loe edasi Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/474055.

Koorilauljad taastasid Endla seltsi asutajate hauaristi

2012-04-23

Segakoori Endla lauljad tähistasid laupäeval Endla seltsi 134. aastapäeva, ühiselt korrastati Pärnus Alevi kalmistul asuv seltsi asutajate - perekond Sõerdi - hauaplats ja paigaldati kalmule taastatud hauarist.

Loe artiklit Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/817544/koorilauljad-taastasid-endla-seltsi-asutajate-hauaristi/.

Loodus- ja talgulaager Palupõhjas II 4. - 6. mail 2012

2012-04-22

Tulekul on Eestimaa Looduse Fondi järjekordsed talgud. Sellel korral on luubi all raba. Uurime, kes elavad selle metsade ja jõgede vahel lesiva hiidkäsna turjal ja mida pakub see imepärane svammilik hiiglane kogu elusloodusele laiemalt.

Talgutööks sellel korral: riisumine, saagimine, okste korjamine ja põletamine, akende vahetamine, küttepuude ladumine, vanade lõkkeasemete korrastamine, jõe kalda puhastamine. Kõike seda looduskooli hüvanguks.

Talgujuht on ELFi vabatahtlik Pille Tammur
Kohti grupis: 15
Lähem info ja registreerumine: http://www.talgud.ee/talgud/2012/palupohja-2

Palupõhja talgud on osa 5. mai Teeme Ära talgupäevast. ELFil on 5. maiks veel mitmeid põnevaid ettevõtmisi plaanis, millest teatame lähemalt juba järgmisel nädalal.

Hergo Tasuja: Vabatahtlikkus aitab kodukanti paremaks muuta

2012-04-22

Seda, et heategudeks ei pea minema mitme maa ja mere taha, teab hästi Hergo Tasuja, aktiivne Hiiumaa noor, kelle juttu kuulates tundub, nagu aitaks ta Eesti elu paremaks muuta vähemalt 26 tundi ööpäevas.

Kui Hergo tegemisi kuidagi kokku võtta, siis on ta Emmaste põhikooli ajaloo- ja inglise keele õpetaja, Hiiumaa Noortekogu esimees, noortelehe Glasuur peatoimetaja, Noorte Kotkaste kohaliku malevkonna pealik, Tubala Küla Seltsi juhatuse liige ning lisaks sellele kõigele veel ka aktiivne kodanik, kes kultuuri- ja hariduskomisjonis Pühalepa valla tegemistel silma peal hoiab.

Hergo on inimene, kellele meeldib käed külge lüüa seal, kus abi vajatakse - nii näiteks võib tema tegevuste hulka lisada veel algklasside poistele pallimängutrenni andmise ja põhikooli trupiga tantsupeol osalemise. Veel lööb ta aktiivselt kaasa külaseltside katusorganisatsioonis Kodukant.

"Hiiumaa on selline väike koht - kui oled aktiivne, haaratakse igale poole kaasa. Alguses võeti mind Kodukandis noorte esindajana kampa, sealt tekkisid kontaktid ja nii see arenes," arutleb Hergo, kes on ise suur kodukandi fänn ja kutsub ka teisi noori üles jääma kodumaale - just siin on eneseteostuseks väga head võimalused.

Hiiumaalt pärit Hergo teab, millest räägib, kuna sarnaselt teiste noortega on tema oma kodukandist eemal käinud ja ka muud elu näinud. Pärast põhikooli lõppu ihkas Hergo hing suurele maale ning mandril lõpetas ta Noarootsi gümnaasiumi, sai Tallinna Ülikoolist õpetajapaberid, käis ära sõjaväes. Et seejärel mõista, kuidas linnaelu kiire tempo ja vabadust piirav õhustik ei ole talle. Selle asemel, et minna sarnaselt teiste noortega välismaale õppima, kolis ta hoopis tagasi Hiiumaale.

„Kuhu te, noored, tormate? Tegusid tuleks teha ikka oma kodukohas," on Hergo veendunud.

Hiiumaal võeti Hergot kohe hästi vastu - ta kutsuti MTÜ Ankur üldkoosolekule, valiti juhatusse ning paar nädalat hiljem oli ta juba organisatsiooni esimees.

"Kaitseliiduga läks umbes samamoodi. Läksin kooliõpilastega laagrisse kaasa, seal vaadati, et aktiivne meesterahvas, kutsuti järgmine kord ka," selgitab Hergo, kes järgmises laagris pidas juba laagriülema ametit. Sealt omakorda läks ta sujuvalt Hiiumaa noorkotkaid juhtima.

"Väiksena olin skaut ja noorkotkas, laagrites käia ja reisida oli väga põnev," meenutab Hergo, kuidas sündis otsus hakata juhtima Hiiumaa noorkotkaid. „Kuna mul hetkel lapsi pole, võin oma aega planeerida nii, et saan midagi tagasi anda. Teen kõike seda, et ka praegustel noortel oleks võimalik oma aega sama toredasti sisustada."

Lisaks vabatahtlikule tegevusele ja põhitööle on tal aega veel ülegi, nii hoiab ta end aktiivselt kursis vallavolikogu tööga ja annab märku, kui midagi ei meeldi.

„Tahan, et arvestataks rohkem külaelanikega, kohalike seltsidega, seltsingutega," ütleb Hergo, „pole ju nii raske käia kohapeal inimestega asju arutamas ning nende nõu küsimas."

Külaseltsiga, mille juhatusse Hergo kuulub, korraldasid nad „Teeme ära!" kampaania raames talgud, kus tegid küla kaunimaks: koristasid, riisusid ja raiusid võsa. Talgusupi söömise ajal võeti nõuks jaanipäevaks Tubala külla kiik ehitada.

"Hakkasime järjest ette võtma tegemisi, mida kiige juures oli tarvis lahendada," meenutab Hergo, kuidas kiik püsti sai. Üks külamees pakkus oma metsast puid; teine pakkus, et toob traktoriga puud välja; kolmas pakkus järgmist vajalikku asja ja nooremad võtsid ehitamise enda peale.

Jaanipäevaeelsetel õhtutel käis ehitusel kiire kopsimine hiliste õhtutundideni, aga jaanituleks sai kiik kenasti valmis. Tõsi, mitte kõik Hergo sõbrad ei mõista, miks ta seda kõike teeb.

„Mida sa tõmbled? Miks sa raiskad oma aega?" kommenteerivad mõned sõbrad, kui nädalavahetuseplaane tehes selgub, et Hergo on jälle kusagil laagris või koolitustel. Hergo enda jaoks ei tundu tema tegevus küll mõttetu tõmblemisena.

„Vabatahtlik tegevus on mulle andnud hea enesetunde. Seda on raske sõnadesse panna," üritab ta oma tundeid lahti seletada. „Samuti olen nende organisatsioonide kaudu uusi sõpru ja tuttavaid saanud."

Hergo Tasuja (25)

Vabatahtlik viimased paar aastat
Töötab Emmaste põhikoolis ajaloo- ja inglise keele õpetajana
Lõpetanud Hiiumaa Ametikooli ja Tallinna Ülikooli, praegu õpib TLÜ Haapsalu Kolledžis

Kuidas saada tõeliseks vabatahtlikuks?

Esimene kord on hästi raske. Kui üks kord teha, siis selgub, et polnudki nii raske aidata ja kaasa lüüa. Siis vaatad, et läheks veel. Kui korra teed, on tunne ja emotsioon võimas. Oled milleski suuremas osaline ja saanud millegi õnnestumisele kaasa aidata, oled teistes tekitanud positiivse tunde.

Lisaks saad kasulikke kontakte ja häid tuttavaid. Tekivad sellised inimesed kõrvale, kelle peale sa võid alati kindel olla. Näiteks olin lastefestivalil maskott ja õhtul selgus, et järgmiseks päevaks on teist inimest veel tarvis. Saatsin noortekogu meililisti õhtul abipalvega kirja. 20 minuti pärast sain positiivse vastuse ja oligi olemas kaaslane, kellega 12 tundi maskotikostüümides higistada ja lubada lastel enda otsas turnida.

Organisatsioon
Eesti Külaliikumine Kodukant

Sirge 2, Tallinn 10618
Tel: 646 6636
E-post: kodukant@kodukant.ee
www.kodukant.ee

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühendus, kes seisab oma liikmetega maaelu väärtuste edasikandmise eest, säilitab ja tugevdab kogukondi, soodustab koostööd erinevate valdkondade vahel ning toetub motole „Kogu Eesti peab elama!".

Kodukandis on võimalik vabatahtlikuna kaasa lüüa igal tasandil. See, kui inimesed oma kogukondades tegutsevad ja arendavad külaelu ilma otsest kasu saamata, on meie organisatsiooni jaoks väärtus omaette. Kodukandi suursündmustel - maapäev ja Külavanemate Suvekool - on vabatahtlikud alati nõu ja jõuga abiks.

Jõudsasti on suurenemas ka Kodukandi noorteaktiiv, kuhu kuuluvad noored on kaasatud otsustusprotsessidesse ja projektide korraldusse - noortelt noortele.

Liikumise Kodukant eesmärk on vabatahtliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu ja rahvakultuuri.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Läti talgutel koristas üle 90 000 inimese

2012-04-21

Lätis oli üleriigiline koristuspäev, millest võttis osa üle 90 000 inimese. Eesti-Läti piirialal puhastati veekogusid ja nende ümbrust.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06251104.

Toomas Vaher: Inimestel on suur vajadus esmatasandi õigusabi järele

2012-04-20

Eestis on täna suureks probleemiks see, et puudub kõige lihtsama tasandi õigusabi või ütleks isegi asjaajamisabi.

Loe õigusabi ja advokaatide heategevuse kohta lähemalt Eesti Päevalehest: http://www.epl.ee/news/arvamus/toomas-vaher-inimestel-on-suur-vajadus-esmatasandi-oigusabi-jarele.d?id=64282471.

Raimo Matvere: Kolm põhjust, miks minna laia maailma end „tuulutama“

2012-04-20

Kas tead seda tunnet, kus avastad, et päev on uus, aga tegevused, ümbrus ja küsimused on samad? Elul pole nagu vigagi, aga särtsu ning värskeid mõtteid napib. Kas seda saab muuta? Kas seda peaks muutma? Jah!

Loe artiklit Delfist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/raimo-matvere-kolm-pohjust-miks-minna-laia-maailma-end-tuulutama.d?id=64283475.

"Kuidas me paneme mehed valvesse ja raha ei maksa?!"

2012-04-20

Palamusel, kus riiklik päästekomando mais uksed suleb, on loomisel vabatahtlik komando. Põhiküsimus on, kust võtta raha. "Ei arva, et paljalt entusiasmist asi püsti seisab," ütleb vallavanem. Riik omalt poolt annab vabatahtlikule päästjale 16 eurot aastas.

Loe artiklit Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/473579.

Vabatahtlikel üha suurem roll

2012-04-20

Nii Palamuse päästekomando kui ka Võnnu, Emmaste, Leisi, Puhja, Puka, Saku, Võsu ja Kanepi komando suletakse 16. mail.

Loe lähemalt Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/473578.

Töötukassa maksab töötule talgulisele toetust

2012-04-20

Töötukassa maksab 5. mail üleriigilistel talgutöödel osalevatele töötuna registreeritud inimestele sõidutoetust.

Loe uudist Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/473624.

ARVAMUS: Südame küsimus

2012-04-19

5. mail on tulemas juba viies "Teeme ära" talgukevad. Sellest on saanud omaette fenomen nii Eestis kui ka mitmel pool maailmas. Nõnda suur hulk häid inimesi ühe korraga ühise asja eest väljas - see tähendab suurt jõudu. Talgupäev pälvib tähelepanu, tõmbab kaasa ja selle käigus saab palju olulist ära tehtud!

Loe arvamust Hiiu Nädalast: http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=4&artid=2557&sec=0.

Erakordsete algatuste nädal kummutab Eesti elanike passiivsuse müüti

2012-04-19

Aprilli lõpus saab Garage48 ning mõttetalgute kombinatsioonina toimuvate kodanikuühiskonna inkubaatoritega alguse Eesti Kodanikuühiskonna Nädal. Nädala kulminatsiooniks on Teeme Ära talgupäev 5. mail. Registreerimine nii inkubaatoritele kui talgupäevale on jätkuvalt avatud.

Nädala raames toimuvate KUUR12 inkubaatorite raames tulevad viies Eesti linnas kokku sajad kohalikud elanikud, et omaalgatuslikult nende endi poolt tunnetatud murekohti mentorite käe all üheskoos lahendama asuda. Alguse võivad saada tegevused nagu huvikursuste loomine, lasteaedade remontimine, erinevad kohalikud poliitilised algatused või mistahes pöörased projektid.

„Tegu on ainulaadse kombinatsiooniga Garage48 ja Teeme Ära mõttetalgute praktikast, kus ühelt poolt mõeldakse koos ning teiselt poolt tehakse kohe ära ka. Kohapeal juhendavad meeskondi valdkonna spetsialistid, kes annavad nõu nii tegevusplaani ülesehituse kui võimalike rahastajate osas", selgitas Eesti Kodanikuühiskonna Nädala eestvedaja Martin Noorkõiv.

Teeme Ära talgupäev 5. mail viib Eesti ka väärikalt maailmakaardile, kuivõrd 2012. aastal toimub Eestist alguse saanud maailmakoristuse aktsioon, mille käigus koristatakse paljudes riikides üle maailma oma kodukohta. Eesti võttis sarnase prügikoristuse mäletatavasti ette 2008. aastal, millest tänaseks ongi välja arenenud sadu erinevaid kogukondlikke algatusi hõlmav talgupäev. Nagu paaril viimasel aastal, on ka nüüd vajalike tööde-tegemiste eestvedajaks ja korraldajaks iga kohalik kogukond või ettevõtlik inimene ise.

Eesti Kodanikuühiskonna Nädala üritustele on oodatud kõik Eesti elanikud varasemast kogemusest sõltumata. Kõikidel on võimalik leida enda jaoks kas meeskond mõne kohaliku elu algatuse elluviimise tarbeks või osaleda talgutel.

Eesti Kodanikuühiskonna Nädalat korraldab sihtasutus Domus Dorpatensis. Üritused saavad teoks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Tartu Linna toetusel.

Rohkem infot Eesti Kodanikuühiskonna Nädala kodulehel www.kodanikuuhiskond.ee ja Teeme Ära talgupäeva kodulehel www.teemeara.ee.

Lisainfo:

Martin Noorkõiv, Eesti Kodanikuühiskonna Nädala eestvedaja, 581 40314, martin.noorkoiv@dorpatensis.ee
Tarmo Tüür, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, ELF juhatuse liige, 534 11020, tarmo@elfond.ee

Laevakompanii kingib päästeveste

2012-04-18

Tartu kutsub linlasi iga-aastastele heakorratalgutele

2012-04-18

Juba viieteistkümnendat aastat toimuv linna heakorrakampaania kestab seekord 23. aprillist 6. maini ning Tartu linnavalitsus ootab taas kõiki tartlasi korrastama oma koduümbrust ja lööma kaasa linna heakorratalgutel.

Talgutele registreerumine e-posti aadressil Madis.Tammeorg@raad.tartu.ee või telefonidel 7361 267 ja 503 7215. Tavapäraselt kindlustab linn talgulised töövahendite ja kehakinnitusega ning jagab parimatele auhindu. Eelmisel aastal käisid linna talgutel ligi 900 talgulist, kes koristasid Tartu haljasaladelt ja kinnistutelt kokku 460 kuupmeetrit prügi.

Tartu jäätmejaamadesse (Jaama 72c ja Turu 49) saab tasuta anda vanapaberit, vanametalli, pakendijäätmeid, elektroonikaromusid (vanad telerid, külmikud jms), suuremõõtmelisi esemeid (nt vana mööbel) ja ohtlikke jäätmeid. Tasu eest võetakse vastu ka suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (vanad aknad, WC-potid jms). Aiaprahti (lehed, tükeldatud oksad) saab jäätmejaamades ajavahemikul 24. aprill kuni 15. mai üle anda tasuta. Tasuta saab üle anda kuni 300 kilogrammi aiaprahti. Jäätmejaamad on avatud T-R kell 12-18 ning L ja P kell 10-16. Vanu rehve saab tasuta üle anda Jaama 72c jäätmejaamas.

Tartu korduvkeskusesse (Jaamamõisa 30) saab ära anda mööblit, elektri- ja gaasipliite, pesumasinaid, õmblusmasinaid, terveid nõusid jm koduses majapidamises mittevajalikke esemeid. Korduvkasutuskeskus on avatud T-R kell 11-18 ning L kell 10-15. Info telefonil 5536 111.

Tartu heakorratelefon 1789 ootab igal ajal teateid probleemidest linnakeskkonnas (tänavaaukudest, katkistest liiklusmärkidest, tänavavalgustitest jm). Infot saab edastada helistades lühinumbrile 1789, SMS-ga numbrile 1789, e-kirjaga aadressil 1789@tartu.ee või kodulehe aadressil http://www.tartu.ee/1789.

Tartu heakorrakampaaniat toetavad AS A. Le Coq ja Wõro-oma ja hää.

Lisainfo: linnapuhastuse peaspetsialist Madis.Tammeorg@raad.tartu.ee või telefonidel 7361 267 ja 503 7215

Heakorrakuu avatalgutel osales 400 vabatahtlikku

2012-04-17

Tänavune traditsiooniline heakorrakuu kampaania algas 14. aprillil suurte talgute ja kogupereüritusega Stroomi rannas, millest võttis osa ligi 400 vabatahtlikku, kes kogusid rannaalalt ning... mänguväljakutelt ca 100 m3 prahti. Avaürituse üks toetajaid oli Euroopa regionaalarengu fondi programmi INTERREG IV A rahvusvaheline projekt "Läänemere väljakutse - linnad tervema mere nimel".

Talgutele osales Põhja-Tallinna ja ka teiste linnaosade elanikke, koolilapsi, vabaühenduste esindajaid, Põhja-Tallinna valitsuse, Tallinna Keskkonnaameti ning teiste ametite töötajaid. Samuti osalesid talgutel Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi ja Riigikogu liikmed Lauri Laasi ning Yana Toom.

Talgulistele pakuti hernesuppi, teed ja saiakesi ning toimus kontsert, kus esinesid Tanja Mihhailova ja noortebänd "Põhja-Tallinn". Osalejate vahel loositi välja erinevaid auhindu, sh kruiis Stockholmi kahele.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul oli suhteliselt külma ilma arvestades nii suur vabatahtlikke arv üsna üllatav ja rõõmustav ning näitab seda, et tallinlased hoolivad oma kodulinnast ja tulevad Tallinna Linnavalitsuse heakorrakuu algatusega hea meelega kaasa. Abilinnapea arvates võtsid talgulised hästi omaks selle aasta heakorrakuu tunnuslause "Lööme linna läikima!" "Kindel on see, et Tallinna päevaks, 15. maiks on kampaania eesmärk saavutatud ning pealinn puhtam ja ilusam."
Peamine suund heakorrakuul on nurgataguste prügilate likvideerimine ja talve jooksul kogunenud prügi koristamine. Selleks korraldatakse talgud kõikides linnaosades.

Järgmised talgud toimuvad 23. aprillil Nõmme kergejõustikuklubi eestvedamisel Nõmme maastikukaitseala jooksuradade korrastamiseks. 27.aprillil toimuvatel koristustalgutel igas linnaosas osalevad Tallinna koolid ja lasteaiad üle linna.
Infot heakorrakuu ürituste kohta leiab veebilehelt www.tallinn.ee/heakorrakuu, vene keeles http://www.tallinn.ee/rus/mesjachnik-blagoustrojstva.

Heakorrakuu tegevusi koordineerib Tallinna keskkonnaamet. Tallinnas hakati ametlikult korraldama kevadisi heakorrakuid 21 aastat tagasi. Tallinna linnavalitsus kuulutas oma 3. aprilli 1991.a. otsusega nr 79 aprillikuu heakorrakuuks. Hiljem kujunes välja traditsioon lõpetada heakorrakuu Tallinna päevaks.

Pärnu doonor on 39 aasta jooksul andnud sada liitrit verd

2012-04-16

Pärnu doonor Hans Himanen on ligi 40 doonoriks oldud aasta jooksul andnud 100 liitrit verd, teist temasugust vereandjat Eestis ei ole.

Loe edasi ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06250710.

KONNATALGUD: sigimistuhinas konnad toimetatakse turvaliselt üle tee

2012-04-16

Soe ilm on rändele ajanud suure hulga kahepaikseid, kes liiguvad vahel ka üle nende jaoks eluohtlike maanteede talvitumiskohtadest sigimiskohtadesse.

Loe edasi Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/473064.

Kirde Kaitseringkonna kaitseväelased koristasid Rakvere linnametsa

2012-04-16

Kirde Kaitseringkond on üks Rakvere metsapealinna koostööpartnereid, kes saadab 90 kaitseväelast selle nädala kahel päeval metsaaluseid prügist puhtaks korjama.

Loe edasi Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/809792/kirde-kaitseringkonna-kaitsevaelased-koristasid-rakvere-linnametsa/.

FOTOD: Ettevaatust, konnad teel!

2012-04-16

Sellel aastal on teede ääres lisaks hoiatusmärkidele esmakordselt ka kollastes vestides vabatahtlikud, kes aitavad läbi viia Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel korraldatavat kampaaniat "Konnad teel(t)".

Loe lisa ning vaata fotosid Delfist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ettevaatust-konnad-teel.d?id=64259143.

Konkursikuulutus EKAK ühiskomisjoni liikmete leidmiseks. Tähtaeg 8. mai 2012

2012-04-16

Vabariigi Valitsuse ja vabaühenduste esindajate ühiskomisjoni ülesandeks on Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamise üle järelevalve teostamine, kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) elluviimise hindamine ning avaliku võimu ja vabaühenduste koostöö edenemisele kaasa aitamine.

EKAK ühiskomisjon on regionaalministrile nõuandev komisjon, mis tegutseb vabatahtlikkuse alusel ning mille koosseisu kuuluvad valitsusasutuste (kuni 9) ja vabaühenduste (kuni 9) esindajad. Ühiskomisjoni liikmetel on võimalus suunata kodanikuühiskonna arengut Eestis, tehes selleks omapoolseid soovitusi. Ühiskomisjoni koosolekud toimuvad üldjuhul kahel korral aastas.

EKAK ühiskomisjon aitab kaasa kodanikuühiskonna arengule ning vabaühenduste ja avaliku võimu koostööle: seab, täidab ja hindab strateegilise eesmärke; koondab erinevaid seisukohti ja tagab erinevate osapoolte vahelise konsensuse, parandades seeläbi otsuste läbipaistvust ja legitiimsust. Samuti annab ühiskomisjon hinnangu EKAK koostööpõhimõtete rikkumisele ja tõlgendab EKAKi koostööpõhimõtete sisu.

Regionaalminister kuulutab välja konkursi ühiskomisjoni vabaühenduste esindajatest liikmete leidmiseks (kokku kuni 9).

Ühiskomisjoni pädevuse ja ekspertteadmiste suurendamiseks oodatakse liikmekandidaate erinevatest valdkondadest ning tegevusaladelt. Samas eeldatakse vabaühenduste esindajatest liikmetelt suutlikkust esindada kogu vabakonda. Ühiskomisjon selgitab valdkonna huvirühmadele ja valitsusasutuste seisukohti ning jagab seeläbi otsustusõigust erinevate probleemide lahendamisel.

Vabaühenduselt või võrgustikult ootame:

tegutsemist avalikes huvides;
vabaühenduste eetikakoodeksi järgimist;
jätkusuutlikkust ning võimet kodanikuühiskonna arengu küsimustes kaasa rääkida;
laia ühiskondlikku kandepinda;
kursisolekut EKAKi ja KODARaga.

Kandidaatidel palume esitada taotlus (max 3 lk A4), milles tuleb välja tuua organisatsiooni senine panus kodanikuühiskonna arengus ning kirjeldada organisatsiooni võimalikku rolli ja panust EKAK ühiskomisjoni töös. Taotluses palume märkida ära organisatsiooni esindaja nimi.

Taotluse palume esitada hiljemalt 08. maiks 2012 digitaalselt allkirjastatuna e-postile aveli.ainsalu@siseministeerium.ee või saata märgusõnaga „EKAK ühiskomisjon" aadressile Siseministeerium, Pikk 61, Tallinn 15065.

Rohkem infot:

Urmo Kübar, vabaühenduste liidu EMSL juhataja, tel 522 654, e-post urmo @ ngo.ee või
Aveli Ainsalu, kodanikuühiskonna valdkonna peaspetsialist, tel 612 5203, e-post aveli.ainsalu @ siseministeerium.ee

EKAKi lisainfo ja ühiskomisjoni töökorra ettepanek on leitav www.siseministeerium.ee/ekak
Valiku EKAK ühiskomisjoni vabaühenduste esindajatest liikmete osas teeb regionaalminister, konsulteerides eelnevalt vabaühendustest koosneva konkursikomisjoniga.

«Teeme ära 2012» talgutele saab end nüüd kirja panna

2012-04-16

Alates eilsest saavad kõik eestimaalased valida 5. maiks talgupäeva kodulehelt www.teemeara.ee endale sobiva töökoha ja panna end osalejana kirja.

Loe uudist Järva Teatajast: http://www.jt.ee/809400/teeme-ara-2012-talgutele-saab-end-nuud-kirja-panna/.

Nooruse majas tutvustatakse Makedoonia ja Hiina kultuuri

2012-04-15

Homme õhtul kutsub Pärnu Nooruse maja vabatahtlik Katerina Petreska kõiki huvilisi Makedoonia päevale. Makedoonlanna tutvustab oma kodumaa kultuuri, vaadatakse videoid, osaletakse mängudes ja pakutakse suupisteid.

Loe edasi Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/808112/nooruse-majas-tutvustatakse-makedoonia-ja-hiina-kultuuri/.

Pühapäevast saab end kirja panna Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

2012-04-15

Teeme Ära viies talgukevad kogub hoogu - tänasest saavad kõik eestimaalased valida talgupäeva kodulehelt www.teemeara.ee endale sobivad talgud ning panna end 5. mai talgupäevale osalejana kirja. Pühapäeva pärastlõunase seisuga oli talguveebis valida juba 529 talgu seast, kuid talguid lisandub pidevalt.

Teeme Ära talgupäeva meeskond avas oma välihooaja ja talguliste kaasakutsumise üle-eestilisele talgupäevale lõppeval nädalavahetusel Võrumaal Haanjas sõnnikuveotalgutega. Ühiselt sai lambalaut sõnnikust tühjaks veetud ja põlluramm laiali laotatud, pealetükkiv võsa ära piiratud ning talguveebi ka suur roheline nupp üles seatud. Talgupäeva menüüsse kuulusid veel talgusupp ja saun.

Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, klikates avalehel suurt rohelist nuppu „Liitu talgutega". Jätkuvalt saab üles märkida ka talguid, selleks on sinine nupp „Korralda talgud". Talgupäev meeskond kutsub märkima talguveebi ka neid talguid, mis korraldatakse mõnel teisel päeval kui 5. mai.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute ülespanek on läinud mullusest isegi hoogsamas tempos ja nüüd on paras aeg talguveebis ringi vaadata ning talgulistel end kirja panna. „Kui märkate, et teie kodukandis, külas või linnaosas ei olegi veel talguid toimumas, arutage oma rahvaga läbi ja tehke ise ära. Talgute lisamine talguveebi on avatud mai alguseni," sõnas Tüür. Ta lisas, et talgutele kirjapanekut ei tasu jätta viimasele minutile, sest see aitab talgujuhtidel talgupäev paremini ette valmistada.

Talgutele registreerujad saavad tänavu abiks talgute stardipaketi, mida jagatakse kõigile talgujuhtidele, et aidata kaasa tegusa talgupäeva korraldamisele. Muuhulgas sisaldab stardipakett esmaabitarbeid, töökinnaste varu, kriisijuhendit, Talguhundi rinnamärki talgujuhile, samuti talgulugude CD-plaati ja ajalehte Talguline, milles nii nõuandeid ja soovitusi kui talgumeelelahutust. Talgulugude kogumik, talgujutte ja muusikapalu sisaldav esimene omalaadne CD-plaat Eestis, valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega.

Talgupäeva meeskond ja ERM kutsuvad inimesi taas talgulugusid jagama. Seda saab teha talguveebis aadressil www.teemeara.ee/talgulood.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Dorpat, Nordic Hotels, Statoil, Pakendikeskus, Tamrex jt.

2011. aasta talgupäeval korraldati üle Eesti 969 talgut, millel osales 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast).

Täpsem info: www.teemeara.ee

Tarmo Tüür, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, tel 534 11020, e-post tarmo@elfond.ee
Külli Vollmer, Teeme Ära talgupäeva maakondlike koordinaatorite eestvedaja, Eesti Külaliikumise Kodukant
külakultuuri valdkonna juht, tel 511 4027, e-post kylli@kodukant.ee

Erkki Peetsalu, Teeme Ära talgupäeva meeskond, tel 501 8100, e-post erkki@maailmad.ee

Aire Orula: Vabatahtlikuks hakkamist võib innustada ka looduskatastroof

2012-04-15

2006. aasta algul leiti Loode-Eestist, Nõva rannast naftareostus. Sel hetkel oli tegemist Eesti ajaloo suurima keskkonnareostusega meie rannikul. Just see sündmus andis Aire Orulale tõuke liituda Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vabatahtlike meeskonnaga.

"Eestis on lindude rehabiliteerimine ikka veel lapsekingades," tunnistab Aire, kelle ülesandeks on ELFis olla vabatahtlike grupijuht ehk ühenduslüli tavaliste vabatahtlike ja päästetöötajate vahel.

Ühenduslüli on vajalik, et vältida olukorda, kus vabatahtlikud lihtsalt randa kohale tulevad ja ise toimetama hakkavad. Sellal, kui leiti Nõva reostus, selliseid grupijuhte veel ei olnud. Samas ei jätkunud päästeteenistusel reostuse kontrolli alla saamiseks ja haldamiseks inimressurssi, kuna naftatõrje nii merel kui ka rannikul oli töömahukas protsess, millega ei oldud kuni selle hetkeni Eestis nii tõsiselt kokku puututud.

Appi kutsuti vabatahtlikke, kuid neil puudus kogemus, kuidas reostuspiirkonnas käituda ja mida seal täpselt tegema peaks. See ajendas ELFi meeskonda korraldama koolitusi, kus õpetatakse välja vabatahtlike grupijuhte, kes teaksid, kuidas järgmisel korral sarnases olukorras käituda ja kuidas saaksid vabatahtlikud aidata.

Kui Aire sellest koolitusest kuulis, tahtis ta kohe osaleda. Nüüd on ta üks neist vabatahtlikest, kes teab, kuidas naftareostuse puhul toimida. Kokku on temasuguseid ELFis koolitust saanud vabatahtlike grupijuhte Eestis 500.

"Ma ei ole küll paduroheline ega meeletu loomakaitsja, aga tahtsin näha, mida naftareostus lindude puhul tegelikult endast kujutab ja milline seal olukord on," meenutab Aire, miks ta otsustas ELFi vabatahtlike meeskonnaga liituda. "Hästi palju on sõna võetud teemal, milleks üldse kulutada ressursse sellisele mõttetule asjale, kui linnud nagunii ära surevad. Nõval tehti paljusid asju alguses lihtsalt teadmatusest valesti. Sellest reostusjuhtumist on nüüdseks palju õpitud."

ELFist saadud koolituse sai Aire praktikasse rakendada 2008. aasta algul, kui Saaremaalt Sõrve tipust leiti naftaga määrdunud aulid. Koos teiste vabatahtlikega aidati püsti panna linnuhaigla ja päästeti nõnda üle 30 auli. Rohkem kui pooled linnuhaiglasse sattunud lindudest jäid toona ellu.

Ta meenutab, kuidas nad Sõrves öösiti taskulambivalgel linde otsisid, kuna linnud ei lasknud endale päeval kedagi ligi, vaid lendasid minema niipea, kui nägid inimesi lähenemas. Linnuhaiglasse saabunud lindude seisukorda uuriti lähemalt, kui linnud olid piisavalt rahunenud, nende suled puhastati õlist ning seejärel paigutati tiivulised sooja ruumi kuivama, kus nad said taastuda. Päästetöid raskendasid ilmaolud, lisaks polnud linde eriti kuhugi pannagi - esialgu hoiti kinnipüütud linde kohaliku muuseumi toas, muu mere- ja sõjakraami vahel.

"Sellistel puhkudel on ikka ahastus ja viha, sest vabatahtlikud tegelevad ju kellegi teise põhjustatud jamade likvideerimisega," meenutab ta Sõrves päästetööde ajal valitsenud rusuvat õhkkonda.

Aire oli Sõrves päästetöödel vaid neli päeva ja oleks hea meelega jäänud kauemakski - linnuhaigla oli kokku avatud umbes kuu aega -, aga pidi lindude päästmise usaldama kolleegidele, kuna teda ootasid koduski ühed linnupojad.

„Mu kaks last olid siis väiksed ja ma ei saanud pikalt kodust eemal olla," meenutab Aire, kes jättis kaasvõitlejad Sõrve maha raske südamega. „Leidsin endale sinna asendaja ja seega teadsin, et neil on Sõrves piisavalt abikäsi."

"Kui sa tegeled vabatahtlikult asjadega, mis sulle meeldivad, suurendab see võimalust leida endale töö, mis sulle tõesti meeldib," on Aire veendunud. "Ma tegelen asjadega, mis mulle meeldivad, ja ma ei pea selle eest alati raha küsima. Need elamused, mis sa selle eest vastu saad, on paremad kui raha! Palgatöö on midagi, mida PEAD tegema, ja tihti on inimesed seal vimmas ja vihased... Aga vabatahtlike juures on kõik vaid oma VABAST tahtest ja seda on kohe tunda!"

Aire Orula (33)

Vabatahtlik alates 2004. aastast
Töötab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses loodusmaja õpetajana
Vabatahtlikuks käib Eestimaa Looduse Fondi ja Emajõe Lodjaseltsi juures
Hobideks on lugemine ja matkamine

Miks tasub olla vabatahtlik?

Virisemise ja vingumise asemel saab ise maailma paremaks muuta. Vabatahtlik tegevus annab palju positiivseid emotsioone, häid uusi sõpru-tuttavaid, väga hea töökogemuse.

Organisatsioon
Eestimaa Looduse Fond

Magasini 3, Tartu 51005
Tel: 742 8443
E-post: elf@elfond.ee
http://www.elfond.ee/

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on vabatahtlik kodanikeühendus, mille eesmärgiks on Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine järgmiste tegevuste kaudu:

Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine
Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine
Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine
Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas
Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks

ELF on olnud eestvedaja mitme Eestile olulise looduskaitsetöö tegemisel. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. ELFi koordineeritavatel reostustõrjetöödel tohib vabatahtlikuna osaleda alates 18. eluaastast.

Täisealised ELFi vabatahtlikud aitavad vajadusel likvideerida naftareostust või kustutada metsatulekahjusid.
Alla 18-aastased saavad kaasa lüüa ELFi loodustalgutel www.talgud.ee

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

FOTOD: Stroomi rannas toimusid koristustalgud

2012-04-15

Täna toimus Stroomi rannas Tallinna kevadise heakorrakuu avaüritus, kus hoolsad linnakodanikud koristasid rannaala.

Loe edasi ning vaata fotosid siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-stroomi-rannas-toimusid-koristustalgud.d?id=64252477.

Töötukassa toetab töötuid talgulisi

2012-04-14

Töötukassa toetab koostöös "Teeme ära!" tänavuse talgupäeva korraldajatega registreeritud töötute talgutööl osalemist, makstes sõidu- ja majutustoetust.

Loe uudist Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/808100/tootukassa-toetab-tootuid-talgulisi/.

Varjupaiga koer lidub luitekrossil

2012-04-14

Pärnu loomade varjupaik kavatses homme Rannametsa koerte luitekrossile tuua kolm koera, kuid kuna vabatahtlikust kahejalgse jooksukaaslase leidis neist vaid üks, tuleb kahel kutsal koju jääda.

Loe artiklit Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/808098/varjupaiga-koer-lidub-luitekrossil/.

Sajad tallinlased korrastasid Stroomi randa

2012-04-14

Tallinnas kogunesid täna sajad inimesed tuult ja vihma trotsides koristama Stroomi randa.

Loe uudist ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06250579.

Tule, paneme koos ühe algatuse käima!

2012-04-14

Juba varsti (28.-29.04) toimuvad üle Eesti KUUR¹² inkubaatorid, kuhu ootame kokku tulema inimesi, kes tahavad midagi ühiselt Eestis paremaks teha. Kohapeal on sul võimalik leida endale meeskond, palju häid ideid ja toetus mentorilt. Üritus kestab ühe intensiivse päeva ning on kõigile tasuta (sh toitlustus)! KUURid toimuvad Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames.

Mõned näited algatustest, mida KUURis käima võiks panna: huvialaringid, kirbuturg, kohalik poliitiline algatus, lauatennise võistlus, laste mänguväljaku projekt, rattamatkade sari, koolimaja värvimine, ökotoidu kommuun, raamatulaat jne. Võimalusi on lõputult - mida Sina algatada tahaksid?

Kohale on oodatud kõik, kes tunnevad, et tahaksid oma kodukohas (või kogu Eestis!) midagi muuta ja paremaks teha. Selleks ei pea endal seda head ideed veel olema, piisab vaid soovist midagi head ära teha. Kellel aga idee on, ükskõik kui suur või väike, siis KUUR on õige koht seda teistega jagamiseks ja tegutsema hakkamiseks! Kohapeal viimegi kokku ideed ja inimesed, kes tahaksid selles osas midagi teha, ning teeme esimesed sammud idee teostamise suunas. Moodustunud meeskondi juhendavad ja aitavad kogenud mentorid.

Vali endale sobivaim ja osale!

TARTU 29.04 - Athena konverentsikeskuses
PÄRNU 28.04 - Pärnu Keskraamatukogus
PAIDE 28.04 - Paide kogukonnakeskuses
TALLINN 29.04 - Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis
NARVA 29.04 - Ingeri hotelli konverentsisaalis
Kõik algusega kell 10! Vajalik on eelregistreerimine!

Registreeru siin:
www.kodanikuuhiskond.ee

Kodanikuühiskonna Nädal kulmineerub 5. mail Teeme Ära talgupäevaga.

Kuidas saad kaasa lüüa?

Pane oma talgud kirja või osale teiste talgutel: http://talgud.teemeara.ee/events
Riputa oma lehele bänner: http://teemeara.ee/partnerid/toeta/bannerid
Jaga oma talgulugu ning vaata teiste lugusid: http://teemeara.ee/talgulood

Eesti Kodanikuühiskonna Nädalat korraldab Sihtasutus Domus Dorpatensis.
Projekti rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Linn.

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis
Stiftung Wissenschaft und Kultur Domus Dorpatensis
Foundation for Science and Liberal Arts Domus Dorpatensis
http://www.dorpatensis.ee/

Domus Dorpatensis pakub ka ööbimisvõimalust hubastes külaliskorterites. Uuri
lähemalt siit: http://www.dorpatensis.ee/kulaliskorterid

Raekoja plats 1/Ülikooli 7, 51003 Tartu, Estland/Estonia
Tel +372 7 331 345 Fax +372 7 331 340
GSM +372 53 33 30 31

Tallinna lasteaiatalgud ootavad osalejaid ja toetajaid

2012-04-13

Algatus "Raha lastele" ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad lasteaedade juhatajaid, kasvatajaid, hoolekogu liikmeid ja lapsevanemaid 5. mail osa võtma Teeme Ära talgupäevast. Ühistööna saavad väiksemad remondi- ja kevadtööd kergemini tehtud, rõõmu tulemusest saavad nautida nii tegijad kui ka mudilased.

Lasteaiatalgud vajavad juurde ka häid toetajaid, kuna lasteaedade vajadused on paraku üsna suured. "Kõikide Tallinna lasteaedade arengukavade kokkuvõttest järeldub, et lasteaiad vajavad lisaks värvidele, puhastusvahenditele ja istikutele näiteks ka arvuteid, mööblit, madratseid ja voodilinu. Kogu nimekiri lasteaedade vajadustest on saadaval meie algatuse kodulehel," ütles Tallinna lasteaiatalgute koordinaator Lissel Lunden.

Talgujuhil on soovitatav koos kasvatajate või vanematega vajalikud tööd enne talgupäeva läbi mõelda, et talgutel oleks igale kätepaarile sobiv tööjärg olemas. Kui tarvis, paluge osalejatel kodust vajalikke tööriistu või abivahendeid kaasa võtta (rehad, harjad, haamrid, labidad, värvipintslid, töörõivad jne).

"Lastele on meil joonistamiseks pakkuda tapeedirulle, nii saavad väikesed abilised talgupäevast toredaid mälestusi luua," lisas Lunden.

Tallinna lasteaiatalgud toimuvad tänavu teist korda, mullu osales algatuse "Raha lastele" korraldatud talgutel 23 Tallinna lasteaeda. Registreerida tuleks talgud www.teemeara.ee. Tallinna lasteaedade talgujuhtidega võetakse ühendust, et võimalikest toetustest ja soodustustest teada anda ning info talgute kohta on kättesaadav ka kodulehelt www.rahalastele.ee.

Kõigi küsimuste ja toetuste kohta annavad infot Tallinna lasteaiatalgute koordinaatorid:

Lissel Lunden, tel 5563 9031, lissel.lunden@gmail.com
MTÜ Kodaniku Hääl
Kristine Pitk, tel 511 5773, kristine.pitk@smail.ee
MTÜ Kodaniku Hääl

Kogu Eesti prügi maailmakaardile!

2012-04-12

“Teeme ära!” maailmakoristuse meeskond kutsub kõiki Eesti inimesi kaasa lööma sügiseni kestvatel prügikaardistamise talgutel.

Loe artiklit Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kogu-eesti-prugi-maailmakaardile.d?id=64242865.

Lõviklubi premeerib noori maailmaparandajaid

2012-04-12

Lions Club Pärnu Koidula otsib kandidaate, kellele anda noore maailmaparandaja preemia.

Loe edasi Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/805656/loviklubi-premeerib-noori-maailmaparandajaid/.

Junior Achievement Eesti aasta vabatahtlik 2012

2012-04-12

Tahame tunnustada inimest, kes on aidanud kaasa meie organisatsioonile või programmide rakendamisele koolides! Junior Achievement Eesti soovib oma 20ndal tegevusaastal tunnustada inimesi, kes on vabatahtlikuna toetanud JA Eesti programmide arengut, aidanud kasvatada ettevõtlusõppe populaarsust ning jaganud oma teadmisi õpilastele.

Kutsume Teid üles, kallid õpetajad, rääkima meile neist inimestest, kes Teie tööd aitavad kergemaks teha! Ootame samuti kõiki teisi esitama oma kandidaati JA Eesti Aasta Vabatahtliku tiitlile!

JA Eesti tegevusele saab kaasa aidata väga erineval moel. Meie ümber on palju sõpru, kes on vabatahtlikuna:

viinud läbi koolitusi,
korraldanud õpilasüritusi
populariseerinud ettevõtlusõppe programme koolides, noortele, haridusjuhtidele jt sidusrühmadele
konsulteerinud üht või enamat õpilasfirmat
jaganud oma teadmisi õpilastele klassitundides
aidanud JA Eesti programmide arengule kaasa muul tähelepanuväärsel viisil.

Kui Teile on mõni selline inimene silma jäänud, siis andke ta üles ja põhjendage, miks just tema peaks pälvima JA Eesti Aasta Vabatahtliku tiitli.

Ootame eelkõige neid kandidaate, kelle vabatahtlik panus on eriti ilmekalt väljendunud just sel õppeaastal. Tore on, kui häid põhjuseid on rohkem kui üks.

Ootame JA Eesti Aasta Vabatahtliku kandidaadi nime ning põhjendusi hiljemalt 3. maiks meilile: junior@ja.ee Palun lisage kirjale oma nimi, asutus ja telefoninumber.

JA Eesti Aasta Vabatahtlikule on auhinnaks koolitusreis 2012. aasta jooksul.

JA Eesti Aasta Vabatahtliku valivad esitatud kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad. Võitja kuulutatakse välja ning autasustatakse JA Eesti pidulikul juubeliaktusel 11. mail.

Aasta Vabatahtliku info trükifailina.

Toidupank kolib suurde lattu

2012-04-11

Tartu toidupank kolib Staadioni 48 asuvast toast välja Ringtee 26 hoovis paiknevasse avarasse laoboksi, kuhu mahub sisse tagurdama terve auto koos koormaga.

Loe lähemalt Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/805228/toidupank-kolib-suurde-lattu/.

Töötud saavad talgutel osalemiseks sõidu- ja majutustoetust küsida

2012-04-11

Tänavu toetab töötukassa koostöös "Teeme Ära 2012" talgupäeva korraldajatega registreeritud töötutel (v.a täiskoormusega õppes õppivatel, sh akadeemilisel puhkusel viibivatel töötutel) talgutööl osalemist sõidu- ja majutustoetuse maksmisega.

Loe uudist Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/tootud-saavad-talgutel-osalemiseks-soidu-ja-majutustoetust-kusida.d?id=64235935.

Talvine päev Põlva metsade vahel

2012-04-10

Sokrates on öelnud, et ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. Meie leidsime endale väikesed sõbrad eelmise aasta kevadel, kui projekt „Vanem Vend Vanem Õde" alustas tegutsemist Puurmanis.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jogevamaa/puurmani/elu/talvine-paev-polva-metsade-vahel.d?id=64221619.

FOTOD: Kuressaares liikusid täna paljasjalgsed

2012-04-10

Kuressaares liikusid täna paljajalu kaks inimest, kes olid Saaremaale vabatahtlikena tööle tulnud Hispaaniast ja Rumeeniast.

Loe uudist ja vaata fotosid siit: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-kuressaares-liikusid-tana-paljasjalgsed.d?id=64231629.

Vabatahtlik töö kirgastab ja täidab unistusi

2012-04-09

Kui tahan, siis olen Austraalias
Või käin Jaapanis kirsipuid maalimas
Aasta pärast ehk tudun ma õrnalt
Baikateki all Baikali kõrval.
Ma tean, et kord suvitan Siberis
Ujun konna ma toredas Tiberis.*

Need read ei ole enam ammu utoopilised. Üha enam eestlasi korjab Austraalias banaane või ehitab Norras naftapuurtorne või on veel kuskil kolmandas-neljandas-viiendas kohas, tegemas midagi sootuks muud. Näiteks arendamas naiste ettevõtlust Etioopias, ehitamas matkaradu Islandil või korraldamas talguid Inglismaal.

Loe artiklit Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/801760/vabatahtlik-too-kirgastab-ja-taidab-unistusi/.

Vabatahtliku tegevuse võimalused sotsiaalvaldkonnas Pärnumaal

2012-04-09

Pärnumaa Vabatahtlike Keskus kutsub huvilisi sotsiaalvaldkonna ühenduste ja vabatahtlike kontaktseminarile, mis toimub 11. aprillil 2012, Pärnu Keskraamatukogu saalis.

Rohkem infot

Kutse noortevaldkonna juhtidele vabatahtlike kaasamise koolitusele 10-11. mail 2012 Viinistu Hotellis

2012-04-09

Hea noortevaldkonna organisatsiooni juht,

Kui Sa näed vajadust oma organisatsioonis rohkem rakendada vabatahtlikke, kuid napib aega, ideid või teadmisi, kuidas seda kõige otstarbekamalt korraldada, siis tule koolitusele! Saad praktilisi näpunäiteid, kuidas arendada oma organisatsioonis vabatahtlike kaasamist ja juhtimist ning jagada sel teemal kogemusi koos kolleegidega teistest organisatsioonidest. Oodatud on nii vabatahtlike kaasamises kogenud kui ka varasemate kogemusteta juhid.

Koolitus toimub 10-11.mail 2012 Harjumaal, Viinistu hotellis. Koolitusega alustame esimesel päeval kl.11.00 ja lõpetame teisel päeval kl.16.00.

Koolitusel keskendume Sinu organisatsiooni vajadustele ja järgmistele küsimustele:

Millised on erinevad vabatahtliku tegevuse vormid ja vabatahtlike rakendamise võimalused?
Millised on vabatahtlike kaasamise ja juhtimise põhimõtted ning kuidas neid paremini siduda organisatsiooni tegevuse ja juhtimisega?
Kuidas luua oma organisatsiooni vajadustele ja võimalustele vastav vabatahtlike kaasamise ja juhtimise süsteem?
Kust leida ja kuidas toetada vabatahtlike juhte?
Kuidas vabatahtlikke juhendada, motiveerida ja tunnustada?

Koolitusel osalemiseks palun täida hiljemalt 25. aprilliks kandideerimisvorm

Lõpliku osalejate nimekirja, täpsema koolituse ajakava ning kohale jõudmise info saadame osalejatele hiljemalt 27. aprilliks e-posti teel.

Koolitus, toitlustus ja majutus on osalejatele tasuta ja rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" 1.1.0201.08-0001 ressurssidest. Koolitusele sõiduks tellitakse ühisbuss väljumisega Tallinna kesklinnast. Täpne bussi väljumise aeg ja koht teatakse väljavalitud osalejatele hiljemalt nädal aega enne koolituse algust.

Koolituse tulemusena osalejad:

oskavad kirjeldada vabatahtlike kaasamise ja juhtimise etappe ning erinevaid võimalusi, kuidas vabatahtlikke noortevaldkonna organisatsiooni tegevusse kaasata;
on analüüsinud iseenda ja oma organisatsiooni ressursse ja vajadusi vabatahtlike kaasamiseks ning läbimõelnud konkreetsed sammud, mida ja kuidas oma organisatsioonis vabatahtlike kaasamise tõhustamiseks ette võtta;
oskavad rakendada erinevaid vabatahtlike juhendamise, toetamise ja innustamise põhimõtteid;
on saanud praktilise töövahendi vabatahtlike kaasamise ja juhtimise süsteemi arendamiseks oma organisatsioonis ning kogunud enda jaoks häid ja õpetlikke näiteid teiste organisatsioonide kogemustest.

Koolitajad on Anna Gramberg ja Kristi Jüristo

Annal on vabatahtlike kaasamise ja juhtimise teemadel mitmekülgsed kogemused nii koolitaja, praktiku kui ka valdkonna arendajana. Pikaaegse Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koolitajana on Anna nõustanud ja koolitanud sadu vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone üle Eesti, olles hästi kursis erinevate organisatsioonide vajaduste, võimaluste ja praktikatega. Lisaks on Annal endal rikkalik kogemustepagas vabatahtliku ja vabatahtlike juhina.

Kristi on noortevaldkonnaga seotud olnud üle 15 aasta, mis on andnud võimaluse näha seda läbi väga erinevate rollide, alustades laagrikasvatajast lõpetades programmi konsultandina SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroos. Viimased 10 aastat on töödes-tegemistes põhirõhk olnud noorte ja noorsootöötajate koolitamisel, seda nii kodu- kui välismaal. Seejuures on koolitused sellistel teemadel nagu vabatahtlik tegevus, mitmekesisus, noorte osalus ja kaasamine tema eriliseks kireks.

Oled oodatud koolitusel osalema!

Kaunist kevadet soovides,

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo

Piet Boerefijin: Vabatahtliketa ei saaks ühiskond toimida

2012-04-08

Mullu käivitatud Toidupank abistab igal nädalal toidupakiga rohkem kui 1000 peret üle Eesti. Ettevõtmise juhi Piet Boerefijini sõnul poleks see vabatahtlike abita võimalik.

Peaaegu 20 aastat tagasi hakkas hollandi inimgeograafi Piet Boerefijni huvitama, kuidas toimib üks väike postsovetlik riik, mida Eesti endast kujutab ja kuidas siin elatakse. 1992. aastal tuligi ta siia üliõpilasvahetuse raames, aasta hiljem naasis Eestisse lõputööd kirjutama ja 1994. aastal otsustas mõneks ajaks Eestisse elama jääda. Ootamatult hakkas Eestis talle meeldima, kiirelt leidis ta töö Eesti-Hollandi Heategevusfondis Päikeselill ja jäigi siia, õppis ära eesti keele ja sulandus ühiskonda.

2010. aastal sai Piet eestlastele laiemalt tuntuks, kui tema eestvedamisel Päikeselille ja Swedbanki koostöös pandi alus uuele heategevuslikule algatusele, Toidupangale. Samal aastal valiti Piet Eestis aasta kodanikuks.

Piet tunnistab, et tõuke Toidupangaga alustada andis Eestit ja kogu maailma kolm aastat tagasi tabanud finantskriis. Inimeste vaesus kasvas ja paljudel oli väga keeruline endaga toime tulla. Samal ajal viskasid - ning viskavad tänini - firmad ja supermarketid hulgaliselt müümata toitu ära.

"See ei ole õige, kui on nii palju inimesi, kes on hädas ja näljas," sõnab Piet kindlalt ja toob kohe näiteks, et Hollandis on inimeste äravisatava toitu suurusjärk rahasse ümber arvestatuna ligi 4 miljardit eurot aastat. Võrdluseks - Eesti 2011. aasta riigieelarve on umbes 5,6 miljardit eurot.

Nagu iga algus, oli ka Toidupanga loomine keeruline. Palju leidus skeptikuid ja vastaseid, kes ütlesid, et Eestis pole selline asi lihtsalt võimalik, inimesed ja ettevõtted ei tule ideega kaasa ega anna midagi.

Piet koges aga õnneks vastupidist. Swedbank oli kohe huvitatud ideest hädasolijaid Toidupanga kaudu abistada, niisamuti Avatud Eesti Fond. Ajapikku tuli juurde ka teisi toetajaid ja koostööpartnereid.

"Tihti oli vaja viis korda rääkida, enne kui näiteks mõni supermarket ideega kaasa tuli ja meie sõnum neile kohale jõudis," selgitab Piet. Tänaseks on abistajate ridades Fazer Eesti, Prisma Peremarket, Säästumarket, Leibur, Rimi, Valio, Bambona ja paljud teised.

"Eks see annab ka ettevõtete töötajatele hea tunde, kui ei visata ära seda toitu, mis on näiteks mingis osas praak või mida ei suudeta ära müüa," on Piet veendunud.

Asja käima saamiseks oli esmalt vaja kaardistada abivajajad, korraldada logistika ja otsida appi vabatahtlikke, kes seda tööd korraldada aitaksid. Vabatahtlikke käib Toidupangal üle Eesti abiks 80-100 inimest. Nad aitavad toidu kokku koguda, kontrollida, pakkida ja hiljem jälle laiali vedada. Samuti abistavad osad vabatahtlikud paberitöö tegemisel ja Toidupanga ruumide korrashoidmisel.

"Ilma vabatahtliketa ei saaks ühiskond töötada. Igas ühiskonnas on probleeme ja vajadusi. Riik üksi ei saa kõike teha, korraldada, maksta või organiseerida," usub Piet ja toonitab, et loomulikult ei saa iga kord, kui inimene teeb midagi head, pidada seda vabatahtlikuks tegevuseks, vaid mõnikord on lihtsalt tarvis teha väikeseid asju, et muuta enda elu paremaks.

"Inimene teeb sageli lihtsalt seda, mida tuleb ühiskonnas teha. Näiteks, kui ma näen prügi, võtan selle üles ja viskan ära," selgitab Piet. "See ei ole vabatahtlik tegevus, see on midagi, mida iga inimene peaks tegema".

Eestis elatud ajale tagasi vaadates tunnistab Piet, et muutused ja suhtumine vabatahtlikku tegevusse on aastate jooksul kõvasti paranenud. Paljud noored on järjest enam huvitatud vabatahtlikuks olemisest, kuid oleks veelgi toredam, kui vabatahtlikke tuleks Eestis juurde.

"Kohati on mul aga tunne, et Eesti inimeste väärtushinnangud on natukene valed," mõtiskleb Piet. "Inimesed peavad väga palju töötama - nende võlad on nii suured, kuna nad on tahtnud kalleid ja ilusaid asju, et hästi elada. Aga võib-olla alati ei ole vaja neid kalleid ja ilusaid asju. Mulle tundub, et noored saavad sellest üha enam aru."

Toidupank on suutnud vabatahtlike abiga toimemehhanismid nii hästi tööle panna, et punkte, kus abivajajatele iga nädal toidupakke jagatakse, on üle Eesti juba üheksa. Pieti sõnul on Toidupanga töö tegelikult ainult logistika - nädalast nädalasse tuleb toit kokku korjata, kontrollida ja pakkida.

Seejärel aitavad erinevad koostööpartnerid toidu laiali jagada. Teiste seas teeb Toidupank koostööd selliste organisatsioonidega nagu Peeteli kirik, Päästearmee Eestis, Tallinna Lasterikaste Perede Liit ja Eesti Suurperede Abistamise Selts.

"Nemad tunnevad abivajavaid inimesi ja abistavad meid neile toidu kättetoimetamisel. Samuti saadavad linnaosavalitused iga nädal nimekirjad abivajajate nimedega. Meil on kindlad punktid, kuhu nad toidule ise järgi lähevad," selgitab Piet, kuidas töö on korraldatud.

Abivajajate hulka kuuluvad näiteks suured pered, üksikemad ja inimesed, kes saavad toimetulekutoetust, mis on praegu Eestis 62-77 eurot kuus ja ilmselgelt liiga väike summa, et normaalselt ära elada.

Piet Boerefijin (48)

Õppinud Hollandis Utrechti ülikoolis inimgeograafiat
Juhib Eesti Toidupanka ja Sihtasutust Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill
Alustas vabatahtliku tööga umbes 20 aastat tagasi Utrechti geograafia õpilasseltsis. Pärast Eestisse saabumist hakkas abistama siinseid hooldekodusid humanitaarabiga, samuti toetas Eesti vaeseid peresid. On kirjutanud välismeediale artikleid Eesti kohta.
Hetkel on Holland Business Clubi juhatuses ja rahvuste ümarlaua liige, proovib käivitada Hollandi kooli Eestis.

Kuidas alustada vabatahtliku tööga?

Esmalt tuleb läbi mõelda, mis kõige rohkem meeldib. Mõnele meeldib sport, mõnele jälle loodus, sotisaaltöö või kultuur. Töö tuleb valida ikka huvide järgi. Eestis on olemas näiteks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, samuti organisatsioonid Continious Action ja Serve The City, Help.ee, Õnnepank. Nende kaudu leiab infot, millised MTÜd või inimesed otsivad vabatahtlikke appi.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Hollandi paranduskohvikud annavad lõhutud asjadele uue elu

2012-04-08

Madalmaades kogub populaarsust uut tüüpi rohujuuretasandi liikumine - osavad käsitöölised, mehaanikud, õmblejad, meistrimehed ja -naised koondavad jõud, et astuda koos vastu asjade äraviskamist soodustavale tarbimiskultuurile.

Loe artiklit siit: http://forte.delfi.ee/news/teadus/hollandi-paranduskohvikud-annavad-lohutud-asjadele-uue-elu.d?id=64212949.

Noored alahindavad HIV-ga nakatumise ohtu

2012-04-07

Vabatahtlikud külalisõpetajad räägivad sel kevadel enam kui 2200 koolilapsele HIV-st, aidsist ja seksuaalsusest.

Loe artiklit Eesti Päevalehest: http://www.epl.ee/news/eesti/noored-alahindavad-hiv-ga-nakatumise-ohtu.d?id=64215727.

Vabatahtlikud teevad senise töö kokkuvõtte

2012-04-07

Aeg on sealmaal, et vabatahtlike keskuse ärgitatud ettevõtmine "Ühenduste ja vabatahtlike võimalused sotsiaalvaldkonna edendamisel Pärnumaal" jõuab lõpusirgele, kolmapäeval peetakse keskraamatukogus projekti lõpuseminar.

Loe artiklit Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/800356/vabatahtlikud-teevad-senise-too-kokkuvotte/.

Pärnus on kaasatud töötud liikluse kaardistamisse

2012-04-07

Pärnu politseijaoskonna juhi Mehis Metsa sõnul ei lähe inimesed vormis politseinikke nähes vales kohas üle tee, ega kasuta roolis olles mobiiltelefoni ning seetõttu kasutataksegi liikluse tegelikust olukorrast ülevaate saamiseks vabatahtlike abi.

Loe lähemalt ERR uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06250008.

Kuressaares toimuvad nahkhiiretalgud

2012-04-06

Mais toimuva talgupäeva „Teeme ära" üks omapärasemaid üritusi Saaremaal on Kuressaare 150. aastases lossipargis elutsevatele nahkhiirtele pesakastide meisterdamine.

Loe lähemalt siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kuressaares-toimuvad-nahkhiiretalgud.d?id=64213459.

Vabatahtlik töö – see avab uksi ja muudab maailma

2012-04-06

Vabatahtlik töö tõesti avab uksi ja muudab maailma - nii enda oma kui ümbritsevat! Tehes vabatahtlikku tööd, saad uusi kogemusi - organiseerimisoskus, suhtlemisjulgus, meeskonnatöö oskus; kasulikke tutvusi ja kontakte; töökogemust, mida noored saavad ka oma CV-sse lisada.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/suure-jaani-vald/elu/vabatahtlik-too-see-avab-uksi-ja-muudab-maailma.d?id=64209211.

Tuletõrjujal tuleb täiskuudki kustutada

2012-04-05

Kümme aastat valveteenistust on tähendanud Järva-Jaani vabatahtlikule päästekomandole 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas valmisolekut tõtata ligimestele appi nende õnnetuses.

Loe lähemalt Järva Teatajast: http://www.jt.ee/798562/tuletorjujal-tuleb-taiskuudki-kustutada/.

Päästjateta jäävad vallad otsivad vabatahtlikke

2012-04-05

Mõnes vallas, kus riiklik päästekomando suletakse, pole võtta ühtegi priitahtlikku pritsimeest, teisal on meeskond peaaegu et stardivalmis.

Loe edasi Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/paastjateta-jaavad-vallad-otsivad-vabatahtlikke.d?id=64206091.

Viljandi linnavalitsus valmistub koristustalguteks

2012-04-04

Viljandi linnavalitsuse majandusamet kutsub linlasi kevadises koristamises kaasa lööma. Seda nii 5. mail peetaval üle-eestilisel koristuspäeval «Teeme ära!» kui muul ajal elukeskkonda ilusamaks muutes.

Loe uudist Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/797604/linnavalitsus-valmistub-koristustalguteks/.

Vabatahtlike sotsiaaltöö vajab ettevalmistust

2012-04-04

Pärnumaa vabatahtlike keskuse veetav projekt pikaajaliste vabatahtlike kaasamiseks sotsiaaltöös hakkab jõudma lõpusirgele.

Loe artiklit Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/797336/vabatahtlike-sotsiaaltoo-vajab-ettevalmistust/.

Vabatahtlikud kaardistavad Pärnus liikluskultuuri

2012-04-04

Lääne prefektuuri koostöö Pärnumaa töötukassaga on toonud linnatänavatele vabatahtlikud, kelle ülesandeks on kaardistada olukorda liikluses.

Loe uudist Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/797720/vabatahtlikud-kaardistavad-parnus-liikluskultuuri/.

Paide esindusüritus ootab vabatahtlikke

2012-04-03

Ajakeskus Wittenstein otsib 30 vabatahtlikku, kes astuksid kolme nädala pärast Paide Vallimäel etenduvas lavastuses üles koos Hendrik Normanniga.

Loe edasi Järva Teatajast: http://www.jt.ee/795808/paide-esindusuritus-ootab-vabatahtlikke/.

Arvo Sarapuu: heakorrakuu kampaania lööb linna läikima

2012-04-02

Tänavune traditsiooniline Tallinna kevadine heakorrakuu saab alguse 14. aprillil Stroomi rannas heakorratalgute ja kogupere üritusega ning lõpeb 12. mail Tondimõisa pargis Kristiine kevadlaadaga.

Loe edasi siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/haabersti/elu/arvo-sarapuu-heakorrakuu-kampaania-loob-linna-laikima.d?id=64169281.

Asko Talu: Kellele on palju antud, sellelt on ka palju küsitud

2012-04-01

Mentor Asko Talu on seda meelt, et pealehakkamist ja teadmisi tuleb jagada, mistõttu käibki ta ettevõtliku inimesena juba kolmandat aastat organisatsioonil SINA vabatahtlikuna abis.

"Kellele on palju antud, sellelt on ka palju küsitud," on Toomas Lumani lause ühelt Pärnu Juhtimiskonverentsilt, mis MTÜ SINA vabatahtlikul Asko Talul pidevalt meeles mõlgub ja teda tegudele ärgitab.

Asko on veendunud, et kui inimene on kaasa saanud aktiivsuse, ettevõtlikkuse ja positiivse ellusuhtumise, tuleb seda jagada. Seda silmas pidades osaleb Asko põhitöö ja SINA tegemiste kõrvalt vabatahtlikuna veel ka AIESECi, EASi, MTÜ R.A.A.A.M ja Erakool Läte töös.

Tema tee vabatahtlikkuse juurde sai alguse 1994. aastal, mil ta alustas tööd Eesti Maadlusliidu juhatuses, peagi ulatas ta abikäe ka Kadrina Keskkooli vilistlaskogule, Eesti Kvaliteediühingule ja mitmele teisele organisatsioonile. MTÜga SINA puutus Asko kokku kolm aastat tagasi, kui oli just maha pannud juhiameti kullerfirmas TNT.

Asko oli TNTs töötanud kümme aastat ja selle aja jooksul oli ta töö paremaks korraldamiseks kasutanud usaldusväärse ja kogenud mentori abi. Saadud positiivne kogemus, silmanähtavad edusammud ja areng, mis mentorlusele järgnesid, innustasid Askot sedavõrd, et ta leidis peagi, et mentorlus on just see, millega ta tahab edasi tegeleda. 2007. aastal panigi ta mugava juhiameti maha ja asus iseseisvalt mentorina tööle. See samm viis ta peagi kokku noorteorganisatsiooniga SINA, kes mentorit vajas.

"SINA noored kogunevad erinevatest koolidest sooviga viia ellu mingeid sotsiaalseid projekte. Moodustunud noortegruppe juhendavad mentorid," selgitab Asko. "Aga ka nendel mentoritel on ettevalmistust vaja, et nad oleksid valmis noori toetama. Seega kutsuski SINA juht Kairi Birk mind n-ö mentorite mentoriks."

Tänaseks on ta nõustanud ja suunanud mentoreid juba kolm aastat. Toimunud on arvukalt koolitusi, kokkusaamisi ja arutelusid. Asko tunnistab, et kõige enam võlub teda noortega töötamise juures nende entusiasm ja tahtmine midagi ära teha.

"Nägemine, millise innuga nad teadmisi käsna kombel endasse imevad ja millise julgusega nad ideid ellu viivad, annab endale ka palju energiat," põhjendab ta. Asko sõnul on noored altid kõike proovima, samas vajavad aga ka tuge, et esimeste ebaõnnestumiste korral kohe mitte asju pooleli jätta, vaid edukalt uuesti proovida. "Neid on vaja suunata, et nad ennast lõhki ei kisuks."

Seda Asko teebki SINAs mentoreid koolitades, kes omakorda juhendavad noori. Peamine, mida Asko ikka ja alati soovitab nii mentoritele kui ka kõigile noortele, kes oma eesmärke tahavad saavutada, on otsida kontakti oma ala spetsialistidega.

"Ärge kartke õppida parimatelt, julgege nendega kontaktid luua. See avab uksi," on Asko veendunud. "Me kõik oleme lõpuks inimesed, keegi ei ole väiksem või kehvem. Ei tasu pidada kedagi endast kõrgemaks ega teha kedagi enda silmis suuremaks, sest siis muututakse ise väiksemaks ja kontakti on raske luua. Eneseusk on oluline."

Asko soovitab algatuseks koostada nimekirja 5-10 oma ala spetsialisti nimega. Selle nipi õppis ta staarkoolitaja Peep Vainult. Vain kirjutas Asko sõnul üles 20 maailma parima koolitaja ja enesearenguteemaliste raamatute autori nimed, võttis endale eesmärgiks nendega kokku saada ja kontakti luua. Tänaseks on Vain oma nimekirjast mitme inimese koolitustel käinud, neid Eestisse koolitust andma kutsunud või aidanud kaasa nende raamatute eesti keelde tõlkimisele. Sarnaselt soovitab noortel tegutseda ka Asko.

"Mentorina proovin alati noori innustada ja julgustada. Psühholoog Tõnu Ots on selle kohta öelnud, et innustamine ja julgustamine on ette tänamine," räägib Asko ja tõdeb, et see ongi tema töö koos kiitmise ja inimestesse usu süstimisega. Tal on igati hea meel, kui on suutnud sellega noortes eneseusku kasvatada, nii et nad oma ettevõtmistega edukalt hakkama saavad. Olgu selleks siis kas või organisatsiooni SINA abiga korraldatud teatri-, keskkonna- või taaskasutuseteemaline projekt.

Lõppude lõpuks juhib igaüks Asko sõnul läbi elu omanimelist MTÜd või OÜd, mistõttu just suunamine ja julgustamine on olulised. Ta usub, et toetus aitab noortel edukalt selle juhtimisega algust teha ja ka edaspidi hakkama saada, olgu siis perekonna loomisel, sõprusringkonnas või tööelus.

Asko Talu (45)

Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanika inseneri eriala
Täna töötab mentorina
Vabatahtlikuna on olnud seotud erinevate organisatsioonidega juba 1994. aastast. On kuulunud vabatahtlikuna erinevate organisatsioonide ja ettevõtete juhatusse ning nõukokku
Praegu tegutseb vabatahtlikuna järgmiste organisatsioonide juures: Haiba Lastekodu SA, Keila Terviseradade SA, MTÜ Ühendus R.A.A.A.M., Erakool Läte, SA Vaba Lava, AIESEC Eesti

Kuidas alustada vabatahtliku tööga?

Kuigi ka SINA noored on hea variant, siis miks mitte alustada kas või oma koolist. Võtta klassi- või koolikaaslased kokku ja teha midagi vajalikku. Hea oleks leida endale ka juhendaja, kas siis mõni lapsevanem, õpetaja või näiteks naabrimees, kes aitaks ja suunaks.

Organisatsioon
SINA noored

MTÜ SINA - Suured Ideed Noorte Algatusel
Rotermanni 8, Tallinn 10111
Tel: 664 5074
E-post: info@sinanoored.ee
www.sinanoored.ee

SINA on programm, mis toetab noori sotsiaalseid ettevõtjaid. SINA on 2007. aasta kevadel Heateo Sihtasutuse algatusena loodud ning 2009. aastast iseseisvalt tegevust jätkanud organisatsioon, mis aitab koolinoortel (13-19aastased) esimesed suured ideed teoks teha. SINA programmiga liitunud noortele korraldatakse koolitusi, neid juhendavad juhtimiskogemusega mentorid ja jagavad kogemusi juba midagi saavutanud inimesed. Noori aidatakse ideede genereerimisel, projekti kirjutamisel ja edukal elluviimisel.

Vabatahtlikuna saab kaasa lüüa organisatsiooni arengu planeerimisel, õppeürituste korraldamisel ja läbiviimisel või noorteprojektide juhendamisel.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Siiri Sisask: kui poleks annetajaid, poleks võimalik aidata

2012-03-31

Heategevuslik fond MTÜ Saagu Valgus, mille juht on laulja ja muusik Siiri Sisask, avas aasta tagasi 1. aprillil Raplas heategevusliku taaskasutuskeskuse SVF. Aasta jooksul on abi saanud pool tuhat last.

Loe edasi Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/471107.

Maailmakoristajad kutsuvad prügi kaardistama

2012-03-31

"Teeme ära!" maailmakoristuse meeskond kutsub eestimaalasi kaasa lööma aprillis algavatel prügikaardistamise talgutel, et välja selgitada prügistatuse olukord nüüd, kui esimestest koristustalgutest on möödas neli aastat.

Loe uudist Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/793460/maailmakoristajad-kutsuvad-prugi-kaardistama/.

Priitahtlikud pritsumehed tähistasid juubelit

2012-03-31

Reedel täitus Eesti ühel vanimal, 113-aastasel Järva-Jaani Tuletõrjeseltsil, kümme aastat lepingulise koostöö algusest päästeteenuse osutamisel. Sel puhul korraldab selts oma liikmetele piduliku vastuvõtu.

Loe lähemalt Järva Teatajast: http://www.jt.ee/793488/priitahtlikud-pritsumehed-tahistasid-juubelit/.

Eesti rämps jõuab maailmakaardile

2012-03-31

Otse Jaamamõisa tänava äärse jäätmejaama kõrval nõlval on segaprügilasu, mille kandmiseks «Teeme ära!» maailmakoristuse kaardile kulus kampaania asjapulgal Mariliis Tagol umbes seitse minutit.

Loe artiklit Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/793470/eesti-ramps-jouab-maailmakaardile/.

Alguse sai maailmakoristus

2012-03-30

Laupäeval, 31. märtsil algasid Eestis Teeme Ära Maailmakoristuse prügikaardistamise talgupäevad. Nende eesmärk on juhtida eestimaalaste tähelepanu prügistamise probleemile ning ühtlasi välja selgitada Eestimaa metsade, teeäärte ja teiste paikade olukord prügistatuse seisukohalt.

Loe edasi Valgamaalasest: http://www.valgamaalane.ee/792660/alguse-sai-maailmakoristus/.

Maailmakoristuse meeskond kutsub eestimaalasi prügi kaardistama

2012-03-29

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond kutsub koostöös talgupäeva eestvedajatega eestimaalasi kaasa lööma prügikaardistamise talgutel, mis algavad aprillis ja kestavad sügiseni.

Loe edasi Delfist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/maailmakoristuse-meeskond-kutsub-eestimaalasi-prugi-kaardistama.d?id=64149653.

Üleskutse: Tubli pere kogukonna pärliks

2012-03-28

Uue üleriigilise konkursi "Kogukonna pärl" algatanud liikumine Kodukant soovib tunnustada perekondi, kes on panustanud kogukonna arengusse. Kandidaatidena näeb Kodukant peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Loe lähemalt Saarte Häälest: http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=31009&sec=0.

VIDEO: Heategevuse nimel: Naiskorvpallurid võistlesid turvakodu lastega madratsirallis

2012-03-28

Viiendat aastat järjest kutsus Tallink Spa & Conference Hotel sünnipäeva puhul külla hoolekandeasutuste lapsi, veetrallist võtsid vabatahtlikena osa ka naiskorvpallurid.

Loe lähemalt ning vaata videot Delfi Spordis: http://sport.delfi.ee/news/melu/uudised/video-heategevuse-nimel-naiskorvpallurid-voistlesid-turvakodu-lastega-madratsirallis.d?id=64147077.

Vabatahtlikud pritsimehed jäävad maakohtade eripäraks

2012-03-27

Eile Viljandimaa omavalitsuste ja riigiasutuste juhtidega kohtunud päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu kinnitas, et maal tegutsevate vabatahtlike päästekomandode tegevustoetusi on kavas järgmistel aastatel jõudumööda kasvatada.

Loe lähemalt Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/789162/vabatahtlikud-pritsimehed-jaavad-maakohtade-eriparaks/.

Maksuamet vabastas Wikimedia tagasiulatuvalt tulumaksust

2012-03-27

Maksu- ja tolliamet (MTA) kandis MTÜ Wikimedia Eesti tagasiulatuvalt tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja.

Loe uudist ERRi uudisteportaalist: http://uudised.err.ee/index.php?06249192.

Siseminister sõidab Narva politsei ja vabatahtlike esindajaga kohtuma

2012-03-26

Siseminister Ken-Marti Vaher asub täna pärastlõunal teele Narva poole, et seal kohtuda politseinike ning vabatahtlike esindajaga.

Loe lähemalt Delfist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/siseminister-soidab-narva-politsei-ja-vabatahtlike-esindajaga-kohtuma.d?id=64130141.

Püsiannetajate abiga saab väike Nele endale eluks vajaliku pulssoksümeetri

2012-03-26

3-aastane Nele on sügavalt enneaegsena sündinud laps, kes vajab oma raske haigusloo tõttu igapäevaselt koduseks kasutamiseks spetsiaalset aparatuuri, mida pere on seni saanud rentida Tallinna Lastehaiglalt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi püsiannetajate abiga saab väike tüdruk endale koduseks kasutamiseks pulssoksümeetri. Aparaat antakse üle täna õhtul TÜK Lastefondi projektijuhi ja vabatahtlike esindajate poolt lapse kodus.

Nele sündis enneaegsena ema 23. rasedusnädalal ning veetis oma esimesed 15 kuud haiglas. Ta on läbi teinud kõik enneaegsuse komplikatsioonid. Lapsel on neerupuudulikkus, neelamishäire, nägemispuue, kuulmispuue ning hapnikusõltuvus.

Laps vajab iga päev hapnikukondensaatorit, mis on Haigekassa toetusel perele antud tasuta kasutamiseks. Lisaks vajab tüdruk pulssoksümeeterit, mis kuvab täpse vere hapnikusatusatsiooni ning pulsisageduse ja elektrilist aspiraatorit, mis aitab hingamisteid puhtana hoida. Perekond rendib ka hapniku ballooni, juhuks, kui laps vajab transportimist haiglasse. Aspiraatori aitas perele osta Tallinna linn ning TÜK Lastefond toetab Nelet viimase puuduoleva seadmega - 1200 eurose pulssoksümeetriga.

Jana Ravell Lasnamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonnast on väga tänulik, et väike Nele on saanud endale toetajate näol eluks vajalikud vahendid. „Kahjuks ei kuulu hetkel lapsele vajalikud kallimad meditsiinilised abivahendid soodustuse alla, mistõttu olid perel suured väljaminekud abivahenditele," rääkis Ravell põhjusest, miks pöörduti toetuse saamiseks TÜK Lastefondi poole.

Püsiannetajate toetus aitab perel tagastada renditud seadmed haiglale, mis olid mõeldud eelkõige lapse haiglast koju toimetamiseks ja mitte püsikasutuseks. Paraku riik enneaegsena sündinud ja igapäevaseid abivahendeid tarvitava lapse seadmete väljaostu ega renti veel ei toeta.

Konnapäästjad püsivad sel kevadel valvel

2012-03-26

Keskkonnakaitsjad tahavad, et teedeehitus arvestaks edaspidi kahepaiksete igakevadiste rändeteekondadega. Kuna konni turvaliselt tee alt läbi juhatavaid tunneleid esialgu pole, viivad vabatahtlikud ise konnad üle tee.

Loe edasi Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/787868/konnapaastjad-pusivad-sel-kevadel-valvel/.

Mae Laur: Igaüks saab kaasa aidata

2012-03-25

Mitu teismelist neidu oleks nõus suvevaheaja varahommikul tõusma selleks, et koristada toatäit kassipuure? Ja seda veel vabast tahtest?'

Üks selline on Eestis vähemalt olemas - 14-aastane Mae Laur, Tabasalust pärit koolitüdruk, kes käib suvel kaks korda nädalas Võru loomade varjupaigas abiks.

„Suved veedan Võrus vanaema juures ja põhimõtteliselt ei ole siin suurt midagi teha, seega tundus huvitav varjupaigas käia," seletab ta naeruselt. „Kui vanaema ja vanaisa tööle lähevad, viivad nad mind varjupaika."

See tähendab, et Mae on tööpostil umbes kella kaheksa paiku hommikul, olles nõnda esimeste töölesaabujate seas. Et koertega tegelemiseks on Mae veel liiga noor, hoolitseb tüdruk varjupaiga kasside eest. Peamiselt tähendab see nende järelt koristamist. Ei saa salata - suurema osa murdeealiste tütarlaste arvates pole kassijulkade koristamine kindlasti mitte parim võimalik viis koolivaheaega veeta.

„Aga mulle meeldivad loomad ja mulle nii õudselt meeldivad kassid! Nii tore on näha hommikul esimese asjana tuttavaid kasse!" ei ole Mae motivatsiooni tagamaid selgitades emotsioonidega kitsi. Tema silmad on kassidest ja varjupaiga abistamisest rääkides suured ja säravad. „Ma olen sel suvel nii-iii palju kasse näinud ja nii-iii paljusid kasse paitanud!"

Varjupaiga tegevusest kuulis Mae kodus. Tema ema on töö kaudu seotud heategevusprojektiga, mis varustab loomade varjupaiku toiduga. Sealtkaudu tuligi varjupaiga tegevus tihti jutuks ning Mae kuulis, et varjupaika saab minna ka vabatahtlikuks.

Suvevaheaeg vanaema juures näis olevat ideaalseim aeg alustada ja Mae ei pidanud valikus pettuma. Kuna Tabasalus varjupaika pole ja Tallinna varjupaik jääb Mae jaoks kodust liiga kaugele, tuleb talveperioodiks küll varjupaiga abistamisest loobuda, aga Mae ei lase end sellest heidutada ja mõtleb juba uue suve peale.

„Järgmisel suvel tulen kindlasti tagasi. Nii kaua, kui ma käin Võrus, käin ka varjupaigas," usub Mae. Veendunud näoga ütleb ta, et soovitaks seda kindlasti ka tuttavatele ning juba ongi ta toonud sõbrannasidki varjupaigaelu uudistama.

Varjupaigas puhastab Mae kassidel puure, vahetab söögi ja joogi, korrastab magamisasemed ja liivakastid. Kui ta varasuvel alustas, oli varjupaigas 80 kassi, suve jooksul kasvas hulk üle 90.

„Kui alustasin, arvasin, et lihtsalt kammin kasse või mängin nendega," meenutab Mae, nüüd aga on ta rahul kassipuuride koristamisegagi. „See töö, mida ma praegu teen, on väga tore!"

Muidugi on varjupaigaelul ka varjuküljed. Kurb on juba ainuüksi see, et varjupaigad üldse olemas peavad olema. Mae tunnistab, et ta ei suuda mõista neid inimesi, kes oma loomad hülgavad ning kelle tõttu varjupaigad eksisteerivad.

„Ma ei saa neist aru!" hüüatab ta kurvalt. „Kas nad aru ei saa, et loom on elusolend? Sul on ju vastutus looma ees... Neid ei saa lihtsalt ühel päeval metsa jätta."

Mae väristab õlgu. Ta peab masendavaks, et inimesed ei adu, millist vastutust tähendab lemmiklooma võtmine. Igal sügisel saabub varjupaikade jaoks „hüljatute hooaeg", kui suvilatesse ja maakodudesse võetud armsad kutsikad ja kassipojad lõpetavad varjupaigas, kuna omanikud kolivad linna tagasi ja avastavad, et lemmikuid ei ole enam kuhugi panna.

Traumaatilisest hülgamisest hoolimata on suurem osa varjupaigaloomi Mae arvates sõbralikud, kuigi loomulikult on mõned neist kurjemad kui teised. Muidugi oleneb palju sellest, millise trauma loom on läbi elanud - tavaliselt on inimesed varjupaika sattunud loomi hoolimatult kohelnud. Nad on kas kuhugi maha jäetud või neid on kividega loobitud, igal varjupaigaloomal oleks rääkida oma dramaatiline lugu. Altimad on ründama Mae sõnul kassid, kes on alles äsja varjupaika toodud.

„Eriti need, kellel on pojad ka kaasas ja kes kaitsevad oma väiksekesi, aga ka neid emasloomi saab suhteliselt kiiresti sõbralikuks muuta. Kui sa nendega leebe oled, paitad rahulikult, söödad, hoolitsed nende eest, siis saab müür murtud," ei lase Mae end heidutada. „Nendes ruumides, kus kassid on koos, on kõik sõbralikud. Ei saa ju sinna lastagi mingit väga kurja kassi. Ja seal tõesti tahab enamik kasse sülle tulla, nad teevad kõik selleks, et pai saada."

Mae on veendunud, et igaüks saab kaasa aidata varjupaiga loomade eluolu parandamisele. Ka need, kes ei julge loomade juurde minna või kes on allergikud. Võib ju abistada kas või kodulehe haldamise, loomade pildistamise, flaierite jagamise, loomi iseloomustavate tekstide kirjutamise või varjupaigas rohu niitmisega - varjupaigas ajab pidevalt üks töö teist taga ja igasugune abi on teretulnud. Mae soovitab neil, kes tahavad aidata, julgesti varjupaigaga ühendust võtta.

Mae Laur (14)

Vabatahtlik alates 2011. aastast
Tabasalu Gümnaasiumi 8. klassi õpilane
Käis suvel vabatahtlikuks Võru loomade varjupaigas
Hobideks sulgpalli mängimine, tantsimine, puslede kokkupanemine

Miks tasub olla vabatahtlik?

Vabatahtlik olles tead, et saad teha midagi teiste inimeste või loomade heaks. Kui midagi teha ei ole või on palju vaba aega, võiks ju teha vabatahtlikku tööd. See on palju parem kui lihtsalt istuda teleka või arvuti ees ja mitte midagi teha.

Organisatsioon
Varjupaikade MTÜ

Lühike 3, Võru 65604
Tel: 5046 102
E-post: info@varjupaik.ee
www.varjupaik.ee

Varjupaikade MTÜ alla on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Organisatsiooni eesmärk on aidata kaotsi läinud loomad koju tagasi, leida hüljatud ja omanikuta loomadele uued kodud ja teavitada inimesi loomade steriliseerimise/kastreerimise tähtsusest ning soovimatute lemmikloomade arvukusest.

Vabatahtlikud saavad varjupaigas aidata mitmel moel:

tutvustades varjupaiga külastajatele loomi
hoolitsedes kasside eest ja jalutades koertega, neid sotsialiseerides
pakkudes hoiukodu loomatitadele, haigetele või erivajadustega loomadele
kogudes loomade abistamiseks raha
koordineerides teisi vabatahtlikke
aidates teha administratiivset tööd
korraldades erinevaid üritusi
andes oma panuse üldise loomapidamiskultuuri tõstmiseks ühiskonnas

Kui soovid minna varjupaika vabatahtlikuks, külasta nende kodulehte ja täida vabatahtliku avaldus http://varjupaik.ee/tule-vabatahtlikuks

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Üle-eestiline talgukevad kogub hoogu

2012-03-25

Poolteist nädalat tagasi algas kirjapanek üle-eestilisele talgupäevale «Teeme ära!». Järvamaal oli reede pärastlõunaks kirjas viis heakorra- ja korrastustöödega seotud üritust: Esnas, Villeveres, Paide Püha Risti kiriku juures, Sõrandus ja Tarbjal.

Loe edasi Järva Teatajast: http://www.jt.ee/786382/ule-eestiline-talgukevad-kogub-hoogu/.

Eestlased aitavad Kolmandat maailma

2012-03-25

Eestis pole puudust entusiastidest, kes aitavad vaestes riikides elujärge edendada.

Loe artiklit Postimehest: http://www.postimees.ee/784208/eestlased-aitavad-kolmandat-maailma/.

Euroopa vabatahtliku teenistuse infopäev-koolitus uutele organisatsioonidele

2012-03-25

Kui mõni järgnevatest punktidest seostub Teie organisatsiooni/asutuse huvi või vajadusega, siis olge lahked - see kutse on just Teile.

Soovite oma tegevustesse kaasata vabatahtlikke ja motiveeritud abikäsi?
Olete huvitatud rohkemate või huvitavamate teenuste pakkumisest, kuid alati pole piisavalt innustatud tegijaid?
Olete valmis toetama kohalikke noori rahvusvahelise töö- ja elukogemuse saamisel?
Tahaksite luua uusi värskendavaid koostöösuhteid välispartneritega?

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kutsub Teid osalema programmi Euroopa Noored alaprogrammi Euroopa vabatahtliku teenistuse sissejuhataval ühepäevasel infopäev-koolitusel organisatsioonidele.

Koolitusele on oodatud organisatsioonide esindajad (võib osaleda ka rohkem kui üks inimene organisatsiooni kohta), kes on huvitatud Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) projektivõimalustest (programmi Euroopa Noored alaprogramm 2). EVT võimaldab organisatsioonil vastu võtta, saata ja/või koordineerida vabatahtlikke rahvusvahelises plaanis, st võtta 2-12 kuuks oma organisatsiooni tööle mõni välismaa vabatahtlik või toetada mõnda välismaale vabatahtlikule tööle asuvat noort Eestist (ja seeläbi nt kaasata teda ka oma organisatsiooni tegevustesse enne/pärast vabatahtlikku teenistust välismaal).

Koolitusel tutvustame Euroopa vabatahtliku teenistuse väärtuseid ja põhimõtteid ning käsitleme mitmeid huvitavaid ja kasulikke teemasid, mida EVT Teie organisatsioonile pakkuda võib: nt vabatahtliku kui inimressursi kasutamine, rahvusvahelise koostöö arendamine ja välismaise „uue tuule" toomine oma organisatsiooni, vabatahtlik tegevus kui organisatsiooni arendamise viis jpm. Samuti arutame EVT projekti tegemise praktilisi külgi.

Koolitus leiab aset 10.04.2012 Tartus. Täpsem info koolituse kohta saadetakse registreerunud osalejatele nädal enne koolitust.

Koolitusega seotud kulud katab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Palume Teil registreeruda hiljemalt 28.03.2012
Registreeruda saate aadressil http://euroopa.noored.ee/node/4719

Juhul kui soovite eelnevalt tutvuda EVT tutvustavate materjalidega, saate seda teha Euroopa Noored kodulehel: http://euroopa.noored.ee/evs

Täiendavat informatsiooni saab e-kirja katrin.ostrat@archimedes.ee või telefoni 69 79 231 teel.

Kerepäälse talgud juba kirjas

2012-03-22

Kuigi "Teeme ära!" talgute registreerimine avati alles 15. märtsil, on sada esimest oma talgud juba üles riputanud.

Loe lähemalt Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kerepaalse-talgud-juba-kirjas.d?id=64109549.

Abistajad tegid Väikemõisa lastele küttepuid

2012-03-22

Loe edasi Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/783098/abistajad-tegid-vaikemoisa-lastele-kuttepuid/.

Pärnu toidupankurite palk on andmisrõõm

2012-03-22

Pärnu toidupank ühendab 24 vabatahtlikku, kes kuus aitavad abivajajateni toimetada ligemale kaks tonni toiduaineid.

Loe artiklit Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/782848/parnu-toidupankurite-palk-on-andmisroom/.

Projekt „Vabal tahtel vabatahtlik" Tallinnas

2012-03-22

Lõppemas on MTÜ Peace Child Eesti poolt läbi viidud projekt „Vabal tahtel vabatahtlik".

Projekti eesmärgiks oli edendada Tallinna sotsiaalset arengut läbi vabatahtliku töö valdkonna koordineerimise ja võrgustikutöö ning jätkusuutlikkuse tagamise läbi uute vabatahtlike kaasamise ja motiveerimise - eelkõige noorte - ning vabatahtlikuse valdkonnas osalemise lihtsustamise.

Projekti raames toimusid 4 seminari Tallinnas, mis kaasasid juba kogemustega vabatahtlikke aga ka olid motiveeriva suunitlusega; 2-päevane konverents „Vabatahtlik tegevus - kellele ja milleks?" teoreetilise arutelu ja võrgustikutöö läbiviimiseks; Tallinna Vabatahtlike Tegevnädal, mis toimus 24.10-30.10.2011 ja pakkus noortele ja vanematele üle Tallinna vabatahtlikkust tegevusest konkreetset praktilist kogemust ning kaasas ka uusi organisatsioone nagu näiteks Tallinna Lastekodu vabatahtliku tegevuse temaatikasse.

Projekti viimastel nädalatel jätkub töö veel projekti väljunditega. Valmimas on ka Tallinna vabatahtliku tegevuse andmebaas, www.peacechild-estonia.org alalehena. Samuti avaldatakse andmebaasi veebilehel elektroonilise variandina projekti kogumik "Tallinna vabatahtlik", mis on suunatud Tallinna piirkonnale ja selle peamine eesmärk on pakkuda sissejuhatavat infot vabatahtlikkuse teema kohta üldisemalt, välja tuua peamised võimalused Tallinnas osaleda ühiskonnaelus vabatahtlikuna ja ka tutvustada vabatahtliku passi kui võimalust vabatahtlikust tegevusest rohkem iseendale kasu saada.

Tartus algab IV Noorte Tööturukonverents

2012-03-21

11. aprillil 2012 toimub Tartus Dorpati Konverentsikeskuses tööturukonverents "Piire ületades". Konverentsile ootame Tartu linna ja maakonna gümnasiste ja Tartu Kutsehariduskeskuse õpilasi.

Konverentsi eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust välisriigis töötamise, vabatahtlikuks olemise ja ettevõtluse vallas. Plaanime seda kõike läbi huvitavate ettekannete, teemakäsitluste ja arutelude, jagades nõuandeid ja soovitusi, kuidas omandada erinevaid kogemusi.

Üritust korraldavad noorte tööportaal Firstjob.ee ja Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskus.

Registreerimiseks palun täida registreerimise vorm.

Registreerimise tähtaeg: 4. aprill 2012

Rohkem infot konverentsi kohta:

Helen Jõesaar
Firstjob.ee toimetaja
Tel: 736 1890
helen.joesaar@khk.ee

Vasta vabatahtlikkuse-teemalisele küsitlusele!

2012-03-21

Hea vabatahtlik!

Minu nimi on Marian Kuusemäe ja olen Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise eriala magistrant. Viin oma magistritöö raames läbi küsitluse, mille eesmärgiks on välja selgitada vabatahtlike tegutsemise tagamaad ja nende seosed püsiva vabatahtliku tegevusega.

Küsimustikule on vastama oodatud kõik vabatahtlikud, kes on ühtlasi mõne vabaühenduse liikmed.
Olen tänulik, kui leiad 10 minutit oma ajast, et vastata küsimustikule. Vastuseid ootan 31. märtsini. Juhul kui Sul tekib küsimustikku täites küsimusi, siis võta minuga ühendust e-posti teel. Küsimustik on anonüümne ning kogutud andmeid kasutatakse konfidentsiaalselt ja üldistatud kujul.

Küsimustiku leiab aadressilt: http://www.eformular.com/marian.kuusemae/magistriuurimus.html

Suured tänud ette abi eest.

Marian Kuusemäe
Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise eriala magistrant
marian.kuusemae@gmail.com

Päästearmee on kogunud abivajajatele üle 1000 kingapaari

2012-03-20

Heategevusorganisatsiooni MTÜ Päästearmee Eestis ja Kingakaubamaja ühiskampaania "Toome ära" on annetajate abiga kogunud üle 1000 kingapaari, osa jalatsitest on juba jõudnud abivajajateni.

Jalatsikogumiskampaania eesmärk on toetada üle Eesti neid inimesi, kelle sissetulek raskel ajal peamiselt toidule kulub, eelkõige talveks sobilike jalanõudega. Päästearmee regionaalkomandöri Daniel Hendersoni sõnul on tänaseks kogutud üle 500 kingapaari, millest suur osa on juba leidnud tee abivajajateni.

31. märtsini kestva kampaania raames on igaühel võimalik saata oma vähekasutatud või kasutamata meeste-, naiste ja lastejalatsid Päästearmeele, kes kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate toel korraldab jalatsite kohaletoimetamise Eesti eri paigus elavate abivajajateni. „Toome ära" kampaania matrooniks on iluuisutreener ja endine tippiluuisutaja Anna Levandi.

Oma panuse kampaaniasse saab anda, saates jalatsid SmartPOSTi pakiautomaatide abil Päästearmeele. SmartPOSTi pakiautomaadid asuvad avalikes kohtades üle kogu Eesti, täpsema asukohakaardi leiab veebilehelt www.smartpost.ee. Paki saatmine maksab 1 euro, saatmisest kogunenud tulu annetatakse Päästearmeele. Pakiautomaadi kaudu paki saatmiseks tuleb minna lähima pakiautomaadi juurde, valida puutetundlikult ekraanilt „Heategevus" ning järgida edasisi juhiseid.

Loe „Toome ära" kohta lähemalt kampaania Facebooki lehelt.

Kampaania korraldaja Päästearmee on rahvusvaheline organisatsioon ja ülemaailmse kristliku kiriku evangeelne haru, mille eesmärgiks on ilma igasuguse diskrimineerimiseta aidata inimesi nende erinevates vajadustes. Päästearmee abistab peamiselt puudust kannatavaid peresid. Eestis tegutses Päästearmee juba aastail 1927-1940 ning taastas oma tegevuse siin 1995. Rohkem infot www.paastearmee.ee

Kampaania partner ja idee algataja Kingakaubamaja on 2009. aastast tegutsev Eesti esimene veebipõhine kingakauplus, mis on alguse saanud oma loojate imetlusest ja armastusest kaunite ja samas mugavate jalatsite vastu. Käesolevaks hetkeks on Kingakaubamajas esindatud juba üle 35 erineva jalatsite ja aksessuaaride kaupmehe-maaletooja ning see arv kasvab pidevalt.

Kampaania logistikapartner Itella SmartPOST on osa Itella Grupist, mis pakub kaupade- ja informatsioonivoogude korraldamise lahendusi. Itella SmartPOST on Eesti esimene ja suurim pakiautomaatide kaudu paki saatmise võimalust pakkuv ettevõte, kelle klientideks on nii eraisikud, ettevõtted kui ka e-kaupmehed.

Lisainformatsioon:

Daniel Henderson
Päästearmee
Kapten, Regionaalkomandör
Tel: +32 5645 8373
E-mail: Daniel_henderson@fin.salvationarmy.org

Kersti Meri
OÜ All Shoestores, partner
Tel: +372 50 744 15
E-mail: kersti@kingakaubamaja.ee

Sisekujundajad ja teiste utsitajad

2012-03-20

Võnnu kossuplatsi rajaval kolmikul on tules korraga mitu rauda. Neiud osalevad veel kooli aatriumile uue sisekujunduse tegemises, kõik kolm on käinud naabervaldade õpilasi enda moodi tegusaks utsitamas.

Loe artiklit Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/779960/sisekujundajad-ja-teiste-utsitajad/.

Võnnu naasklid teevad ise kossuplatsi

2012-03-20

Tunamullu Põlvast Võndu kultuurimaja juhiks tulnud Marju Marga nakatas kohe mõned õpilased aktiivsuspisikuga. Nakatunud rajavad uut korvpalliplatsi, korraldavad kooli interjööri uuendamist ja julgustavad teisi tegutsema.

Loe edasi Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/779958/vonnu-naasklid-teevad-ise-kossuplatsi/.

Sotsiaalministeerium hakkab tunnustama terviseedendajaid

2012-03-19

Sotsiaalministeerium alustab programmiga, mille eesmärgiks on kord aastas tunnustada parimaid terviseedendajaid. Selle aasta teemaks on teadlikkuse tõstmine toitumise ja liikumise valdkonnas.

Loe lähemalt Tarbija24-st: http://www.tarbija24.ee/779274/sotsiaalministeerium-hakkab-tunnustama-terviseedendajaid/.

Metsloomad võivad peagi saada oma haigla

2012-03-19

Esmaspäeval, 19. märtsil alustab Eestimaa Looduse Fond (ELF) annetuskampaaniat metsloomade haigla rajamiseks ja ravi rahastamiseks.

Loe uudist Valgamaalasest: http://www.valgamaalane.ee/778858/metsloomad-voivad-peagi-saada-oma-haigla/.

Paides hakkasid kehtima uued rahatähed

2012-03-19

Järvamaal saab eurode kõrval arveldada jälle oma rahatähtede P.A.I-dega, millel on kujutatud kohalikke kultuuritegelasi ja tuntud hooneid. P.A.I-sid saab endiselt teenida vabatahtlikku või kogukonna heaks tööd tehes.

Loe uudist Järva Teatajast: http://www.jt.ee/774678/paides-hakkavad-tana-kehtima-uued-rahatahed/.

Tartumaa vallajuhid otsivad vabatahtlikke päästjaid

2012-03-19

Kuus Tartumaa vallajuhti pöördusid avalikkuse poole, et leida suletava riikliku päästekomando asemele oma piirkonda vabatahtlikke päästjaid.

Loe uudist Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/778624/tartumaa-vallajuhid-otsivad-vabatahtlikke-paastjaid/.

Kiisleri kümme ettepanekut tulumaksusoodustuse lihtsustamiseks

2012-03-19

Regionaalminister Siim Kiisler saatis rahandusministrile kümme ettepanekut tulumaksuseaduse muutmiseks, millega saaks annetamist edendavat tulumaksusoodustust senisest palju enamad organisatsioonid ning muutuks selgemaks vabatahtlike maksustamine.

Loe ettepanekuid Hea Kodaniku infoväravast: http://ngo.ee/ngo/8/article/3298.

Catre Hanga: Ise abi vajades vabatahtliku töö juurde

2012-03-18

Catre Hanga leidis tee vabatahtliku tegevuse juurde ise abi vajades - Catre abiellus noorelt ja kui ta oli kõigest 18-aastane sündis tema esimene laps. Downi sündroomiga.

„See oli tõeline šokk," meenutab Catre, kuidas tuli õppida eluga teistmoodi hakkama saama. Õnneks oli tema ümber palju neid, kes ulatasid abikäe. Suurem osa neist olid tavalised inimesed, kes ei kuulunud mitte ühessegi heategevusorganisatsiooni. Naabrid, oma küla inimesed, haiglates kohatud juhututtavad...

"Kui meil ei olnud mitte midagi, siis annetati meile näiteks hästi palju riideid ja muud eluks vajalikku," meenutab Catre, tänutundega südames. Selline teiste vabatahtlik abi on tema perekonna elu väga palju paremuse poole muutnud. Kogu see abi pani teda mõtlema, et kui perekond endale ükskord jalad alla saab, siis oleks hea tunne ka teisi abistada.

„Aga selleks, et jalule saada, pead ise ka aktiivne olema, mitte istuma ja ootama jääma," on Catre samas veendunud. Ta ise käis näiteks kunagi abiks kasutatud riiete poes ja sai selle eest tasuks riideid. „Kui tööd ei ole, siis tuleb teha ükskõik mida, ka siis, kui pole võimalik raha eest töötada. Võib-olla saad hoopis mingit muud kasu kui rahalist."

Nüüd on Catrel juba viis last, ta töötab Keilas lehekandjana ja lööb kaasa Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidus (THLPL). Tõsi, kui THLPL eelmisel aastal Harjumaale laienes ja Keilasse ennast tutvustama tuli, liitusid Hangad organisatsiooniga pigem ajendist ise abi saada kui teisi aidata.

"Liitusin küll selle pärast, et kasu saada, aga siis hakkasin mõtlema, et kui on võimalust ja vaba aega, saan pakkuda rohkemat," tunnistab Catre, et teda motiveeris võimalus saada Euroopa Liidu toiduabi programmist toidupakke.

Kui aga Catre nägi, kui palju panustab organisatsiooni selle esinaine Katerina Puusepp ja kui palju ta liidu arendamisse aega investeerib, oli Catrelgi otsus valmis - tahan ka teisi aidata! Nii ongi Catre juba mitu kuud Katerina Puuseppa erinevates tegemistes aidanud. Ta aitab vajadusel peredele annetatud kaupa Tallinnast ära tuua ja laiali jagada ning liidu teistel vabatahtlikel erinevaid üritusi korraldada.

Näiteks on toimunud orienteerumis- ja käsitööpäev ning lastega on käidud ratsutamas. Selliste sündmuste korraldamiseks tuleb otsida toetajaid, mis tähendab koputamist erinevate kohalike ettevõtete ustele.

Vajadusel rakendab Catre töösse ka oma abikaasa ning naine tunnistab, et just peresisene meeskonnatöö ja perekonna toetus tema tegevusele on väga tähtis. Teadmine, et vajadusel võib ta oma meest paluda THLPL tegevustes appi kas või autojuhina, on väga oluline.

Aga kuidas ikkagi ta seda kõike viie lapse kõrvalt jõuab? Vastus on Catre jaoks lihtne - aega tuleb planeerida ja aega tuleb võtta.

„Kui on südames tahtmine midagi teha, siis leiad selle aja," ütleb Catre, kes ei ole pidanud ajapuuduse tõttu millestki loobuma. „Üksinda on raskem, siis tuleks kindlasti aega võtta millegi, näiteks laste arvelt. Aga kui pere toetab, on kõik hästi."

Ja see pole veel sugugi kõik - lisaks lasterikaste perede abistamisele on Catre oma südameasjaks võtnud veel ka kodutute loomade aitamise. Iga koer või kass, kes tema ukse taha satub, saab alati süüa ja peavarju ning tema pere üritatakse võimalusel üles leida. Siiani on tulnud varjupaika saata vaid üks koer, kellele ei suudetud kodu leida.

"See on kirjeldamatu tunne, kui saad kedagi aidata. Kas või siis, kui see loom leiab endale pere, siis tunned, et midagi on nüüd tehtud, ta ei ole tänavale jäänud," on Catre veendunud. „Vabatahtlik võib olla igaüks ja igal pool!"

Catre Hanga (34)

Vabatahtlik paar kuud
Täiskohaga viie lapse ema ja lehekandja
THLPLs aitab kaasa erinevates tegevustes, näiteks käib Tallinnast toiduabipakke ära toomas
Armastab aidata eksinud koduloomi ja tahab õppida massööriks

Kuidas alustada?

Vaadake enda ümber ja otsige abivajajaid - see, kes abi vajab, ei tule sageli ise paluma. Eestlane juba on kord selline tagasihoidlik ega kipu oma muresid jagama.
Alusta kas või naabrite abistamisest. Kui näed, et kellelgi on abi vaja, siis aita. Teiste aitamiseks ei pea ühtegi organisatsiooni kuuluma, igaüks saab seda ka omal käel väga hästi teha.

Miks alustada?

Kes ei taha vabatahtlikuna tegutseda, see ei hakka ka sellega tegelema. Aga kellegi aitamine annab midagi - sisemise hea- ja rahuolutunde, teadmise, et saad kellegi jaoks midagi teha, saad olla kasulik.
Töötul aitab vabatahtlik tegevus olla ärkvel ja kogu aeg liikvel, see aitab olla aktiivne ja teiste inimeste keskel.

Organisatsioon
Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit (THLPL)

Kotka 12, Tallinn 11315
Tel: 5175 355
E-post: lasterikkadpered@gmail.com
http://www.tlpl.ee

THLPL koosneb vabatahtlikult liitunud kolme- ja enamalapselistest peredest. Organisatsioon on alles noor (asutatud 2009. aastal), ent järjepideva aktiivse tegevuse tõttu kasvanud tugevaks ja tubliks mittetulundusühinguks, kel tänaseks liikmeid peaaegu 700.

THLPL seisab hea kõrge perekvaliteedi eest, teeb koostööd teiste Eesti organisatsioonide, äriettevõtete ning riiklike struktuuridega, nõustab peresid, jagab paljulapselisi peresid puudutavat informatsiooni, korraldab kultuuri- ja spordiüritusi ning koolitusi, räägib kaasa seadusandluses lapsi ja peresid puudutavates küsimustes, pakub paljulapselistele peredele vabatahtlikuna nõustava pereterapeudi abi, toetab majanduslikesse raskustesse sattunud Tallinna ja Harjumaa paljulapselisi peresid seitsmel päeval nädalas toiduabiga, samuti regulaarse riideabi, jalatsite, lastetarvete, koolitarvete jm-ga.

Vabatahtlikuna saab end pakkuda appi THLPLi Toidupanka või Riidepanka, aidata korraldada üritusi, osaleda käsitööpäevade tegevuses heategevuslikel eesmärkidel, korraldada koolitusi lastele ja lastevanematele, aidata koguda sihtotstarbelisi annetusi, pakkuda transpordiabi, jagada erinevates valdkondades oma häid oskusi jne.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Grundtvigi eakate 50+ vabatahtliku tegevuse projektide esitamise tähtaeg - 30.märts!

2012-03-18

Järgmisel reedel, 30. märtsil oodatakse Grundtvigi eakate 50+ vabatahtliku teenistuse projektide taotlusi.

See on väliskoostöövõimalus neile kodanikele ja organisatsioonidele, kelle südameasjaks on oma kodukoha käekäik ning kes selle toetamiseks on mõelnud ka eakamate inimeste potentsiaali kasutamisele. Näiteks on võimalik 50+ projektides koostöös mõne teise asutusega Euroopast (kelleks võib olla sõpruslinn- või vald, varasem hea koostööpartner, ka näiteks rahvaülikool, muuseum või raamatukogu) planeerida ja ellu viia ühisprojekte ning nende teostamiseks vahetada vastastikku üle 50-aastaseid vabatahtlikke.

Tänu sellistele projektidele saab:

alustada, taastada ja tugevdada koostöösuhteid partnerorganisatsioonidega Euroopas;
ühiselt ellu viia vajalikke aga seni teostamata algatusi oma kodulinnas;
pakkuda üle 50-aastastele elanikele võimalusi aktiivselt ühiskonna kujundamises kaasa lüüa ja mitteformaalsel moel ennast jätkuvalt täiendada.

Projektiks võib saada näiteks koostöös sõpruslinnaga festivali korraldamine tähistamaks vastastikuste sõprussuhete aastapäeva; temaatilise rändnäituse või loengutesarja planeerimine teise muuseumi või raamatukoguga; aga ka looduspargi või eakate päevakeskuse rajamine. Sellised koostööprojektid kestavad 2 aastat ning olulise osa moodustavad vanemaealiste vabatahtlike valik, koolitus ja toetamine kogu projekti vältel.

Tähtaeg selliste projektide rahastamistaotluste esitamiseks on 30. märts 2012.
Taotlemistingimuste ja rahastusreeglite kohta saate lähemat infot Grundtvigi kodulehelt.

Lugege lähemalt ka Eesti vabatahtlike kogemustest Itaalias.

Lisainfo:

Hannelore Juhtsalu
Täiskasvanuhariduse büroo juhataja

Programm Grundtvig (õpikoostöö, õpiringid, 50+ vabatahtlik teenistus)
Täiskasvanuhariduse büroo
Hariduskoostöö keskus, SA Archimedes
Tel: 697 9233
E-post: hannelore.juhtsalu@archimedes.ee
http://archimedes.ee/grundtvig

Vallarahvas tuleb kodutute loomadega omal käel toime

2012-03-18

Karksi vald pole ainsa Viljandimaa omavalitsusena kodutute loomade varjupaigaga lepingut sõlminud ning saab hulkuritega ise hakkama.

Loe artiklit Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/778000/vallarahvas-tuleb-kodutute-loomadega-omal-kael-toime/.

Narva-Jõesuu Perekodu salasoov on kaasata oma tegevustesse rohkem vabatahtlikke

2012-03-18

Kõik Narva-Jõesuu linna elanikud ei teagi veel, et möödunud aasta 1. septembril loodi lastekodu asemele uus, asenduskodu teenust osutav asutus nimega Perekodu.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/narva-joesuu/elu/narva-joesuu-perekodu-salasoov-on-kaasata-oma-tegevustesse-rohkem-vabatahtlikke.d?id=64083141.

Konnade päästmiseks tulevad talgud

2012-03-18

Eeloleval kevadel leiavad mitmes Eestimaa paigas aset maanteedele ilmuvate konnade päästmise talgud. Asjast huvitatud loodusesõbrad saavad seal vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Loe edasi Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/777994/konnade-paastmiseks-tulevad-talgud/.

DELFI GRAAFIK: Vabatahtlikele on südamelähedane loodushoid

2012-03-18

Eestis 2008. ja 2009. aastal läbi viidud uuringute kohaselt on meie vabatahtlikele kõige südamelähedasemad valdkonnad külaliikumine ja kohaliku elu edendamine, keskkonnakaitse ja loodushoid, sotsiaaltöö ning laste ja noorte huvide kaitse.

Vaata graafikut ning loe lisaks siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-graafik-vabatahtlikele-on-sudamelahedane-loodushoid.d?id=64073021.

Doonoripäeval käis 30 vereloovutajat

2012-03-17

Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju heategevusprojekti raames käis kolmapäeval Tallinnas, Tartus ja Pärnus verd andmas sada võitlusspordifänni. Pärnus külastas veretalitust tol päeval kokku 34 doonorit, kellest 28 olid tulnud just Raju üleskutse peale, andis teada Raju peakorraldaja Ott Tõnissaar.

Loe uudist Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/777514/doonoripaeval-kais-30-vereloovutajat/.

Lapsepõlvesõber kingib Barcelona mängijale oma maksa

2012-03-17

Maksasiirdamisoperatsioonile minev FC Barcelona staar Eric Abidal leidis sobiliku doonori.

Loe uudist siit: http://sport.postimees.ee/777864/lapsepolvesober-kingib-barcelona-mangijale-oma-maksa/.

Vanas teeäärses majas saab abi

2012-03-17

"Kõnnu abipunktis" Jõgevamaal Torma vallas on juba poolteist aastat jagatud abivajajatele tasuta toitu ja riideid.

Loe artiklit Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/vanas-teeaarses-majas-saab-abi.d?id=64074741.

Tänavune ühine “Teeme ära!” talgupäev peetakse 5. mail

2012-03-16

Tänavune ühine talgupäev peetakse maikuu esimesel laupäeval, 5. mail. Nagu Eestis on juba traditsiooniks kujunenud, saab iga kogukond ise otsustada, mis vajab ühist ärategemist.

Loe uudist Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/776576/tanavune-uhine-teeme-ara-talgupaev-peetakse-5-mail/.

Talguplaat mängima, ja tööle!

2012-03-16

Seekordsele "Teeme ära!" ettevõtmisele lisab värvi kõikidele talgujuhtidele saadetav CD-plaat, millel 15 vanemat ja uuemat talgujuttu.

Loe lähemalt Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/talguplaat-mangima-ja-toole.d?id=64074393.

Casa Nostra kutsub üles lagunevaid puitmaju putitama

2012-03-16

Aasta tagasi tekkis arhitektuuri- ja ajaloohuvilisel Aleksander Laanel soov midagi ette võtta - Eestis on nii palju imekauneid hooneid, mis on jäetud armetult lagunema.

Loe Aleksander Laane ettevõtmisest Eesti Päevalehest: http://www.epl.ee/news/eesti/casa-nostra-kutsub-ules-lagunevaid-puitmaju-putitama.d?id=64080687.

Omavalitsused loovad ise vabatahtlikke päästekomandosid

2012-03-16

Võnnu vald ühes viie ümberkaudse vallaga püüavad luua vabatahtliku päästekomando, millega püütakse vältida olukorda, kus päästjad peaks tulekahjule saabuma 20 kuni 25 minuti teekonna kauguselt Tartust või Tõrvandi päästekomandost.

Loe uudist siit: http://uudised.err.ee/index.php?06248344.

Täna algab Teeme Ära viies talgukevad ning 5. mai talgute kirjapanek

2012-03-15

Täna algab Teeme Ära viies talgukevad - kõik inimesed ja organisatsioonid üle Eesti saavad tänasest märkida Teeme Ära talgupäeva kodulehele oma plaanitavaid talguid, samuti jagada talgulugusid. Tänavune ühine talgupäev peetakse maikuu esimesel laupäeval, 5. mail ja nagu Eestis on juba traditsiooniks kujunenud, saab iga kogukond ise otsustada, mis vajab ühist ärategemist.

Tallinna Linnateatri Hobuveskis anti täna Teeme Ära talgupäeva avalöök, mille käigus komplekteeriti talgute stardipakette, esitleti koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega välja antud esimest talgulugude CD-plaati, tutvustati ajalehe Talguline avanumbrit ning kõneldi talgupäeva ettevalmistustest. ERMiga koos kuulutati välja talgulugude kogumise veebiretk.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on talgupäeva õnnestumiseks talgukorras ära tehtud juba mitmeid olulisi tegusid. „Talgutes ja ühises tegutsemises peitub suur vägi. See toob inimesed kokku, paneb nad üksteisega suhtlema, üksteist paremini tundma ja mõistma. Koduse talgupäeva eel tõstame esile tavaliste inimeste elulisi talguleide ning pöörame tähelepanu talgutraditsioonide laiemale tutvustamisele, et innustada inimesi talgute korraldamise ja neil osalemise kõrval ka oma talgulugusid julgelt jagama," rääkis Tüür. „Talgud on olnud eestimaalastele omane läbi erinevate aegade. Sel aastal kirjutame end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile."

Talgute stardipakett, mida tänavu jagatakse kõigile talgujuhtidele, aitab kaasa tegusa talgupäeva korraldamisele. Muuhulgas sisaldab stardipakett esmaabitarbeid, töökinnaste varu, kriisijuhendit, Talguhundi rinnamärki talgujuhile, samuti talgulugude CD-plaati ja ajalehte Talguline, milles nii nõuandeid ja soovitusi kui talgumeelelahutust.

Talgulugude kogumik, esimene omalaadne CD-plaat Eestis, valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega. Jutukogumik sisaldab 16 talgujuttu, mille luges plaadile näitleja Piret Simson. Plaadil on valik lugusid kaugemast minevikust ja nõukogude perioodist ning ka viimaste aastate Teeme Ära talgutelt. Lisaks on plaadile valitud viis muusikapala, mis aitavad luua talgupäeva meeleolu.

Talgulisi kutsutakse Teeme Ära kodulehele registreeruma 15. aprillist, mil kuu ajaga on kirja pandud juba hea valik talguid. Soovijad saavad aga talguveebis registreeruda ka varem, kui leiavad endale sobiva talgukoha. 2011. aasta talgupäeval korraldati üle Eesti 969 talgut, millel osales 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast).

Talgute stardipaketti aitasid kokku panna Eesti Rahva Muuseum, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Pakendikeskus, Eesti Pärimusmuusika Keskus, B&B Tools, Snickers, Tamrex, Uniprint, Vaba Maa, Waloplast OY ja mitmed vabatahtlikud. Paketid aitavad talgujuhtidele kätte toimetada Statoil Eesti koos Piletileviga ja Itella Smartpost.

Täpsem info: www.teemeara.ee

Koole väisavad sel nädalal külalisõpetajad

2012-03-15

Sel nädalal toimib Eesti koolides president Toomas Hendrik Ilvese ja Sihtasutuse Noored Kooli algatus "Tagasi kooli", mille käigus kõik soovijad võivad koolis tunde anda. Pärnu Ülejõe gümnaasiumi noored said eile teada, kuidas käib töö ajalehes.

Loe lähemalt Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/774900/koole-vaisavad-sel-nadalal-kulalisopetajad/.

“Tagasi kooli” toob klassi ette põnevaid inimesi

2012-03-15

Möödunud nädala reedel, kui suur osa Eesti õpetajatest streikis ning õpilased said seetõttu endale vabu päevi lisaks, pidid Uhtna põhikooli 7.-9. klasside õpilased siiski koolituppa tulema, sest õpetaja asemel astus klassi ette riigikogu liige Marko Pomerants.

Loe artiklit Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/775328/tagasi-kooli-toob-klassi-ette-ponevaid-inimesi/.

Käime ära Ghanas ja Keenias

2012-03-15

MTÜ Mondo maailmahariduskeskus on just lõpetamas kolm aastat kestnud Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti. Euroopas on nüüd 76 koolil sõbrad Afganistanis, 11 neist on Eesti koolid. Koostööd edendab Mondo projektijuht, Tallinna ülikooli arabistikatudeng Maari Ross.

Loe artiklit Õpetajate Lehest: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=7025.

Galerii: viies talgukevad sai avapaugu

2012-03-15

Täna algab «Teeme ära» viies talgukevad ning kõik inimesed ja organisatsioonid saavad kirja panna, kus nad talguid korraldada tahavad. Talgutele saab end registreerida alates 15. aprillist.

Loe lähemalt ning vaata galeriid Postimehest: http://www.postimees.ee/775402/galerii-viies-talgukevad-sai-avapaugu/.

Saagu Valgus fond avas Märjamaal huviharidusklassi

2012-03-14

Reedel avas heategevuslik fond Saagu Valgus (SVF) Märjamaa raamatukogus oma neljanda huvihariduse õppeklassi. 1998. aastal moodustatud fond on Siiri Sisaski eestvedamisel Raplamaal tegutsenud ligi aasta ja pälvis oma tegevuse eest Raplamaa aasta tegu 2011 tiitli.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/marjamaa/haridus/saagu-valgus-fond-avas-marjamaal-huviharidusklassi.d?id=64069453.

President tunnustas kogujaid

2012-03-14

Emakeelepäeva eelõhtule sobivalt tegi Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiiv kokkuvõtteid mullusest kogumistööst. President Toomas Hendrik Ilves andis üle kogumispreemiad usinaimatest usinaimaile ja parimaist parimaile. Nendeks on Age Kristel Kartau ja Triin Kusmin (pildil) ning kahasse tööd teinud Margit Korotkova ja Leelo Kund.

Loe uudist Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/774522/president-tunnustas-kogujaid/.

Osale Euroopa Vabatahtlike Keskuse sümpoosionil

2012-03-14

Euroopa Vabatahtlike Keskus kutsub osalema oma peaassambleel ja sümpoosionil "Volunteering for stronger societies through innovation and cross-sector collaboration"

INVITATION: CEV General Assembly and Symposium Volunteering for stronger societies through innovation and cross-sector collaboration

Background:

The voluntary sector has seen many developments recently, and gained a well deserved place on the public agenda through the European Year of Volunteering 2011. However, there is still a long journey ahead for volunteers and organisations that support them to achieve the aim of their efforts: better communities, stronger societies. It is therefore crucial to build partnerships between different sectors, to approach the growing interdependence between the state, business sector and civil society with innovative ideas, and to increase collaboration among different actors in the decision making arena.

In its 23rd Multi-Stakeholders Symposium, CEV- the European Volunteer Centre, will address the need for increased collaboration through innovative action between voluntary, private and public sectors. Building collaboration for solid societies through volunteering means being able to respond to questions such as: How can partnerships between agents from different backgrounds be increased? What tools are available to enhance the quality of such partnerships? How can we gain new resources and competences through cross-sectoral collaboration? What can be considered good collective action from the point of view of voluntary organisations, private companies, municipalities and local governments? What is missing to make innovative cross-sector collaboration possible?

CALL for good practice workshops
CALL for presentations

The objectives we are looking forward to achieving in this conference are the following:

To provide a highly participatory and interactive space for debates, partnership building and expertise exchange;
To identify and explore the best use of tools enhancing cross-sector cooperation;
To develop action points for innovation and quality engagement in the voluntary field and society as a whole.

If you are interested to join us, do not miss the early bird registration deadline: 15th March 2012.

Find out more on the CEV website!

Interpretation will be provided from English into Italian and from English into Spanish during plenary sessions.

Venue: The Symposium will take place at The Danish Parliament, the Folketing, which is located in Christiansborg Palace on the Castle Islet, "Slotsholmen", a small island in Copenhagen harbor in the heart of the city.

CEV Symposium Volunteering for stronger societies through innovation and cross-sector collaboration is organised
in partnership with CEV's member organisation The National Knowledge & Development Centre of Volunteering in Denmark, in the framework of the Danish Presidency of the European Union.

Raju doonorluspäev Pärnus

2012-03-13

Sportliku vabavõitluse liiga Raju initsiatiivil toimub homme Pärnus heategevuslik doonoripäev. Kel huvi verd loovutama minna, võiks end juba täna kirja panna.

Loe uudist Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/772048/raju-doonorluspaev-parnus/.

Vabatahtlikud Makedooniast ja Prantsusmaalt

2012-03-12

Katerina Petreska ja Pierre-Marie Brianceau on Euroopa vabatahtlikud, kes saabusid veebruari alguses Eestisse selleks, et kaasa lüüa septembri lõpuni Pärnu Nooruse Maja poolt ettevõetavates mitmesugustes projektides.

Loe lähemalt Maalehe Pärnumaa blogist: http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=39889.

Päästeraamatute autor loob toetusfondi

2012-03-10

Eesti esimese päästjate elukutset tutvustava õpperaamatu autor Antti Lääts kirjutas teisegi samateemalise teose ja paigutas honorari Sihtasutuse Päästeala Laste Toetusfond loomisesse.

Loe uudist Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/769394/paasteraamatute-autor-loob-toetusfondi/.

Agnes Nurme: Vabatahtlikkusest võib saada töö

2012-03-10

Kui Agnes Nurmet kutsuti vabatahtlikuks uue Tartu armastusfilmide festivali tARTuFF juurde, ei teadnud ta sedagi, mis asi on filmifestival. Tänaseks on Agnes üks neist, kelle jaoks vabatahtlikust algatusest sai ühel hetkel palgatöö.

Jah, see ei ole nali - Agnes polnud tõesti filmifestivalidest eriti midagi kuulnud ega teadnud ka päris täpselt, mis on vabatahtlik tegevus. Ta oli 18-aastane, lõpetanud äsja keskkooli, kolimas Räpinast Tartusse ning oli just esimest korda elus vabatahtlikuna kaasa löönud Tartu Hansapäevadel.

„Sõbrad tahtsid külastada Hansapäevi, läksin kodulehele uurima, millega tegu. Seal oli muuhulgas ka link „vabatahtlikele", kus paluti kandideerimiseks paar lahtrit täita," meenutab Agnes, kuidas ta sattus esimest korda vabatahtlikuks. „Ma vist ei saanud päris täpselt arugi, mida ma teen. Olin väga üllatunud, kui mind kutsutigi vabatahtlikuks. Festival jättis väga hea mulje ning leidsin palju uusi sõpru."

Kõigest paar nädalat hiljem potsatas postkasti kiri küsimusega: „Kas tahaksid tulla tARTuFFile vabatahtlikuks?" Küsijaks oli inimene, kellele Agnes oli Hansapäevade vabatahtlike meeskonnast meelde jäänud. Muidugi, miks mitte!

„Kui ma mõtlen selle kõige peale tagasi, tundub see uskumatu. Müstiline! Ma pole üldse selline inimene, kes läheb end niimoodi ise pakkuma," naerab Agnes, kes selle esimese tARTuFFi ajal elas festivali väga sisse. „Sain aru, et seal askeldab suur punt inimesi, kelle tegevus mulle metsikult meeldima hakkas."

Järgmisel aasta kutsuti Agnest uuesti tARTuFFile vabatahtlikuks. Ja siis uuesti. Kuni lõpuks pakkus Pimedate Ööde Filmifestival 2008. aastal Agnesele hoopis päriselt tööd - nüüd töötab ta PÖFFis Tartu projektijuhina, tema hallata on nii tARTuFFi kui ka Tartu PÖFFi korraldamine. Ehk siis vabatahtlikust sai hoopis inimene, kes juhib festivali ja koordineerib vabatahtlikke. Tänavu oli tARTuFFil tema alluvuses 22 vabatahtlikku, PÖFFi ajal on neid enamasti üle 35.

„Festivali ajal on minu eesmärk olla vabatahtlike kõige suurem sõber - alati olemas ja kättesaadav. Sel ajal oleme kõik üks suur perekond," räägib Agnes. „Oleme koos igasuguseid muresid lahendanud, mitte ainult festivali või vabatahtlike, vaid ka nende perekondade omi. Sest minu vabatahtliku mure on ka minu mure."

Agnes räägib oma vabatahtlikest sellise kirega, mis ei jäta mitte mingit kahtlust - ta hindab oma vabatahtlikke kõrgelt ning hoolib neist uskumatult palju.

„Vabatahtlike abi kasutades peaks olema selge, et vabatahtlik ei tohi olla inimene, kes võetakse kampa lihtsalt sellepärast, et ei taheta assistendile maksta," selgitab Agnes oma põhimõtteid vabatahtlikega suheldes. „Neile tuleb usaldada iseseisvaid ülesandeid, mis neid huvitaksid. Nõnda on vabatahtlikul motivatsiooni organisatsiooni ka pikemaks ajaks jääda."

tARTuFFi vabatahtlikud tulevad enamasti tagasi ja väga hea meelega. Ehk on asi mingis mõttes ka selles, et Agnes ei tee festivali ajal töödel vahet - kui on tarvis, tõmbab ka ise kummikindad kätte ja hakkab koristama; kui on vaja, müüb pileteid, paneb plakateid üles või teibib käpuli mudasel kõnniteel juhtmeid kokku.

„Töö tuleb teha vabatahtlike jaoks huvitavaks. Muidugi tuleb festivali ajal ka vähem atraktiivseid ülesandeid täita, näiteks prügi koristada, aga meelde jääb neile ikkagi hoopis midagi muud ja positiivsemat," on Agnes veendunud. Ta usub, et suuresti toobki tARTuFFile ja PÖFFile vabatahtlikke tagasi organisatsiooni suhtumine neisse - vabatahtlikud on oodatud ja neid hinnatakse, seda näidatakse välja kas või pärast tARTuFFi toimuva tänuüritusega. Nii on Agnes viinud oma vabatahtlikud näiteks Lodjaga sõitma, Tartu Botaanikaaeda piknikule ja rabamatkale.

„Vabatahtlik tahab tulla ja sinuga suhelda, pimedasse kinosaali võib ta minna ükskõik kellega," põhjendab ta selliste tänuürituste valikut ning vajalikkust. Lisaks püüab ta vabatahtlikele alati kaasa anda ka väikese meene.

„Kui festival saab läbi, tekib meil vabatahtlikega alati vastastikune igatsus ja tahe veel midagi suurt koos teha," tunnistab Agnes ja innustab tööandjaid rohkem panustama inimestesse, kes tegutsevad vabatahtlikena. „Need on väga tugeva motivatsiooniga siirast head tahet täis inimesed."

Agnes Nurme (24)

Alustas vabatahtlikuna umbes kuus aastat tagasi Hansapäevadelt, sealt edasi liikus abistama uut filmifestivali tARTuFF, mille korraldaja Pimedate Ööde Filmifestival võttis ta 2008. aastal tööle. tARTuFFi korraldamise kõrvalt pole Agnes unarusse jätnud ka vabatahtlikku tegevust - ta on aktiivne vabatahtlik oma kodukohas, muusikafestivalil Rabarock ja käib abikohtunikuks raievõistlustel.

Õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kultuurikorraldust.

Soovitusi organisatsioonile:
Kuidas vabatahtlikega töötada?

Kaardista valdkonnad ja ülesanded, kus vajaksite vabatahtlike abi.
Jälgi, et organisatsiooni abistamisega ei kaasneks vabatahtlikele otseseid lisakulusid.
Märka ja tunnusta! Siiralt väljendatud kiitus on alati kõige motiveerivam.
Kahepoolne tagasiside (vajadusel isegi kolmepoolne) ehk kokkuvõttev tegevuste hinnang nii vabatahtliku, organisatsiooni kui ka teiste palgatöötajate vaatevinklist.
Tänu! Ära unusta vabatahtlikke tänamast, see on ainus tasu, mis nad selle töö eest saavad.

Organisatsioon

MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival

Telliskivi 60A, 10412 Tallinn
Tel: 631 4640
E-post: tartuff@poff.ee
www.tartuff.ee

Kümmekond kaunist suve tagasi istus üks peen daam Viini suvekohvikus, vaatas käsikäes kõndivaid noori, nautis päikesepaistet ja maitsvat kohvi, ning leidis, et see kõik on nagu filmis. Aastal 2005, soovides toonast tunnet teistegagi jagada, pani seesama peen daam koos Pimedate Ööde Filmifestivali tegusa kollektiiviga plaani paberile ja läks Tartu linnavalitsuse jutule.

Linnapea oli heast mõttest vaimustuses ja Tartu astus sammukese lähemale oma esimesele vabaõhufilmifestivalile. I-le pani täpi MTÜ Armastus Tartust, kes samuti projektiga ühines ja nii sündiski esimest korda Eestis armastusfilmide festival vabas õhus tARTuFF .

Vabatahtlikele leidub ülesandeid hääletussedelite jagamisest roosade õhupallide täitmiseni. Kandideerimiseks leiab kontaktid kodulehelt.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Vabatahtlikud toovad Räämale värskust

2012-03-10

Pärnu Nooruse majas tegutsevad juba kolmandat aastat Euroopa vabatahtlikud, kes püüavad kohaliku kultuurielu oma ideedega põnevamaks muuta.

Loe artiklit Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/769392/vabatahtlikud-toovad-raamale-varskust/.

9. märtsil algab Euroopa töö- ja karjäärimess

2012-03-08

9. märtsil kell 11.00 - 17.00 toimub Talinna Ülikooli aatriumis (Uus-Sadama 5) Euroopa töö- ja karjäärimess.

Messil osalevad välismaal töötamise, õppimise või vabatahtliku tööga tegelevad organisatsioonid ning tööandjad nii Eestist kui teistest Euroopa riikidest, tutvuda saab erinevate valdkondade tööpakkumistega üle Euroopa. Teavet jagatakse karjääri planeerimiseks ja oma ettevõtluse alustamiseks. Messi raames toimub Youth@Work ettevõtlusalane infopäev noortele, kus äri-ja ettevõtluseksperdid räägivad ettevõtte loomisega seonduvast.

Nõu annavad ja küsimustele vastavad Eesti Töötukassa karjääriinfospetsialistid ja EURES nõustajad ning Tallinna Ülikooli karjäärinõustajad. Oma riikide elu- ja töötingimusi tutvustavad EURES nõustajad Soomest, Norrast, Suurbritanniast, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist ja Lätist. Kõik välisriikide EURES nõustajad teevad ingliskeelse ettekande oma riigi elu- ja töötingimustest. Ettekannetega esinevad CV-Online Eesti OÜ, Dream Foundation, Eesti Europass, Euroopa Noored, Tallinna Ülikool ja Tööinspektsioon.

Kohal on eri riikide tööandjad, kes tutvustavad oma ettevõtete tööpakkumisi ja -tingimusi. Messil tehakse ka esmased tööintervjuud, mistõttu võiks huvilistel kaasas olla CV. Välisriikide tööandjatest osalevad messil näiteks Norra ettevõte AM Direct AS, kes soovib värvata ehitustöölisi ning tulevaks hooajaks teeninduspersonali otsiv Kreeka hotellikett Westin Hotels& Resorts.

Eesti tööandjatest on esindatud kõnekeskused Arvato Services Estonia OÜ ja Transcom Estonia OÜ, Webmedia Group AS, SellingPoint OÜ - pakuvad erinevaid töövõimalusi noortele. RE/MAX Professionals - pakub paindlikku tööd kinnisvaramaakleritele koos algkoolitusega. Osaleb ka jaekaubanduskett Maxima Eesti OÜ, kes soovib leida suveperioodiks erinevatesse Eesti linnadesse töötajaid ja samuti pakub praktikavõimalust suvel nii kauplustes kui ka kontoris.

Kõigil messil osalevatel organisatsioonidel ja ettevõtetel on ülikooli aatriumis oma infolaud. Euroopa Noored Eesti büroo tutvustab erinevaid alaprogramme nagu Euroopa vabatahtlik teenistus, rahvusvaheline noortevahetus, noorte algatus ja paljud teised. Õpirändevõrgustikult saab infot praktika, vabatahtliku töö ja õppimisvõimaluste kohta Euroopas.

Messil ja infopäeval osalemine on tasuta.

Erivajadustega inimestele on tagatud ligipääs messile, kus just neile mõeldud teenustest räägib ning nõuandeid jagab töötukassa töövalmiduse hoidmise ja riskirühmade teenuste peaspetsialist Tiiu Vilms.

Messi korraldab Euroopa Komisjoni algatuse Youth@Work (Noored tööl) kampaania raames üle-euroopaline tööhõivevõrgustik EURES koos Tallinna Ülikooliga.

Täiendavat teavet saab Eesti EURES kodulehelt www.eures.ee või töötukassa infotelefonil 15501.

EAS tõstab baaskoolitustega kolmanda sektori juhtide professionaalsust

2012-03-08

EAS jätkab kevadel mittetulundusühenduste baaskoolitustega, et suurendada kolmanda sektori juhtide teadlikkust mittetulundusliku tegevuse õiguslikust ja ühiskondlikust raamistikust, tõstes seeläbi juhtimise professionaalsust. Koolitusi viivad EASi tellimusel igas maakonnas läbi Juhatuse Kompetentsikeskus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös maakondlike arenduskeskustega. Koolituste läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi vahenditest.

Mittetulundusühenduste baaskoolitusele võivad kandideerida kõik, kes plaanivad asutada mittetulundusühendust või on mõnd olemasolevat organisatsiooni värskelt juhtima asunud. Esimesed koolitused algavad aprillis, ühe koolituse kestus on kolm päeva. Harju- ja Ida-Virumaal toimuvad eestikeelsetele lisaks ka venekeelsed koolitused.

„Baaskoolituse kandvaks ideeks on terviklik lähenemine ühenduse kavandamisele ja juhtimisele. Esimesel koolituspäeval käsitletav annab ülevaate mittetulundusühenduse olemusest ning aitab osalejatel mõista organisatsiooni kui terviklikku süsteemi," tutvustas EASi elukeskkonna divisjoni direktor Kair Tammel. „Teisel koolituspäeval saavad osalejad vajalikud teadmised ja oskused erinevate tegevuste käigus tekkivate suhete loomiseks, hoidmiseks ja dokumenteerimiseks ning kolmandal koolituspäeval käsitletav annab ülevaate mittetulundusühenduse majandamisest, alates oma tulude-kulude planeerimisest kuni juba toimunud majandustehingute kajastamiseni raamatupidamises ning finantsaruannetes," selgitas Tammel.

Vähemalt aastase praktilise mittetulundusühenduse juhtimise kogemusega juhtidele pakub EAS võimalust osaleda 6-päevases arenguprogrammis ning kogenumad ja ambitsioonikamad kaastakse aastasesse mittetulundusühenduste mentorprogrammi. Lisaks korraldavad EASi partneriteks olevad maakondlikud arenduskeskused mitmeid lühemaid kolmanda sektori organisatsioonidele suunatud koolitusi, õppereise ja ümarlaudu.

Mittetulundusühenduste baaskoolituse üldeesmärgiks on mittetulundusühenduste institutsionaalse võimekuse ja professionaalsuse tõstmine, sh ühenduste tegutsemisvõimekuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine ning ühiskonnas heategevuse ja kogukonna hüvanguks tehtava vabatahtliku töö väärtustamine.

Lisainfo ja kandideerimine:

www.arenduskeskused.ee/baaskoolitus

Kair Tammel
EASi elukeskkonnadivisjoni direktor
Tel 6279 437
kair.tammel@eas.ee

Kuidas elavad vabatahtlikud päästjad

2012-03-07

2008. a 1. oktoobrist alustas Iisakus tööd Iisaku Päästekomando. Kutselised päästjad käivad siia tööle nii Iisakust, Avinurmest, Mäetaguselt kui ka Jõhvist. Iisaku VPK-l (vabatahtlikul päästekomandol) on aga jooksmas juba 53. tegevusaasta.

Loe Iisaku vabatahtlike päästjate elust lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/johvi/elu/kuidas-elavad-vabatahtlikud-paastjad.d?id=64019907.

Põlvamaal Rosma koolis annavad streigipäeval tunde vanemad

2012-03-07

Põlvamaal tegutseva MTÜ Rosma Haridusseltsi lapsevanemad otsustasid toetada õpetajaid kõrgemate palkade püüdluses sellega, et annavad streigipäeval, 7. märtsil Rosma koolis vabatahtlikena ise tunde. Koostöös õpetajatega lepiti kokku streigipäeva tunniplaan.

Loe uudist siit: http://www.kylauudis.ee/2012/03/07/rosma-koolis-annavad-streigipaeval-tunde-vanemad/.

Galerii: eriolümpia avati sportlaste ja politseinike ühise tõrvikujooksuga

2012-03-07

Otepääl algasid sportlaste ja politseinike ühise tõrvikujooksuga vallamaja eest Tehvandi staadionile Eesti eriolümpia talvemängud, millest võtavad osa ka lõunanaabrid.

Loe lähemalt ning vaata pilte Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/766112/galerii-eriolumpia-avati-sportlaste-ja-politseinike-uhise-torvikujooksuga/.

Otepääl toimuvad eriolümpia talvemängud

2012-03-07

Esmakordselt Eestis eelneb 7. märtsil Otepääl toimuvatele eriolümpia talvemängudele mujal maailmas laialtlevinud sportlaste ja politseinike ühine tõrvikujooks. Kokku osaleb talimängudel 21 Eesti kooli ja muud asutust, lisaks delegatsioonid Lätist ja Leedust, st 115 sportlast, 44 saatjat ja 15 vabatahtlikku.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/valgamaa/otepaa/sport/otepaal-toimuvad-eriolumpia-talvemangud.d?id=64036313.

Kaitseliit on ootamatusteks valmis – turvavaip katab Eestit

2012-03-05

20 000 kaitseliitlast vajavad bürokraatlikesse raamidesse surumist sama vähe kui "Teeme ära!" koristustalgulised. Need patriootlikud vabatahtlikud on 24/7 valmis mis tahes kriisideks või konfliktideks, leiavad ümarlauavestluses osalenud erukolonel Hannes Toomsalu, Kaitseliidu lääne maleva liige Aleksei Lotman, Kaitseliidu Kooli juhataja Erik Reinhold ja kolonelleitnant Martin Herem.

Loe vestlust Eesti Ekspressist: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/kaitseliit-on-ootamatusteks-valmis-turvavaip-katab-eestit.d?id=64019995.

Aktuaalne: Kui hoolitsemisest saab hooldamine

2012-03-05

Oma lähedase hooldamise vajadus sünnib tavaliselt ootamatult: haigestumise, trauma, puudega lapse sünni või lihtsalt vananemise tagajärjel. Uue olukorraga toimetulekul on abi tugigrupist, kuhu on väga oodatud aktiivsed inimesed, kes tahaksid head teha ja olla vabatahtlikud.

Loe artiklit Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/760836/aktuaalne-kui-hoolitsemisest-saab-hooldamine/.

Kirjandusmuuseum vajab abikäsi

2012-03-05

Eesti kirjandusmuuseumi hoidlatesse tungis juurdeehitise katuselt vesi. Praegu käib endiselt kahjustuste kõrvaldamine. Muuseum ootab appi vabatahtlikke, kes aitaksid korrastada arhiivraamatukogus säilitatavaid ajalehti, ajakirju ja brošüüre. Soovijail palutakse endast märku anda arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipusele tel 737 7712 või aadressil merike@kirmus.ee.

Loe kogu uudist Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/760616/kirjandusmuuseum-vajab-abikasi/.

Olari Oja ja Linda Luhaäär: Eestlane võiks õppida abi küsima

2012-03-04

Üks suuremaid vabatahtlike kaasajaid Eestis on viimasel ajal olnud Sihtasutus Tallinn 2011. Neile on kultuuriaasta läbiviimise juurde tulnud appi enam kui 1200 vabatahtlikku.

Ühed neist, kes kergejõustiku EMi korraldamisele vabatahtlikult õla alla panid, on Olari Oja ja Linda Luhaäär. Kuigi mõlemad on olnud abiks ka teiste kultuuriaasta sündmuste korraldamisel, on just juunioride EM neile eriliselt meelde jäänud - see võimaldas neil näha tõeliselt suure ja rahvusvahelise sündmuse köögipoolt ja omandada uusi oskusi.

"Töö oli pingeline ja tõi minus välja parimad iseloomuomadused," tunnistab Olari, kui EMi ajale tagasi vaatab. "Nautisin pinget ja hetki, kui kõik sujub. Mulle meeldis olla hammasrattake süsteemis, mis töötas ühise eesmärgi nimel."

Olari ülesandeks oli olla võistluse perioodil hotellide infolaudade koordinaator ehk ta vastutas selle eest, et infolaudades oleks võistlejate jaoks kogu aeg olemas värskeim informatsioon ja et nad saaksid kõigile küsimustele kiirelt vastuse.

Linda ülesandeks oli võistluse ajal olla Slovakkia meeskonna atašee ehk ta võttis sportlased ja nende saatjad vastu, juhatas hotelli, aitas ning abistas tekkinud küsimustes, jälgis nende võistlusi, abistas võistlusareenil, kui sportlastel meditsiinilist abi vaja läks, tutvustas neile Tallinna ja Eestit ning saatis võistluste lõpul ka ära.

"Eks see oli töö nagu töö ikka. Oluline oli lihtsalt võtta seda loominguliselt," jäi Linda saadud kogemusega väga rahule. "Saime ise valida, kuidas neile linna tutvustame, mida näitame. Samuti tuli arvestada erinevas vanuses inimeste huvidega, meeskondade juhid olid ju vanemad inimesed, osalejad noored."

Linda kiidab väga organisaatoreid, kes lisaks koolitamisele varustasid vabatahtlikke vajalike materjalidega, kus oli olemas kõik alates sõnastikust kuni päevakavani välja. Ikka selleks, et vabatahtlikud saaksid oma tööd paremini teha.

Lisaks juunioride EMile on Olari ja Linda osalenud teisteski kultuuripealinna tegemistes, näiteks on nad pakkunud oma abikätt Muuseumiööl, Tallinna merepäevade ja Vabaduse Laulu läbiviimisel.

"Igapäevaste tegemiste kõrvalt jääb mul power'it üle, nii et miks mitte siis aidata. Kui ei ole rikas ja ei saa raha anda, saab anda oma aega ja panustada eesmärki jõudu," selgitab Linda, miks ta 2010. aasta lõpul otsustas Tallinn 2011 vabatahtlike armeega ühineda.

"Vabatahtlikuks olemine kultuuripealinna tegemistes on väga hea hüppelaud edasises tööelus," on Olari veendunud. "Need projektid, ettevõtmised ja saadavad kogemused võivad kindlasti kasuks tulla. Samuti annab see võimaluse proovida ja näha, kuidas ise asjadega hakkama saada. See on võimalus laiemas plaanis ära tunda, kas see valdkond ja töö on üldse sinu jaoks."

Nii Linda kui ka Olari meelest ühendab kõiki vabatahtlikke üks omadus - see on avatud olek ja säravad silmad. Linda on siiski üsna veendunud, et tahtmine olla vabatahtlik peab tulema igaühe enda seest ja veenmisega inimesi kaasa meelitada ei õnnestu.

"Ma ei ole ka kellelegi peale surunud, et tulge vabatahtlikuks. Pigem olen kutsunud sõpru ja tuttavaid üritustele, et nad ise näeksid, kuidas vabatahtlikud tegutsevad. Mõned on sellest innustust saanud ja ennastki vabatahtlike programmi registreerinud," toob Olari näite, kuidas inimestes huvi äratada.

"Kultuuripealinn on astunud üldse vabatahtlikkuse teema tutvustamise ja propageerimise osas Eesti ühiskonnas olulise sammu," on Olari kindel. "Kõigi nende üritustega on vabatahtliku tegevuse mainet tõstetud. Loodame, et see maine tõuseb veelgi ja äratab inimestes usaldust!"

Olari sõnul on Eestis juba kord nii, et Eestis inimesed tänaval eriti ei naerata, ja kui naeratavadki, siis peetakse neid tihtipeale natuke imelikeks.

"Mis siis veel vabatahtlikest rääkida. Sellest, et keegi tuleb ja teeb midagi tasuta. Kindlasti muutub see suhtumine paremaks, kõik võtab aega," on Olari veendunud.

Suhtumise muutmist tasub alustada tema sõnul näiteks kas või sellest, et igaüks helistab homme sõbrale ja pakub talle oma abi - kui igaüks teeks kas või ühe heateo nädalas, oleks tulemus ju fantastiline, on Olari veendunud.

"Ärme häbene ka abi küsida," lisab Linda. "Eestlased on suhteliselt kinnised, pigem närivad küüsi, kui hakkama ei saa, selle asemel et abi küsida. Olgem avatud. Kui me küsime abi, siis meid ka aidatakse!"

Linda Luhaäär (53)

Harju Maakohtu rahvakohtunik
Alates 2010. aastast SA Tallinn 2011 vabatahtlik
Hobideks reisimine, aiandus, kokandus, jalgrattasõit ja käimine. Parim sõber on hea raamat.

Olari Oja (24)

Lõpetamas Tallinna Ülikooli filosoofia eriala
Alates 2011. aastast SA Tallinn 2011 vabatahtlike meeskonna juht
Hobideks muusika tegemine, kitarrimäng, laulmine

Millal vabatahtliku tööga alustada?

Linda Luhaäär:
Kunagi pole hilja alustada, heast asjast võib lihtsalt pikalt oodates ilma jääda.

Kust pihta hakata?

Olari Oja:
Põhiline on alustamise juures anda endast organisatsioonile võimalikult hea kirjeldus - mis sulle huvi pakub, mida sooviksid teha jne. Organisatsioon teab siis, milline inimene sa oled, kuhu sa võiksid sobida või kuhu võiks sind soovitada. Just enda avamine organisatsioonile on kõige olulisem.

Organisatsioon
SA Tallinn 2011

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, Tallinn 10148
Tel: 653 2494
info@tallinn2011.ee
www.tallinn2011.ee

Vabatahtlike programmiga tahab Tallinn 2011 meeskond kaasata kõiki inimesi kultuuripealinna aasta läbiviimisse. Kultuuripealinna vabatahtlikuks on oodatud kõik, kes tahavad oma aja, oskuste, kogemuste ja hea tahtega kaasa aidata kultuuripealinna programmi ja kultuuriaasta läbiviimisse. Vabatahtlikud võivad olla nii noored (alates 16. eluaastast), eakad (sh pensionärid), eri rahvusest inimesed, erivajadustega inimesed kui ka sotsiaalsed ja huvigrupid (perekonnad, sõpruskonnad, huviringid, laulukoorid).

Võimalusi abistamiseks on väga palju. Kaasa saab lüüa kultuuripealinna aasta raames info jagamisel ja kogumisel, sündmuste läbiviimisel, assisteerimisel, külaliste võõrustamisel jm.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumide konkursile oodatakse taotlusi

2012-03-02

Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutavad välja lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumide konkursi, mille auhinnafond on 6000 eurot. Stipendiumite taotluste esitamise tähtaeg on 29. märts.

Arendusstipendiumi eesmärk on väärtustada ja tunnustada lõimumisvaldkonna edukaid tegevusi, sealhulgas uudset ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste kootöötegevustesse kaasamisel. Arendusstipendiume antakse välja neljas kategoorias:

Kodanikeühenduste ja organisatsioonide ühistegevused, mis aitavad kaasa lõimumisele: ühistegevused, mis võimaldavad ja arendavad erineva kodakondsuse, rahvuse ja emakeelega Eesti elanike vahel kultuuridevahelist dialoogi, kaasavad neid oma tegevustesse ning tõstavad kodanikuaktiivsust ja osalust ühiskonnas.

Eestis elavate erinevate rahvuskultuuride tutvustamine ja kultuuritraditsioonide säilitamine ning koostöö eesti seltsidega.

Kultuuritegevused ning sündmused eestlaste ja teistest rahvustest Eesti elanike koostöös, mis rikastavad ja tugevdavad Eesti kultuuriruumi ja toetavad lõimumist.

Lõimumist toetavad noorte poolt ja noortele korraldatud ühistegevused: kuni 26-aastaste Eesti elanike korraldatud ühistegevused, kus osalevad koos eestlased ja teistest rahvustest Eestis elavad noored ehk noorte koostöötegevused, mis toetavad lõimumise kahepoolset protsessi.

Arendusstipendiume antakse välja alates 1999. aastast, tänavune auhinnafond on 4600 eurot.

Arendusstipendiumile võivad kandideerida kõik Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, meediastipendiumile lisaks juriidilistele isikutele ka eraisikud. Kandidaadiks on lubatud esitada ka oma organisatsiooni (või iseennast).

Lisaks arendusstipendiumitele antakse välja kaks meediastipendiumi - ajakirjanikule või meediakanalile/väljaandele kultuuridevahelise ja üksteise mõistmise ning sallivuse väärtustamise ja lõimumistemaatika kajastamise eest eesti- ja venekeelses meedias. Meediastipendiumide tänavune auhinnafond on 1400 eurot.

Stipendiumite määramiseks moodustab MISA hindamiskomisjoni.

Täpsem lisainfo taotluse esitamise ja tingimuste kohta asub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kodulehel www.meis.ee/konkursid.

Lisainfo:

Kristi Anniste
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Tel: 6599 062
kristi.anniste@meis.ee

Ave Toots-Erelt
Avalike suhete osakonna juhataja
Kultuuriministeerium
628 2262
51 87 667
ave.toots-erelt@kul.ee

Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

2012-03-02

Viljandi maavalitsuse Tervisetoa eestvedamisel luuakse maakonnas küla tervisetoetajate võrgustik, sellealasele 80-tunnisele tasuta koolitusele saab ennast kirja panna kuni 9. märtsini.

Viljandi maavanema Lembit Kruuse sõnul on tervise edendamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti ühiskonnas üheks prioriteediks. „See töömahukas tegevusvaldkond on väga oluline ka Viljandimaa jaoks. Olen seda meelt, et iga võimalus tervise edendamise sõnumit maakonnas levitada tuleb ära kasutada ning igaüks, kes soovib ja tahab selles kaasa lüüa, teeb väga tänuväärset tööd," ütles maavanem.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et projekti „Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal" käigus on kavas maakonnas n-ö rohujuure tasandil välja koolitada sadakond terviseteadlikku tavakodanikku ehk tervisetoetajat, kes esindavad erinevaid sihtgruppe. „Koolitusel osalemiseks eelnevat tervisedenduse alal tegutsemise kogemust vaja ei ole, küll aga eeldame inimestelt huvi selle valdkonna vastu. Projekti nimi on küll seotud külaga, kuid tulla võivad ka linnainimesed," lisas Elo Paap.

Spetsialisti sõnul on tervisetoetajad inimesed, kes tulevikus oskavad oma kodukohas anda informatsiooni tervist toetavate eluviiside kohta ja teavad, kuidas suurendada paikkonna heaolu. Samuti on nad edaspidi vabatahtlikena abiks tervisedenduse alase teavitustöö tegemisel ja erinevate ettevõtmiste korraldamisel oma kodukohas.

„Kui sa oled inimene, kes hoolib oma kodukoha eluolust, ning sa toetad ja osaled kodukandi tegemistes ja toimetamistes, siis nüüd avaneb sul võimalus teada saada, kuidas seda kõike veelgi paremini teha," kutsus Elo Paap kõiki asjast huvitatuid koolitusel osalema.

Projektijuht Marili Lenk lisas, et kokku saavad tuleva aasta veebruari lõpuni kestva projekti käigus oma teadmisi ja oskusi täiendada sada Viljandimaa elanikku vanuses 16-64 aastat. Pooled neist koolitatakse nüüd ja pooled sügisel. Tervisetoetajate kevadine 80-tunnine väljaõppekoolitus on plaanis läbida viie kahepäevase õppekorra käigus märtsist kuni mai lõpuni, koolituspäevadeks on reede ja laupäev. Koolitus toimub Viljandi maavalitsuse õppesaalis (Vabaduse plats 6, II korruse saal).

Väljaõppekoolitusel „Viljandimaa külade tervisetoetajad" käsitletakse erinevaid teemasid, mis on seotud tervise, tervisedenduse, terviseliikumise ja tervisliku toitumisega. Samuti on õppeprogrammis nõustamise põhimõtted, kasulikud mõtlemisviisid ja enesejuhtimine, enesekehtestamine jt põnevad teemad. Praktilise tööna avaneb tervisetoetajatel võimalus korraldada maakonna inimestele kokku neli tasuta tervisepäeva.

Eelolev koolitus algab 16. märtsil ning sellel osalemiseks tuleb huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsini veebiaadressil http://viljandimaa.ee/tervis/.

„Kui kohad saavad varem täis, siis pakume seekord välja jäänutele mõistagi võimalust osaleda sügisesel koolitusel," sõnas Marili Lenk.

Lisainfot projekti ja koolituse kohta saab küsida e-postiaadressil marililenk@gmail.com (projektijuht Marili Lenk) või elo.paap@viljandimaa.ee (Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap).

Projekti „Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal" kaasfinantseerijad ja Tervisetoa koostööpartnerid on SA Viljandi Haigla, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa. Samuti on koostööpartneriteks Eesti Punane Rist Viljandimaa Selts, MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sama projekti käigus on kavas ühtlasi koostada ja trükkida 5000 infovoldikut Viljandimaa tervisealaste nõustamisteenuste kohta teabe levitamiseks Viljandi maakonnas.

Lisainfo:

Marili Lenk
"Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal" projektijuht
e-post: marililenk@gmail.com

Elo Paap
Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist
tel 433 0512
e-post: elo.paap@viljandimaa.ee
http://viljandimaa.ee/tervis/

Toidupank korraldas Pärnus kaks õnnestunud kampaaniat

2012-03-02

Äsja lõppes Pärnus kaks toidupanga algatatud kampaaniat: Rimi kliendid kogusid nädalaga kogu Eestis pealt 1000 toote, Port Arturi toidupoega koostööd teinud Pärnu toidupangale annetati Pärnu kesklinna suurimas toidupoes kahe päevaga 796 toodet.

Loe edasi Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/757778/toidupank-korraldas-parnus-kaks-onnestunud-kampaaniat/.

Vikipeedias algasid kahekuused tõlketalgud

2012-03-02

1. märtsist 30. aprillini 2012 toimuvad eestikeelses Vikipeedias avalikud tõlketalgud, millest on kutsutud osa võtma kõik soovijad. Euroopa Komisjoni esindus Eestis on peaauhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.

Loe edasi Bioneerist: http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-12938/Vikipeedias-algasid-kahekuused-t%C3%B5lketalgud.

Tõlketalgute kodulehe leiad siit.

Talgujuhtide koolitused Läänemaal

2012-03-02

KOOLITUSED KÕIGILE, KES SOOVIVAD TALGUID VÕI ÜHISTEGEVUSI ALGATADA JA TEISI KAASA HAARATA

Kas oled mõelnud, kuidas oma häid ideid ellu viia ning enda ja teiste elu parandamiseks vajalikke asju ära teha? Kas tahad teisi kaasa haarata, kuid vajad pihtahakkamiseks head nõu?

Läänemaa Vabatahtlike Keskus korraldab 23 ja 24 märtsil 2012 kaks ühepäevast koolitust talgute ja ühistegevuste algatajatele ja eestvedajatele, kus teooria ning praktika ulatavad üksteisele käe. Koolituse käigus saab kindlasti ka midagi kasulikku ära tehtud!

Registreeru hiljemalt 20 märtsiks siin

Aeg ja koht: 23 ja 24 märtsil 2012 Üdruma külamajas

Koolitaja: Tuulike Mänd, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus

Keda koolitusele ootame: kõiki, kes tunnevad soovi midagi kasulikku teiste heaks või meie kõigi elukeskkonna parandamiseks ära teha ning vajavad selleks lihtsaid nõuandeid ja nippe

Mida koolitusel teeme:

Räägime vabatahtlikust tegevusest – mis see on ja kuidas käib, toome näiteid
Uurime järele, kuidas vabatahtlikke kaasata ja juhtida
Lööme ise käed külge - planeerime ning jagame omavahel talguülesandeid, viime kavandatu ümbruskonnas ellu ja arutame, kuidas läks ja mida veelgi paremini teha saab
Veedame nädalalõpu kasulikult ning oskusi ja kogemusi omandades

Märtsis jõuab koolidesse alkoholiennetuslik mäng ISE

2012-03-01

Täna algab registreerimine koolipõhisele alkoholiennetuslikule mängule ISE, mida organiseerivad Eesti Karskusliit, Lastekaitse Liit ja noorteorganisatsioon Juvente koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Esimest korda 2005. aastal Tartumaal läbi viidud mäng ISE on võistluslik ja meeskondlik mäng, mille raames 7. ja 8. klassi noored lahendavad 4-liikmelistes meeskondades kahe kuu jooksul iganädalasi ülesandeid. Nii eesti kui ka vene keeles toimuvale mängule järgneb eestikeelne suvelaager, kuhu pääsevad 12 meeskonda. Lisaks läheb üks meeskond Lastekaitse Liidu korraldatavale „Filmiakadeemia" koolituslaagrisse.

„Uurimused on näidanud, et mida enam saavad noored aktiivselt osaleda, seda suurem on tõenäosus, et info nendeni ka tõesti kohale jõuab," ütles Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees ja üks mängu projektijuhtidest.

„ISE mäng viib alkoholiennetuse ühekordsete loengute tasemelt pikemaajalise protsessi ja noorte aktiivse osaluseni info otsimisel ja läbitöötamisel." Läbi erinevate ülesannete lahendamise käsitlevad noored alkoholi tarvitamisega seotud kahju teemat, tutvuvad ja avastavad tervislike eluviiside ja vaba aja veetmise võimalusi. Mängu eesmärgiks on suurendada noorte teadlikkust alkoholi kahjulikkusest ja samas suunata neid tervislike ja positiivsete alternatiivide poole.

ISE projekti teostatakse erinevate organisatsioonide koostöös, kes ka omalt poolt pakuvad noortele aktiivseid võimalusi sõltuvusainetest vabaks tegevuseks.

"Lastekaitse Liit peab laste alkoholitarvitamist suureks probleemiks. Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alkoholi proovitakse, seda suurema tõenäosusega hakatakse ka alkoholi tulevikus kuritarvitama. Usun, et see mäng on hea ja interaktiivne võimalus kaasata lapsi alkoholiennetuse kampaaniasse," ütles Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu liige ja ISE mäng projektijuht.

Mängule registreerumine kestab 16. märtsini. Noored peavad hiljemalt selleks kuupäevaks saatma ISE meeskonnale aadressil ise@ave.ee oma 4-liikmelise meeskonna liikmete nimed ja mailiaadressid ning kooli nime. Lisainfot leiab projekti kodulehelt www.ave.ee/ise

ISE projekti toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:

Projektijuhid:

Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees

5261884; lauri@ave.ee

Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu

5531340; nikitheone@gmail.com

Kärmu külas alustab vabatahtlik päästekomando

2012-03-01

Tänasest tegutseb Haljala vallas Kärmu külas vabatahtlik päästekomando, kes soovib panustada kohalike turvalisusse.

Loe lähemalt Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/756792/karmu-kulas-alustab-vabatahtlik-paastekomando/.

Eesti esimene tarbijate võrgustik Porgandimaffia algab 16. märtsil Mamos

2012-03-01

Esimest korda Eestis toimuv Porgandimaffia kampaania leiab aset 16. märtsil Tornimäe Mamos, kuhu oodatakse porgandivõitlejaid alates kella 13 kuni sulgemiseni. Porgandimaffiat korraldavad GLEN 2011 vabatahtlikud Triin Sakermaa, Rille Pihlak, Mirjam Sutrop, Minni-Triin Kasemets ja Maarit Cimolonskas.

Loe uudist Tarbija24st: http://www.tarbija24.ee/756594/eesti-esimene-porgandimaffia-tuleb-16-martsil-mamos/.

Porgandimaffia kohta leiab lisainfot Facebookist.

45 minutit ja Sina ja õpilased ja Eesti tulevik. Milline tund tuleb?

2012-03-01

12.-16. märtsil ootab Sind "Tagasi kooli" nädal. Tule ja anna (vähemalt) üks koolitund!

Seekordsel "Tagasi kooli" nädalal avab oma uksed külalisõpetajatele enam kui 200 kooli üle Eesti. See tähendab, et igas Eestimaa nurgas oodatakse inimesi, kes valmis kooli minema ja õpilastega oma teadmisi ja kogemusi jagama.

Sinu poolt antud tund võimaldab muuta koolielu mitmekesisemaks, andes õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest. Lisaks on just praegu meie ühiskonnas nii aktuaalsed õpetajatöö teemad. "Tagasi kooli" on hea võimalus saada oma isiklik kogemus ja pilguheit sellesse maailma.

Tänavuse "Tagasi kooli" nädala alateema on "100 põhjust, miks on Eestis hea elada", mille soovitame põimida enda poolt eelistatud tunni teema sisse. Taustinformatsiooni leiate president Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehelt: facebook.com/thilves.

Lähem info ja külalisõpetajaks registreerumine: www.tagasikooli.ee
Ametlik üleskutse: www.bit.ly/tagasikooli2012
"Tagasi kooli" Facebookis: www.facebook.com/tagasikooli.

Oleme väga tänulikud, kui leiad mõne minuti, et kutsuda tagasi kooli ka oma tutvusringkonna või organisatsiooni liikmeid - et info jõuaks kõigini, kellel võiks selle vastu huvi olla.

Parimad soovid!

"Tagasi kooli" 2012 meeskond
Triin Noorkõivu ja Tiina Pauklini eestvedamisel

"Tagasi kooli" nädal on Vabariigi Presidendi ja Sihtasutuse Noored Kooli algatus.

Järvamaa ragbimängijad tegid endale väljaku

2012-02-29

Veebruari keskel said Paide RFC ehk ragbiklubi liikmed Järvamaa kutsehariduskeskuse Paide õppehoone staadionil valmis oma võistlusväljaku, kusjuures kogu töö tegid ära inimesed vabatahtlikkuse korras.

Loe lähemalt Järva Teatajast: http://www.jt.ee/754932/jarvamaa-ragbimangijad-tegid-endale-valjaku/.

Tapa tunnustas aasta tegijaid

2012-02-29

Tapa kultuurikojas avalikustati reedel Eesti riigi 94. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel ja tänuüritusel “Tapa valla aasta tegija 2011” Tapa valla möödunud aasta tegijad.

Kategoorias "Vabatahtlik tegevus" sai laureaadiks Piret Pihel, kes on olnud Tapa vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, on kuni tänaseni Tapa vallavalitsuse ja kultuurikomisjoni liige, Lehtse Talunike Seltsi ja Lehtse Kultuuriseltsi eestvedaja ja Eesti Talupidajate Keskliidu juhatuse liige. Ta on korraldanud koostöös vallavalitsusega viis aastat Tapa valla muusikapäevi ja Hoogla talu perenaisena toetanud rahaga Tapa valla ühisüritusi ning kultuurikollektiivide tegevust.

Loe uudist Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/755530/tapa-tunnustas-aasta-tegijaid/.

Pärnumaal ootab 18 kooli külalisõpetajaid

2012-02-29

"Tagasi kooli" nädalal 12.-16. märtsil ootab Pärnumaal 18 kooli külalisõpetajaid koolitundi andma. "Tagasi kooli" külalisõpetajaks saab registreerida veebilehel www.tagasikooli.ee. Külalisõpetajatele on uksi avamas enam kui 150 kooli kõigist Eesti maakondadest, koolide nimekiri täieneb iga päevaga.

Loe lähemalt Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/755440/parnumaal-ootab-18-kooli-kulalisopetajaid/.

Kaitseliit turvab Ööjooksu

2012-02-28

Ööjooks ja Kaitseliidu Viru malev lõid teist aastat koostööks käed, et tagada Rakvere Linnapäevadel toimuva Ööjooksu rajajulgestus, meditsiiniline toetus ja sidevõimekus. Viru maleva distsiplineeritud vabatahtlikud liikmed panustavad Ööjooksul rajajulgestamises ja joogipunktides.

Loe uudist Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/753632/kaitseliit-turvab-oojooksu/.

Tartlased käivitavad Ugandas kohviku

2012-02-28

Tartust pärit noor antropoloog, MTÜ Mondo vabatahtlik Siisi Saetalu avab koostöös Vilde lokaali omanikega Uganda pealinnas Kampalas kohviku, mis hakkab tööd pakkuma puuetega noortele.

Loe edasi Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/753862/tartlased-kaivitavad-ugandas-kohviku/.

Vabatahtlike töö hind on kuni 80 miljonit eurot aastas

2012-02-28

Regulaarset vabatahtlikku tööd teeb enamasti oma põhitöö kõrvalt üle 53 000 inimese.

Loe vabatahtlike töö hinnast Eesti Päevalehest: http://www.epl.ee/news/eesti/vabatahtlike-too-hind-on-kuni-80-miljonit-eurot-aastas.d?id=63983803.

Kassimure endine: Hiiumaa ainuke loomade varjupaik palub annetajate abi

2012-02-27

Hiiumaal loomakaitsega tegelev ja vabatahtlike töö toel tegutsev MTÜ Kuulikodu vajab toetust kasside steriliseerimiseks. Kuulikodus elab praegu 40 looma, 9 kassi vajavad lõikust kiiresti enne kevadet.

Info: facebook.com/kuulikodu; www.kuulikodu.eu.

Loe kogu artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/hiiumaa/puhalepa/elu/kassimure-endine-hiiumaa-ainuke-loomade-varjupaik-palub-annetajate-abi.d?id=63981873.

Andreas Sprenk: “Tuleb alati vähemalt kaks sammu ette mõelda”

2012-02-27

Aasta esimesed kuud on läänevirulasi rõõmustanud kahe suurejoonelise üritusega, mille korraldajaiks eranditult Rakvere koolinoored. Jaanuaris toimus üleeestiline moesõu "Hõbetraageldus" ning ülemöödunud nädalal Rakvere gümnaasiumi filmifestival. Mõlemad üritused aitas inimesteni viia Rakvere gümnaasiumi õpilasesinduse president ja aktiivne noor Karl Andreas Sprenk.

Loe Andreasega tehtud intervjuud Virumaa Teatajast: http://www.virumaateataja.ee/752180/andreas-sprenk-tuleb-alati-vahemalt-kaks-sammu-ette-moelda/.

Selgunud on vabatahtliku tegevuse uuringu tulemused

2012-02-27

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) viis 2011. aasta lõpus läbi uuringu ettevõtete ja vabaühenduste seas, selgitamaks osapoolte vajadusi ning huve vabatahtliku tegevuse edendamisel. Kaisa Ilves VTA-st kirjutab tulemustest lähemalt.

Ettevõtteid (vastanuid 16) küsitledes selgus, et vastutustundliku ettevõtluse kuvandi kujundamisel tähtsustatakse kogukonda panustamist võrreldes teiste aspektidega vähem, millele annab kinnitust ka fakt, et ainult pooled ettevõtetest näevad prioriteetse sidusgrupina vabaühendusi (kui erinevate ühiskondlike huvigruppide esindajaid).

Vabatahtlik tegevus pole Eesti ettevõtluses sugugi võõras nähtus - mitmed ettevõtted soodustavad töötajate vabatahtlikkust (võimaldades selleks mitterahalisi vahendeid, tunnustades töötajaid, tutvustades vabatahtliku tegevuse võimalusi jne).

Vähestel juhtudel pakuvad ettevõtted töötajatele vabatahtlikuks tegevuseks tasustatud tööaega või süsteemselt korraldatud vabatahtliku tegevuse võimalust töötaja kompetentside ja oskuste arendamiseks. Vabatahtliku tegevuse mõju hindamine või sellekohane aruandlus pole ettevõtetes kuigi tavapärane.

Ettevõtete vabatahtliku tegevuse arendamist piiravad mitmed tegurid - näiteks töötajate ülekoormatus tavatöös, vabatahtliku tegevuse korraldamisega kaasnevad kulud või vähene töötajatepoolne initsiatiiv.

Sellegi poolest näevad Eesti ettevõtted vabatahtliku tegevusega kaasnevaid võimalusi suurendamaks klientide brändilojaalsust, laiendamaks ettevõtte ühiskondliku vastutuse kuvandit ja loomaks sidusamaid suhteid töötajaskonnas.

Küsitluses osalenud vabaühendused (vastanuid 31) andsid kinnitust levinud arusaamale, et põhiline osa Eesti vabakonna igapäeva tööst tehakse ära vabatahtlikkuse korras. Seejuures leiti, et professionaalsete oskustega panustavaid vabatahtlikke võiks tegevustesse senisest enam kaasata, kuid ka, et selleks tuleks rakendada täiendavat ressurssi.

Vabatahtlike kaasamise ja juhtimise taset hinnatakse vabaühendustes üsna harva. Kuigi sobivate vabatahtlike kaasamine on sageli ajakulukas, leiavad vabaühendused, et vabatahtlik tegevus loob olulist väärtust; ning seejuures ärisektori töötajate rakendamine vabatahtlikena annaks oskuste-teadmiste põhisele vabatahtlikkusele Eestis uue tasandi.

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.

Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Henri Ley: Igaühel võiks olla elus mingi eesmärk

2012-02-26

Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik Henri Ley usub, et igal inimesel võiks olla elus mingi eesmärk. Üks tema sihte on vabatahtliku töö kaudu areneda ise, aidata areneda teistel noortel ja seeläbi ühiskonda paremaks muuta.

"Palju on neid, kes pärast tavapärast tööpäeva lähevad koju, viskavad diivanile, joovad kaks õlut, vahivad telekat ja lasevadki elul nii mööduda. Samas võiks selle ajaga midagi muud teha," kutsub ta üles inimesi diivanilt tõusma ja midagi ette võtma. "See ei pea alati vabatahtlik tegevus olema, võib ka näiteks sporti teha. Mina leidsin noortega töötamises enda jaoks väljundi."

Henri on suurepärane näide sellest, kuidas vabatahtlikuna organisatsiooni sees kasvada, areneda ja hilisemaks tööeluks väärtuslikke kogemusi koguda. 2006. aastal alustas ta Noorte Kotkaste juures rühmapealikuna, mis tähendas algselt Liivalaia Gümnaasiumi paarikümnele koolinoorele ürituste, koolituste, matkade ja õppepäevade korraldamist.

Sealt saadud kogemused ja tubli töö viisid aga omakorda selleni, et 2007. aastal sai temast maleva juhatuse liige ja Noorte Kotkaste maleva pealiku abi. Tubli vabatahtlikuna jäi ta peagi teistelegi silma ning järgnes uus tõus ametiredelil - 2011. aasta algusest on Henri Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik.

Ta on suur Noorte Kotkaste fänn ja peab seda väga oluliseks organisatsiooniks, kus noortele antakse ülevaade riigikaitsest, Eesti ajaloost, põhiseadusest, esmaabi andmisest ja paljust muust. Lisaks tutvutakse kodumaa loodusega ja õpitakse seal toime tulema.

Et füüsis saadavatele teoreetilistele teadmistele alla ei jääks, harjutavad noorkotkad erinevate matkade, õppepäevade, laagrite ja võistluste raames näiteks looduses orienteerumist, õhk- ja sportpüssiga laskmist, käivad sukeldumas, langevarjuhüppeid tegemas, purilennukiga sõitmas või Mini-Ernal rammu, vastupidavust, tarkusi ja oskusi proovile panemas. Kõigi nende tegevustega on otseselt või kaudselt seotud ka Henri, keda erinevad ametid Noorte Kotkaste juures on tublisti arendanud.

"Lisaks juhtimisoskusele on vabatahtlikuks olemine õpetanud mulle meeskonnatööd - kuidas panna meeskonda kokku, kuidas üritusi korraldada ja eesmärke seada. Tulevikus annab see mu karjäärile kindlasti juurde," on Henri veendunud. Ka probleemide ja kitsaskohtade lahendamine on üks neist oskustest, milles juhitöö on teda karastanud.

"Kõige olulisem on probleemide korral asju mitte südamesse võtta. Kui seda liialt teha, siis lõpuks kahjustad tegelikult ennast," sõnab ta enda kogemusest.

Ta usub, et inimene ei peaks olema aktiivne ja teotahteline ainult selleks, et saada isiklikku kasu, vaid see on hädavajalik ka ühiskonna seisukohast vaadates. Kui inimesi innustada, neile piisavalt vabadust ja otsustusõigust anda, neid tunnustada, koolitada ja toeks olla, on võimalik ühiskonna jaoks palju kasulikku ära teha.

Seetõttu püüabki Henri demokraatliku juhtimisega noori innustada. Ta jagab ülesandeid ja annab kõigile piisavalt vastutust, kuulab ära teiste seisukohad ja ootab arvamust, arvestab ja tunnustab neid.

"Koostöö on minu jaoks väga oluline. Kui juht pole koostöövõimeline, jääb ta varsti üksi iseennast juhtima. Eriti oluline on koostöö just vabatahtlikus organisatsioonis, kus tuleb lasta inimestel oma asja ajada," selgitab ta.

Nii saavadki noorkotkad piisavalt vabadust ja võimalust iseseisvalt töötada, esitades rühmajuhtidele ettepanekuid, milliseid koolitusi ja üritusi korraldada või mida koonduste käigus juurde õppida. Selle juures on oluline noori ka tunnustada - Noortel Kotkastel on oma teeneteristid, samuti tänukirjad ja tunnustusüritused. Kõik see koos meeskonnatundega on Henri sõnul kindlasti aspektid, mis noorkotkaid organisatsiooni juures hoiavad.

"Eks palju sõltub ka karismaatilistest noortejuhtidest. Nad peavad olema tugevad isiksused, teadma mida tahavad noortega teha ja kuhu jõuda. Neil peab olema kindel siht," sõnab Henri ja lükkab kiirelt kohe ka ümber väite, et noortele riigikaitsega seotud teemad kõige muu põneva kõrval enam huvi ei paku.

Henri Ley (26)

Töötab kaitseväes nooremleitnandina
Vabatahtliku tegevusega alustas juba 1999. aastal Kuressaare õpilasesinduse liikmena, sealt edasi on olnud Kuressaare Linna Noortevolikogu liige. Alates 2006. aastast tegutseb vabatahtlikuna Noorte Kotkaste Tallinna maleva juures, 2011. aastast on Tallinna maleva pealik.
Lõpetanud Tallinna Ülikooli riigiteaduste eriala, õpib Tallinna Tehnikaülikoolis magistrantuuris haldusjuhtimist

Miks teha vabatahtlikku tööd?

Et demokraatiat hoida, selleks on vabatahtlikke vaja, samuti kodanikeühendusi. On vaja, et inimesed oleksid aktiivsed nii ühiskonna ja riigi kui ka endi jaoks. Mida rohkem on vabatahtlikkust, seda elujõulisem on ühiskond ja mõtlevamad inimesed. Kui kõike tehakse käsu korras, siis järelikult ei mõelda. Kui sa ei sobi või ei soovi näiteks hakata noorkotkaste rühmapealikuks, võib alati toetajaliikmeks astuda.

Kust alustada?

Kõigepealt on vaja selgusele jõuda, mida sa teha tahad. Kui otsustad vabatahtliku töö kasuks, tasub hakata väljundit otsima, interneti abiga on see väga lihtne. Organisatsioonid ukse taha kedagi ei jäta. Oluline on, et oleksid pühendunud.

Organisatsioon
Noored Kotkad

Toompea 8, Talllinn 10142
Tel: 717 9134
E-post: nk@kaitseliit.ee
www.nooredkotkad.ee

Noored Kotkad on Kaitseliidu skautlik eriorganisatsioon, mis asutati 1930. aastal ja kuhu kuulub hetkel ligi 3400 inimest. Organisatsiooni eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveteks Eesti kodanikeks. Selleks korraldatakse erinevaid võistlusi (suusatamine, orienteerumine jm), erilaagreid (langevarjuhüpe, sukeldumine, purilend), osaletakse võidupüha paraadil, Mini-Erna retkel jm. Üritused on noortele tasuta. Kõiki neid tegevusi organiseerivad ja koordineerivad organisatsiooni sees vabatahtlikud noortejuhid, kelle tegevust toetavad palgalised Kaitseliidu noorteinstruktorid ja peavanem.

Noorkotkaks võib saada igaüks, kes on 8-18-aastane ja elab alaliselt Eestis. Täiskasvanutel on võimalus osaleda organisatsioonis vabatahtlikuna, hakata juhiks või toetajaliikmeks.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Varakevadine loodus- ja talgulaager Palupõhjas 16.-18. märtsil 2012

2012-02-25

Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab 16.-18. märtsil Palupõhjas talgud.

Uurime, milline on Palupõhja küla natuke enne seda, kui suurvesi ta oma piiramisrõngasse haarab ning milliseid saladusi peidavad endas siinsed metsad. Talgutöid teeme Palupõhja looduskooli hüvanguks. Tegemist vajavaid töid jagub igale eale. Talgud kestavad reede õhtust pühapäeva lõunani.

Palupõhja looduskool asub sügaval Alam-Pedja looduskaitseala metsade ja rabade vahel Emajõe ääres. Siin käivad loodust uudistamas ja kogemas nii lapsed kui täiskasvanud. Väga oodatud on osalejate vabatahtlik panus looduskooli heasse käekäiku. Sel korral on abi vaja küttepuude lõhkumisel ning ladumisel järgmiseks talveks ja heakorratöödel kooli ümbruses.

Talgujuhid: Indrek Kuuben ja ettearvamatu Ilmataat
Kohti grupis: 15
Lähem info ja registreerumine: http://www.talgud.ee/talgud/2012/palupohja-1

Riigi kaitsel – vabatahtlikult! Isamaa eest!

2012-02-24

Miks käivad tuhanded inimesed regulaarselt ja vabatahtlikult Kaitseliidu all riiki teenimas?

Loe Eesti Ekspressis, mida arvab Neeme Suur: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/riigi-kaitsel-vabatahtlikult-isamaa-eest.d?id=63969133.

Töötud pandi laeva ehitama

2012-02-24

Hiiumaal ehitatav 17 meetri pikkune purjelaev on ühtlasi sotsiaalprojekt, kus pikaajalised töötud leiavad rakendust ja jõude elavad pensionärid ajaviidet.

Loe lähemalt Eesti Ekspressist: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/tootud-pandi-laeva-ehitama.d?id=63966401.

President Ilves rõhutas vabatahtlikule tegevusele pühendumise olulisust

2012-02-23

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves pöördus oma kõnes teenetemärkide saajate poole: "Teie seas on inimesi väga erinevatelt elualadelt, aga teid kõiki ühendab pühendumus. Pühendumus oma kutsetööle, vabatahtlikule tegevusele, kodukohale. Pühendumus Eestile ning nendele väärtustele, millesse vaba Eesti usub ja millele toetub. Ja selle eest Eesti tänab teid."

Loe kogu kõnet siit: http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/7125-vabariigi-president-teenetemaerkide-kaetteandmisel-tartu-uelikooli-aulas-23-veebruaril-2012/index.html.

Teenetemärkide saajatest leiab põhjalikuma info siit: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/2492/eesti-vabariik-tanab-iseseisvuspaeva-eel-99-inimest-riiklike-teenetemarkidega.

Siseministeeriumil valmis ülevaade vabatahtlike aastast Eestis

2012-02-23

Siseministeeriumil sai valmis värviline ülevaade lõppenud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastast Eestis. Ülevaade on kättesaadav siseministeeriumi veebist.

Kokkuvõttega saab tutvuda ka issuu.com keskkonnas.

Lisainfo:

Marten Lauri
kodanikuühiskonna peaspetsialist
kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond
Siseministeerium
tel 612 5191
marten.lauri@siseministeerium.ee

Lugeja pildid: kaitseliitlased korraldasid vändralastele vastlatralli

2012-02-22

Teist aastat järjest korraldasid Kaitseliidu Pärnumaa maleva Korbe malevkonna Vändra rühma vabatahtlikud kaitseliitlased Vändras peredele mõeldud vastlapäeva.

Loe lähemalt ning vaata pilte siin: http://www.parnupostimees.ee/748416/lugeja-pildid-kaitseliitlased-korraldasid-vandralastele-vastlatralli/.

Tartu maratonil sündis viimase 25 aasta finišeerijate rekord

2012-02-20

19. veebruaril sõideti 41. Tartu maraton ning finišeerijaid oli kokku rohkem kui viimastel aastatel - 6750. Rohkelt oli maratoniga seotud ka vabatahtlikke - kokku töötas 41. Tartu maratoni korralduse juures üle 1200 inimese, kellest enamiku moodustasid tublid vabatahtlikud.

Loe uudist Delfi Spordist: http://sport.delfi.ee/news/rahvasport/uudised/tartu-maratonil-sundis-viimase-25-aasta-finiseerijate-rekord.d?id=63947941.

Eesti Loomakaitse Seltsi heategevuskontserdi toel loodi toetusfond „Hea tegu loomadele“

2012-02-20

4. veebruaril esimest korda Eesti Loomakaitse Seltsi ajaloos aset leidnud heategevuskontserdi "Hea lugu ja hea tegu" 970 külastaja ja mitmete laval üles astunud Eesti tippmuusikute toel koguti vastloodud loomade toetusfondi 7123 eurot.

"Täname südamest heategevuskontserdi korraldusse ja selle õnnestumisele kaasa aidanud ligi 200-liikmelist vabatahtlike meeskonda, kontserdi patrooni Maarja-Liis Ilusat, fantastilist õhtujuhti Märt Avandit, suurepäraseid esinejaid, koostööpartnereid, sponsoreid, toetajaid ja muidugi kõiki kontserdi külastajaid," teatas toetusfondi eestvedaja ja Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Tania Selart. "Üheskoos oleme loonud imeilusa loo, mille läbi tegime heateo neile, kes ennast ise aidata ega kaitsta ei saa."

Heategevusfondi "Hea tegu loomadele" eesmärk on tagada stabiilsus ja läbipaistvus loomade otsesel abistamisel. Fondi laekuvat raha kasutatakse hättasattunud ja vigastatud ning abivajavate loomade otseseks abistamiseks. Eelkõige kaetakse loomade ravikulud ja teised veterinaarsed protseduurid ning loomade transport. Samuti toetab fond võimalusel ka teiste loomadega tegelevate organisatsioonide hoole all olevate abivajavate loomade ravikulude hüvitamist.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on 2000. aastast tegutsev loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine, eluolu parandamine ja väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve korraldamise läbi. Seltsil on üle Eesti ligikaudu 500 liiget. ELS on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja koostööpartner.

Lisainfo

Tania Selart
58311760
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige
Heategevuskonserdi „Hea lugu ja hea tegu" üldkoordinaator

Eesti Loomakaitse Seltsi koduleht: www.loomakaitse.ee

Pilte kontserdist: http://www.flickr.com/photos/pestudkaru/sets/72157629184376789/

Aktivistid koguvad abivajavatele sooje riideid

2012-02-20

Kristlik rehabilitatsioonikeskus "Elav Lootus" kutsub kaaskodanike üles annetama alla vaesuspiiri elavatele inimestele sooje riideid, toiduaineid ja rahalisi annetusi. Lisaks tunneb keskus puudust vabatahtlikust hambaarstist.

Loe kogu uudist Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/465497.

Viljandimaal on tulemas isikliku abistaja teenus

2012-02-19

MTÜ Teeme soovib arendada isikliku abistaja teenust Viljandimaal. Teenuse osutamiseks on koostatud äriplaan, mida rahastab 90% ulatuses Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Šveitsi Vabaühenduste Fond (KÜSK SVF).

Teenust hakkame osutama selle aasta suvel, kui meie järgmine projekt saab KÜSKilt uue rahastuse. Selle jaoks on meil vaja teada, kui palju on reaalseid teenuse soovijad/vajajaid.

Teenuse saajaks võib olla liikumis- ja/või nägemispuudega inimene, kes puude tõttu vajab teise inimese abi ning inimene, kes ajutiselt on kaotanud liikumisvõime (nt autoõnnetuse või infarkti tagajärjel). Teenus sisaldab abistamist liikumisel, suhtlemisel (raske kõnepuudega isiku puhul) ja asjaajamisel.

Teenuse saaja peab olema suuteline tegema abistajale töögraafiku ja pidama töötundide arvestust. Kui puudega isikul on endal abistaja kandidaat olemas, siis saab MTÜ pakkuda abistajale koolitust ja juhendamist.

Teenuse eest tuleb puuetega inimestel endal tasuda minimaalne omaosalus tunnihindest, kuna enamus rahastus tuleb projektist.

Kui Te tunnete, et selline teenus on teile vajalik, siis andke teada sellest kas oma valla sotsiaaltöötajale või MTÜle Teeme (Jaanika Toome tel. 5667 3174; jaanika.toome@gmail.com).

Samas ootame endast märku andma ka empaatiavõimelisi isikuid, kes soovivad väikese koormusega teha isikliku abistaja tööd.

Arendame koos isikliku abistaja teenust, et see jõuaks abivajajateni!

Valmis ülevaade vabatahtlikust tegevusest eri valdkondades

2012-02-19

Prügi koristamine metsatuka alt, loomade varjupaigas koertega jalutamine ja lastekodulaste meelelahutamine on ilmselt esimesed kujutluspildid, mis vabatahtliku tegevusega seoses inimestele pähe tulevad. Vabatahtlike tegevusvaldkondade pilt on tegelikult palju kirjum.

Selleks, et anda parem ülevaade vabatahtliku tegevuse mitmekesisusest ning kuidas riik toetab oma elanike kodanikualgatust, koostas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) lühiülevaate vabatahtlikust tegevusest eri valdkondadest (2011 aasta seisuga).

Valdkondlikud ülevaated leiab Vabatahtlike Väravast.

Eestis 2008/2009 aastal läbiviidud uuringute kohaselt on meie vabatahtlikele kõige südamelähedasemad valdkonnad külaliikumine ja kohaliku elu edendamine (38%), keskkonnakaitse ja loodushoid (34%), sotsiaaltöö (33%) ning laste ja noorte huvide kaitse (22%). Kokku koostas VTA ülevaate 10 valdkonnast, kus vabatahtlikud on Eestis kõige aktiivsemad.

Täname vabatahtlikke kaasavaid ühendusi ja ministeeriumite esindajaid, kes aitasid kaasa ülevaate valmimisele!

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus loob ühendustele parimad võimalused vabatahtlike kaasamiseks. Töötame selle nimel, et tulevikus on vabatahtlik tegevus Eestis igapäevane ja normaalne osa inimeste elust, organisatsioonid oskavad vabatahtlikke hästi kaasata ja juhtida ning ühiskond tunnustab, väärtustab ja toetab vabatahtlikku tegevust.

Rohkem infot:

Anna Gramberg
projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
tel. 56 914 066, 742 0341
anna(at)vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee/vta
www.vabatahtlikud.ee

Sirli Lend: Suur ind ja väike reaalsustaju võivad muuta maailma

2012-02-19

Viis aastat tagasi asutas Sirli Lend koos sõpradega MTÜ Noorteklubi Esik, eesmärgiga edendada kristlikku noorsootööd Sakus. Õnneks oli neil ohtralt motivatsiooni ja indu, tunduvalt vähem aga reaalsustaju.

Täna on Sirli 25-aastane, vastutab Noorteklubi Esik raamatupidamine eest, toimetab kristlikku noorteajakirja ning laulab misjonikooris. Seda kõike muidugi vabatahtlikuna.

"Alguses ma ei mõelnudki, et tegelen vabatahtliku tegevusega. Tahtsin lihtsalt midagi teha. Ei teadnud, kuhu see kõik välja viib," meenutab Sirli kuue aasta tagust aega, kui Kohila ja Tallinna noortest koosnev seltskond oli Saku kiriku juures juba mitu aastat noortegrupina koos käinud ja neil tekkis soov oma tegevusse ka kohalikke noori kaasata. Nii otsustatigi luua MTÜ Noorteklubi Esik.

MTÜ loomiseks on vaja aga täita erinevaid dokumente. Milliseid täpsemalt, seda noored ei teadnud. Sirli leppis sõbrannaga õhtuse kohtumise kokku, et koos paberid korda ajada.

„Kokku saades olime mõlemad rõõmsad ja tegutsemistahet täis ning hakkasime uurima, mida on tarvis teha," meenutab Sirli. „Helistasime ühele tuttavale ja küsisime, kuidas alustada. Saime vastuse, et alguses kirjutage põhikiri valmis. Selle peale vaatasime küsivalt üksteisele otsa: „Mis asi see põhikiri veel on?!""

MTÜ siiski loodi ja Sirli arvates on nende kogemus hea näide sellest, kuidas saab väga edukalt teha suuri ja vingeid noorteüritusi ka siis, kui alustades ei teata midagi paberimajandusest ega asjaajamisest.

Alguses korraldas noorteklubi kord kuus ühe suurema ürituse, kus umbes sada inimest käis bändi, meelelahutusetteastet ja tõsisematel teemadel kõnelejat kuulamas. Nüüd on klubi tegevus laienenud, kogunetakse sagedamini väiksemates gruppides, pakkudes noortele ka sotsiaalset tuge ning üritusi teistele sihtgruppidele, näiteks vähekindlustatud peredele ja lastele.

"Mõned vanemad inimesed olid alguses manitsevad, kas saame ikka sellise suure ja kuluka ürituse korraldamisega hakkama. Me ei mõelnud noortena üldse sellistele probleemidele," meenutab Sirli.

Nüüd on Sirli Esiku tööst natuke taandunud ja tema ülesandeks on jäänud veel ainult raamatupidamine. Tal endal on uued väljakutsed - ta teeb tutvust meedia köögipoolega. Just tänu noorteklubist saadud kogemuste pagasile julges ta vastu võtta 2010. aasta augustis tehtud pakkumise hakata toimetama kristlikku noorteajakirja. Tõsi, kui ajakirja peatoimetaja Sirlile helistas, küsis tüdruk esmalt üllatunult, kas helistaja valis ikka õige numbri.

"Varem arvasin, et ma pole selline inimene, kes üldse võiks ajakirjanik olla, aga pakutud koordinaatori-toimetaja roll tundus täpselt minu teema," naerab Sirli. Nüüd läheb ta aastaks Soome kristliku ajakirja toimetusse meediavaldkonnast uusi teadmisi ammutama. Sellist asjade käiku ei osanud ta ette ennustada.

"Kui midagi teed, tekivad võimalused iseenesest," lisab Sirli, kellel lisaks uutele võimalustele paistab iseenesest juurde tekkivat ka aega, sest korraga omandada magistrikraadi, toimetada ajakirja ning korraldada noorteklubis üritusi ei jõua just igaüks.

"Kui selliseid kohustusi endale võtta, siis kuidagi imelikul kombel ei jää aega vähemaks. See annab nii palju positiivset energiat," selgitab Sirli, kuidas ta kõike jõuab. Lisaks ei tähenda vabatahtlikkus ju ainult andmist, vaid ka saamist.

"Hea on kuulda, kui mõne noore elu on meie korraldatud üritused muutnud," toob Sirli välja ühe motivatsiooniallika. Lisaks on ta aastatega saanud väga suure praktilise kogemuse.

"Ilmselt on minu tahe tegutseda vabatahtlikuna seotud sellega, et olen kristlane. Lihtsalt tunnen, et tahan aidata, kui näen, et on nõrgemaid või neid, kes abi vajavad," põhjendab Sirli. Samas leiab ta, et vabatahtlik tegevus on eelkõige sobilik noortele - pere ja täiskohaga töö kõrvalt on tunduvalt keerulisem seda aega leida.

Sirli arvates on vabatahtlik parim töötaja, kuna raha ta oma tegevuse eest ei saa. "Ta peab tõeliselt põlema, et viitsiks seda teha ilma igasuguse tasuta," selgitab Sirli, et seetõttu kõik, kellel tõelist tahtmist pole, ei hakkagi tegutsema või vajuvad ära. Sirli on kindel, et mingil määral jääb ka tema tulevik vabatahtliku tegevusega seotuks. "Kes sellega tegelema hakkavad, neil tekib harjumus või sõltuvus. Ei saa enam ilma, ei oskagi niisama tegevuseta olla."

Sirli Lend (25)

Vabatahtlik juba vähemalt viimased kuus aastat
Pooleli magistriõpingud Tartu Ülikoolis geograafia erialal
Sel sügisel sõitis aastaks tööle Soome kristliku ajakirja juurde, et õppida nende kogemustest
On tegelenud laulmisega

Kuidas alustada vabatahtliku tööga?

Mõtle välja, mis teema sind huvitab. Leia keegi, kes sarnaselt mõtleb ja kaasa tuleb. Üksinda võib olla päris raske ja tekkida tahtmine käega lüüa.

Kui sa ei tea, mida teha tahad, hakka lihtsalt tegema ja selle käigus õpid enda kohta palju ning tekivad uued võimalused.
Vabatahtlikuks sobivad kõik erinevate omaduste ja annetega inimesed. Võid kindel olla, et vabatahtlik tegevus muudab su elu huvitavas ja ootamatus suunas.

Organisatsioon
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus

Tehnika 115, 10139 Tallinn
Tel: 646 4760
E-post: mk@eelk.ee
www.misjonikeskus.ee

EELK Misjonikeskus on rajatud 1997. aastal, et edendada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku misjonitööd. Keskus pakub teavet, oskusi ja tuge kristlikuks eluks. Põhitegevuse võib jagada kolmeks suureks valdkonnaks: kuulutamine, koolitamine ja läkitamine.

Igal aastal korraldab Misjonikeskus koolitusi, kontserte, laagreid, mille korraldusel on abiks olnud sadu vabatahtlikke. Regulaarseteks tegevusteks on meil 45 lauljaga misjonikoor, noorteajakiri Pluss, koguduste rajamine, misjonisekretärid EELK kogudustes üle riigi. Igal suvel peetakse Nelja Tuule ristirännakut.

Kogu keskuse töö saab reaalselt teoks tänu vabatahtlike panusele, kuna misjonitöö sõnum kandub kõige paremini edasi inimeselt-inimesele.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Nime muutnud sihtasutus Tallinn 2011 jätkab kultuuri edendamist

2012-02-17

Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel nime kandev organisatsioon, mille tänavune eelarve on ligi 7,2 miljonit eurot, jätkab eelmise aasta kultuuripealinna projektide korraldamist ning suundade edasi vedamist. Teiste seas jätkab tööd vabatahtlike projekti juht ning aasta vabatahtlik 2011 Piret Ehavald.

Loe kogu uudist siit: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/nime-muutnud-sihtasutus-tallinn-2011-jatkab-kultuuri-edendamist.d?id=63936527.

Miks ja kuidas Käll Itaaliasse sattus

2012-02-17

Tere Källi poolt, tervitan teid lumisest Põhja-Itaaliast Astist. Nimelt lõi eelmise aasta kevadel mulle pähe hull idee minna vabatahtlikuks, teha midagi täiesti arusaamatult erinevat ja õppida ära üks uus keel. Idee iseenesest oli juba ka varem peas tiksunud, aga tol hetkel tundsin, et nüüd lihtsalt peab ära käima.

Loe Källi kogemustest lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/viimsi/elu/miks-ja-kuidas-kall-itaaliasse-sattus.d?id=63910275.

Eestlased rajavad Ugandasse heategevusliku kohviku, ka sina saad panustada!

2012-02-17

Märtsi lõpus sõidab MTÜ Mondo vabatahtlik Siisi Saetalu üheksaks kuuks Uganda pealinna Kampalasse, et avada seal väike kohvik, mis pakub tööd erivajadustega noortele.

Loe edasi Eesti Päevalehest: http://www.epl.ee/news/online/eestlased-rajavad-ugandasse-heategevusliku-kohviku-ka-sina-saad-panustada.d?id=63933861.

Otepää noored koguvad raha Valga lastekodu heaks

2012-02-15

Otepää ööklubis Comeback toimub 16. veebruaril heategevuslik sõbrapäeva disko. Piletitulu läheb Valga lastekodule Kurepesa.

Loe lähemalt Valgamaalasest: http://www.valgamaalane.ee/740324/noored-koguvad-lastekodule-raha/.

Iga teine müüdud Rimi purgisupp toetab Toidupanka

2012-02-15

Alates 15. veebruarist algab Rimi kauplustes heategevuskampaania, mille raames ostetud Rimi purgisuppidest annetatakse iga teise ostetud toote kohta üks supipurk Toidupangale.

Heategevuslik ettevõtmine toimub kõikides Rimi kauplustes üle Eesti 15.-21. veebruarini.

Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul kinnitab õiguskantsleri avaldatud ülevaade Eesti laste vaesusest ilmselgelt pea kriitilist vajadust toiduabi järele. Ülevaatest selgus, et Eestis elab vaesusriskis enam kui 63 000 last, absoluutses vaesuses elab lisaks neile üle 45 000 lapse. „Neil lastel puudub kas osaliselt või täielikult täisväärtusliku igapäevatoidu võimalus, rääkimata paljust muust normaalseks eluks vajalikust," lausus Boerefijn.

Toidupanga tegevjuhi sõnul on üha olulisem korraldada teadlikkust suurendavaid heategevuskampaaniaid, kus on kõikidel inimestel võimalus anda panus allpool vaesuspiiri elavate perede ja laste toetamiseks. "Väikseimgi abi on puudustkannatavate perede seisukohalt vägagi oodatud ning vajalik," lisas Boerefijn.

Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toiduabi sinna, kus on sellest puudus.

Lisainfo:

Piet Boerefijn
Eesti Toidupank
Tegevjuht
E-post: info@toidupank.ee
Tel: +372 502 9788
www.toidupank.ee
facebook.com/toidupank

TÄISMAHUS: Eestit aitavad luuüdiga sakslased, meie oma doonoritest abiks ei piisa

2012-02-15

Eestis napib luuüdi doonoreid, ainult 120 inimest on valmis oma luuüdi loovutama.

Loe edasi Eesti Päevalehest: http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-eestit-aitavad-luuudiga-sakslased-meie-oma-doonoritest-abiks-ei-piisa.d?id=63921099.

Noortekeskuste noored piilusid oma tulevikuellu

2012-02-14

Jaanuarikuu viimane nädal oli Viimsi valla noortekeskustes kuulutatud karjäärinädalaks, mille käigus jäi muu hulgas kõlama idee teha mõnda endale meelepärast vabatahtlikku tööd, mis annaks noorele esimese töökogemuse, õpetaks tööharjumusi ja jääks ka tulevasele tööandjale positiivsena silma kandideerija CV-st.

Loe kogu artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/viimsi/elu/noortekeskuste-noored-piilusid-oma-tulevikuellu.d?id=63910247.

Euroopa Sotsiaaluuring: Linnas elav töötav 40-64aastane eesti keelt rääkiv naine on aktiivse Eesti elaniku musternäide

2012-02-14

Värskeima Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) põhjal selgus lisaks paljule muule ka Eesti vabatahtliku ja aktiivse elaniku profiil. Mõlema puhul on tegemist enamasti eesti keelt kõneleva, töötava ja linnas elava keskealise elaniku, sageli naisega. Sarnane on ka nende kahe tüübi meediatarbimine.

ESS uuring tõi välja, et aktiivne Eesti elanik räägib eesti keelt ja on keskmiselt 44-aastane. Suurem osa aktiivsetest elanikest töötab ja on kas kesk-, kutse- või kõrgharidusega. Uuringu mõistes oli aktiivne elanik teinud järgnevast loetelust vähemalt kahte: võtnud ühendust mõne poliitiku või ametnikuga, tegutsenud erakonna või surverühma heaks või töötanud mõnes muus organisatsioonis või ühingus, kirjutanud alla petitsioonile, boikoteerinud tooteid, kandnud kampaaniamärki või võtnud osa seaduslikust avalikust demonstratsioonist. Sellest tulenevalt ei ole ka ime, et aktiivsed elanikud tunnevad keskmisest mõnevõrra rohkem huvi poliitika vastu. Ka vaatavad nad võrreldes keskmisega suurema osa teleri vaatamisele kulutatavast ajast uudiste- ja poliitikasaateid ning samal ajal kulutavad vähem aega muude saadete vaatamisele.

Eesti vabatahtlikud jäävad samuti vanusevahemikku 40 ja 64 eluaastat ja räägivad kodus eesti keeles. Vabatahtlikud on peamiselt kesk-, kutse- või kõrgharidusega. Võrreldes keskmise Eesti elanikuga elab enamik vabatahtlikke linnalises asulas, maal elab pisut vähem kui kolmandik vabatahtlikest, seega jaotuvad nad linna ja maa vahel üsna ühtlaselt. Vabatahtlikke on suhteliselt rohkem enda elu kindlustanud inimeste seas, st kõrgema sissetulekuga inimeste seas. Selle kinnituseks - vabatahtlike üldine eluga rahulolu on mõneti kõrgem kui keskmisel eestlasel. Sarnaselt aktiivse elanikuga vaatavad ka vabatahtlikud keskmiselt märgatavalt enam uudiste- ja poliitikasaateid ning kuulavad sarnaseid saateid ka raadiost.

Vabatahtlikeks loeti neid vastajaid, kes 2008. aasta küsitluse järgi on viimase kuu aja jooksul teinud palgatööd ja/või töötanud vabatahtlikuna. Vabatahtlik tegevus tähendab oma aja, energia või oskuste pakkumist vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides.

Põnev on teada, et vabatahtlikud on keskmisest Eesti elanikust mõnevõrra optimistlikumalt meelestatud kaasmaalaste aususe ja abivalmiduse suhtes. Aktiivsed elanikud aga usaldavad organisatsioone nagu politsei, ÜRO, Euroopa parlament ja Eesti õigussüsteem tervikuna - veidi sagedamini kui keskmised Eesti elanikud.

Analüüsi lõppraport koos vabatahtliku ja aktiivse elaniku tüpoloogiaga on kättesaadav siseministeeriumi veebis rubriigis „uuringud ja publikatsioonid" www.siseministeerium.ee/uuringud-ja-publikatsioonid/

Euroopa Sotsiaaluuring (ESS) on üle-euroopaline uuring, mille peamine eesmärk on mõõta inimeste hoiakute ja käitumisviiside muutumist ajas. Uuringu teeb väärtuslikuks andmete võrreldavus - selles kasutatakse rahvusvaheliselt ühtlustatud metoodikat. Eestis korraldab uuringu läbiviimist Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus koostöös Tartu Ülikooliga. Uuringu rahastajaks on haridus- ja teadusministeerium ja sotsiaalministeerium. Eestist kuulub valimisse 2800 vähemalt 15-aastast erinevatest piirkondadest pärit elanikku.

Euroopa Sotsiaaluuringu põhjal koostatud raport valmis regionaalministri tellimusel. Raporti koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

Lisainfo:

Marten Lauri
kodanikuühiskonna peaspetsialist
kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond
Siseministeerium
tel 612 5191
marten.lauri@siseministeerium.ee

Kodukant Järvamaa korraldab inimeste tunnustamise koolituse

2012-02-13

MTÜ Kodukant Järvamaa korraldab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel Järvamaa kahes külamajas - Salutagusel ja Kirnas - koolitused, mille eesmärk on arendada oskust, kuidas aktiivsete inimeste tegutsemist ja kogukonnale panustamist märgata. Õppida inimesi tunnustama. Õppida „kiitmise kunsti".

Iga inimene, kes tegutseb vabatahtlikuna, kes on külavanem või mõne vabaühenduse särasilm, kes panustab kogukonna heaolu nimel, naudib heal meelel ka tunnustamist, kui see on ära teenitud. Paraku tuleb tunnistada, et eestlased on tihtipeale „kiitustega kitsid". Kas oled ennast tabanud mõttelt: „mis ma inimest ikka kiitma hakkan, eks ta teab isegi, et on kõva tegija ja rahva rõõmustaja".

Kiitmine on oskus, mida tuleb õppida ja praktikas harjutada. Seepärast võibki koolitust lihtsustatult nimetada KIITMISKOOLITUSEKS.

Koolituse praktilises osas harjutatakse rollimängude abil inimeste tunnustamise oskust, õpitakse nägema ülepingutatud kiitmise ohtusid ja neid vältima ning vaadatakse, mis juhtub siis, kui inimeste kiitmisest saab kiidulaul, mis võib üle kasvada lihtlabaseks pugemiseks.

Inimesed peavad oskama teisi inimesi tunnustada, samas väärtustada ka iseennast ning oma tegevust - see viib kokkuhoidva kogukonnani. Kokkuhoidvas kogukonnas on lahedam elada, kokkuhoidev kogukond on väärtus omaette, mille poole pürgida.

Koolitus on ½-päevane (4 akadeemilist tundi).
Koolitust viib läbi Kodukandi Koolituskeskuse partner, sotsioloog Ivi Proos.

KIITMISKOOLITUS toimub

28. veebruaril 2012 kell 13.00 Koeru vallas Salutaguse seltsimajas
6. märtsil 2012 kell 13.00 Türi vallas Kirna seltsimajas.

Koolitusele on oodatud MTÜde esindajad, külavanemad, volikogude liikmed, noored, koolide huvijuhid jne.

Salutagusel toimuvale koolitusele oodatakse eelregistreerumist hiljemalt 23. veebruariks, Kirnas toimuvale koolitusele 2. märtsiks e-mailile merike.luuk@gmail.com või tel. 5111934. Koolituse paremaks ettevalmistamiseks märkida registreerumisel kindlasti oma organisatsiooniline kuuluvus (MTÜ esindaja, volikogu liige, ametnik, noor, huvijuht vms).

Koolituse omaosalus 3.20 EUR tasutakse sularahas kohapeal.

Kadri Laar: Vabatahtlik töö näitab kasulikku köögipoolt

2012-02-12

Ettevaatust - vabatahtliku tegevuse kõrvalnähtudeks võivad olla unenägudes ringi jooksvad pommikoerad!

Kadri Laarile meeldib end võimalikult erinevates olukordades proovile panna - vabatahtliku tegevuse käigus on ta sattunud nii kinosaali, iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustele kui ka NATO välisministrite mitteametlikule kohtumisele, kus puutus muuhulgas kokku pommikoertega, kes leidsid tee tema unenägudesse.

Magistriõppes tudeeriv Kadri ühekülgse elu sündroomi all küll kindlasti ei kannata ja enda sõnul pole tal kooli kõrvalt põrmugi raske vabatahtlik olla - pigem peab ta seda vaheldusrikkaks eneseharimiseks.

"Kes palju teeb, see palju jõuab," nendib Kadri muretult, kui selgitab sügisesi plaane, mis näevad ette nii magistritöö kirjutamist, tegutsemist korporatsioonis kui ka mässamist vabatahtlikuna erinevate projektide juures. "Kui mul liiga palju vaba aega on, muutun laisaks!"

„Kui sa oled korra vabatahtlikuks käinud ja see vaim sul sees on, ei saagi teisiti," on Kadri veendunud. Ta on juba üsna staažikas vabatahtlik, kes alustas üheksandas klassis ehk umbes kümme aastat tagasi. Kadri tunnistab, et vabatahtlikke projekte valides lähtub ta eelkõige sellest, et need talle huvitavaid kogemusi pakuksid.

„Ma proovin leida situatsioone, kus saaksin ennast arendada ja rohkem pingutada, end proovile panna," selgitab Kadri. „Inimesed, keda vabatahtlikena kohtad, on kõik väga toredad. Nende suhtumine ei ole: „Ohoo, ma teen nüüd tasuta tööd!" Seal on eriline positiivsuse aura, mis on just inimeste tekitatud."

Eelmisel aastal oli Kadri kaks kuud vabatahtlikuks Eesti Rahva Muuseumis (ERM), mille tegevusvaldkond ühtib ülikoolis õpitava eriala - etnoloogiaga.

„Ega vabatahtlik töö ei pea olema midagi suurejoonelist - tähtis on pigem kogemus, mille saad," kinnitab Kadri ja on rahul, et tema praktika ERMis oli vaheldusrikas. ERMi kogemuse puhul hindab Kadri eriti uusi erialaseid tutvusi, mis tekkisid töö käigus.

„Isiklik kontakt on väga oluline," on Kadri veendunud. „Kui tahad ise tulevikus midagi erialast korraldada, on juba kontaktid olemas, tead kohe, kelle poole pöörduda, et abi paluda. Inimesed on väga abivalmid, kui tahad midagi ise algatada."
Pärast vabatahtliku perioodi lõppu pakuti Kadrile ERMi ühe projekti juures juba palgatööd. Kadri tunnistab, et päris töö leidmine polnud üldse tema eesmärk, aga lihtsalt juhtus nii, et asjad klappisid.

Ürituste puhul, mis on jäänud tema eriala valdkonnast väga kaugele, peab Kadri oluliseks organiseerimiskogemuse saamist. ERMis aga on olnud tal võimalus rakendada erialaseid teadmisi ja projektides rohkem isiklikku initsiatiivi üles näidata.
„Vahelduseks oli päris hea tunne, et tean, mida teen," naerab Kadri. „Teiste ürituste puhul olen hüpanud vette tundmatus kohas - kui palju ma ikka tean iluuisutamisest või kaitsepoliitikast!"

ERMi tulles soovis Kadri tutvuda just organisatoorse poolega ja ta usub, et asjade köögipoole nägemine on kindlasti kasulik kogemus.
„Isegi, kui ise teeksin midagi teisiti, on kogemused sellest, kuidas eri organisatsioonid probleeme lahendavad, ülimalt väärtuslikud," usub Kadri, kelle hinnangul avardab vabatahtlik tegevus meeletult silmaringi.

Nii näiteks toob ta välja, et kui ta poleks olnud iluuisutamise EM-il vabatahtlik, oleks ta parimal juhul vaadanud sündmust telerist. Selle asemel oli ta aga hoopis Saku Suurhallis kohal, et infopunktis nõu ja jõuga kõigile küsijatele abiks olla. Kui ta poleks olnud NATO tippkohtumisel vabatahtlik, oleks ta selle kohta lugenud vaid lehest või näinud ülevaadet uudistest. Kadri loodab, et vabatahtliku tegevuse mentaliteet hakkab levima ka laiemalt ja inimesed ei tee kõike ainuüksi raha pärast. Ta tunnistab, et teda vabatahtlik tegevus nime pärast ei tõmba, pigem on olulisem just kontekst tema enda jaoks. Iga kord on tegemist uue väljakutsega. Kadri uusim väljakutse on osaleda konverentsi TEDxTartu korraldamises sel sügisel.

"Seekord olen projektiga seotud algusest lõpuni ja vastutust on palju rohkem kui vaid paariks päevaks ürituse toimumise ajal kohal käies - eks ole huvitav näha, milliseks see kogemus kujuneb."

Kadri Laar (25)

Vabatahtlik alates 9. klassist
Õpib Tartu Ülikooli magistrantuuris etnoloogiat, töötab Eesti Rahva Muuseumis
On olnud vabatahtlik erinevate organisatsioonide juures: MTÜ Tegusad Eesti Noored, Korp! Filiae Patriae, NEFA, Erasmus Student Network in Tartu. Hetkel aktiivselt Domus Dorpatensise juures
Hobid on fotograafia ja film

Mis on vabatahtliku tegevuse juures oluline?

Vabatahtliku tegevuse juures on vaja väga palju avatud meelt. Tuleb olla piisavalt paindlik ja teadvustada endale, et eelkõige tuleb täita sulle määratud ülesandeid. Olen näinud, kuidas inimesed on solvunud, kui nende potentsiaali pole piisavalt kasutatud. Eriti, kui nad on juba oma erialal varem palju saavutanud.

Kõik on suhtumise asi. Kui on antud võimalus, tuleb seda võimalust/kogemust ära kasutada. Iga asi võib olla igav, kui see enesele igavaks mõelda. Igast asjast on midagi õppida ja iga kogemust ei saa mõõta rahas.

Organisatsioon
Eesti Rahva Muuseum

Veski 32, Tartu 51014
Tel: 735 0400
E-post: erm@erm.ee
www.erm.ee
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on etnoloogilise suunaga kultuuriloomuuseum, mille eesmärk on kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist, ruumilist ja sotsiaalset mitmekesisust. ERM on Eesti üks põhilisi etnoloogiakeskusi nii uurimistöö kui ka õpetamise alal.

ERM ootab alati kaasa lööma aktiivseid inimesi, kes tahavad muuseumi eesmärkide saavutamisele kaasa aidata ja samas ise õppida tegutsemise kaudu. Vabatahtlikuna saab kaasa aidata järgmistes valdkondades:

Sündmuste ja näituste juures abistamine
Informatsiooni levitamine ERMi kohta
Heakorratööd (Raadil, arhiivides)
Tööd andmetega (ESTERisse ja esemete kataloogimisel, litereerimisel, meediamonitooring, Wikipedia täiendamine)
Oma erialaga seonduvalt (otsime tõlke, fotograafe, veebiga tegelejaid jt)

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Toidupalujaid jagub rohkem kui toitu

2012-02-11

Pärnu diakooniakeskuse juhataja Erika Kukk teatas, et kuigi külmade ilmade aegu pole tänavu toiduabi küsijaid oluliselt lisandunud, leidub abivajajaid ometi rohkem kui toidupoolist, mida jagada.

Loe lähemalt Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/735788/toidupalujaid-jagub-rohkem-kui-toitu/.

Noored kinkisid mudilastele õppevahendeid

2012-02-10

Järvamaa noored rõõmustasid seoses kogumiskampaania «Aita lapsel olla loov» Türi ja Paide lasteaedu õppetarvikutega.

Loe lähemalt siit: http://www.jt.ee/735214/noored-kinkisid-mudilastele-oppevahendeid/.

Jõgeva maavanemast sai Paunvere pritsimeeste eestkõneleja

2012-02-10

Tänaseks on Palamuse päästekomando allesjäämist oma allkirjaga toetanud üle 1300 inimese. Allkirjade kogumise käivitas Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jogevamaa/jogeva/elu/jogeva-maavanemast-sai-paunvere-pritsimeeste-eestkoneleja.d?id=63900071.

Vabatahtlikud päästjad, kas teile jagub piisavalt korralikku varustust?

2012-02-09

Delfi küsib oma lugejatelt, kuivõrd on nemad kursis vabatahtlike päästjate tööga ning kutsub lugejaid üles järgnevaks: "Kirjuta meile, kui palju jagub nende jaoks korralikku varustust? Kui oled ka ise selle tööga kokku puutunud, siis kirjuta meile oma kogemustest vabatahtliku päästjana!"

Loe lähemalt ja vasta Delfi Rahva hääles: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/vabatahtlikud-paastjad-kas-teile-jagub-piisavalt-korralikku-varustust.d?id=63894189.

Kogu päästetöö vabatahtlikuks?

2012-02-09

Kõigepealt loobuti osast päästjatest. Siis öeldi, et nii väheste meestega ei saa tasemel teenust enam pakkuda, tuleb komando kinni panna ja mehed mujale tööle saata – kui nad tahavad.

Loe arvamust Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/463801.

Kooliteatrite festivalilt tõi esikoha C.R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool

2012-02-08

Pühapäeval, 5. veebruaril jätkus teatritegemise tava Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) korraldatud teist aastat toimuval kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja". Draamateatri väikese saali lavalaudadel astusid omaloominguliste doonorlusteemaliste esinemistega üles kuus kooliteatrit Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast.

Loe kogu uudist siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jogevamaa/torma/kultuur/kooliteatrite-festivalilt-toi-esikoha-cr-jakobsoni-nimeline-torma-pohikool.d?id=63890393.

Küsitlus: Eesti noorte meelisharrastus on sport

2012-02-08

Äsjavalminud noorteseire poliitikaülevaatest selgub, et Eesti noored ei ole mitte üksnes silmapistvate õpitulemustega, vaid on ka aktiivsed noorsootöös osalejad. 10-26-aastastest noortest osaleb koguni 91% huvihariduses, noortelaagrites või malevates, käib noortekeskustes, lööb kaasa noorteühingutes, noorteprojektides või tegutseb vabatahtlikuna. Kõige enam tegelevad noored spordiga - 30% noortest käib trennis üle kolme korra nädalas. Populaarsuselt järgmised huvivaldkonnad on laulmine, kunst ja käsitöö.

„Selline tegevuste jaotus ei pruugi alati peegeldada noorte huvisid, vaid pigem olemasolevaid võimalusi," nendib Noorteseire projektijuht Katrin Pihor ning rõhutab, et noortele sobivaimate võimaluste arendamiseks peame ennekõike teadma, mida noored noorsootööst ootavad, miks nad üht või teist tegevust eelistavad. „Me ei saa sundida noori kunstiringi, kui nad eelistavad robootikat, kuid me ei saa pakkuda üle Eesti igas paigas igale noorele huvipakkuvat tegevust - see ei oleks finantsiliselt mõeldav. Seega tuleb leida parim kompromiss noorte huvide ja noorsootöös osalemise võimaluste vahel."

Küsitluses osalenud noorte hinnangul mõjutab nende osalemist noorsootöös ennekõike aspekt, kas tegevus neile meeldib ja kas tegevuses saab osaleda koos sõpradega. Täiskasvanute, nii õpetajate kui vanemate rolli huvitegevuse valikul hindavad noored pigem väheseks.

Ülevaate ühe koostaja, noorsootöö eksperdi Marti Taru sõnul omandab noor noorsootöös osaledes erinevaid kogemusi ja oskusi, mis aitavad tal näha ümbritseva ühiskonna mitmekesisust, teha oma elus kaalutletumaid valikud. „Teisalt saab noor noorsootöös osaledes rakendada ja arendada oma „tehatahtmist", algatusvõimet ja saada positiivseid kogemusi, mis aitavad samuti kaasa tegusa inimese kasvamisele," lisab Taru.

Küsitluse tulemused näitavad, et üllatavalt kõrge on ka noorte vabatahtlikus tegevuses osalemise määr: 48%-53% eri vanusrühmade lõikes. „Noosrootöös osalemise mustreid vaadates ilmneb, et iseseisvat tegutsemist, proovilepanekut ja enesemääratlemist nõudvates tegevustes nagu noorteühingud või vabatahtlik tegevus osalemise osakaal kasvab ootuspäraselt just vanemates vanuserühmades," tõdeb Taru.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostöös korraldatud küsitluses osales pea 7400 Eesti noort vanuses 10-26 ning küsitluse põhiteemaks olid noorsootöös osalemise mustrid ja seda selgitavad taustategurid. Ülevaade toob välja küsitluse esmased tulemused: kui suur osa noortest osaleb noorsootöö eri tegevustes? Kui sageli ja millistes huviringides noored põhiliselt osalevad? Millega tegelevad noored noortekeskustes? Kui palju noori osaleb vabatahtlikes tegevustes? Miks noored noorsootöös osalevad ja mida see osalemine neile on andnud?

Küsitlus viidi läbi Eesti Noorsootöö Keskuse ja Praxise koostööprojekti Noorteseire raames. Noorteseires kogutakse ja esitatakse noorte eluolu muutusi kajastavaid indikaatoreid, viiakse läbi noorte eluolu puudutavaid uuringuid ja analüüse, antakse välja Noorteseire aastaraamatut.

Poliitikaülevaate teemadel toimub 8. veebruaril kell 10.00-13.00 Õpetajate majas (Raekoja plats 14, Tallinn) Praxise mõttehommik „Noorte huvid ja võimalused - kuidas neid ühitada?". Esinejatele saab küsimusi esitada kell 13.00 Hansa saalis.

Noorteseire süsteemi arendamise ja rakendamisega seotud tegevused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine" 1.1.0201.08-0001 raames.

Vabatahtlikud testivad Berliini uut lennuvälja

2012-02-08

Saksamaal Berliinis juunis avataval Willy Brandti nimelisel lennuväljal testivad umbes 10 000 vabatahtlikku lennuvälja tööd.

Loe uudist Delfist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vabatahtlikud-testivad-berliini-uut-lennuvalja.d?id=63892377

Ivo Kruusamägi: miljon artiklit eestikeelses Vikipeedias

2012-02-07

Ma ei kahtle selles, et eestikeelne Vikipeedia jõuab miljoni artiklini. Küsimus on lihtsalt ajas. See hetk võiks saabuda kordi varem kui keegi meist oodata oskab - suudaks me ainult tuleviku veebientsüklopeedia arendamiseks rakendada kas või kaduvväikese osa täna kasutamata potentsiaalist.

Loe artiklit siit: http://uudised.err.ee/index.php?06245338.

Õpilaste tõlkevõistluse võitja seekord Miina Härma Gümnaasiumist

2012-02-06

Täna selgusid Euroopa Komisjoni iga-aastase üleeuroopalise noorte tõlkevõistluse „Juvenes Translatores" 27 võitja nimed. Eesti selleaastane võtja on Johanna Maarja Tiik Tartust, Miina Härma Gümnaasiumist. Selle aasta tekstide teemaks oli vabatahtlik tegevus.

Võitjad igast ELi riigist valiti rohkem kui 3000 keskkooliõpilase seast, kes 2011. aasta novembris võistlusel osalesid. Osalejate arv oli möödunud aastaga võrreldes üle 500 võrra suurem ning üldse suurim alates esimese võistluse korraldamisest aastal 2007. Võitjad kutsutakse 27. märtsiks Brüsselisse, kus neile antakse üle auhinnad ja tutvustatakse komisjoni tõlkeosakonda ja eesti tõlkijaid.

Eesti võitja Johanna Maarja Tiik on keelealaste teadmiste ja oskustega silma paistnud varemgi. 2009. aastal osales ta emakeeleolümpiaadil ning on teinud kaastööd ajalehele Roheline Värav. Kuigi Johanna õpib ka vene ja prantsuse keelt, tõi võidu seekord tõlketöö inglise keelest eesti keelde. Inglise keelt õpetab Johannale õpetaja Lehti Kalme.

ELis on 23 ametlikku keelt, seega oli võimalikke keelekombinatsioone kokku 506. Kuigi paljud valisid lähtekeeleks inglise keele, oli valitud keelepaare üle Euroopa kokku 148 - suurim arv alates esimese võistluse korraldamisest.

Selle aasta tekstide teemaks oli vabatahtlik tegevus.

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat korraldab tõlkevõistlust „Juvenes Translatores" (ladina keeles - noored tõlkijad) igal aastal. Sellest võivad osa võtta 17-aastased keskkooliõpilased ja võistlus toimub valitud koolides üle kogu Euroopa ühel ja samal ajal. Tõlketekstid valmistavad ette ja neid hindavad Euroopa Komisjoni tõlkijad. Iga tõlget loeb mitu sihtkeelt emakeelena rääkivat hindajat.

Varem on tõlkevõistluse kolmel korral võitnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja ühel korral Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane.

Lisateave:

Tõlkevõistluse veebileht: http://ec.europa.eu/translatores
Facebook: http://www.facebook.com/translatores
Twitter: @translatores
Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat: http://ec.europa.eu/dgs/translation

Vabatahtlik päästja: mehi ei hoia patriotism kinni

2012-02-06

Simuna vabatahtlikud päästjad on valves siis, kui töökohast on vabad päevad. Kaks vabatahtlikku päästjat käivad tööl Soomes - kui koju tulevad, siis rihma lõdvaks lasta ei saa. "Ükski vägi mehi kinni ei hoia," teab päästja.

Loe artiklit Õhtulehest: http://www.ohtuleht.ee/463310.

Liitu vabatahtlikke kaasavate ühenduste võrgustikuga!

2012-02-05

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) kutsub üles vabatahtliku tegevuse edendamisest huvitatud ühendusi liituma vabatahtlikke kaasavate ühenduste võrgustikuga.

Võrgustiku liikmeks on oodatud kõik organisatsioonid, kes kaasavad oma tegevusse vabatahtlikke ning soovivad osaleda vabatahtliku tegevuse arendamises ja eestkostetegevustes.

Võrgustiku suhtlus toimub peamiselt võrgustiku infolisti ja võrgustiku ürituste kaudu (nt. seminarid, koolitused). Võrgustiku tegevust koordineerib 2012. aastal VTA.

Võrgustiku roll:

infovahetus (nt. valdkonna arengute, liikmete ettevõtmiste ja rahastusvõimaluste kohta)
kogemuste jagamine (nt. vabatahtlike kaasamise ja hoidmine, teavitustöö)
eestkoste ennekõike valdkondadeülestel teemadel (nt. rahastamine, seadusandlus)
koostöö edendamine võrgustiku liikmete vahel (nt. ühisüritused, koostööprojektid)

Vaata lähemalt VTA kodulehelt, millised ühendused on juba võrgustikuga liitunud.

Võrgustiku toimunud sündmuste ülevaated leiad siit.

Võrgustikuga liitumiseks ja täiendavate küsimuste korral võtke ühendust: anna(at)vabatahtlikud.ee

VTA viis läbi ka küsitluse võrgustikutegevustes osalenud ühenduste seas. Küsitluse eesmärk oli kaardistada vabatahtliku tegevuse arengut takistavad olulisemad probleemid Eestis ning saada infot vabatahtlikke kaasavate ühenduste huvist ja võimalustest osaleda vabatahtlikku tegevust edendavate ühenduste võrgustikus ja eestkostetegevustes

Küsitluse kokkuvõtte leiab siit.

Võrgustiku tegevust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeerium.

Rohkem infot:

Anna Gramberg
projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Rüütli 4, Tartu
tel. 56 914 066, 742 0341
anna(at)vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee/vta
www.vabatahtlikud.ee

Lähenemas on Grundtvigi eakate (50+) vabatahtliku teenistuse projektitaotluste esitamise tähtaeg - 30.märts.

2012-02-05

Euroopa täiskasvanuhariduse programm Grundtvig toetab Eesti ja Euroopa asutuste ja organisatsioonide koostööprojekte, mille oluliseks osaks on vastastikune üle 50-aastaste vabatahtlike vahetus. See on väliskoostöövõimalus neile kodanikele ja organisatsioonidele, kelle südameasjaks on oma kodukoha käekäik ning kes selle toetamiseks on mõelnud ka eakamate inimeste potentsiaali kasutamisele.

Tänu sellistele projektidele saab alustada, taastada ja tugevdada koostöösuhteid partnerorganisatsioonidega Euroopas; ühiselt ellu viia vajalikke, aga seni teostamata algatusi oma kodulinnas; pakkuda üle 50-aastastele elanikele võimalusi aktiivselt ühiskonna kujundamises kaasa lüüa ja mitteformaalsel moel ennast jätkuvalt arendada.

Et vabatahtlikuna sel moel välismaale minna, tuleb leida sobiv organisatsioon Eestis, kes on nõus projektis osalema. Asutused, kes soovivad programmis kaasa lüüa, peavad leidma välispartneri ning esitama Hariduskoostöö keskusele projektitaotluse, et saada vajalik rahastus programmist Grundtvig.

Tähtaeg selliste projektide rahastamistaotluste esitamiseks on 30. märts 2012.

Taotlemistingimuste ja rahastusreeglite kohta saab lähemat infot SA-se Archimedes Hariduskoostöö keskuse kodulehelt - http://archimedes.ee/hkk/index.php?leht=725 või telefonil 6979233.

Neljapäeval, 16. veebruaril korraldame Tallinnas infoseminari, kus räägime lähemalt 50+ projektidest ja toetuse taotlemisest. Kui olete sellisest koostööst huvitatud, siis registreerimine infoseminarile on juba avatud - http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=124.

Lisainfo:

Hannelore Juhtsalu
Täiskasvanuhariduse büroo juhataja
Programmid Grundtvig (õpikoostöö, õpiringid, 50+ vabatahtlik teenistus), Nordplus Adult
Täiskasvanuhariduse büroo
Hariduskoostöö keskus, SA Archimedes
Tel: 697 9233
E-post: hannelore.juhtsalu@archimedes.ee
http://archimedes.ee/grundtvig

Rasmus Pedanik: Professionaalide vabatahtlik tegevus toob kasu tervele ühiskonnale

2012-02-05

Kodanikuühendused, kel napib vahendeid professionaalide palkamiseks, võiksid abi saada sotsiaalselt vastutustundlikelt ettevõtetelt ja riigiasutustelt, kes nõustuksid investeerima oma spetsialistide aega ühenduste abistamiseks.

Ärgitamaks sellist suhtlust kodanikuühenduste ja ettevõtjate vahel, kutsus siseministeerium tänavu ellu pilootprojekti, kus viis tublit ettevõtet ja kümme kodanikuühendust saavad proovida, kuidas professionaalide vabatahtlik tegevus toimib. Kuna riigiasutustes on samuti palgal palju selliseid oma eriala spetsialiste, kes võiksid mittetulundusühingutes vabatahtlikena abiks olla, kutsuti paralleelselt osalema ka viis ministeeriumi.

„Eesmärk on, et tööandja annaks töötajatele võimaluse töö ajast panustada vabatahtlikult mõne organisatsiooni, ühenduse või projekti juures," selgitab regionaalministri nõunik Rasmus Pedanik, mida projekt endast kujutab. „Sellest peaks tulu tõusma kõigile osapooltele, laiemalt aga kogu ühiskonnale."

Pedaniku sõnul on pilootprogrammi strateegiline eesmärk, et ettevõte võidaks sellisest tegevusest, kuna see võimaldaks paremini motiveerida töötajaid, inimeste oskused areneksid, väheneksid koolituskulud ja paraneks ettevõtte maine ühiskonna silmis. Kõige selle saavutamiseks võiks ettevõte igale töötajale eraldada aastas või kuus mingi kindla perioodi, mille jooksul inimene saaks oma professionaalseid teadmisi rakendada kodanikuühenduse hüvanguks.

Sihiks on, et töötaja jääks organisatsiooniga võimalikult tihedalt seotuks ja leiaks vabatahtliku tegevuse kaudu lisamotivatsiooni oma tööd veelgi paremini teha, kuna oma oskused tuleb teisiti proovile panna. Lisaks võib töötaja näha selles võimalust pääseda välja igapäevasest töörutiinist, saada lisakoolitust ja pikemas perspektiivis aidata kaasa parema ühiskonna loomisele.

„Ettevõtete vabatahtlik tegevus on Eestis alles lapsekingades ja ka sotsiaalne vastutus on alles algusfaasis," tunnistab Pedanik. „Muidugi on ka väga häid näiteid, aga meil on vabatahtlikke siiski vähem kui paljudes teistes riikides. Võib-olla jättis nõukogude periood ühiskondlikust kasulikust tööst imeliku kuvandi."

Pilootprojekti on vaja selleks, et professionaalne vabatahtlik tegevus saaks mingi organiseerituma raamistiku - et kõik osapooled mõistaksid paremini, millega tegu; kuidas koostöö peaks olema korraldatud ja et tööandjate suhtumine muutuks soosivamaks ning toetavamaks. Samuti tuleb mõelda sellele, et kogu ettevõtmisega jääksid rahule nii vabatahtlik, tööandja kui ka kodanikuühendus.

Selleks korraldatakse erinevaid koolitusi pilootprojektis osalevatele ettevõtetele, õpetamaks neid, kuidas vabatahtlikke ja ettevõtet koostööks ette valmistada ning kuidas innustada töötajaid ja juhte panustama aega ka vabatahtlikku tegevusse.

„Pilootprojekti kaudu saame luua ettevõtetele ja nende töötajatele võimalused, saame selgitada, mis kasu sellest tõuseb kõigile osapooltele," sõnab Pedanik. „Sellise osaluse kaudu saaksid inimesed kanda oma professionaalset oskust üle vabatahtlikku tegevusse."

Pilootprogramm viiakse ellu Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames regionaalministri koordineerimisel. Programmi rakendamist jätkatakse 2011.-2014. aasta Kodanikuühiskonna arengukava raames.

Mida tähendab ettevõtete vabatahtlik tegevus?

Ettevõtete ja avaliku sektori vabatahtlik tegevus on töötajate aja, oskuste ja energia panustamine kodanikuühiskonna arengusse. Selle abil peaks kasvama asutuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonna koostöö, mis omakorda peaks parandama kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja elujõulisust.

Miks peaksid tööandjad panustama töötajate vabatahtlikku tegevusse?

Tihedamat koostööd oleks tarvis, kuna ühelt poolt ei jagu kodanikuühendustel sageli vahendeid professionaalse tööjõu palkamiseks, tihti on puudu ka erialastest teadmistest ja kogemustest, et oma organisatsiooni eesmärke mõjusamalt täita. Teiselt poolt on vaja tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikuna panustamise võimalustest ning sellega kaasnevast kasust nii endale, oma organisatsioonile kui ka kogu ühiskonnale.

Pilootprogrammiga soovitakse luua toimiv koostöövõrgustik kolme sektori vahel ning koguda eeskujulikke vabatahtliku tegevuse koostööpraktikaid edaspidiseks.

Rohkem infot leiab pilootprogrammi kodulehelt www.vabatahtlik.blog.com.

Osalevad ettevõtted

Coca-Cola Hellenic
Eesti Energia
Elion
Swedbank
Tallinna Vesi

Osalevad kodanikuühendused

Abja Kaugtöökeskus
European Anti Poverty Network Eesti (EAPN) Eesti
Eesti Kõrgkoolitennise Liit
Eesti Naabrivalve
Eesti Skautide Ühing
Eesti Vähiliit
Eesti Väitlusselts
Kodukant Läänemaa
Lastekaitse Liit
Loomakaitse Selts

Osalevad ministeeriumid

keskkonnaministeerium
kultuuriministeerium
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
põllumajandusministeerium
siseministeerium

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Vabatahtlikkuse aasta lõppes maakondliku noorteseminariga Haljalas

2012-02-05

Seoses vabatahtlikkuse teema aktuaalsusega korraldas SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös MTÜdega Sillamäe Lastekaitse Ühing ja Haljala Noortekeskus 16. detsembril 2011 Haljala Rahvamajas noortele suunatud infoseminari „Homne vabatahtlik".

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/haljala/elu/vabatahtlikkuse-aasta-loppes-maakondliku-noorteseminariga-haljalas.d?id=63867674.

Kuressaare tunnustas 2011. aasta parimaid

2012-02-02

20. jaanuaril toimus Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline aastaalguse pidulik vastuvõtt, kus tunnustati ja tänati 2011. aasta parimaid.

Loe uudist siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/saaremaa/kuressaare/elu/kuressaare-tunnustas-2011-aasta-parimaid.d?id=63862392.

Kostiveres toimus tänuüritus „Head teod 2011“

2012-02-02

28. detsembril toimus Kostiveres pidulik tänuüritus „Head teod 2011". Möödunud aasta oli Kostivere jaoks erakordselt edukas. Tehti mitmeid heakorratöid, valmisid uued teed ja sillad, toimus meeldejäävad ühisüritusi - seda kõike tänu aleviku toetajatele, siinsetele asutustele ja ettevõtetele, headele koostööpartneritele, seltsingutele ja vabatahtlikele.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/joelahtme/kultuur/kostiveres-toimus-tanuuritus-head-teod-2011.d?id=63853358.

TÄISMAHUS: 99 inimest, innustuseks ja eeskujuks kõigile

2012-02-02

Eesti Päevaleht soovib palju õnne kõigile teenetemärkidega tunnustatud tublidele inimestele. Ilma kahtluseta oleks eraldi lehelugu väärt kõik 99 kavaleri, ruumipuudusel tuleb pikemalt juttu vaid neljast.

Loe artiklit Eesti Päevalehest: http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-99-inimest-innustuseks-ja-eeskujuks-koigile.d?id=63861570.

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel 99 inimest riiklike teenetemärkidega

2012-02-02

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele, millega andis iseseisvuspäeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele kodu- ja välismaal riiklikud autasud.

"Eesti Vabariigi 93. aastapäeva eel tänab ja tunnustab meie riik teenetemärkidega inimesi, kes oma tegevusega on aidanud edendada, hoida ja kindlustada Eesti iseseisvust," kirjutas riigipea otsuse eessõnas.

"Sellega väljendab Eesti riik oma tänu inimestele, kelle töö ja pühendumine erinevates eluvaldkondades on muutnud meie maad hoolivamaks ja paremaks, targemaks ja tugevamaks," rõhutas president Ilves.

Riigivapi III klassi teenetemärgi saavad praegune ja eelmine rahandusminitser Jürgen Ligi ja Ivari Padar, kellele riiklik autasu on tunnustuseks nende suure panuse eest Eesti euroalaga liitumisel. Teenete eest Eesti liitumise ettevalmistamisel euroalaga saavad Maarjamaa Risti teenetemärgi ka Euroopa Komisjoni eelmised majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia ning laienemisvolinik Olli Rehn.

Riigivapi IV klassi teenetemärgi saab pedagoog ja vabadusvõitleja Heli Susi, kelle perekonna toel kirjutas kuulus Vene teisitimõtlejast kirjanik Aleksandr Solženitsõn maailma vapustanud "Gulagi arhipelaagi" ning kes aitas seda käsikirja varjata. Riigivapi teenetemärgi saavad ka õpilasvabadusvõitlejad Heiti Tõnisson ja Olev-Kõu Pärn.

Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad mõjukas Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist André Glucksmann, kes on põhjalikult käsitlenud totalitaarseid režiime; kauaaegne Leedu vabadusvõitleja Viktoras Petkus, kes asutas 20. augustil 1977 Eesti-Läti-Leedu Rahvusliikumiste Peakomitee, mille eesmärgiks oli Balti riikide iseseisvuse vägivallatu taastamine; Eestis kasvanud ja 1941. aastal siit koos perega Venemaale küüditatud kirjanik Vadim Makšejev, kes on pühendunud Siberi kolkaküladesse väljasaadetute ja nende järeltulijate elust kirjutamisele ning kelle eestvõttel püstitati Vasjugani jõe äärde mälestusmärk massirepressioonide ohvritele. Valgetähe teenetemärgi saab Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar, filmilooja, Raadio Vaba Euroopa pikaaegne ajakirjanik ja Langenud Vabadusvõitleja Päeva algataja.

Eesti tänab oma kaitseväelasi, kes on vapralt võidelnud Afganistanis, NATO operatsioonil. Mõõkadega Kotkaristi teenetemärgi saavad ligi 20 aastat kaitseväes teeninud ja Afganistanis demineerimisgrupi julgestusmeeskonna ülemana tegutsenud staabiveebel Andri Harkmann, viiel rahvusvahelisel missioonil osalenud ja meeskonna ülemaks tõusnud veebel Üllar Käggo ning Afganistani missioonil oma rühma ka läbi kõige keerulisemate olukordade viinud veebel Karol Treial.

Riik tunnustab teenetemärgiga Lõuna-Afganistanis Lashkar Gah's provintsi ülesehitusmeeskonnas tervishoiueksperdina töötanud Anu Raisma'd ja Camp Bastioni traumakeskuses välikirurgina töötanud tunnustatud südame- ja veresoontekirurgi Tiit Meren'it.

Teenetemärgi saavad kaasaegse liikluspolitsei ja -järelevalve üks rajaja politseikolonelleitnant Alo Kirsimäe ning küberkuritegevuse ja sellega kaasnevate rahapesu juhtumite avastamisega paljudele riikidele rahvusvahelist eeskuju näidanud politseikapten Kalmer Viska. Samuti saavad riikliku autasu 17 aastat piirivalves teeninud ja nüüdne Luhamaa maanteepiiripunkti juht piirivalvemajor Aivo Pinte ning kaitsepolitseiametnikud Martin Arpo ja Marlen Piskunov.

Eesti tänab ja tunnustab teadlasi, kelle saavutused on aidanud kaasa riigi arengule väga paljudes valdkondades. Valgetähe teenetemärgi saavad ka tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli endine rektor Peep Sürje, füüsik ja Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller, keeleteadlane ja Eesti Keelenõukogu esimees professor Birute Klaas, semiootik ja Tartu Ülikooli professor Peeter Torop, Washingtoni Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli audoktor, neuroteadlane Jaak Panksepp ning Tallinna Ülikooli professor ja suurepärane Mihhail Bulgakovi loomingu uurija Irina Belobrovtseva.

Eesti annab teenetemärgid õpetajatele, kes on innustanud oma õpilasi haridusteel ikka edasi minema ja kujundanud seeläbi homse Eesti nägu. Valgetähe ordeni saavad pedagoogikateadlane ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, pikaaegne koolijuht kõne- ja kuulmispuudega lastele - Tartu Hiie Kooli direktor Helgi Klein, mitmes koolis õpetanud teenekas viiulipedagoog Ivi Tivik ning Kadrina valla Vohnja kooli loomise eestvedaja, selle kauaaegne õpetaja ja direktor Malle Reimann.

Eesti tänab ja austab oma kirjanikke, muusikuid, kunstnikke, näitlejaid, koorijuhte, kelle loominguline tegevus on teinud meid kõiki rikkamaks. Teenetemärgi saavad tunnustatud ooperilaulja, koloratuursopran Margarita Voites, armastatud koorijuht ja Tartu Poistekoori asutaja Uno Uiga, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja Eesti üks tuntumaid keraamikuid Leo Rohlin, Ugala teatri pikaaegne näitleja Leila Säälik, Kihnu Virvena tuntud rahvalaulik Virve-Elfriide Köster, üks Eesti staažikamaid graafikuid ja raamatuillustraatoreid Avo Keerend, veerand sajandit ajakirjas Vikerkaar kriitika- ja esseistikakülgi toimetanud ja Eesti kirjanduselus autoriteetsemaid kriitikuid Kajar Pruul, Vanemuise teatri näitleja Aivar Tommingas, Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne direktor Maruta Varrak, skulptor Mare Mikof, luuletaja Indrek Hirv, kirjanik, tõlkija ja kultuurivahendaja Jelena Skulskaja, Eesti Draamateatri näitlejad Ülle Kaljuste ja Guido Kangur, Eesti Nuku- ja Noorsooteatri direktor ja interaktiivse nukumuuseumi eestvedaja Meelis Pai, luuletaja ja kirjanduskriitik Joel Sang, ajakirja Akadeemia toimetaja ning ajaloo- ja kultuuriuurija Mart Orav.

Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad ka üks eesti-prantsuse hinnatumaid tõlke ja Anton Hansen Tammsaare tõlkija prantsuse keelde Jean Pascal Ollivry, Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte professor ja Tuglase Seltsi juhatuse esimees Riho Grünthal ning Soome parlamendi Eesti sõprusrühma esimees Markku Laukkanen. Valgetähe teenetemärgi saab Eesti-Poola kultuurisidemete edendaja, Chopini aasta üks korraldajaid Eestis ja nägemispuudega laste muusikaõpingute toetamise korraldaja Slawomira Borowska-Peterson.

Eesti tänab ajakirjanikke, kelle mõte ja sõna on aidanud nende lugejatel või kuulajatel mõista paremini ja avaramalt maailma meie ümber. Teenetemärgi saavad ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev, muusikaajakirjanik Immo Mihkelson ning kirjanik, ajakirjanik ja loodushoiu populariseerija Vladislav Koržets.

Eesti tunnustab kohaliku elu edendajaid. Valgetähe teenetemärgi saavad Narva stuudioteatri Ilmarine kunstiline juht ja lavastaja Juri Mihhaljov, Jõgeva TREFF-i algataja Igor Ellisson, Käsmu külavanem ja Käsmu meremuuseumi asutaja Aarne Vaik, Peterburi Eesti Seltsi eestvedaja Viiu Fjodorova, Matsalu Loodusfilmide Festivali üks algatajatest ja eestvedajatest Tiit Mesila, Tõrva kiriku taastaja ja kammersaali asutaja Ilmar Kõverik ning Agu Leivits, kes on aastakümneid uurinud Eesti soid, millega on kaasa aidanud näiteks Soomaa Rahvuspargi ja Alam-Pedja Looduskaitseala rajamisele. Eesti Punase Risti teenetemärgi saab vanemliku hooleta jäänud laste abistaja Viiu Orgmets.

Eesti tunnustab riigi majandust edendanud ettevõtjaid ning Valgetähe teenetemärgi saavad Läänemere ühe suurema ja konkurentsivõimelisema laevakompanii ülesehitaja, AS Tallink Grupp juhatuse esimees Enn Pant, aga samuti ligi kümme aastat Lääne-Virumaal Haljalas tegutseva Bellus Furniture OÜ üks omanikke Rolf Kristian Relander ning Valgamaal teraviljakasvatusega tegeleva Puide talu omanik Mati Nurm.

Eesti tänab sportlasi, kes on oma maale kuulsust ja tuntust toonud ning süvendanud isikliku eeskujuga spordiharjumusi kodus. Teenetemärgi saavad 2010. aasta maailmameister epees Nikolai Novosjolov, Eesti jalgpallikoondise endine poolkaitsja ja praegune jalgpallitreener Martin Reim ning endine korvpallur ja nüüdne õpetaja Viktor Viktorov.

Eesti Punase Risti teenetemärgi saavad üle saja korra doonorina verd loovutanud Anu Vainola Pärnust ja Laine Rande Jõgevalt.

Eesti tänab ka oma sõpru ja toetajaid välismaal. Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad ka Türgi põllumajandus- ja maaeluminister Mehmet Mehdi Eker, kelle eestvõttel algatati Eesti-Türgi põllumajandusalane koostöö, NATO strateegilise kontseptsiooni koostamise nn tarkade rühmas Balti riike esindanud Läti endine välisminister Aivis Ronis, Kanada parlamendi saadik ja Musta Lindi Päeva - Euroopa kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva - üks algatajatest Robert Rae. Eesti Punase Risti teenetemärgi saab Eesti lastearstide koolitaja ja meie laste haruldaste haiguste ravi korraldaja Soomes professor Risto Rintala.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril.

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229

Vabatahtlike laat 21. veebruaril Viljandis

2012-02-02

Projekti nimi: Vabatahtliku tegevuse edendamine Viljandi maakonnas

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

VASTLAPÄEVA VABATAHTLIKE LAAT

21. veebruaril kell 16.00 - 18.00
MTÜ Vinger Päevakeskuses
(Viljandi, Vabaduse plats 6)

KELLELE?

Just sinule, hakkaja noor
Organisatsioonile, kes tahab kaasata vabatahtlikke

MIS TOIMUB?

Kohalikud organisatsioonid tutvustavad oma tegevusi ja annavad teada, kus vajaksid vabatahtlikke.
Viljandimaa Vabatahtlike Keskus tutvustab oma tegevusi.
Kuidas saab minna vabatahtlikuks välismaale (EVS; Grundvig)

Vabatahtlike laada eesmärgiks on kokku viia vabatahtlikke otsivad organisatsioonid ning vabatahtlikkuse vastu huvi tundvad noored. Laadal tutvustavad organisatsioonid oma tegevusi ja annavad teada, kus vajaksid vabatahtlikke. Vabatahtlikud saavad tutvuda erinevate võimalustega ja sõlmida kokkuleppeid.

TULGE JA TEHKE OMA ELU PÕNEVAMAKS!

Registreerumiseks kirjuta info@vivak.ee või helista 532 393 47 hiljemalt 20. veebruariks.

Presidendi teenetemärgi saab neli läänevirulast

2012-02-01

President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas kolmapäeval otsuse anda Eesti vabariigi 94. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud.

Loe siit, kes Lääne-Virumaa vabatahtlikest teenetemärgi said: http://www.virumaateataja.ee/723964/presidendi-teenetemargi-saab-neli-laanevirulast/.

Mõttekoda tugevdas koostöö soovi

2012-01-31

Projekti "Ühenduste ja vabatahtlike võimalused sotsiaalvaldkonna edendamisel Pärnumaal" neljandas mõttekojas osalenud leidsid, et koostöö võiks toimuda tugiisiku ja lastehoiuteenuse arendamisel.

Loe lähemalt siit: http://www.parnupostimees.ee/722162/mottekoda-tugevdas-koostoo-soovi/.

Seminar Global/Local Tallinnas 04.02.2012

2012-01-31

Millal? 4.veebruaril

Kellele? Hemispheres'il osalenutele ja kõigile maailmahariduslikest teemadest huvitunutele

Kus? Tallinnas loomepinnas Ptarmigan (www.ptarmigan.ee)- aadress Toom-Kooli 13

Mis kell? 14.00-18.00

Hemispheres'i viimane seminar toimus eelmise aasta sügisel ning sellega kuulutati kolm aastat kestnud rahvusvaheline projekt lõppenuks. Et oleks aimu, mida Hemispheres'i Eesti osalejad kodumaal on teinud ning kuidas seminari teemadega Eestis aktiivsemalt haakuda, selleks korraldatakse väike Hemispheres'i lõpuüritus Tallinnas nimega Global/Local!.

Hemispheres on seminar-koolitus, mis keskendub laias laastus rahvusvahelise solidaarsuse mõsitmisele ning propageerimisele.

Kõik seminaril osalenud noored pidid kodukohta naastes teostama enda isikliku projekti, mis kajastaks Hemispheres'i teemasid lokaalses kontektsis. Lisainfo siin: http://www.hemispheres-eu.org/-Hemispheres,13-.html.

Üritus toimub Toompeal loomepinnas nimega Ptarmigan (http://ptarmigan.ee/pages/about?locale=et- sealt näeb täpsemat asukohta, aadress Toom-Kooli 13, Piip ja Tuut mängumaja kõrval) 4.veebruaril, s.o. laupäeval kell 14.00-18.00 (võib ka kauem minna).

Kava:

14.00 Programmi tutvustus, väike Hemispheres'i kokkuvõte.

14.15 Hemispheres'il osalenute lokaalsed projektid, mõned konkreetsed näited

14.45 Prügi sorteerimise mäng - auhindadega!!

15.00 Miks mahetoit? Tagurpidi Lavka tegevuse tutvustus

15.30 Paus: pakutakse maitsvaid sööke ja jooke!

16.00 MTÜ Mondo ja Johanna Helin - Maailmahariduskeskuse juhataja

16.30 2009. aasta dokumentaalfilm Keeniast "Sul on õigus teada".

17.00 Arutelu

Osalemine on TASUTA! Oma soovist seminaril osaleda teatada aadressil estyes@estyes.ee

Lisainfo:

Meeri Lille
EstYES
Wiedemanni 3, 10126 Tallinn, Estonia
tel +372 6013098
fax +3726013309
estyes@estyes.ee
www.estyes.ee

Talgu-uudised Eestimaa Looduse Fondilt

2012-01-31

Aasta pimedaim aeg on möödas ning paras aeg on heita pilk algava talguaasta plaanidele. Eestimaa Looduse Fondil on edastada põnev talgukutse oma koostööpartnerilt ning tutvustada ELFi talguplaane.

ELFi talguaasta

Tulekul on läbi aegade toimekaim aasta, ühtekokku on tänavu ees ootamas üle poolesaja talgureisi. Esimesena on talgukalendris kindlalt paigas koolivaheaja peretalgud Palupõhja looduskoolis 16.-18. märtsil. Teine kindel aeg, mille iga talgusõber kalendrisse peaks kandma on 5. mai, mil peetakse Teeme Ära talgupäeva. Lisaks muudele põnevatele ettevõtmistele on tänavusel talgupäeval ELF korraldamas kümmekond looduskaitselist talgut.

Rahulikum aeg talgukalendris on tavapäraselt mais-juunis, mil lindudel on pesitsusaeg. Kõige tihedam talguaeg on aga juulis ja augustis. Ükskõik kuidas oma puhkuse plaaninud olete, talguid jagub seal igasse nädalasse mitu. Talgukaardilt leiab nii vanu häid kui uusi ja huvitavaid sihtkohti, suvised talgud kuulutame Talguteatajas välja 1. juunil. Hulka töid-tegemisi jagub veel ka sügisesse, septembris ja oktoobris pea igasse nädalavahetusse.

Nagu ikka, ootame ka tänavu värsket verd oma vabatahtlike talgujuhtide ja saeministrite ridadesse. Sellest kuuleb juba õigepea Talguteataja vahendusel lähemalt.

Jäälõikamise talgud

Üks põnev pakkumine on edastada aga juba veebruariks. Koiva-Mustjõel, kus ka mitmed ELFi talgud toimunud, on nimelt plaanis 24.-26. veebruaril pidada jäälõikamise talguid.

Meie head partnerid, Koivakonnu talu ja Parmu ökoküla eestvedajad plaanivad katsetada mõisaaegse Taheva jääkeldri kasutuselevõttu. Talguliste abiga on plaanis sellel pikal nädalavahetusel proovida Mustjõelt jääd saagida, jää kaldale sikutada ja hobustega jääkeldrisse vedada. Tegevust jätkub paljudele. Jää lõikamine toimub käsitsi.

Kolmepäevasele talgule oodatakse 10-15 naist-meest, kogunemine on reede pealelõunal. Lähem info talgute ja registreerumise kohta Parmu ökoküla kodulehel.

ELF soovib mõnusat lumist talve ja häid talguelamusi terveks aastaks!

Tarmo Tüür
ELFi talgute projektijuht
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

Garage48 Tallinn Music 2012 meelitab uuendused Eesti muusikamaastikule

2012-01-30

Juba viiendat korda Eestis toimuval Garage48 üritusel on fookuses 48 tunniga uute neti- ja mobiilipõhiste muusikatoodete loomine. Garage48 raames koguneb üheks nädalavahetuseks Ülemiste Citysse Tallinnas nii Eestist kui ka välisriikidest sadakond vabatahtlikku tarkvaraarendajat, disainerit, turundajat ja visionääri.

Loe uudist siit: http://forte.delfi.ee/news/digi/garage48-tallinn-music-2012-meelitab-uuendused-eesti-muusikamaastikule.d?id=63849788

Evi Karilaid: Vabatahtlik tegevus toob särtsu ka pensionipõlves

2012-01-29

Rõõmsameelne ja särtsakas Evi Karilaid võib suure tõenäosusega olla Eesti kõige vanem tegutsev vabatahtlik. Ja staažikas on ta ka - juba oma kaks aastakümmet käib ta abiks Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingus (VENÜ).

"Mulle lihtsalt meeldib teisi inimesi aidata," põhjendab Evi, miks ta nii kõrges vanuses ikka aktiivselt vabatahtlikuna nõustamisühingu töös kaasa lööb. "Keskus on selline koht, kus kõike vabatahtlikult tehakse. Ma olen õnnelik, et saan siin kasulik olla. Oma vanuses ma ju enam tööle ei lähe."

20 aastat tagasi jäi Evi pensionile, kolis Poska tänavale ja avastas koos abikaasaga, et naabruskonnas on tore vastavatud keskus vanematele inimestele. Evi hakkas kohe aktiivselt Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu töös kaasa lööma ja peagi abistas ta vabatahtlikuna kõikjal, kus vaja. Viis aastat tagasi oli tema üks neist privilegeeritutest, keda Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus pärjas tiitliga aasta vabatahtlik.

Evi toimetab VENÜ majas kolm päeva nädalas, tema põhiülesanne on vastutada, et majas kõik toimiks. Nii peab ta ka intervjuu ajal juhendama teisi vabatahtlikke, kes korraldavad kohvipausi.

Lisaks Evile on majas veel kaks samasugust perenaist, igaüks töötab kolm päeva nädalas. Lisaks on keskuses kokku 13 toimkonda ja hoolitsemist vajavad kõrvaltoas säutsuvad papagoid, kõigil kolmel korrusel paiknevad toalilled ning ümber maja laiuv aed. Rääkimata sellest, et pidevalt tuleb korraldada igasuguseid üritusi - toimuvad arutelud, seminarid ja ka aiapeod.
Selle peale, et see kõik kokku on just kui tööl käimine, pole Evi isegi mõelnud. Pigem on tema jaoks oluline, et ta on koos toredate inimestega, kellest paljudega on aastate jooksul ka sõbraks saanud.

Evi ei ole keskuses pelgalt majaperenaise eest, juba üle kümne aasta on ta oma abi pakkunud haiglates, kodudes ja hoolekodudes. 1998. aastal käis ta Berliinis seminaril, kus tutvustati vabatahtlike tugiisikute teemat ja sellest ajast saati on ta olnud rohkem kui kümne inimese tugiisikuks.

„Kui ma olen inimese juures käinud ja talle midagi andnud, on endal pärast väga hea tunne," ütleb Evi, kellel on olnud üsna erinevaid hoolealuseid. Praegu on ta toeks ratastoolis olevale inimesele, kes ei soovigi muud kui suhelda. Oma hoolealustest on Evil kõige paremini meeles esimene, üle tänava elanud kahe koerakesega vanadaam.

"Ta oli üksik, rääkis kogu aeg oma noorusest ja elas minevikus. Samas ei kurtnud kunagi millegi üle," kirjeldab Evi prouat, kelle juures ta kolm aastat käis. Tegelikult ei olnud ka sel 100-aastaseks elanud vanadaamil muud abi vaja, kui lihtsalt seltskonda, kedagi, kellega vestelda.

"Seltskond on üksi jäänud inimestele väga oluline," teab Evi, kes ei olnud pärast abikaasa surma kümme aastat tagasi päris kindel, kas ta tahab üksinda VENÜ keskuses edasi käia. Just VENÜ naised olid toona need, kes tegid Evile selgeks, et kodus istumine ei mõju hästi ja veensid teda vabatahtliku tegevusega jätkama. Nüüd on Evi väga rahul, et otsustas teisi kuulda võtta. Seni pole tal sellist hullu mõtet uuesti pähe tulnud.

Selle asemel võtab ta aktiivselt osa Poska tänaval asuva VENÜ elust, lisaks majaperenaiseks olemisele käib Evi veel laulukooris, aitab Foorumi keskuses koos teiste vabatahtlikega korras hoida DoonoriFoorumi kohvilauda ja ootab pikisilmi ekskursioone erinevatesse põnevatesse paikadesse.

Poska tänava maja ise on vähemalt sama imetlusväärne kui seal koos käivad vabatahtlikud. Valgusküllane ja avar renoveeritud maja sai endale kolmanda kasutuskõlbliku korruse tegelikult alles kolm aastat tagasi. Siis panid ühingusse kuuluvad vabatahtlikud oma säästud riigi antud toetusega kokku ja lasid töömeestel vana maja pööningukorruse välja ehitada. Nüüd asubki kolmandal korrusel rohkete katuseakende ja uue mööbliga seminariruum, mida kasutatakse ise ja ka renditakse välja.

Pole siis ime, et positiivsust õhkub nii proua Evist kui ka kogu Poska tänava majast.

Evi Karilaid (85)

Vabatahtlik juba mitu aastakümmet
Pensionär, VENÜ keskuses täidab perenaise kohuseid, aitab organiseerida laulukoori ja käib abiks DoonoriFoorumis
Armastab laulmist ja ekskursioonidel käia

Kuidas olla hea vabatahtlik?

Naerata, naerata ja veel kord naerata! Aita teist inimest ja sellega aitad ka iseennast. Alustuseks võid kas või aidata mõnd tuttavat, kes on üksi jäänud. Inimene peab positiivselt mõtlema, ei maksa viriseda ega kritiseerida. Tuleb sellega hakkama saada, mis on. Mõtle positiivselt!

Organisatsioon
Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (VENÜ)

J. Poska 15, Tallinn 10126
Tel: 601 3563
E-post venu@venu.ee
www.venu.ee

VENÜ koondab pensionieas inimesi, keda iseloomustab positiivne ellusuhtumine ja põhimõte, et aktiivselt tegutsedes väärtustatakse oma elu, teisi aidates aidatakse iseennast.

Ühingu tegevus põhineb heategevusel ja vabatahtlikkusel, kõigil liikmeil on kohustus anda jõukohane panus ühingu heaks.

Keskuse toimimise tagavad kolmteist toimkonda, mille liikmed täidavad endale vabatahtlikult võetud meelepärast ülesannet. Lisaks tegutseb nelikümmend huvirühma, mille juhendajaiks on oma ala asjatundjad, kes tahavad ka pensionil olles end teostada.

Lisaks toimuvad majas loengud, kohtumisõhtud, jututoad, kontserdid, peod, väljasõidud ning muud üritused.

Alaliselt ilmub mahukas omaloominguline kodukiri, vahelduvad käsitöö- ja maalinäitused. Abi osutavad eakaaslastest vabatahtlikud nõustajad: arst, psühholoog, jurist, psühhiaater, botaanik.

Poolesajast vabatahtlikust koosnev tugiisikute rühm on toeks üksikuks jäänud vanuritele nende kodudes ja hoolekodudes. Tugiisikute hoole all on ka rühm lapselapsi kasvatavaid vanavanemaid ja leski ning endisi natsismiohvreid. Erilist tähelepanu pööratakse oma ühingu abivajavatele liikmetele, kelle jaoks on sisse seatud SOS-teenistus.

Lisaks on ühing praktikakoht sotsiaaltöö üliõpilastele ja teeb koostööd noorte vabatahtlikega erinevatest riikidest.

Ühingusse kuulub pooltuhat liiget. Iga päev võtab keskus vastu sadakond külastajat.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Võru linnas rajati kodanikualgatuse korras uisuväljak

2012-01-27

Tublid ja ettevõtlikud Laane tänava elanikud rajasid Laane tänava spordimängude 36x16 meetri suurusele platsile uisuväljaku.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/voru/sport/voru-linnas-rajati-kodanikualgatuse-korras-uisuvaljak.d?id=63837046.

Priitahtlik pritsimees: Enda ja naabri majapidamist suudan kaitsta

2012-01-27

Päästeamet soovitab suletavate komandode asemele asutada rohkem priitahtlikke seltse ning tuletõrjeühinguid. Hüürus aastaid vabatahtlikku komandot juhtinud Mati Leivategija sõnul on selleks tarvis raha, head tehnikat ning pealehakkamist.

Loe artiklit Harju Elust: http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2669&Itemid=1.

Abipolitseinike arv väheneb

2012-01-27

2008. aastast saadik on oma staatusest loobunud enam kui 660 abipolitseinikku, kes varem soovisid vabatahtlikult ja vabast ajast turvalisuse eest seista.

Loe lähemalt Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/abipolitseinike-arv-vaheneb.d?id=63827560.

Uued põnevad rahvusvahelised pakkumised EstYESilt!

2012-01-27

EstYES pakub võimalust osaleda koolitustel Makedoonias ja Austrias ning noortevahetusel Makedoonias.

Noortevahetus Makedoonias Strugas ja Skopjes 23-30 märts

Noortevahetus: Yes I Am: Immigrant in EU
Sihtgrupp: 4 osalejat + 1 liider (vanuses 18-25 aastat), noored kes on huvitatud immigratsiooniga seotud teemadest.
Teema: Teadvustada noori immigratsioonist ja arutada erinevaid protsesse ja seadusi, mis toimuvad seoses immigratsiooniga Euroopa Liidu riikides. Räägitakse erinevatest immigratsiooniprobleemidest, millega peab silmitsi seisma riik ja ka iga isik eraldi ning selgitatakse, miks inimesed on nõus elama immigrandina.
Noortevahetus toimub Strugas ja Skopjes, Makedoonias.
Noored töötavad gruppides, kus arutatakse erinevaid immigratsiooniprobleeme ja sellega kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid külgi.
Osalustasu 80 eurot+18 eurot liikmemaks, mis kehtib 2 aastat. Reisikuludest 70% makstakse tagasi.

Koolitus Makedoonias Strugas "Activate the Inactive Young Volunteer" 3-10 aprill

Koolitus: "Activate the Inactive Young Volunteer"
Sihtgrupp: Noorsootöötajad, vabatahtlikud, noorte liidrid, noorteorganisatsoonis töötavad inimesed, noortega kokkupuutuvad inimesed. Vanus 18-30 aastat.
Teema: 6 päevase koolituse käigus õpitakse, kuidas aidata muuta mitteaktiivseid noori sotsiaalsemaks ja aktiivsemaks. Koolitatavaid õpetatakse, kuidas juhtida ja toetada vabatahtlikke ja erinevate taustatega noori, oma organisatsiooni siseselt ja ka väliselt, kuidas arendada nende loomingulisi ja ettevõtlike oskusi.
Koolitus on suunatud erinevate kultuuriliste ja sotsiaalsete taustatega inimestele.
Tegemist on mitte-formaalse haridusega, mis sisaldab erinevaid presentatsioone, arutelusid, debatte, rühma- ja rollimänge ja avastusi Makedoonia kultuurist. Koolitajad on Hollandist ja Makedooniast. Osalejateks on 24 osalejat 12 riigist (2 osalejat igast riigist).
EstYES liikmemaks 18 eurot, kehtib 2 aastat. Reisikuludest 70% tagastatakse.

Koolitus Austrias, Viinis - aprillis 2012

Sihtgrupp: 18+
Koolitus: "How to include mobility programms in the CV of young people in order to prevent unemployment" 22.4.-28.4.2012
Teema: Saada ülevaade Euroopa tööturul toimuvast ja arutada töötuse probleemidest erinevates riikides. Anda noortele ülevaade erinevatest organisatsioonidest ja projektidest, mis toetavad ja annavad nõu noortele, keda vaevab tööpuudus (Youth in Action projects, EVS, Youth exchanges). Saada juurde uusi tutvusi erinevates Euroopa riikides.
Liikmemaks 18 eurot, kehtib 2 aastat. Reisikuludest 70 % makstakse tagasi.

Antud projektid on toetatud programmi Euroopa Noored poolt.

Lisainfo ja ankeedi saamiseks kontakteeru estyes@estyes.ee

Urmo Kübar: Vabaühendused annavad käe muutusi jaatades

2012-01-26

Ühenduste ja vabatahtlike võimalusi sotsiaalvaldkonna edendamisel Pärnumaal vaeti maavalituses mõttekojas, mille avaettekande tegi MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) juhataja Urmo Kübar, keda on nimetatud vabaühenduste eestkõnelejaks.

Loe intervjuud Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/716678/urmo-kubar-vabauhendused-annavad-kae-muutusi-jaatades/.

Lastefond pälvis tunnustuse

2012-01-26

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sai Eestis esimese organisatsioonina Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse poolt tunnustuse - vabatahtliku sõbra märgi, mis näitab vabatahtlike väärtustamist ja toetamist.

Loe lähemalt siit: http://www.tartupostimees.ee/716862/lastefond-palvis-tunnustuse/.

Kadri Võrel: aitajaile on hädasti abi tarvis

2012-01-26

Mahatma Gandhi ütles kunagi, et riigi suurust ja tema moraalset edasiminekut saab mõõta selle järgi, kuidas koheldakse loomi. Eesti riigi suurus ja moraalne edasiminek on selle väite valguses paraku üsna olematu.

Loe Kadri Võreli arvamuslugu metsloomade aitamisest Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/716890/kadri-vorel-aitajaile-on-hadasti-abi-tarvis/.

Raidma: vabatahtlikud ja kutselised päästjad peaksid koos töötama

2012-01-25

Riigikogu liige ja endine päästeameti juht Mati Raidma leiab, et päästekomandode sulgemise probleemile oleks üheks lahenduseks see, kui koos töötaksid nii kutselised päästjad kui ka vabatahtlikud. Temaga nõustus ka riigikogu liige ning endine siseminister Kalle Laanet.

Loe uudist siit: http://uudised.err.ee/?06244290.

Valgamaa parimaid vabatahtlikke tänati Sooru rahvamajas peoga

2012-01-25

Sooru rahvamajas toimus 20. jaanuaril Valgamaa Tankla vabatahtliku passi tänupidu. Ürituse pealkirjaks oli „Arghh, parimad pardal!". Peole olid kutsutud parimad Valgamaa vabatahtlikud, keda taheti tänada tehtud töö ja meeldivate hetkede eest.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/valgamaa/otepaa/elu/valgamaa-parimaid-vabatahtlikke-tanati-sooru-rahvamajas-peoga.d?id=63825938.

Saaremaa kodutütred tähistasid sünnipäeva

2012-01-25

Aste ja Kaarma kodutütred tähistasid Saaremaal eelmisel neljapäeval Aste klubis kodutütarde organisatsiooni 80. aastapäeva. Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu eriorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord.

Loe artiklit Saarte Häälest: http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=68&artid=29835&sec=0.

Toidupank kogus mullu 50 tonni toitu

2012-01-25

Et Tartu toidupanga toiduvalikusse on ilmunud piimatooted, juurviljad, või ja munadki, siis on kauba ladustamiseks tihti vaja jahedat ruumi. Koordineerija Tiina Grauberg ütleb, et sel juhul saab ta abi Bambona laolt.

Loe uudist Tartu Postimehest: http://www.tartupostimees.ee/716412/toidupank-kogus-mullu-50-tonni-toitu/.

Euroopa Vabatahtlike Keskus CEV otsib uut tegevjuhti - vacancy notice CEV Director

2012-01-25

Call for applications for a new CEV Director is now open.
Applications are expected until 14th February 2012, 18:00 CET and should be addressed to eva.hambach@vsvw.be with the reference ‘CEV Director Recruitment'.

Purpose:

Strategic management of the CEV Secretariat and its team and providing operational leadership for the development of the organization, for the provision of services to the member organisations; and for the interaction with CEV's external partners and institutional advocacy targets.

The Director will work closely with the President and the Board of Directors of CEV managing the implementation of the work programme as adopted by the CEV General Assembly.

The director will be directly accountable to the CEV Board of Directors and reporting to the President of CEV for line management.

Location of duty is Brussels. Readiness for extensive travel is required.

Main tasks:

Manage the implementation, overall monitoring and reporting of CEV's work programme including financial management;
Contribute to the further strategic development of CEV and to the development of our network as well as services to members;
Further develop financial strategy of the organisation including pro-active generation and diversification of income;
Manage external representation of CEV and represent the organisation to the EU institutions and other stakeholders and actors where appropriate;
Manage monitoring and controlling of the closure and follow up of the ‘EYV 2011 Alliance' project grant signed by CEV on behalf of the EYV 2011 Alliance;
Coordinate CEV's policy work and the input from the CEV network to EU policy making in the fields related to volunteering and to follow up the EYV 2011 Alliance's policy work;
Coordinate and further develop CEV's internal and external communication including CEV's publications;
Provide support to the organisation of CEV's statutory meetings and conferences;
Manage CEV's Brussels based Secretariat including line management of staff members; overall coordination of administrative, financial and logistical planning;

The deadline for applications is 14th February 2012, 18.00 pm (CET - Brussels time). Please read the vacancy notice for more information.

Päästeamet loodab komandode sulgemise järel vabatahtlikele

2012-01-23

Suletavate päästekomandode asemele loodavad päästeamet ja siseministeerium vabatahtlike ühenduste tekkimist, mis aitaksid piirkonna elanike turvatunnet hoida.

Loe uudist siit: http://uudised.err.ee/index.php?06244174.

Õpikoda-konverents: Volunteering in times of crisis

2012-01-22

Hispaania mittetulundusühing TÜ RECREATURA_arts&culture korraldab märtsis 2012 õpikoja, mis keskendub majanduskriisi mõjule vabatahtlikule tegevusele. Üritusele otsitakse heade kogemuste jagajaid ning töötubade juhendajaid.

Draft agenda

Introduction:

The conference is organized in the framework of the VIT project which is financed by the European Commission and which deals with volunteering and democracy in an enlarged Europe. It seeks to promote volunteering in various European cities, raising debates on questions of active citizenship and participation. 19 partners - local and regional authorities, NGOs and associations - in the whole of Europe are working together during a period of three years. They will organize a series of conferences and workshops to reflect on how an active citizenship can improve European governance. Through this a platform of debate will be created collecting tools and good practices used by the regional and international actors involved.

The workshop in Valencia will take place on 2 and 3 March 2012 and will deal with "Volunteering in times of crises". Spain is among the countries which have been most affected by the current economic crisis with an unemployment rate rising to more than 20%, among young people even more than 40%. The conference will discuss the effects of the crisis on active citizenship and volunteering.

The event will be held in Spanish and English and will invite a variety of experts, representatives of NGOs, local governments and others.

2 MARCH 2012

Venue: La Nau, C/Universidad 2 - 4ª, 46003 Valencia

14.30 Registration and NGO Fair

16.00 Welcome

Representative of the City of Valencia

Representative of the Region of Valencia

Representative of the European Commission

Representative ALDA

Moderator: Dorothee Fischer, Vice-President RECREATURA_arts&culture

16.30 Round Table: Volunteering in times of crisis

Introduction and Chair: Dorothee Fischer, Vice-President RECREATURA_arts&culture

Representative of the 15-M movement: a historic moment for Spain? Is a new generation born?

A university professor or academic on questions of participation and active citizenship in Spain

A member of the European Parliament

Representative of an NGO

18.30 guided tour in cooperation with the volunteering programme of the Nau and GA Valencia

21.00 Dinner

3 MARCH 2012

9.30 Different working groups

Group 1: on gender and intergenerational issues
Introduction by Ines Novella, expert on equality issues

Group 2: on the participation of foreign citizens
Introduction by Olivier Bredyv, Association of Belgians living in Valencia

Group 3: One group on volunteering in urban policies
A representative of Sostre / Comboi a la fresca

Group 4: on the role of the social media in volunteering
Introduction by Dorothee Fischer, Vice-Presidenta RECREATURA_arts&culture and European communication expert

12.00 - 14.00 Brunch in cooperation with Desayuno de Viandantes

14.00 Free time

19.00 Conclusions of the workshops followed by RECREAparty in the neighbourhood of Ruzafa, exact venue to be confirmed

Practical information

Travel and accommodation costs of international participants:

The participants will be responsible for their travel and accommodation costs. However, the organizers are trying to set up a network of couchsurfing possibilities for the international participants. If you are interested to be hosted by one of our locals, please contact Dorothee Fischer from RECREATURA_arts&culture (info@recreatura.com)

NGO Fair on 2 March:

Associations and NGOs wishing to share their publications and materials, are invited to participate in the NGO Fair taking place on the 2 March. Tables can be provided for, but need to be reserved in advance by e-mail or telephone.

Registration and contact person:

Participation in the conference/workshops is for free, but all participants need to sign up by e-mail by 28 February at the very latest:
Dorothee Fischer (Project Manager of the VIT Project, RECREATURA_arts&culture)
e-mail: info@recreatura.com
Móvil: +34 608 908 573, www.recreatura.com

More information on the VIT project can be found on the website of the Association of Local Democracy Agencies (ALDA), the lead partner of the project:
www.alda-europe.eu

Vaher: vabatahtlikud on abikaugetes kohtades määrava tähtsusega

2012-01-22

Siseminister Ken-Marti Vaher rääkis, et vabatahtlike roll peaks Eestis kasvama meie riiklike komandode hulgast sõltumata.

Loe uudist siit: http://www.postimees.ee/711606/vaher-vabatahtlikud-on-abikaugetes-kohtades-maarava-tahtsusega/.

Priitahtlikud päästjad: vabatahtlikku komandot ei saa sunniviisiliselt tekitada

2012-01-22

Kutselise päästekomando sulgemisel ei saa eeldada, et sinna piirkonda hakatakse tekitama priitahtlikku komandot, vaid need peavad tekkima vajadusepõhiselt ise, rääkis Eesti Priitahtliku Päästeliidu juht Rait Killandi.

Loe lähemalt siit: http://www.postimees.ee/711552/priitahtlikud-paastjad-vabatahtlikku-komandot-ei-saa-sunniviisiliselt-tekitada/.

Ministeerium: vabatahtlike roll peab suurenema

2012-01-22

Vabatahtlike päästjate roll peab tulevikus igal juhul suurenema ning riik on selleks oluliselt panustanud, kinnitas siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonnajuhataja asetäitja Priit Laaniste.

Loe uudist siit: http://www.postimees.ee/711572/ministeerium-vabatahtlike-roll-peab-suurenema/.

Taavi Raidma: Kuidas kinkida sõbrale sünnipäevaks kits, kana või eesel?

2012-01-22

Pärast vabatahtlikku tööd Aafrikas ei ole Taavi Raidmal enam palju peamurdmist, mida sõpradele sünnipäevaks või perele jõuludeks kinkida. Ta teab, et hästi sobib näiteks kits, kana või eesel.

Kõnealused kitsed ja kanad pole välja mõeldud, kuid - tõsi küll - nad ei asu Eestis, vaid hoopis Aafrikas, nad kuuluvad kategooriasse eetilised kingitused ja neid vahendab sealsetele vaestele MTÜ Mondo, mille eesmärk on abistada külasid Ghanas, Keenias, Ugandas ja ka Afganistanis. Kinkija maksab kinni looma (kana - 4 eurot; kits - 20 eurot; eesel - 130 eurot), mis võib aidata ühel väga vaesel Ghana perel saada parema elujärje peale ning vastutasuks saab kinkija kaardi, mis kinnitab, et tema nimel on ühte külasse viidud kits.

„Ma ise olen kinkinud kolm kitse ja hunniku kanasid," tunnistab Taavi. „Selle asemel, et kinkida jõuludeks järjekordne tass või pildialbum, võiks valida hoopis midagi põnevamat ja kasulikku. See on väga tore kingitus."

Selliste projektide puhul on väga oluline, et kohalik partner oleks usaldusväärne ja tõesti tahaks kogukonda aidata. Taavi on kindel, et Mondole annetatud raha läheb Aafrika külade eluolu parandamiseks, kuna kohalikud koostööpartnerid on usaldusväärsed, Mondo üks juhtfiguure ning asutajaid aga on Taavi onu, riigikogu liige Mati Raidma. Pealegi käis Taavi 2009. aasta sügisel ühes neist küladest vabatahtlikuks ja õppis kohalikke partnereid paremini tundma. Ta on kindel, et iga eetilisse kingitusse investeeritud sent läheb asja ette.

Selleks, et aafriklasi aidata pea just kinkima kitse, panustada võib ka muudmoodi. Näiteks võib hakata mõnele lapsele sponsoriks ja maksta kinni kulud, mis seotud tema koolitamisega. Tänu eestlastele sai tänavu Keenias kooliteed jätkata 40 last ning Ghanas isegi 130. Lisaks sellele on paljud kohalikud naised 2009. aastast saanud umbes 20 euro suuruseid mikrolaene, mis aitavad neil alustada oma ettevõttega või innustavad muul moel pere elukvaliteeti parandama.

„Meie tegevus mõjutab inimeste elu väga-väga suurelt," on Taavi veendunud. Ta toob näiteks, et kui Euroopas ei pruugi 6 euroga suurt midagi ära teha, siis Aafrikas võib see summa sõna otseses mõttes muuta perekonna elu.

Taavi ise muutis Aafrikas vabatahtlikuks olles ilmselt päris mitme pere elu. Lisaks sellele, et ta oli mikrolaenude süsteemi väljatöötamise juures, aitas ta koguda raha, et umbes 50 kohalikku last saaksid endale korralikud sandaalid, millega koolis käia, ning panustas sellesse, et kohalikud noored õpiksid ka arvutit tundma. Ghanas on 11. klassi programmis arvuti baaskoolitus kohustuslik.

„Küsisime ühes klassis, kui paljud on üldse kunagi arvutit näinud. Sajast lapsest tõstis käe seitse," põhjendab Taavi, miks MTÜ Mondo hakkas otsima ka võimalusi, kuidas parandada küla arvutiparki, et lapsed ei peaks vajalikku eksamit sooritama ainult värviliste piltidega õpikute abil. „Reaalse arvutikoolituse läbimine on üks asi, mis aitaks päriselt uue oskuse kaudu inimese maailma muuta. Kogumegi raha selleks, et kõik soovijad saaksid koolituse läbida."

Kuigi tema vabatahtlikuperioodist Aafrikas on juba möödas mitu aastat, on kauge maailmajagu Taavile südamesse kasvanud ja ta usub, et iga eestlane saab aidata sealsete inimeste elu paremaks muuta. Olgu selleks kas või midagi nii väikest nagu kits või võimalus aastajagu koolis käia.

Mullu kevadel käis Taavi ise uuesti vaatamas, kuidas elu „tema külas" edeneb. Ta möönab, et inimesed mäletasid teda ning nende nägudest oli näha, kuidas nad on Taavile ning Mondole tänulikud. Isegi nii tänulikud, et olukorras, kus inimesed on vaesed ja söögikraami napib, hakkasid kohalikud Taavile kingituseks kanu tooma.

„Mul oli natuke imelik, kui inimesed tulid, kanad jalgupidi pihus," tunnistab Taavi tagasihoidlikult, et ta ei teadnud päris hästi, kuidas selles olukorras käituda. „Vanemad naised lubasid kanad ära küpsetada, kui nad naiseks võtan."

Naist Taavi sellest Aafrika külast kaasa ei toonud, aga kanadest valminud praad sai väga hea.

Taavi Raidma (26)

On lõpetanud Ameerika Ühendriikides Wheatoni kolledži ning omandanud magistrikraadi Suurbritannias Londoni majanduskoolis. Ta on töötanud äri- ja turunduskonsultandina, teinud uurimustööd maapiirkondade finantsvahendussüsteemide vallas Lõuna-Aafrika Vabariigis ning on United World College's Eesti Rahvuskomitee esimees. Hetkel juhib ta Suurbritannias tehnoloogiauuringutele keskendunud start-up ettevõtet CROWDIPR.

Vabatahtlikuna on Taavi käinud MTÜ Mondo kaudu Ghanas ning tegutseb organisatsioonis tänaseni. Tema kaasabil on arendatud algatust Muuda Maailma, mille eesmärk on innustada eestlasi MTÜ Mondo vahendusel panustama sellesse, et haridus oleks Aafrika külades paremini kättesaadav ja seal kasvavatel lastel tekiksid paremad tulevikuväljavaated.

Miks olla vabatahtlik?

See ehk kõlab klišeena, aga vabatahtlikuks olemine annab elule lisamõtte, sädeme. Vabatahtlikuks olemine aitab murda rutiini, kus töötame rütmis, et saaks süüa ja magada, et seejärel uuesti tööle minna. Iga selline kogemus muudab inimest, selle kaudu õpib iseennast ja maailma paremini analüüsima.

Organisatsioon
MTÜ Mondo

Telliskivi 60A, 10412 Tallinn
Tel: 677 5445
E-post: mondo@mondo.org.ee
www.mondo.org.ee

MTÜ Mondo on Eesti esimene põhikirjaliselt arengukoostöö ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon, mis asutati 2007. aastal. Organisatsioon töötab hetkel kolmes Aafrika riigis - Ghanas, Keenias ja Ugandas - ning Afganistanis. Keskendutakse kõige haavatavamas olukorras olevatele inimestele - leskedele, orbudele ja erivajadustega noortele.

Toetusprogramm „Kingitus lähedasele - abi kaugele" pakub Eesti inimestele võimalust toetada konkreetse lapse haridusteed (sponsorlus) või annetada kohaliku kogukonna majanduslikuks toimetulekuks (eetilised kingitused). Ghanas, Keenias ja Afganistanis toetakse laste haridust lasteaiast gümnaasiumini, pakutakse koolitusi, mikrolaene, koduloomi ja muid toetusi. Kokku on MTÜ Mondo vahendusel annetanud eestlased laste haridusele ja naiste toimetulekule Aafrikas üle 14 000 euro.

Mondo ootab vabatahtlikeks energilisi inimesi, kes saavad aidata korjanduste organiseerimisel. Vabatahtlikud hoiavad inimestega ühendust, selgitades Mondo eesmärke ja tegevusi ning hoides suhteid annetajatega.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Taararaha eest on Ugalas käinud ligi 400 last

2012-01-21

2011. aastal annetas vähekindlustatud perede laste teatriskäigu heaks Viljandi- ja Valgamaal pandipakendi automaatide kaudu raha 1515 inimest. Seda kogunes 1410 eurot ning Ugalasse jõudis 391 last.

Loe uudist Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/710920/taararaha-eest-on-ugalas-kainud-ligi-400-last/.

Tasuta õigusabi tõi kohale üle saja pärnaka

2012-01-21

Neljapäeval nõustasid Eesti tippjuristid Pärnu maavalitsuse saalis nelja tunni vältel 125 abivajajat.

Loe lähemalt Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/710912/tasuta-oigusabi-toi-kohale-ule-saja-parnaka/.

Neljajalgne rõõm ja mure

2012-01-21

Loe vabatahtliku loomaarmastaja Piret Müüri mõtisklust hättasattunud loomade abistamise teemal siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/vandra-vald-ja-alev/arvamus/neljajalgne-room-ja-mure.d?id=63796688.

Vabatahtlikku tööd teevad peamiselt noored eesti naised

2012-01-21

Praxise majanduspoliitika analüütik Risto Kaarna kirjutas Riigikogu Toimetistes ilmunud artiklis „Heategevuse majanduslik väärtus, mõju ja väärtustamine", et 2009. ja 2010. aastal tegi umbes 4,5 protsenti Eesti elanikkonnast ehk umbes 54 000 inimest tööd vabatahtlikuna. Selgus, et vabatahtlikest 48 protsenti on mehed ja 52 protsenti naised.

Loe lähemalt siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabatahtlikku-tood-teevad-peamiselt-noored-eesti-naised.d?id=63708182.

Rakvere valiti doonorluse aastalinnaks

2012-01-19

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskus valis Rakvere linna 2011. aasta tulemuste põhjal doonorluse aastalinnaks.

„Rakvere linn on meile alati olnud väga heaks väljasõidukohaks ja meie suurima kampaania „Ka doonor on riigikaitsja" doonoritelgid tõid eelmisel suvel ühe päeva külastatavuserekordi just nimelt Rakveres, mil ühel päeval käis telgis 205 külastajat," ütles PERH-i verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Tema sõnul on Rakveres tublid doonorid ja verekeskusel olnud väga hea koostöö ka Rakvere Linnavalitsusega.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul tunneb ta siirast heameelt ja uhkust Rakvere linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid ja päästnud sellega inimeste elusid.

PERH verekeskus annab Rakverele üle Suure Doonorikruusi Tallinna Raekojas toimuval doonorite austamisüritusel. Suur Doonorikruus on auhind, millega PERH verekeskus tunnustab doonorluse arengusse enam panustanud omavalitsusi.

Riigikogus räägiti maailmakoristusest

2012-01-19

Riigikogu Parlamentidevahelise Liidu delegatsiooni juhtiv Tõnis Kõiv (Reformierakond) korraldas sel nädalal kolleegidele teabepäeva, et rääkida, milliseid võimalusi pakuvad Eesti kuvandi tutvustusele ülemaailmsed koristustalgud Let's do it World. Prügikoristuskampaania algataja Rainer Nõlvak jagas soovitusi, kuidas parlamendisaadikud teadmist selle kohta maailmas levitada saaksid.

„Võime uhkusega öelda, et üks järjekordne hea Eesti asi on leidmas teed maailma. „Teeme ära" kampaaniast on maailmas kujunemas Eesti jaoks samasugune märk nagu Skype või korras rahandus ja väike riigivõlg. Idee on ju ise-enesest väga lihtne - teeme ise oma riigi, kogukonna puhtamaks, elukeskkonna paremaks. Kindlasti on see levitamist väärt ja Riigikogu liikmed saavad siin erineval moel kaasa lüüa," rääkis Tõnis Kõiv, kes ise viimase aasta jooksul maailmakoristust tutvustanud maailma parlamentide esindusfoorumil, mis ühendab 162 riigi esindajaid.

Selleks, mida iga Riigikogu liige maailmakoristusest teadma peaks ja kuidas Eestist väljaspool viibides infot jagada, rääkis World Cleanup 2012 kampaania eestvedaja Rainer Nõlvak. Teda olid kuulamas parlamendisaadikud kõikidest fraktsioonidest. Ühiselt pakuti välja ideid, milline on Riigikogu liikme roll maailmakoristuse tutvustamisel. Üks võimalus on, et Riigikogu liikmed saavad infot levitada kahepoolsete parlamentidevaheliste sõprusrühmade kaudu. „Tegelikult piisab veebiaadressist www.letsdoitworld.org, mida jagada. Sealt leiab tähtsama info erinevates keeltes," ütles Kõiv.

2008. aastal Eestist alguse saanud „Teeme ära" prügikoristuskampaania on tänaseks laienenud üle maailma. Rohkem kui 2 miljonit vabatahtlikku on osalenud koristuskampaaniates Eestis, Lätis, Leedus, Portugali, Indias, Sloveenias, Serbias, Soomes, Rumeenias, Bulgaarias, Moldaavias, Ukrainas, Cambodias, Venemaal, Ungaris ja Brasiilias. 2012. aasta maailmakoristuskampaaniast (World Cleanup 2012), mis kestab 24. märtsist kuni 25. septembrini, osavõtmist on kinnitamas juba peaaegu saja riigi vabatahtlikud ja sihiks on hõlmata kokku ca 300 miljonit inimest.

Nils Niitra: teeme ära «Teeme ära!»

2012-01-19

Eestis 2008. aastal entusiastlikult algatatud «Teeme ära!» koristustalgud on praeguseks saanud säärased mõõtmed, et projektis osalevad juba miljonid inimesed rohkem kui 70 riigist.

Loe Nils Niitra päevakommentaari prügikoristuse teemal siit: http://arvamus.postimees.ee/707846/nils-niitra-teeme-ara-teeme-ara/.

«Teeme ära!» rämps rõhub pankrotihaldureid

2012-01-19

2008. aastal alanud prügikoristuskampaanias «Teeme ära!» osaleb tänavu juba miljoneid inimesi enam kui 70 riigist. Paraku on kampaania sünnimaal kaks esimesest korrast jäänud prügikuhja muutunud pühaks ja puutumatuks pankrotivaraks.

Loe lähemalt siit: http://www.postimees.ee/707844/teeme-ara-ramps-rohub-pankrotihaldureid/.

Vabatahtlikud — kellele ja milleks?

2012-01-18

Vabatahtlik tegevus annab inimestele vabaduse tegelda asjadega, mis neid huvitavad ja mida nad peavad vajalikuks ning on ühtlasi üks vaba aja huvitavalt ja kasulikult veetmise viis.

Loe Viljandimaa vabatahtlike keskuse asutaja ja eestvedaja Helen Visnapuu artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/viljandi/arvamus/vabatahtlikud-kellele-ja-milleks.d?id=63779906.

Lääne-Viru maavalitsus otsib sportlikku peret ja vabatahtlikku spordiaktivisti

2012-01-17

Lääne-Viru maavalitsus kuulutab seitsmendat korda välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja vabatahtliku spordiaktivisti leidmiseks.

Sportlikuma perekonna väljaselgitamisel läheb arvesse mõlema või ühe lapsevanema ning kuni 18-aastaste laste sportlik tegevus. Maakonna kõige sportlikuma vabatahtliku konkursil arvestatakse mittepalgalist vabatahtlikku sportlikku tegevust kohaliku spordielu edendajana, nt sportlike ettevõtmiste algatajana, korraldajana jne, spordiobjektide (nt suusarajad, pallimänguväljakud, uisuväljakud jne) rajajana või hooldajana jms.

Põhjendatud kirjalikud ettepanekud palume esitada Lääne-Viru maavalitsusele 1. veebruariks posti teel aadressil Lääne-Viru maavalitsus, Fr. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere (märgusõna "spordikonkurss") või e-kirjaga Liis Lille aadressil liis.lille@l-virumv.ee.

Eelmisel aastal tunnistati vabatahtlikeks spordiaktivistideks Kert Karus ja Uno Muruvee ning kõige sportlikumaks pereks tunnistati perekond Inno Sõmeru vallast.

Lisainfo:

Liis Lille
Lääne-Viru Maavalitsus
Spordi- ja kultuuritöö vanemspetsialist
Tel. 325 8035
E-post: liis.lille@l-virumv.ee

Otepää loob noortevolikogu

2012-01-17

Otepää Vallavavolikogu võttis oma 22. detsembri istungil vastu Otepää noortevolikogu moodustamise ja põhimääruse.

Otepää noortekeskuse juhataja Kadri Orav ütles, et noortevolikogu on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on võimaldada noortel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus elus. Noortevolikogu tegeleb Otepää valla noorte seisukohtade väljaselgitamisega valla elu suhtes ning nende seisukohtade esitamisega vallavolikogule ja -valitsusele.

„Maksimaalne liikmete arv noortevolikogus on 13 liiget," selgitas Kadri Orav. „valimised toimuvad selle aasta veebruari esimesel nädalal, kandideerimisõigus on Otepää valla territooriumil elavatel noortel vanuses 13-26 eluaastat."
Noortevolikogu tööd juhib noortevolikogu esimees. Noortevolikogu tegevust rahastab Otepää vald ja Eesti Noorsootööühenduse Liit, osa rahastusest saadakse projektidest.

Volikogu esimees Aivar Nigol ütles, et Otepää Vallavolikogu tunnustas noorte algatust ning toetab igakülgselt noorte initsiatiivi noortevolikogu moodustamiseks ning selle kaudu noorte osa suurendamises kohaliku elus küsimustes.
„Noorte roll võiks volinike arvates olla tunduvalt suurem kui seda on olnud senini, algatus luua noortevolikogu peaks noorte aktiviseerimisele märkimisväärselt kaasa aitama," ütles Aivar Nigol. „Noored on Otepää valla tulevik ning noortevolikogu moodustamine on tee parema ja noortesõbralikuma Otepää poole."

Aivar Nigoli sõnul näevad vallavolinikud noortes partnereid, kelle mõtted ja soovid vallaelu korraldamise küsimustes on teretulnud ning aitavad kaasa Otepää valla arengule ja elukeskkonna kujundamisele ka noorte huvidest lähtuvalt.

Tutvu Otepää noortevolikogu põhimäärusega SIIN.

Leisi päästekomandos võivad hakata tööle vabatahtlikud

2012-01-17

Saaremaal Leisi päästekomando sulgemise vastu meelt avaldama tulnud ligi 180 inimesega kohtunud päästeameti juht Kalev Timberg arutas vallavanemaga ühe võimaliku lahendusena komando moodustamist vabatahtlikkuse alusel.

Loe kogu uudist siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/leisi-paastekomandos-voivad-hakata-toole-vabatahtlikud.d?id=63788436.

Raul Ranne: Kas vabatahtlikud elektrikud päästaks Eesti?

2012-01-16

Kui uue aasta algul tulid teated tuhandetest majapidamistest, kes jõuludest saati elektrita, tekkis mõte: ehk oleks mõistlik luua kohalikud vabatahtlike elektrike ühendused, kel vajalik väljaõpe ja korralikud riistad ning kes hädalistele elektrialast kiirabi võiksid anda.

Loe artiklit siit: http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/raul-ranne-kas-vabatahtlikud-elektrikud-paastaks-eesti.d?id=63764116.

Lastefond pälvis vabatahtliku sõbra märgi

2012-01-16

Tartu Ülikooli Lastefond on esimene organisatsioon, millele Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) andis vabatahtliku sõbra märgi.

Loe uudist siit: http://www.tartupostimees.ee/703812/lastefond-palvis-vabatahtliku-sobra-margi/.

Margot Hein: Vabatahtlik tegevus aitab ennast ületada

2012-01-15

Värske tudeng Margot Hein nägi meililistis veidra sisuga kirja - Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond otsis vabatahtlikke. See võiks olla päris huvitav, mõtles Margot, kelle eriala - geenitehnoloogia - oli samuti meditsiiniga seotud, ja ta otsustas proovida. Nüüd, kolm aastat hiljem, võib Margot kindlameelselt öelda, et seda otsust pole ta kordagi kahetsenud.

„Tihti on ju nii, et ei taheta just eelneva töökogemuseta noori tööle võtta," tõdeb Margot. „Vabatahtlikuna on aga noortel võimalik vajalik kogemus saada ning selline töö on väga hea võimalus, kust karjääri alustada. Minu jaoks käib vabatahtlik töö koos tudengistaatusega, see on nagu hüppelaud."

Kuigi hetkel tegeleb Margot Lastefondis peamiselt veebi haldamisega - ta vastutab siseveebi, Facebooki uudiste ja kodulehekülje uuendamise eest -, on tööülesanded aastate jooksul olnud siiski väga erinevad.

Esimesel vabatahtlikuaastal korraldas Margot näiteks Tartu Kaubamajas sõbrapäeval üritust, mille raames koguti Lastehaigla jaoks mänguasju. Ta on käinud erinevates kohtades fondi tegevust tutvustamas. On kirjutanud pressiteateid ja suhelnud ajakirjanikega. On juhtinud uue kodulehe tegemist. On käinud mitu korda haiglates aparatuuri üle andmas, näinud kliinikumi siseelu ning sattunud kohtadesse, millest tavaline tudengielu oleks mööda läinud.

Näiteks pidi Margot kord Vene Teatri lavale ronima ja võtma sõna heategevusürituse Hair Fusion Show raames, kus näitasid oma nägemust juuksurikunstist ja kõrgmoest erinevad rahvusvahelised meistrid. Margot pidi rääkima Lastefondi tegevusest ja insuliinipumpadest, mille abil saaks vähendada suhkruhaigete laste süstimist.

„See oli eneseületamine - minna teatrilavale, saal on rahvast täis," meenutab Margot. „See oli proovilepanek - kas hakkab hääl värisema, kas ma julgen, kas ikka saan hakkama? Kõik läks väga hästi. Saime sellelt ürituselt tulu üle 8000 euro ja selle eest sai osta mitu insuliinipumpa. Endal oli tohutult hea tunne! Kui mingi üritus saab tehtud, siis just pärast on selline tunne, et KORRAS!"

Hiljuti pidi Margot tegema raske valiku ja loobuma üritustel osalemisest, kuna aega lihtsalt kõigeks ei jagu. Lastefondi kodulehega jätkab ta sellest hoolimata hea meelega ja rõõmustab, et fondi töökorraldus on paindlik, võimaldades vajadusel vabatahtliku ülesandeid muuta või ümber korraldada.

„Igaüks saab endale valida erineva suuna, millega tegelda. Kes tahab rohkem lastega mängida, kes soovib end suhtlemises proovile panna ja üritustel inimestega rääkida, kes jälle soovib vabatahtlike koordineerimisel juhikogemust saada," loetleb Margot innukalt, miks olla vabatahtlik just Lastefondi juures. Margot on veendunud, et sellised kogemused võivad tulla kasuks nii stipendiumi taotlemisel kui ka tööle kandideerimisel.

„Ma tahan lihtsalt kõigist võimalustest kinni haarata - ju ma sellepärast Lastefondigi sattusin," ütleb Margot, keda muidugi motiveerivad asjaga jätkama ka teised vabatahtlikud, kellega kolme aasta jooksul on saanud headeks sõpradeks. Kogu vabatahtlike seltskond on aktiivne, kõik tahavad midagi korraldada ning oma ideid on võimalik kohe käiku lasta.

"Praegu on väga hea aeg vabatahtlikuks tulla," nendib Margot naeratades. Kui ta ise alustas vabatahtlikku tegevust, oli see Lastefondile esimene aasta, kus võeti vabatahtlikke kampa ja ka organisatsioonil endal ei olnud veel selget ettekujutust, mida vabatahtlikest oodatakse.

Praeguseks on korralik süsteem välja töötatud - alguses on uued tulijad lihtsalt huvilised ja neil on võimalus fondi tegevust paar kuud kõrvalt jälgida ning kui neile tundub, et see ongi just see, millega nad tegeleda tahavad, saavadki vabatahtlikeks.

"Peabki nii olema, et kõigil on sisemine soov midagi teha. Ma ei usu, et selle eest palka tuleks maksta," arvab Margot. "Kui keegi on millegagi eriti hästi hakkama saanud, siis ikka premeeritakse ja tunnustatakse. Ja tunnedki, et oled vajalik ja suudad midagi korda saata! Kui on õige visioon ja hea meeskond, siis asi toimib."

Lastefondi juures hindab Margot veel võimalust näha lõpptulemust - seda, kuidas reaalselt haiglates seadmeid üle antakse. Sünnitusosakonda imikute hingamisaparaati viies aduvad vabatahtlikud, kui tähtis on nende tegevus kõige pisemate abivajajate jaoks. Need emotsioonid, mis sealt saadakse, on tema silmis nii positiivsed, et annavad iga kord suure energialaksu edasitegutsemiseks.

Margot Hein (22)

Vabatahtlik üle kolme aasta
Õpib Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis on vabatahtlikuna kaasa aidanud mitmel moel, praegu haldab veebi
Hobi korras laulab Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris

Miks tasub olla vabatahtlik?

Vabatahtliku tegevusega kaasneb lihtsalt väga suur energialaeng ja hea enesetunne. Peamisteks motivaatoriteks ongi tegutsemisest saadavad värvikad kogemused ning ehedad emotsioonid.

Organisatsioon
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond (TÜK Lastefond)

Puusepa 1A, Tartu 50406
Tel: 524 6580
E-post: info@lastefond.ee
www.lastefond.ee

SA TÜK Lastefond on üks suurematest ja vanematest lastehaiglate juures tegutsevatest heategevusfondidest Eestis. Lastefond tegeleb vajaliku aparatuuri soetamisega Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikusse ja Kliinikumi teiste allüksuste lasteosakondadesse. Lisaks toetab organisatsioon eriliste haigusjuhtumite ravi üle Eesti, välislektorite visiite Eestisse ning õdede ja arstide väliskoolitust.

SA TÜK Lastefondi vabatahtlike vastutada on fondi esindamine erinevatel üritustel ning inimeste teavitamine fondi tegevusest.

Vabatahtlikele pakutakse Lastefondi juures suurte ja väikeste ideede realiseerimisvõimalust; head enesetunnet laste abistamisest; ürituste korraldamise kogemust; võimalust organisatsiooni sees areneda; võimalust tutvuda kliinikumi osakondadega; sõbralikku ja hoolivat seltskonda.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sai 2012. aasta jaanuaris esimese organisatsioonina vabatahtliku sõbra märgi.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Vabatahtlik töö annab piiritult võimalusi!

2012-01-15

Liis Kuusk ja Carmen Pajuste Viimsi Noortevolikogust räägivad seoses möödunud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga vabatahtlikkusest, jagavad oma kogemusi ning pakuvad välja võimalusi, kus ja kuidas vabatahtlikuna tegutseda.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/viimsi/elu/vabatahtlik-too-annab-piiritult-voimalusi.d?id=63770518.

Keskkonnaaktivistid arutavad Tallinnas maailmakoristusplaani

2012-01-14

Sel nädalal arutavad üle kogu maailma Tallinna saabunud keskkonnaaktivistid, kuidas maakera prügist puhtaks saada.

Loe uudist siit: http://uudised.err.ee/index.php?06243445.

Kommentaar: "Let’s do it!" saagu Eesti kuvandiks maailmas

2012-01-14

Poliitik Imre Sooäär arvab Eesti kuvandist rääkides, et "Teeme ära!" oleks just selline lugu, mis aitaks kogu maailmas Eesti tutvustamisele kaasa, kuna on värvikas, positiivne ja jääb hästi meelde.

Loe artiklit siit: http://www.ohtuleht.ee/460071.

Lastefond sai esimese organisatsioonina vabatahtliku sõbra märgi

2012-01-13

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sai esmese organisatsioonina Eestis Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse (VTA) poolt tunnustuse, mis näitab vabatahtlike väärtustamist ja toetamist fondi tegevuses.

Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul on tore just see, et vabatahtlikud ise märgi saamisega aktiivselt tegelesid ning seda väärtuslikum ja rõõmustavam on sõbra märk praegu. „Vabatahtliku sõbra märk on suurepäraseks tunnustuseks kõigile vabatahtlikele meie fondis - nad panustavad Lastefondi tegemistesse ja me hindame seda kõrgelt. Mul on ääretult hea meel, et see sai ka märgatud," rääkis Saar.

Vabatahtliku sõbra märk aitab inimest, kes soovib ka ise vabatahtlikuks hakata. Märgi saanud organisatsioon näitab, et ta hoolib ja tunnustab oma vabatahtlikku ning panustab vabatahtliku töösse, pakkudes talle tuge ja eneseteostusvõimalust. Märk kinnitab, et vabatahtlike kaasamine ja juhtimine on selles organisatsioonis professionaalsel tasemel.

VTA poolt välja antud vabatahtliku sõbra märgi sai Lastefond pärast pilootorganisatsioonina taotlusprotsessis osalemist, kus vaadati üle heategevusfondi hetkeseis ning lähtuvalt kvaliteedikriteeriumitele anti VTA poolt soovitusi, kuidas tõhustada Lastefondi vabatahtlike kaasamist.

Pärast pea aasta kestnud protsessi otsustas VTA nõukoda kohtumiste, osalusvaatluse ja Lastefondi poolt välja töötatud programmi põhjal, et fondi tegevus on kooskõlas kvaliteedikriteeriumitega ning fond sai endale vabatahtliku sõbra märgi. Märki saab organisatsioon kasutada kaks aastat.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Lastefondi missioon on äratada kaaskodanikes hoolivust ja tähelepanu kõige õrnemate ja nõrgemate suhtes.

Ööjooks kogub suurtoetaja pardale 15 partnerorganisatsiooni

2012-01-13

Vabatahtlikkusel põhinev Ööjooks paneb laupäeval hooajale avapaugu, kogudes suurtoetaja Viking Line pardale 15 partnerorganisatsioonide esindajat ja pidades kuue tunni vältel esmakordselt Ööjooksu mõttetalgud.

Loe uudist siit: http://www.virumaateataja.ee/701922/oojooks-kogub-suurtoetaja-pardale-15-partnerorganisatsiooni/.

Galerii: enam kui 40 riigi esindajad vahetavad koristuskogemusi

2012-01-13

Sel nädalalõpul toimuv «Teeme ära!» maailmakoristuse konverents tõi Eestisse kokku sadakond koristusaktsioonide korraldajat 40 riigist.

Vaata galeriid siit: http://www.postimees.ee/702280/galerii-enam-kui-40-riigi-esindajad-vahetavad-koristuskogemusi/.

Türilased hakkavad säästvalt uuendama

2012-01-12

Teisipäeval avasid Paide säästva renoveerimise infokeskus ja Järvamaa vabatahtlike keskus Türil teabetoa, mis jagab infot säästva renoveerimise kohta, korraldab koolitusi ja kaasab tegevusse vabatahtlikke.

Loe uudist siit: http://www.jt.ee/699782/turilased-hakkavad-saastvalt-uuendama/.

Idealistid arutavad Tallinnas maakera prügist puhastamist

2012-01-12

Tallinnas on kogunud idealistid üle kogu maailma, et arutada võimalusi, kuidas maakera prügist puhtaks saada.

Loe uudist ja vaata videot siit: http://uudised.err.ee/index.php?06243330.

FOTOD: Teeme Ära konverents tõi kokku 45 riigi esindajad

2012-01-12

Täna algas Eestis Teeme Ära Maailmakoristus 2012 konverents, kus said kokku koristusaktsioonide eestvedajad 45-st erinevast riigist.

Loe lisa ning vaata fotosid siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-teeme-ara-konverents-toi-kokku-45-riigi-esindajad.d?id=63768426.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond sai esimese organisatsioonina vabatahtliku sõbra märgi

2012-01-12

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) andis välja esimese vabatahtliku sõbra märgi SA TÜK Lastefondile kui organisatsioonile, kes kaasab oma tegevusse vabatahtlikke läbimõeldult ning toetab, tunnustab ja väärtustab oma vabatahtlikke.

SA TÜK Lastefond läbis pilootorganisatsioonina taotlusprotsessi, mille käigus VTA eksperdid koos Lastefondi esindajatega vaatasid üle kvaliteedikriteeriumidest lähtuvalt hetkeseisu ning panid paika, mida ja kuidas võiks Lastefond täpsemalt teha, et oma organisatsioonis vabatahtlike kaasamist paremaks muuta. Kohtumiste, osalusvaatluse ja Lastefondi poolt väljatöötatud materjalide põhjal koostas VTA kokkuvõtte kvaliteedikriteeriumidele vastavusest ning märgi väljaandmise otsustas VTA nõukoda.

"Lastefond paistab juba kaugelt ühe latiseadjana vabatahtlike rakendamise taseme poolest," tunnustas VTA nõukoja esimees Jon Ender Lastefondi sihipärast tegevust oma organisatsiooni vabatahtlike kaasamise süsteemi ülesehitamisel.

Lastefondi vabatahtlike kaasamise põhimõtete ja vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta leiab rohkem infot Lastefondi kodulehelt (http://www.lastefond.ee/vabatahtlikule/).

VTA otsustas kasutusele vabatahtliku sõbra märgi, et aidata vabatahtlikuks soovijal ära tunda ja valida vabaühendus, kus vabatahtlike kaasamine ja juhtimine on professionaalsel tasemel.

Vabatahtliku sõbra kvaliteedimärk on kinnitus, et vabaühendus on läbi mõelnud koostöö vabatahtlikega, hoolib ja peab lugu vabatahtlikest ning püüab nende tegevust ühe paremini korraldada ja toetada.

Kvaliteedimärki annab välja VTA, kes tegeleb ka märgi kriteeriumite välja töötamise ja tutvustamisega. Kvaliteedikriteeriumid kinnitab ja märgi kasutusloa andmise üle otsustab VTA nõukoda. Märk antakse vabaühendusele kasutamiseks 2 aastaks.

Rohkem infot vabatahtliku sõbra märgi esialgsete kvaliteedikriteeriumite kohta leiab märki tutvustavast trükisest (http://issuu.com/vabatahtlikud/docs/vabatahtliku_s_bra_m_rk), mis valmis 2010.aastal. Trükise väljaandmist toetas Siseministeerium.

Teate koostas

Anna Gramberg
projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
anna(at)vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee/vta

Pärnu neiu töötab vabatahtlikuna Thbilisi lastekodus

2012-01-11

Eelmise aasta alguses tundis pärnakas Merike Erm ühtäkki soovi teha elus väike ekskurss: jätta mõneks ajaks argine palgatöö ja panna end proovile võõrsil vabatahtlikuna.

Loe tema kogemustest siit: http://www.parnupostimees.ee/698506/parnu-neiu-tootab-vabatahtlikuna-thbilisi-lastekodus/.

ANNA TEADA, kas võtad osa ülemaailmsetest koristustalgutest?

2012-01-11

Delfi Rahva hääl ootab aadressile rahvahaal.delfi.ee lugejate koristustalgute-teemalisi mõtteid.

Loe lisa siit: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/anna-teada-kas-votad-osa-ulemaailmsetest-koristustalgutest.d?id=63761428.

Partner Call for ADICE: European Corps of Volunteers for Solidarity

2012-01-11

Applicant Organization:

ADICE (Association for the Development of European and Civic Initiatives), France. www.adice.asso.fr

Title of the project:

European Corps of Volunteers for Solidarity

Field of activity of the project:

Development cooperation

Donor / Measure:

DG ECHO of the European Commission (Experimental Call for Proposal: EVHAC (European Voluntary Humanitarian Aid Corps), http://ec.europa.eu/echo/funding/opportunities/calls/proposals_evhac2012_pilot_projects_en.htm

Context of the project:

The Lisbon Treaty foresees the setting up of a European Voluntary Humanitarian Aid Corps with the objective "to establish framework for joint contributions from young Europeans to the humanitarian aid operations of the Union".
The final corps is expected to be established by 2014. In order to work on the legislative proposal, the DG ECHO has launched a first experimental call for proposal in June 2011: three projects have been selected and are under implementation.
A second experimental call for proposal has been launched and our organization ADICE will apply.

Objectives of the project:

To develop a structured and coherent framework of training and deployment of future volunteers at the European level, in order to ensure a good preparation of the volunteers, as well as the development of competences by the volunteers and by the local capacities during the projects.

Activities:

conception of a set of appropriate and specific modules of training for humanitarian volunteers, thanks to the experiences of the various partners
identification of hosting humanitarian projects in ECHO countries for future volunteers
selection and preparation of volunteers
deployment of volunteers on humanitarian projects in ECHO countries
evaluation of the volunteers by the volunteers and by the local communities

Target Groups:

young people qualified but not experienced
experienced young people and adults.

Target countries:

The volunteers will be deployed in ECHO countries (Sub-Saharan Africa, Latin America, Caribbean Islands, Middle-east, Asia)

Other Partners Involved:

In Via Köln, Germany.

Requirements for the partner organisation:

European NGO, experienced in the field of humanitarian aid and training of humanitarian volunteers, which has local projects and/or partners in ECHO countries.

Deadline to get in contact with us:

February 15th 2012.

Contact details:

Mathilde BAUWIN, project manager: mathilde.bauwin@adice.asso.fr

Eesti Loomakaitse Selts ja Maarja-Liis Ilus: Tulge heategevuskontserdile "Hea lugu ja hea tegu"

2012-01-11

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) ja Maarja-Liis Ilus kutsuvad teid 4. veebruaril kell 19.00 Nokia Kontserdimajas ELSi ajaloos esmakordselt toimuvale suurele heategevuskontserdile „Hea lugu ja hea tegu". Kontserdi tulust luuakse ELSi toetusfond vigastatud või muul viisil hättasattunud loomade abistamiseks.

Maarjaga koos astuvad üles Tõnis Mägi, Johansonid, Lenna, Robirohi, Chalice, Orelipoiss, Astrid Böning-Nõlvak, Olavi Kõrre, Liis Lemsalu, Liisi Koikson ja bänd, Ott Lepland ja Kärdla Laulupealinna koor. Kontserdi kunstiline juht on Astrid Böning-Nõlvak, lavakunstnik Mari Ann Ahas, patroon Maarja-Liis Ilus ja õhtujuht Märt Avandi. Kontserdi vahepaladeks näidatakse videoklippe, mis teavitavad inimesi loomakaitse valdkonna teemadest ja tutvustavad Eesti Loomakaitse Seltsi ning teisi loomi abistavate organisatsioonide tegevust. Kutsume inimesi üles märkama loomi meie ümber, et ennetada hulkuvate ja vigastatud loomade arvu kasvu ja nende sattumist varjupaikadesse. Aidates loomi, kasvatame sealjuures inimeste teadlikkust ja loome koos ühiskonnas positiivseid muudatusi.

Meil on hea meel, et esmakordselt saame annetajatele ka midagi head ja kvaliteetset vastu pakkuda - kontserdikülastaja saab unustamatu muusikaelamuse - hea loo.

Kontserdi piletid on müügil üle Eesti Piletilevi müügipunktides ja Ticketpros.

Jagage uudist kolleegide, sõprade ja tuttavate vahel, ostke pilet juba täna ja tulge kontserdile. Sellega teete suure heateo loomadele!

Heategevuskontserdi reklaamklipp

Heategevuskontserdi koduleht

Leidke meid ka Facebookist!

Kohtume 4. veebruaril Nokia Kontserdimajas!

Loomasõbralikult
Tania Selart
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige
Heategevuskontserdi "Hea lugu ja hea tegu" üldkoordinaator

Vahur Mäe: Asi iseenesest ehk mõni mõte vabast tahtest

2012-01-10

Kas tõepoolest panustavad Eestis kodanikud ja organisatsioonid vabatahtlikku töösse kordi vähem kui Lääne-Euroopas? Vahur Mäe Pärnu linnavolikogust räägib vabatahtliku tegevuse seisust Pärnus ja Pärnumaal.

Loe artiklit siit: http://www.parnupostimees.ee/697204/vahur-mae-asi-iseenesest-ehk-moni-mote-vabast-tahtest/.

Gümnaasiumilõpetajaid oodatakse abipolitseinikeks

2012-01-10

Lääne prefektuuri haldusala koolides õppivatele abiturientidele tutvustatakse abipolitseinikuks saamise ja olemise võimalusi.

Loe uudist siit: http://www.parnupostimees.ee/696284/gumnaasiumilopetajaid-oodatakse-abipolitseinikeks/.

Virtuaalsesse verekeskusse saavad nüüd siseneda kõik vereloovutajad

2012-01-10

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse teatel saavad nüüd ka Eesti eri paikades doonoripäevadel käivad doonorid enne vereloovutusele tulekut aja kokkuhoiuks täita küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta e-Doonoris. Seda tuleks teha hiljemalt doonoripäevale eelneval päeval.

Loe lähemalt siit: http://online.le.ee/2012/01/10/virtuaalsesse-verekeskusse-saavad-nuud-siseneda-koik-vereloovutajad/.

Teeme Ära Maailmakoristuse konverents toob Tallinna 45 riigi esindajad

2012-01-10

Sellel nädalal, 13.-15. jaanuaril, toimub Eestis Teeme Ära Maailmakoristus 2012 konverents, kus saavad kokku koristusaktsioonide eestvedajad 45-st erinevast riigist. Konverentsi käigus korraldatakse töötubasid, presentatsioone ning mõttevahetusi, mis aitavad valmistuda eelseisvateks rahvusvahelisteks prügikoristustalguteks.

Maailmakoristus 2012 konverentsi muudab eriliseks osalejate ühine eesmärk ning reaalsed kogemused, mida omavahel jagatakse. Töötubades võetakse eraldi fookusesse talgute korraldamise etapid: meeskonna töö organiseerimine, kampaania ja kommunikatsioon, prügi kaardistamine ja IT-lahendused, logistika, partnerid ja finantseerimine, vabatahtlike kaasamine, jäätmekäitlus ning strateegia pikemas perspektiivis. Üheskoos arutatakse läbi probleemid, millega prügikoristustalgute organiseerimisel kokku võib puutuda, ning nende potentsiaalsed lahendused. Konverentsi külalistele korraldatakse ekskursioon Eestimaa loodusesse, kus toimub ka Skype'i peaarhitekti, Ahti Heinla poolt välja töötatud prügikaardistamise tarkvara testimine.

Teeme Ära liikumisega on tänaseks kaasa tulnud 85 erinevat riiki ja lisaks sellel aastal toimuvatele ühistele koristustalgutele arutatakse konverentsil ka liikumise pikemaajalisi eesmärke ning tulevikuvisiooni. "Koristustalgute kaudu vahetu probleemi leevendamine ja inimeste üldise teadlikkuse tõstmine on ainult esimene samm - selleks et inimesed õpiks oma elu korraldama nii, et jäätmeid üldse ei tekiks, on vaja radikaalset mõtteviisi muutust ning ümberkorraldusi paljudes eluvaldkondades," ütles liikumise üks algatajatest Rainer Nõlvak, lisades, et "Siin on suur roll kogukondadel ning eraettevõtetel, kelle võimuses on hakata selles suunas tegutsema kohe." Oma nägemust jagab konverentsil teiste hulgas ka rahvusvahelise liikumise "Zero Waste" esindaja Joan Marc Simon, kes räägib teemal "Prügivaba ühiskond" ehk jäätmevaba maailma loomise võimalikkus ja selleni viivad sammud.

Teeme Ära Maailmakoristus 2012 arenguid ja konverentsi tutvustav pressikonverents toimub Radisson Blu Olümpia Hotelli konverentsikeskuses, Omega saalis, 12. jaanuaril kell 15.00-16.00. Oma riigis toimuvatest arengutest räägivad erinevate riikide eestvedajad ning ülevaate saab sellest, kui kaugele ollakse täna jõudnud ülemaailmsete prügikoristustalgute ettevalmistustega.

Rohkem infot Teeme Ära Maailmakoristus 2012 aktsiooni ning konverentsi kohta leiab eestikeelselt veebilehelt www.teemeara.ee ning liikumise rahvusvaheliselt lehelt www.letsdoitworld.org.

Konverentsi toimumisele panid toetava õla alla EAS, Avatud Eesti Fond, Rezidor Hotelligrupp ja Carlson, Skype, Estonian Air, Rimi Baltic, Kalev, Elion, Tahe Kayaks ja Hagar.

Lisainfo:

Tiina Urm
Communications & PR
World Cleanup 2012
gsm: +372 5300 0515
e-mail: tiina@letsdoitworld.org
skype: twistedtiina

Eesti Noorte Foorum 2012: Ideest sünnib muutus

2012-01-10

Elu on tavapäraselt lihtne ja mugav. Istud soojas kodus õhtuti ja päeval käid ennast harimas. Kõik on justkui nii hea, et ei tahakski midagi muuta. Samas on ümberringi terve hunnik asju, mis pidevalt häirivad ning rahus ei lase olla. Kas õige tegutsemine ongi lihtsalt kõrval seista ja pealt vaadata või tuleks ise midagi ette võtta?

27. jaanuaril toimub aasta suurim noortekonverents nimega Eesti Noorte Foorum. Juba neljanda foorumi peateemaks on „Ideest sünnib muutus". Üritus leiab aset Tallinna Tehnikaülikoolis algusega kell 10:00. Kohale on oodatud 500 noort üle Eesti erinevatest koolidest ja ülikoolidest.

Paneeldiskussioonis astuvad ülesse sel aastal Juhan Parts, Maris Ojamuru, Terje Kross, Martin Noorkõiv ja Erik Allak, et arutada Eesti praeguste probleemide üle ning näidata noortele suunda, kuidas nad saaksid neid läbi ettevõtluse enda heaks rakendada jaoma tegevusega Eesti riiki maailmas konkurentsivõimelisemaks muuta.

Üritust modereerib Marko Siller, kes on aastaid tegelenud Eestis vastutustundliku ettevõtluse arendamisega, turismi turundamisega internetis ning koolitajana.

Ettevõtetest astuvad ülesse sellised nimed nagu Siemens, PKC Eesti, Tallink, Heateo Sihtasutus ja teised. Lisaks veel teisi etteasteid ning peaesineja välismaalt.

Ürituse jooksul pakutakse ka maitsvat lõunasööki ning toimuvad kohvipausid, mille jooksul on hea võimalus teha uusi tutvusi ja leida mõttekaaslasi.

Vaata täpsemat infot: www.aiesec.ee/foorum.

Madis Välja
Vice-president Communications
AIESEC in Estonia | MTÜ AIESEC Eesti
E-mail: madis.valja@aiesec.net | madis.valja@gmail.com
Phone: (+372) 58 03 1144 | Skype: madis.valja

Keelekümblus ja integratsioon piparkoogiralli kaudu

2012-01-09

MTÜ SEB Heategevusfond eestvedamisel jõudis ringsõit Piparkoogiralli vana kalendri jõulupühade ajaks Ida-Virumaale, kus toimunud finaalürituse raames küpsetati Narvas ja Sillamäel koos turvakodus viibivate lastega.

Fondi eestvedamisel käisid vabatahtlikud täiskasvanud juba viiendat aastat külas laste turvakodudes üle Eesti, et üheskoos jõuluajal piparkooke meisterdada; koos küpsetati piparkooke Harjumaal ja Tallinna mitmetes laste turvakodudes, Ida-Virumaal ja Pärnus.

Narvas ja Sillamäel on seltsiks SEB Heategevusfondi toetuseks loodud Klubi vabatahtlikud, kes tegid meeleolukal piparkoogirallil koos lastega põlled jahuseks, suu magusaks, maja piparkoogilõhnaliseks ja laste meeled rõõmsaks.

Mittetulundusühingu SEB Heategevusfond tegevjuht Triin Lumi selgitas ringsõidu eesmärki: „Turvakodus peatuvad lapsed vajavad oma kõrvale täiskasvanuid, kellega koos huvitavaid asju ette võtta - kvaliteetaeg lapsega on kindlasti üks käitumisprobleeme ennetavatest teguritest ning aitab toetada laste arengut ja toimetulekut tulevases elus. Koos tehakse kõike seda, mis tavaperes elavatele lastele on loomulik osa lapsepõlvest - ja seda mitte vaid heategevuse "kõrghooajal" jõulukuul, vaid aasta ringi."

Vabatahtlik Silja Narusk jagas kogetud emotsioone: „Ma ei tea, mis tunne see on, kui jõulud mööduvad kohas, kus sa ei saa mitte kedagi kutsuda oma emaks või isaks. Aga nüüd tean ma seda, et mis tunne on proovida Narva ja Sillamäe turvakodude lastele pühade aeg veidikene rõõmsamaks ja piparkoogilõhnalisemaks muuta. Ma loodan, et vähemalt paariks tunniks oli laste ainuke mure see, kuidas teha maailma kõige ilusamad ja kõige suurema glasuurikihiga piparkoogid."

Liis Narusk lisas õe mõtetele: „Paljud väikesed tegid piparkooke esimest korda elus, aga nad olid uskumatult agarad õppima. Olenemata sellest, et mina ei oska vene keelt ja nemad ei osanud eesti keelt, ei tekkinud meil omavahelises suhtluses kordagi arusaamatusi. Nad olid avatud, siirad ja õpihimulised. See, et laua peal peab olema taigna rullimiseks just täpselt parajas koguses jahu ja et piparkoogivormi teravama servaga on kergem piparkooke taignast välja vormida, sai selgeks imekiirelt. Ka kõige pisemad meisterdajad said taigna laua peale lapikuks - lihvisime nende rullimistehnikat vahepeal taignarullist nelja käega kinni hoides. Lisaks oskan mina nüüd laste juhendamise järgi kümnete kaupa vabas vormis hiiglasuuri päikeseid ja südameid taignast välja lõigata ning öelda vene keeles "дырка" (auk) ja "тесто" (tainas). Sain teada, et sellist sõna nagu "piparkook" pole vene keeles olemas ja kui ma pakkusin, et see võiks olla ju "перецныи печенье" (piparküpsis), arvasid lapsed suure naeru saatel, et ma olen vist väheke imelik. Tõeline keelekümblus ja integratsioon piparkoogiralli kaudu!"

Vabatahtlik Ringa Lek jagas kogetud emotsioone: "Lisaks lastele rõõmu pakkumisele on mul vabatahtlikuna ka suur rahulolu hinges ühitegevustest!" ning Ringa 7-aastane poeg Robin, kes on kogenud piparkoogirallitaja, lisas: "Tore on omaealiste lastega koos toimetada ning väiksemaid, kes esmakordselt küpsetavad, saan aidata ja õpetada ka!"

Lisaks tegid piparkoogiralli raames lapsed klaasikunstnik Mari-Liis Makus juhendamisel kauneid kunstiteoseid - kaelaehteid ja muud kingipakki sobivat.

MTÜ SEB Heategevusfond on loodud vanemliku hoolitsuseta laste heaks, et toetada nende arengut ja toimetulekut. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turvakodudes peatuvate laste toetuseks, toetab kasuperede nõustamist, annab välja stipendiume ja koordineerib Mentor-programmi.

Lisateave:

Triin Lumi
MTÜ SEB Heategevusfondi tegevjuht
Telefon: 51 67 369
E-post: info@heategevusfond.ee
www.heategevusfond.ee

Seletuskiri: miks Wikipedia Eesti riigi kohtusse kaebas

2012-01-09

Vabatahtlikku tööd tuleb toetada, mitte takistada, kirjutab Raul Veede ERRi uudisteportaalis ning selgitab, miks Wikipedia Eesti riigi kohtusse kaebas.

Loe artiklit siit: http://www.uudised.err.ee/index.php?06242952.

Telli koolitus VTA-st!

2012-01-09

Kas olete mõelnud vabatahtlike kaasamise peale, kes toovad teie organisatiooni uusi ideid ja vajalikke abikäsi, kuid pole veel suutnud pihta hakata?
Kas olete vabatahtlikke otsinud, kuid pole suutnud sobivaid inimesi leida?
Kas olete vabatahtlikke juba kaasanud, kuid tunnete, et oleks hea oma vabatahtlike tegevus paremini läbi mõelda?
Kas teil on ideed otsa saanud, kuidas oma vabatahtlikke motiveerida ja tunnustada?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) pakub ühe- ja kahepäevaseid vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitusi.

Võta meiega ühendust, täpsustame teie vajadused ning lepime sobivatel teemadel koolituse kokku!

Koolituste teemad ja muu täpsema info leiate VTA kodulehelt.

2011. aastal tellisid VTA-lt koolitusi:

Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing (nõukoja liikmete koolitus)
Järvamaa Vabatahtlike Keskus (vabatahtlike juhendajate koolitus)
Läänemaa Vabatahtlike Keskus (võrgustiku liikmete ja talgujuhtide koolitused)
Siseministeerium (ettevõtete ja avaliku sektori vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi osalejate koolitused)
Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut (kampaania „Erinevus rikastab" organisatsioonide koolitus)
Tartu Rahvaülikool (avatud koolitus vabatahtlikele ja vabatahtlike juhendajatele)

Lisaks viis VTA 2011. aasta kevadel läbi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta koolituspäevad igas Eesti maakonnas ning korraldas 2011. aasta novembris esimese vabatahtlike juhendajate kogemuste jagamise koolituse.

Rohkem infot:

info(at)vabatahtlikud.ee
tel. 742 0341, 506 4729
www.vabatahtlikud.ee/vta

Rainer Nõlvak tahab 300 miljonit inimest prügi koristama haarata

2012-01-08

Ühine prügikoristamine kogub populaarsust. 13. jaanuaril saabuvad Tallinnasse 83 riigi prügikoristajad, et algatada World Cleanup 2012 ehk maailma senini suurim prügikoristusaktsioon.

Loe kogu uudist siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rainer-nolvak-tahab-300-miljonit-inimest-prugi-koristama-haarata.d?id=63742880.

Vabatahtlik tegevus kui tugi

2012-01-07

Ada Nõmmküla sõnul muudavad vabatahtlikud oma väikeste ja suurte heategudega maailma, kuid veelgi olulisem on, et läbi selle muutub ka inimese enda maailm.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/imavere/elu/vabatahtlik-tegevus-kui-tugi.d?id=63736256.

Puruvaesele maale noaga appi

2012-01-07

Kui tippkirurg Jüri Teras endasse vaatab, ei mõista ta ise ka päris täpselt, mis teda puhkuse ajast tööle kisub - ja seda veel Gambiasse, Musta Mandri riiki, kus ei leidu ainsatki kohalikku ametivenda.

Loe edasi siit: http://www.tarbija24.ee/693148/puruvaesele-maale-noaga-appi/.

Kandideeri GLEN Eesti vabatahtlikuks arengumaades

2012-01-07

GLEN Eesti programm saadab 2012. aastal kolmeks kuuks laia maailma viis vabatahtlikku osalema arengukoostöö projektides Keenias, Etioopias, Gruusias, Ukrainas ja Tais. Projektidesse kandideerimine on avatud kõigile 21-30aastastele inglise keelt valdavatele ja maailmaharidusest huvituvatele noortele. Hea vene keele oskus tuleb mitmetesse projektidesse kandideerimisel kasuks.

GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis.

2012. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse Kibera slummi Amani Kibera organisatsiooni noori tüdrukuid nõustama, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Gruusiasse Shota Rustaveli Riikliku Ülikooli turismi teaduskonda õppekava koostama, Ukrainasse Lvivi linna unikaalset kultuuripärandit dokumenteerima ning Taisse meremustlaste kogukonnakeskusesse inglise keelt ja keskkonnateadlikkust õpetama.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Piret Hirve sõnul aitab arengumaades projektides töötamine kaasa Eesti noorte teadlikkuse tõusule arengumaade probleemidest. „Vabatahtlikuna töötamine annab noorele võimaluse praktilise kogemuse pinnalt selgitada Eesti üldsusele arenguprobleemide keerukust," ütles Piret Hirv.

GLEN Eesti on osa üleeuroopalisest GLEN võrgustikust, mis on Saksa organisatsiooni ASA ja mitmete uute Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikuühenduste ühisprojekt. GLEN projekti eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust arenguprobleemidest vaesemates riikides ning toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel.

Projekti koordineerib Eestis Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastuseks on esitatud projekt Eesti Välisministeeriumile.

GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 5. veebruarini.
Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.net/glen.

Lisainfo:

Piret Hirv
MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud
glen@terveilm.net
6 270 191

Gea Lepik: Vabatahtlik tegevus avab uusi uksi

2012-01-07

Ühe Domus Dorpatensise korraldatud projekti lõpuüritusel tabas Gea Lepik end mõtlemast, kuivõrd vedanud tal on, et on saanud olla osa organisatsioonist, mis on toonud kokku Lõuna-Eesti ärksaimad noored ja andnud neile võimaluse areneda.

"Mäletan, kuidas kõndisin kella kahe paiku öösel vihmas kodu poole ja mõtlesin, miks ma seda ometi teen? Miks ma ei maga kodus või ei ole sõpradega väljas?" meenutab Gea nüüd seda eelmisesse suvesse jäänud õhtut.

Selle asemel panustas Gea, toona vaevalt 20-aastane juuratudeng, hoopis vabatahtlikuna Domus Dorpatensise tegemistesse, aidates läbi viia projekti "Noored liidrid". Nüüd teab ta juba väga hästi, et suuremate projektidega võib ka vabatahtliku tegevuse puhul tekkida tunne, nagu käiksid tegelikult pooleteise kohaga tööl.

"Aga ülihea tunne oli, läksin koju ja naeratasin terve tee, sest tundsin, et teen nii ägedat asja. Mul on selliseid enesega ülima rahuolu hetki olnud teisigi, aga seda õhtut mäletan eriti eredalt," meenutab Gea südamlikult sooja häälega. "Igalt poolt tuli nii palju positiivseid emotsioone, kogu seltskond oli noor ja tahtmist täis. Tundsin sedavõrd kindlalt, et see on VÄÄRT tegevus, millega Domuses tegeleme."

Domuses tegeletakse kodanikuühiskonda toetavate ürituste korraldamise ja konkreetsete ühiskondlikke probleeme lahendavate projektidega. Igapäevaselt tegutseb seal umbes kümme projektimeeskonda eri valdkondades, alustades ürituste sarjadest ja telesaadetest kuni valdkonnanädalate ja sotsiaalsete ettevõteteni. Kõike seda aitavad organiseerida vabatahtlikud. Kogu aasta vältel toimuvad koolitused, aruteluõhtud ja sotsiaalsed üritused vabatahtlikele ning erinevad töisemad üritused.

Gea sööstis Domuse vabatahtlikuks saades kohe töösse. Juba tema esimene projektitaotlus sai täisrahastuse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuselt ning noorte osaluse suurendamine kohaliku tasandi otsustusprotsessides võis alata.

Projekti sihtrühmas olid Tartu kooliõpilased, kellele korraldati seminarisari, mis lõppes konverentsiga. Eesmärk oli suurendada noorte ja linnavalitsuse omavahelist infovahetust ning suhtlemist, et ka noored saaksid ühiskonnas kaasa rääkida ning kodukohas midagi muuta, kas siis üksikisikuna või mõne organisatsiooni kaudu.

Üks asi viib aga teiseni ning nii kasvaski Gea esimesest projektist kohe välja uus ja suurem projekt, mis kestis terve aasta. Selle projekti raames asutati viide Tartumaa valda noorte volikogu. Aasta jooksul koolitati noori ja anti neile baasteadmised volikogu tööst, igas vallas olid neile abiks ka mentorid.

"Päris keeruline oli hallata noori viies vallas, kui kokku on inimesi 50 ringis ja lisaks veel viis mentorit - selline haldustegevus oli üsna keerukas, aga toimis," meenutab Gea.

Juba projekti kirjutamine koostöös viie omavalitsusega oli paras sotsiaalne väljakutse, mis nõudis suhtlemist ja läbirääkimist paljude erinevate osapooltega. Gea on selle kogemusega väga rahul ja hindab kõrgelt, kui palju selline tegevus just tema enda isikuomadusi arendab. "Sain suhelda väga erinevate inimestega, alustades kooliõpilastest ja lõpetades vallavanemate, muusikute, teadlaste, telekanalite esindajate ja sponsoritega," loetleb Gea innustunult. See andis talle teadmise, et igale inimgrupile tuleb läheneda erinevalt ja andis kogemusi erinevates olukordades toimetulekuks.

Muidugi tunnistab Gea, et nii suurt projekti tehes lööb ühel hetkel maailm üle pea kokku. Näiteks, kui selgub, et eelarves napib raha; tundub, et asjad käivad üle jõu; oleks vaja suuremat meeskonda, rohkem aega ja vähem probleeme.

"Need ei ole negatiivsed kogemused, pigem raskemad hetked. Keegi ei sunni ju kedagi. Isegi, kui ilmnevad raskused, oled need endale vabatahtlikult võtnud ja saab hakkama küll," ei lase Gea end kõigutada. "Kui ise vastutad, ei saa asju ka ülejala teha."

Tuleb tunnistada tõsiasja - Gea on vabatahtlikust tegevusest vaimustuses ja soovitab seda kõigile. Eriti aga just keskkoolinoortele. Miks? Sest vabatahtlik tegevus võib avada väga palju erinevaid võimalusi. Leiab uusi tuttavaid, saab uusi kogemusi ja tekivad uued koostöövõimalused.

"Saad ise midagi algatada ja teha just seda, mida tahad," ütleb Gea, kelle jaoks on võtmeküsimus endale sobiva organisatsiooni leidmine. "See, kuidas organisatsioon inimesega sobib, mõjutab kogemust väga palju. Domuses mulle lihtsalt istub - ma ei kujuta ette, et võiksin siit ära minna! Ma ei tee seda kui vabatahtlikku tegevust vabatahtliku tegevuse pärast. Olen leidnud Domuses selle koha, mida tahaksin toetada."

Gea Lepik (21)

• Vabatahtlik alates 2009. aastast
• Töötab juristina ja õpib magistrantuuris
• Tegutseb vabatahtlikuna Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuses Domus Dorpatensis
• Hobid on väitlemine, enesearendamine ja kultuuriürituste külastamine

Miks olla vabatahtlik?

Vabatahtlik tegevus on igaühe võimalus muuta maailma kas või natukenegi paremaks ja saada sealjuures väärtuslikke teadmisi, kogemusi ja tutvusi kogu eluks.
Kogemused ja võimalused, mis vabatahtliku tegevusega kaasnevad, avardavad nii maailmapilti kui ka sind ennast isiksusena.

Organisatsioon
Domus Dorpatensis

Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, Tartu 51003
Tel 733 1345
E-post dorpatensis@dorpatensis.ee
www.dorpatensis.ee
Domus Dorpatensis on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, mille eesmärk on leida häid ideid, neid tutvustada, levitada ning teoks teha.
Domuse ühiskondlik tegevus jaguneb kaheks:
• üritused, sarjad, konverentsid;
• konkreetset ühiskondlikku probleemi lahendavad projektid.
Domus soovib panna aluse jätkusuutlikele sotsiaalsetele ettevõtetele ja võrgustikele, mis jätkaksid ühiskonna teenimist ka pärast Domusest väljakasvamist.
Vabatahtliku roll Domuses on arendada iseennast ning seeläbi anda panus väärt ettevõtmistesse, mis samm-sammult maailma paremaks muudavad. Vabatahtlikke värvatakse kaks korda aastas, septembris ja aprillis (kandideerida võib ka muul ajal). Vabatahtlikeks ootadakse eelkõige inimesi, kel on varasemast ajast kogemusi noorteorganisatsioonides tegutsemisel. Samas on oodatud kandideerima ka kõik teised teotahtelised ja aktiivsed noored.

Lugu on pärit regionaalministri tellimusel valminud raamatust „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" (toimetanud Liis Kängsepp). Raamatut esitleti 22. novembril Tallinnas Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Raamatuga saab tutvuda keskraamatukogude laenutuspunktides üle Eesti, samuti saadeti raamat enam kui 200-le gümnaasiumile üle Eesti. Raamatut saab lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Vaata lisa www.siseministeerium.ee/evta2011.

Video: argipäev koaalade haiglas Austraalias

2012-01-06

Austraalias Uus-Lõuna-Walesi osariigis on suuresti vabatahtlike jõul tegutsev koaalade haigla, mis loodi selles, et päästa loomi väljasuremise eest.

Loe uudist ning vaata Reutersi videot siit: http://www.postimees.ee/693534/video-argipaev-koaalade-haiglas-austraalias/.

FOTOD: Usin kodanik hoolitseb kõigi heaolu eest

2012-01-05

Delfi Rahva hääl vahendab pilte sellest, kuidas ootamatu lumesaju järel üks usin kodanik omaalgatuslikult kõnniteid lumest puhastama asus.

Vaata pilte ja loe lähemalt siit: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-usin-kodanik-hoolitseb-koigi-heaolu-eest.d?id=63738820.

Jaanuaris hakkan vabatahtlikuks!

2012-01-05

Äsja lõppenud 2011. aasta oli Eestis kirju nagu Tallinna autobussikoondise uued rahvusmustris bussid: kultuuripealinna-aasta, metsa-aasta, rahvusvaheline keemia aasta, teadusaasta... Seda põnevat rida täiendab ka regionaalministri koordineeritud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.

Loe kogu artiklit siit: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=45957.

RMK ja ELF korraldavad looduskaitsetalguid

2012-01-05

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib tänavu koos Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) läbi kakskümmend talgureisi, kus tehakse looduskaitselisi töid, pakutakse vabatahtlikele aktiivset puhkust ning tutvustatakse ohustatud alasid ja liike.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul pani RMK üle kümne aasta ELF-i eestvedamisel toimunud talguürituste korraldamisele õla alla selleks, et propageerida vabatahtlikku tööd ja edendada loodusharidust. "Hoolimata ELFi pikast kogemusest on vabatahtliku töö olulisus Eestis alles kujunemas ja ühistalgutega saame näidata, et looduskaitse ja ohustatud alade eest hoolitsemine on meie kõigi ühine asi," rääkis Kallas ning lisas, et kevadest sügiseni toimuvatele talgureisidele oodatakse igas vanuses inimesi, sest teadmised, kuidas looduses käituda, ei jookse kellelgi mööda külge maha.

Meie metsades kasvab ja elab hinnanguliselt üle 20 000 liigi elusorganisme ning nende püsimajäämine on inimtegevusega otseselt seotud.

Aastate jooksul on ELF-i korraldatud ligi 300-l talguüritusel osalenud üle 4500 vabatahtliku, kes on teinud rohkem kui 40 000 tundi tööd. ELFi juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul on talgute mõte laiem, kui ainult töö tegemine. "Kogemus on tõestanud, et suvine talgutegu toob talvise hingerahu. See tuleb teadmisest, et looduse heaks on midagi oma kätega tehtud, samuti värskes õhus veedetud ajast, peale tööd ühiselt ettevõetud matkast kohalikul kaitsealal ning tutvumisest sealse looduse ja kogukonna tegemistega," ütles Jüri-Ott Salm.

Täpsem info talgukohtade ja registreerimise kohta avaldatakse kevadel ELFi talgute lehel www.talgud.ee.

ELF korraldab looduskaitselisi talgureise juba üle kümne aasta. Üheksakümnendate lõpul Suurbritannia partneri toel käivitatud talgureisid võeti Eestis kiiresti omaks ning populaarsus on aasta-aastalt üha kasvanud. 2011. aasta jooksul toimus ELFi korraldusel 40 talgureisi, millel osales kokku üle 500 vabatahtliku, kes panustasid looduse heaks üle 6000 tunni tööd.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:

Kristjan Tõnisson
RMK looduskaitse peaspetsialist
Telefon 676 728, 5691 8782
e-post kristjan.tonisson@rmk.ee
www.rmk.ee

Tarmo Tüür
ELFi juhatuse liige
Telefon 5341 1020
e-post tarmo@elfond.ee
www.elfond.ee

Heategevus Iisaku lasteaias

2012-01-04

9. detsembril külastasid Iisaku lasteaeda toredad naised - Raija Hirvensalo ja Ann-Mari Skogberg Soomest ning Kaja Teder Eestist. Need kolm naist on võtnud endale südameasjaks tegeleda vabatahtliku heategevusega mitmetes erinevates lasteaedades, koolides, lastekodudes ning vanadekodudes.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/iisaku/haridus/heategevus-lasteaias.d?id=63723464.

Rauno Avel – aasta vabatahtlik 2011

2012-01-04

Iisaku Noortekeskuse juht Lii Roosa räägib Iisaku valla ajalehe Meie Keskel detsembrinumbris aasta vabatahtlik 2011 Rauno Avelist ning sellest, kuidas noormehe tunnustuse kandidaadiks esitas.

Loe artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/iisaku/elu/rauno-avel-aasta-vabatahtlik-2011.d?id=63724182.

Mehed päästsid Käsmus uppumisohtu sattunud kaluri

2012-01-01

Lääne-Virumaal Käsmus elav Käsmu Vabatahtliku Merepääste liige ja Võsu komando päästja Robert Aasa päästis koos teise Käsmu mehega aasta esimesel päeval merel paadiga ümber läinud keskealise rannakaluri uppumissurmast.

Häirekeskus sai paadiõnnetuse kohta hädaabikõne kell 10.25, sündmuskohale saadeti Võsu päästekomando koos paadiga. Päästjate kohale saabudes selgus, et juhuslikult sündmuskohal olnud Käsmu vabatahtliku merepäästeühingu liige ja Võsu komando päästja Robert Aasa oli koos teise Käsmu mehega uppuja juba päästnud ja kaldale toimetanud.

"Käin hommikuti ujumas ja kuulsin kaluri paati sõitmas. Mingi hetk sel mootor enam ei töötanud ja siis märkasin umbes 200 meetri kaugusel kaldast inimest vees paadist kaugenemas," rääkis Aasa.

Talisupleja Aasa jooksis appikarjete peale Käsmu muulilt uppujale mööda randa vastu ning enda sõnul kaalus korraks ka ujudes uppuvat meest päästa. "Iseennast oleksin küll 200 meetrit sinna ja samapalju tagasi transportinud, kuid uppujaga koos poleks ma kaldale suutnud tulla. Nii rahmeldasin kaks kaldal olevat paati läbi, kuid nendega ei saanud merele minna, kolmanda paadiga läks õnneks ja sain ka aerude omanikuga kiirelt ühendust, koos läksime uppujale vastu," kirjeldas Aasa.

Aasa kiitis Soomes saadud koolitust, mis aitas teha õigeid otsuseid.

Keskealist meest kipakasse aerupaati elupäästjad aga tõmmata ei saanud, mistõttu hoidsid Aasa ja samuti appi tõtanud Käsmu elanik uppujat paadi juures pinnal, aerutasid kaldale ja viisid mehe tuppa sooja.

Aasa sõnul oli kalur alguses justkui rahulikult ujunud, kuid ühel hetkel oli külm vesi tal tõenäoliselt hinge kinni tõmmanud. Kohale saabunud Võsu päästjad tõid merele hulpinud kaluripaadi kaldale ning aitasid külmas vees viibinud kaluri kiirabiautosse, millega ta haiglasse toimetati.

Aasa hinnangul oli uppuja elu ja surm vaid minutite küsimus. Selliste õnnetuste ennetamiseks teab ta häid soovitusi: "Pange päästevest selga või ärge minge üksi paati."

Hea südamega naised said tänulille

2011-12-30

Kuna peagi lõppev aasta on nimetatud Euroopa vabatahtlike aastaks, väärtustas heategevusorganisatsioon Shalom detsembris viimast korda vabatahtlike tööd ja kinkis kahele Pärnumaa vabatahtlikule tänulille. Lille pälvisid Terje Kaldvee ja Kersti Kullimaa.

Loe edasi siit: http://www.parnupostimees.ee/685988/hea-sudamega-naised-said-tanulille/.

Külaedendajad kaasavad vabatahtlikke

2011-12-30

Piirkonna seltsielu eestvedajate koolitusel Halliste rahvamajas oli arutlusteemaks vabatahtlike kaasamine mittetulundusühingute tegevusse. Suurimat potentsiaali nähti noortes.

„Koristustalgutele ja muudele organiseeritud üritustele tulevad enamasti ikka ühed ja samad inimesed," tõdes koolitusel osalenud MTÜ Halliste Elu Arengu Selts liige Pille Kommer. „Tuleks võib-olla oskuslikumalt oma tegemisi reklaamida," arvas ta. Koolitust juhtinud Jaanika Toome Viljandi Vabatahtlike Keskusest ja Katrin Reimo Viljandi maavalitsusest soovitasid teha selgitustööd eriti noorte seas, kes tihti on kõrvale jäänud. Pille Kommeri arvates sobiksid vabatahtlikeks mitte ainult gümnaasiumi-, vaid isegi põhikooliõpilased. Esimese võimalusena neid rakendada nägi ta vastlapäeva korraldamisel.

MTÜ Rimmu Külaseltsi Rimmo juhatuse liikme Sigrid Rubeni hinnangul on rimmulased üsna altid külaseltsi ettevõtmistega kaasa tulema. „Külaselts hoiab keskust korras, et rahvas koos püsiks. Kuigi meie plaanid tekivad mõnikord järsku, siis meilime ja helistame - kes saab, see tuleb."

Vabatahtlike kaasamisel on Rubeni arvates tähtis ettevõtmistes töö ja meelelahutuse ühendamine. „Maikuus korraldatud heakorratalgutel järgnes tööle ja kehakinnitusele õhtul tants, asi õnnestus," tõi ta näiteks. Järgmisena on küla vabatahtlikud Rimmuski oodatud talvel vastlapäeva organiseerima.

„Jäin osavõtuga Halliste koolitusest täiesti rahule, see oli aktiivsem kui nädal varem Karksi vallas," lausus koolitaja Jaanika Toome kokkuvõtteks.

Vabatahtlikud kohtusid laadal Abjas

2011-12-30

Vabatahtlike laat detsembrikuu alguses Abja kultuurimajas viis kokku Lõuna-Viljandimaal tegutsevad noored vabatahtlikud ja neid vajavad ühendused. Jagati vastastikust huvi pakkuvat teavet. Üheskoos valmistati jõulukaarte ja kaunistati piparkooke, millega soovitakse pakkuda jõulurõõmu piirkonna eakatele ja haigetele.

Sissejuhatavalt tutvustas võimalusi tegutsemiseks vabatahtlikuna ligi kolmekümnele laadal osalejale Abja, Karksi ja Tarvastu vallast Viljandimaa Vabatahtlike Keskuse (VIVAK) projektijuht Jaanika Toome. Üksikasjalikumat infot võimalustest tegutsemiseks vabatahtlikuna Viljandimaal ja kaugemal soovitas ta vaadata VIVAK kodulehelt www.vivak.ee.

Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Janne Järvelt kutsus vabatahtlikke kaasa lööma 20. aprillil Mulgi konverentsil ja aprillil 9. juunil 2012 Tõrva linnamäel toimuva teise mulkide laulu- ja tantsupeo korraldustoimkonnas. Oodatakse seitset vabatahtlikku tehnilisse, viit kunstilisse ja kolme reklaami ning turunduse meeskonda. Huvilistel tuleks ühendust võtta aadressil instituut@mulgikultuur.ee , tel 5042 219 või 433 5206.

Viljandimaa Vaimse Tervise Ühingu „Kummel" juhataja Ants Mändmets (ants.mandmets.001@mail.ee, tel 5613 4187) julgustas oskajaid vabatahtlikke osalema ühingu juures vaimupuudega inimeste käelise jm huvialategevuse juhendajatena.

Rimmu külaselts „Rimmo" (rimmo.kylaselts@gmail.com, tel 5070 920) ootab vabatahtlikke appi 25. veebruariks kavandatud vastlapäeva korraldamisele alates kuulutuse kujundamisest arvutis kuni vastlapäeval võistluste korraldamise, hernesupi keetmise ja vastlakuklite valmistamiseni.

Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts (raamatukogu@tarvastu.ee , tel 4366 262 või 5668 2230) pakub vabatahtlikele tegevust 15. mail 2012 Mustlas toimuva käsitöölaada korraldamisel.

Võimalusi ja tingimusi pääsemaks vabatahtlikuna välismaale tutvustasid laadal Abjas noored Saksamaalt, Poolast ja Ungarist, kes tegutsevad Viljandimaal VIVAK ja EstYes vahendusel.

Anžella Kaljula ja Salli Järve Viljandi Toidupangast (viljandi.toidupank@gmail.com, tel 5553 5482) kutsusid noori üles registreeruma vabatahtlikeks toidukogujateks RIMI kauplustes 10.-11. ja 17.-18. detsembrini korraldatud toidukogumiskampaanias. Kogutud toit, sealhulgas maiustused jõulupakkideks, on mõeldud jagamiseks Viljandimaa puudustkannatavatele lastele. Vabatahtlike abi vajatakse ka edaspidi kauplustes selgitustööks ja inimeste annetatud toidu kärudesse kokku kogumiseks.

Laadapäeva jooksul meisterdati laudade ümber hulga kirevaid tervitussalmidega jõulukaarte, mida aitas ette valmistada Abja noortekeskus, ja kaunistati tuutudest toiduvärvidega mulgimustrilisteks kaks suurt lauatäit piparkooke. Kõik need viikase jõulukingiks Abja hooldushaigla ja eakatekodu Mulgi Häärber asukatele.

„Saime siit uusi kasulikke kogemusi," ütlesid lõpuks pärast tordisöömist kojusõidu ootel Abja laada kokkuvõtteks kolm vabatahtlikutööst huvitatud Tarvastu valla neidu, kes said laadale ja tagasi koju VIVAK organiseeritud bussiringiga.

Laat toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatud projekti „Vabatahtliku tegevuse arendamine Viljandimaal" raames.

Hiiumaal luuakse priitahtlik merepäästeselts

2011-12-29

Hiiumaal on loomisel vabatahtlik merepäästeselts, kes hakkab kõikjal Hiiumaa ümbruses merel hättajäänuile abi osutama.

Loe lähemalt siit: http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=2016&sec=0.

Valitsus kiitis heaks vabatahtliku merepääste eelnõu

2011-12-29

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis loob aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et kui eelmisel aastal kehtestas parlament regulatsiooni vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike kaasamiseks, siis edaspidi saavad samalaadsetel põhimõtetel tegutseda ka vabatahtlikud merepäästjad. Politsei ja piirivalve seaduse muudatused sätestavad nii vabatahtlike merepäästjate õigused, kohustused, neile esitatavad nõuded ja väljaõppe põhimõtted kui ka hüved ja tagatised.

Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseiametnikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga aktiivset koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust ja nende toetamist täpsemalt korraldada.

Teise muudatusena annab eelnõu politsei- ja piirivalveametile pädevuse kontrollida Eestist väljuvate laevade reisijate nimekirju. Praegu koostatakse sadamast väljuvate laevade reisijate nimekirjad check-in’i läbinud inimestest, kelle isikutuvastus toimub laevale minekul üksnes pisteliselt. Seetõttu on võimalik, et ennast registreerinud inimesed jätavad laevale minemata või annavad pileti edasi mõnele teisele inimesele, samas kui meresõiduohutuse seaduse kohaselt peavad kõik reisijad olema kantud õigesti laevareisijate nimekirja.

Politsei- ja piirivalveametile reisijate nimekirjade kontrollimise pädevuse andmine aitab avastada inimesi, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti on reisijate nimekirjade nõuetekohane koostamine oluline, et võimalike õnnetuste korral oleks teada, kes laeval on.

Vabatahtlike merepäästjate tegevuse reguleerimist ja politseile laevareisijate nimekirjade kontrolli pädevuse andmist näeb ette valitsuse tegevusprogramm.

Lisainfo:

Karin Kangro
Pressinõunik
Siseministeerium
612 5210, 520 0323

Muudatused programmis Euroopa Noored aastal 2012

2011-12-28

Programmi Euroopa Noored taotlemises on aastast 2012 mõned muudatused. Taotlustähtaegu on nüüdsest kolm - 1. veebruar (projekti algus 1. mai-31. oktoober), 1. mai (projekti algus 1. august-31. jaanuar) ja 1. oktoober (projekti algus 1. jaanuar-30. juuni). Taotlusi saab esitada vaid uudsel pdf-vormil (v.a Euroopa vabatahtlik teenistus, mille puhul saab endiselt kasutada pabervormi).

Muutunud on ka aastaprioriteedid. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo peab 2012. aastal eriti oluliseks kaasata projektidesse senisest enam riskioludes elavaid noori (noored tööotsijad, koolikatkestajad jt), puuetega ning rahvusvähemustesse kuuluvaid noori. Geograafiliselt soovib büroo keskenduda Põlvamaa, Valgamaa, Järvamaa ja Raplamaa maa- ja väikelinnanoortele. Lisaks on büroo Euroopa Komisjoni aastaprioriteetidest lähtuvalt valinud teemaprioriteetideks noorte ettevõtlikkuse arendamise ning keskkonnateadlikkuse tõstmise ja maailmahariduse edendamise. Prioriteetidele vastavust võetakse ühe aspektina arvesse esitatud projektide seast valiku tegemisel.

2012. aastal on ka enam rahalisi vahendeid koostööprojektide rahastamiseks Ida-Euroopa riikidega (Ukraina, Valgevene, Gruusia, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia) - avaneb idapartnerluse aken (eastern window). Ellu saab viia nii Euroopa vabatahtliku teenistuse, noortevahetuste kui ka koolitustegevuste ja võrgustikuprojekte. Projektid peaksid vastama programmi Euroopa Noored üldistele ja aastaprioriteetidele ning kaasama vähemate võimalustega noori maa- või mahajäänud linnapiirkondadest või tutvustama noorsootööd ja jagama parimaid praktikaid. Kuivõrd idapartnerluse akna raames eraldatakse projektide toetamiseks täiendavaid vahendeid, suurenevad ka võimalused koostööks naabruspiirkondadega (alaprogramm 3.1), sh Ida-Euroopa ja Venemaa.

Ka on muutunud rahastusreeglid alaprogrammides Euroopa vabatahtlik teenistus, koolitustegevus ja võrgustikuprojektid, noortevahetused ning koostöö naabruspiirkondadega.

Täpsemalt: http://euroopa.noored.ee/rahastamistingimused

Ilusaid pühi ja edukat taotlemist uuel aastal!
SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo

Programmi Euroopa Noored infoseminarid 10. ja 11. jaanuaril

2011-12-28

10. jaanuaril Tartus ja 11. jaanuaril Tallinnas toimuvad programmi Euroopa Noored infoseminarid. Seminaridel tutvustatakse programmi Euroopa Noored rahastusvõimalusi ja muudatusi taotlemises aastal 2012 ning nõustatakse projektiideid.

Seminaridele on oodatud kõik, kes on huvitatud programmist Euroopa Noored rahastuse taotlemisest ning vajavad lisainfot.
Seminaridel osalemiseks tuleb hiljemalt 5. jaanuaril ära täita registreerumisvorm ning valida ka huvipakkuv töögrupp.

Täpsemalt: http://euroopa.noored.ee/node/5277.

Vabatahtliku päästjana on end seni arvele võtnud paarsada inimest

2011-12-27

Ligi 730 koolitused läbinud inimesest on end päästeametis praeguseks vabatahtliku päästjana ametlikult arvele võtnud ligi 230 inimest.

Loe lähemalt siit: http://www.postimees.ee/676482/vabatahtliku-paastjana-on-end-seni-arvele-votnud-paarsada-inimest/.

Toidupanga jõulukuise heategevuskampaania abil täideti toidukaubaga 1000 asemel ligi 1600 jõulupakki

2011-12-27

Tuhanded head inimesed, paljud ettevõtteid ja mõned omavalitsused aitasid Eesti Toidupangal komplekteerida jõulupakid lastega peredele, kes elavad allpool vaesuspiiri. Kokku koguti üle 30 000 ühiku kaupa, millele lisandusid sihtotstarbelised rahalised annetused. Ühe paki väärtuseks kujunes ca 25-30 eurot, mis teeb kokku 40 000-48 000 euro väärtuses kaupa. Lisaks said paljud heategevusega tegelevad MTÜd laste jõulupidude jaoks maiustusi.

Detsembris korraldasid toidupangad üle Eesti kolmeteistkümnes Rimi kauplustes kaks toidukogumisaktsiooni, et varuda kõige vaesemate lastega perede tarvis lisakogus toitu. Kahe nädalavahetuse jooksul koguti 31 168 ühikut toidukaupa. Oluline lisa toiduabi tuli läbi otseste toiduannetuste erinevatelt firmadelt. Jõulupakkide jaoks tegid sihtotstarbelised annetused Hollandi saatkond ning Audru, Paistu ja Halinga vallavalitsused. Samuti toetasid kohalike toidupankade tegevust Narva linnavalitsus, Rakvere linnavalitsus ja Tallinna linnavalitsus - tänu nendele toetustele suurenes abi saanud perede arv esialgselt planeeritud tuhandelt perelt pea 1600-ni. Sellele lisandusid veel mitmed MTÜd, kes said laste jõulupidude jaoks komme, piparkooke ja limonaadi.

Toidukogumiskampaania tulemustelt paistsid linnade lõikes silma neli Tallinna kauplust, kogudes kahe nädalavahetusega pisut üle kolmandiku kogu kogutud toidukaubast. Rekordiomanik oli sel korral Ülemiste Rimi, kus koguti kahe nädalavahetusega pisut üle 4000 ühiku toidukaupu. Üllatajaks kujunes Pärnu Rimi, kus ühikute arvuks oli pea 3500, mis on paremuselt teine tulemus, kuid väiksema linna kohta hea üllatus. Annetatud kaupade valikut domineerisid maiustused ja kuivatatud puuviljad, mis sobivad jõulupakkidesse suurepäraselt.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn on detsembrikuus toimunuga väga rahul: „Me oleme nii tänulikud inimestele ja firmadele, kes otsustasid annetada: see toit aitas paljudes peredes jõululauda katta," on Boerefijn veendunud. Tõepoolest - neid inimesi ja organisatsioone, kes appi tulid, on palju, ning enamus neist ei hooli isegi avalikustamisest. „Küll aga soovime tänada oma partnerit Rimit, kust saime kõikide linnade jõulupakkidesse lisakoguse küpsiseid ja kes aitas kauplustes kogu kampaaniat läbi viia," rõhutab ta. „Samuti oleme rõõmsad koostöö üle Swedbankiga - nende jõulukampaaniaga „Ma armastan aidata" kogutud 1766,65 eurot saab olema meile abiks juba uue aasta esimestel kuudel."

Annetanud organisatsioonide hulgas on lisaks toidukaubandusega seotud ettevõtetele samuti koole ja firmasid. Näiteks kogusid Tammiku Gümnaasiumi õpilased Jõhvi Toidupanga jaoks peaaegu 2000 ühikut toidukaupa - seda on rohkem kui Jõhvi Rimi külastajad kahe nädalavahetuse jooksul kokku! Jõhvi Toidupangale tegi annetuse ka AS VKG, suurettevõte, mille töötajad plaanivad koguda toiduannetusi vähemalt kord kuus terve aasta jooksul. See on Toidupanga jaoks väga tänuväärne algatus.

Jõuluaja kõige soojema annetuse tegid Toidupangale Haabersti Sotsiaalkeskuse eakad, kes kudusid vaestele peredele ilusaid sokke, kindaid, salle ja mütse. Need jagati jõulude eel laiali Oleviste kirikus koos kesklinna piirkonna jõulukastidega.

***

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toiduabipunkti (üheksa toidupanka ja Maardu harukontor), mille kaudu edastakse regulaarselt toitu allpool vaesuspiiri elavatele inimestele. Iganädalaselt jõuab toiduabi enam kui 1000 pereni.

Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toitu neile, kel on sellest puudu.

Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab alates 2010. aastast Avatud Eesti Fond.

Lisainfo:

Piet Boerefijn

Eesti Toidupank

Tegevjuht

E-post: info@toidupank.ee

Tel: +372 502 9788

Lisainfo vene keeles:

Erki Tamm

Eesti Toidupank

Ekspertkomitee esimees

Tel: +372 5622 0110

Raha, toit ja alles pärast seda abikäed

2011-12-25

Kui tahate abistada, andke hädalistele raha või toitu. Lihtsalt korraks abiks olla on peaaegu et võimatu, kirjutab Heli Raamets.

Loe artiklit siit: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/raha-toit-ja-alles-parast-seda-abikaed.d?id=63651766.

Tartu verekeskuses napib doonoriverd

2011-12-20

Jõulueelses saginas juhtub inimestega tavapärasest rohkem õnnetusi. Samal ajal on kiire ka doonoritel ning vähenenud vereloovutajate hulk. Nii on Tartu Ülikooli Kliinikumi verevarud sattunud kriitilisse seisu.

Loe lähemalt siit: http://www.tartupostimees.ee/675472/tartu-verekeskuses-napib-doonoriverd/.

Intervjuu: Vabatahtlikud valmistuvad planeeti koristama

2011-12-19

Tamsalust pärit ja praegu Tallinna tehnikaülikoolis keemia- ja materjalitehnoloogia doktoriõppes õppiv ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis insenerina töötav Liina Kanarbik on koordineerimas järgmisel aastal toimuvat kampaaniat "Maailmakoristus 2012" Kanadas ja Venetsueelas, kus keskkonnast hoolimine erinevad nagu öö ja päev.

Loe intervjuud siit: http://www.virumaateataja.ee/674868/intervjuu-vabatahtlikud-valmistuvad-planeeti-koristama/.

Võta osa vabatahtlikkuse-teemalistest noorteseminaridest Türgis ning Poolas!

2011-12-18

Continuous Action saadab Sulle pakkumised jaanuarikuuks 2012 osalemaks harivatel koolitustel Türgis ja Poolas! Osaleda saavad nii noored kui ka noortega tegelevad! Loe kõigest altpoolt ning võta huvi korral julgelt ühendust.

Kandideerides kuni 20.12.2011, k.a., saad osavõtutasust soodustust 10%.  Kui soovid projektis osaleda, täida koduleheküljelt leitav kandideerimisvorm ning saada see e-postile mobility@continuousaction.ee esimesel võimalusel. Kirja pealkirjaks pane kindlasti projekti nimi ning toimumisriik.

KIIRE!!! Berliini lähedale Poola vabatahtliku töö temaatilisele seminarile 13.-17. jaanuaril 2012

13.-17. jaanuaril 2012 toimub Poola linnas nimega Szczecin (2,5 tunni bussisõidu kaugusel Berliinist) rahvusvaheline seminar 'Volunteers of the World, Unite!', mille peateemaks on vabatahtlikkus. Eestist saab osaleda 6 noort vanuses 18-30 eluaastat. Täpsema info saamiseks klikka SIIA.

Osavõtutasu on 99 eur, mis sisaldab igakülgset ettevalmistust projektiks ning samuti lõppanalüüsi. Lisaks tuleb tasuda rahvusvaheline transport projekti toimumispaika ja tagasi (maksimumsumma 300 eur), millest saab pärast projekti ülekandega tagasi 70%! Täiendavalt on võimalus huvi korral jääda ka Berliini kaheks ööks.

Kui soovid osaleda, täida kandideerimisvorm ning saada see e-postile mobility@continuousaction.ee esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 22. detsembril 2011. Kirja pealkirjaks pane projekti nimi ning toimumisriik - Volunteers of the World, Unite!; Poland.

KIIRE!!! 'Voluntarism and Youth' - seminar Lähis-Ida lähedal Ida-Türgis jaanuaris 2012

11.-18. jaanuaril 2012 toimub Ida-Türgi linnas nimega Mus rahvusvaheline seminar 'Voluntarism and Youth', mille peateemaks on vabatahtlikkus. Eestist saab osaleda 2 või 3 isikut, vanusepiir pole määratud! Täpsema info saamiseks klikka LISATUD INFOFAILILE.

Osavõtutasu on 99 eur, mis sisaldab igakülgset ettevalmistust projektiks ning samuti lõppanalüüsi. Lisaks tuleb tasuda rahvusvaheline transport projekti toimumispaika ja tagasi (maksimumsumma nimetatud lisatud failis), millest saab lõppkokkuvõttes tagasi 70%! Täiendavalt on võimalus huvi korral jääda ka Istanbuli kaheks või maksimaalselt kolmeks päevaks.

Kui soovid osaleda, täida kandideerimisvorm ning saada see e-postile mobility@continuousaction.ee esimesel võimalusel. Kirja pealkirjaks pane projekti nimi ning toimumisriik - Voluntarism and Youth; Türgi.

Continuous Action MTÜ - maailm on täis võimalusi!
www.continuousaction.ee

Aita hinnata vabatahtliku tegevuse aasta tulemusi ja vasta lühikesele küsitlusele!

2011-12-18

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 hakkab läbi saama ning on aeg teha kokkuvõtteid. Selleks koostasime aasta koordineerijana lühikese küsimustiku, mis hindab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemusi Eestis.

Küsimustik asub aadressil http://kwiksurveys.com?u=evta2011.

Küsimustikule vastamisel palume lähtuda enda organisatsiooni vaatenurgast. Seepärast palume ka märkida vastaja positsioon organisatsioonis. Küsitlusele saab vastata kuni 29. detsembrini 2011.

Küsimustikule vastamine võtab aega 5-6 minutit. Saadud vastuseid kasutame eelkõige aastast kokkuvõtete tegemiseks, samuti aitavad vastused meil saada aasta tegevuste kohta tagasisidet ning täiendada tegevusaruannet. Saadud andmeid ei edastada kolmandatele osapooltele.

Teie panus on siseministeeriumi jaoks oluline!

Head saabuvat Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta lõppu!

Lisainfo küsitluse või vabatahtliku tegevuse aasta kohta:

Marten Lauri
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011
projektijuht
Siseministeerium
tel 612 5191
marten.lauri@siseministeerium.ee

Toimekaid kiidavad tegemised

2011-12-18

“Särinal toimuvat tegevust järgmiseks aastaks!” soovis Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees, elupäästmise eest Eestimaa uhkuseks nimetatud Eve Sikka, lõpetades maavalitsuse saalis aasta tegijate vastuvõtu ametlikku osa.

Särinal toimekaid kiidavad nende tegemised ja Pärnumaal on hea tava tunnustada ja tuua esile neid, kes aitavad kodukandis elu paremaks muuta ning panevad vabatahtlikena õla alla vajalikele ettevõtmistele.

Loe kogu artiklit siit: http://www.parnupostimees.ee/673060/toimekaid-kiidavad-tegemised/.

Pärnumaa kodanikuühiskonna ja Kodukandi aasta 2011 tegijad

2011-12-18

Selgunud on Pärnumaa kodanikuühiskonna ja Kodukandi aasta 2011 tegijad - aasta kodanikuühendus, aasta vabatahtlik, aasta kodanikualgatust toetav omavalitsus, aasta kodanikualgatust toetav äriühing, Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta tegu 2011, aasta küla, aasta sädeinimene ja aasta maanoor.

Aasta vabatahtliku laureaadid on Pille Lend, Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi, Kaitseliidu ja merepääste seltsi liige ning Eevi Pärnpuu, EELK Pärnu diakooniakeskuses toiduabi korraldaja ja Tammiste hooldekodus hingeabi andja.

Tutvu tegijatega siin: http://www.parnupostimees.ee/673058/parnumaa-kodanikuuhiskonna-ja-kodukandi-aasta-2011-tegijad/.

Jõuluhõngulised ja murelikud piparkoogid Pärnu Pereabikeskuses

2011-12-18

Detsembrikuus toimub SEB Heategevusfondi eestvedamisel ringsõit Piparkoogiralli, kus vabatahtlikud täiskasvanud käivad viiendat aastat külas laste turvakodudes üle Eesti, et üheskoos jõuluajal piparkooke küpsetada. Pühapäeval jõudis ringsõit Pärnusse, et Pereabikeskuses küpsetada koos turvakodus viibivate lastega. Sel aastal on ringsõidu raames küpsetatud piparkooke juba Harjumaal ja Tallinna mitmetes laste turvakodudes, Ida-Virumaal.

Loe edasi siit: http://www.neljas.ee/est/?news=1012943&category=1&Jouluhongulised-ja-murelikud-piparkoogid-Pereabikeskuses.

Üksteise toetamine ja märkamine teeb Eesti suuremaks

2011-12-17

Aasta vabatahtlik 2011 Jarmo Idavain räägib Jõelähtme Vallalehele antud intervjuus endast, vabatahtlikkusest ning vastava tunnustuse saamisest.

Loe intervjuud siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/joelahtme/elu/uksteise-toetamine-ja-markamine-teeb-eesti-suuremaks.d?id=63410322.

Hakkajad noored koguvad “Hakkajast” eneseusku

2011-12-16

Noored satuvad tihti nõiaringi, sest tööotsast haarajalt nõuab tulevane tööandja kogemust, aga kust seda võtta, kui oled koolipingist tulnuna tööta jäänud ja üldises rebimises leivateenimise koha pärast pole võrdseid võimalusi.

Loe lähemalt siit: http://www.parnupostimees.ee/671326/hakkajad-noored-koguvad-hakkajast-eneseusku/.

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas vabatahtlike laagrit kui parimat noortevaldkonna koostööprojekti

2011-12-16

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas eile Eesti Arhitektuurimuuseumis noortevaldkonna edendamisele kaasa aidanud organisatsioone ja isikuid kolmes kategoorias - noorsootöö aasta tegu, parim koostööprojekt ja noorsootöö arendamisse pikaajaliselt panustanud noorsootöötaja.

„Noortevaldkonna võtmeisikud huvikoolides, noorteühingutes või -keskustes, aga ka meie toetajad ning head partnerid teistelt elualadelt on sitke, usaldusväärne ja kindel rahvas. Meie töö eesmärk pole mitte valdkond, mitte majad või palgad, vaid noored. Eesti noortevaldkonna tugevus paistab hästi välja nii rahvusvahelisel tasandil kui ka meie oma riigi sees," sõnas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe.

Aasta teo tiitli vääriliseks osutus noorte endi algatatud Tartumaa noorte suvetelk ja MTÜ Oti Ralliklubi Kärlas ning Päästeameti korraldatavad noorteringid- ja laagrid, kus noored saavad päästealast väljaõpet peamiselt vabatahtlikkuse alusel töötavatelt juhendajatelt.

Parima koostööprojekti tiitli pälvis vabatahtlike laager, mille algataja ja eestvedaja oli MTÜ Tahe Teha ning selle juhatuse liige Reima Nõmmik.

„Pealtnäha lihtne laager omas väga palju mõju kohalikule noorsootööle, sest see aitas kaasata noori, kes ei olnud eelnevalt kursis noorsootööga ning samuti aitas laager muuta kohalike inimeste mõtteviisi vabatahtlikkust tööst," selgitas Kati Ott Kesk-Eesti Noorsootöö Keskusest (Reporteri video: http://www.reporter.ee/2011/08/24/valismaa-vabatahtlikud-tulid-jarvamaale-sonnikut-viskama/).

Aasta koostöö laureaadiks nimetati ka Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond, kelle eestvedamisel toimus juulis UNICEFi Sinine nädal ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige Indrek Palu, kelle eestvedamisel tähistati Noorte Euroopa Päeva.

Pikaajalise panuse eest noorsootöösse pälvisid tunnustuse Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent, Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv ja Virtsu Kooli huvijuht Anu Mätas.

Tunnustusüritust korraldas Eesti Noorsootöö Keskus Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine" raames.

Lisainformatsioon:

Ingrid Väravas
Eesti Noorsootöö Keskus, kutse väärtustamise suuna juht
Tel. 5300 6325

Koostaja:
Jaanika Palm
Eesti Noorsootöö Keskus, avalike suhete juht
Tel. 5563 5529

FOTOD: Saaremaa ajateenijad said vabatahtlike kootud villased sokid

2011-12-16

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna liikmed kinkisid täna logistikapataljonis teenivatele Saaremaalt pärit ajateenijatele jõuluks kodusaarel vabatahtlike poolt kootud villased sokid.

Vaata pilte ja loe lähemalt siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-saaremaa-ajateenijad-said-villased-sokid.d?id=63426354.

Bioneeri vabatahtlike poolt tehtud Terve Elu Kalender räägib üheskoos tegutsemisest

2011-12-16

Müügile on jõudnud järjekordne terviklikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi tutvustav Terve Elu Kalender, mis algaval 2012. aastal toob lugejateni üheskoos tegutsemise võlu ja väärtused.

Ideid koostegemise võimalusteks leiab äsjavalminud kalendrist mitmeid. Näiteks saab lugeja teada, mis imeloom on couchsurfing või miks mängida geopeitust, aga ka sellest, et üks korralik põhumaja saab valmis vaid ühise jõupingutuse ehk talgutöö tulemusena ning et üheskoos jutuvestmisel on täita oluline roll kogukonna elus.

„Eestlaste hulgas valitseb arvamus, et oleme suured individualistid, kes naljalt kogukonnana või grupina midagi koos tegema ei kipu," kommenteerib seekordset teemavalikut kalendri toimetaja ja portaali Bioneer üks eestvedajatest Katrin Lipp. „Mõtlesime kalendritiimiga, et uurime siis järgi, kuidas meil lood ühistegevusega on ja kas see müüt peab paika. Lood kalendrisse valisimegi kui head näited koostegemise võimalustest, millest võiksid ehk innustust saada nii organisatsioonide eestvedajad kui ka lihtsalt pereinimesed ja koostegemisest huvitatud lugejad."

Kokku on kalendris tutvustatud 57 koostegemise võimalust. Teemalugude kõrval on kalendris koht iga päeva planeerimiseks, samuti keskkonnasäästlikku elustiiliga seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktid.

Kalender on valminud MTÜ Terve Elu Kirjastus eestvedamisel, kõik lood on kirjutatud õhinapõhiselt ehk vabatahtlike kaasautorite poolt. Kalendri autorite ringi kuuluvad näiteks Eva Ladva, Agnes Männiste, Ekke Sööt, Rutt Sööt, Katrin Lipp, L@ssie ja mitmed teised toredad vabatahtlikud. Kalendri toimetaja on Katrin Lipp, projektijuht on Rutt Sööt. Kalendri kujunduse ja trüki teostas Ecoprint.

Kui olete huvitatud kalendri ostmisest või lisainfost, kirjutage kas rutiku@gmail.com, agnesmanniste@gmail.com või katrin@bioneer.ee. Kalendri hind on 10 eurot, millele lisandub vajadusel kulleriteenuse tasu. Tallinnas ja Tartus on võimalik kalendrit kätte saada ka ise sellele järgi tulles.

Terve Elu Kirjastus on leitav ka Facebookis.

Vaata Terve Elu Kalendri näidislehti!

Jõulumüügi tulu eest valmib kassipoegade maja

2011-12-15

Pärnu kodutute loomade varjupaiga ja Eesti loomakaitse seltsi vabatahtlikud korraldavad 17.-23. detsembril Port Artur 2s heategevusmüügi, mille tulu eest on plaanis soetada varjupaigale kassipoegade soojak.

Loe uudist siit: http://www.parnupostimees.ee/669962/joulumuugi-tulu-eest-valmib-kassipoegade-maja/.

Keila „Aasta Jälg“ 2011 laureaadid

2011-12-15

Novembris kuulutas Keila Avatud Noortekeskus koostöös Keila linnaga välja Keila linna noori ja noorteorganisatsioone tunnustava ettevõtmise „Aasta Jälg" 2011. Välja kuulutati viis erinevat kategooriat. Kokku laekus 21 kandidaati, mille seast tegi žürii oma valikud.

„Aasta Jälg" 2011 viis võidukat laureaati tehti avalikult teatavaks 15.12.2011 Keila Avatud Noortekeskuses toimunud üritusel. Need olid järgnevad:

Vabatahtlik noor

Kadri-Ann Rannamets

Tegus noorteorganisatsioon

KeKo

Noor algataja

Liisa Nurmela

Töömalevlane

Martin Mannov

Aktiivne noor

Erik Ehrbach

Miks osutusid valituks just need kandidaadid?

Toome välja mõned põhjendused, mis kandidaatide esitamisel ankeetides kirjas oli.

Kadri-Ann

Kadri-Ann on alati valmis aitama. Temast on käesoleval aastal väga palju abi olnud just noortekeskuses: tegeles noortekioskis „Luuk", aitas noorsootöötajaid, suhtles noortega, aitas üritusi organiseerida jne. Lisaks on Kadri-Ann Keila Noorteaktiivi juhatuse liige ja aktiivne Keila võrkpalliklubi tegemistes.

KeKo

Keko töös osalevad ärksad noored, kes soovivad koolielu rikastada. Nad arutlevad aktuaalsete probleemide üle, kajastavad koolielu, tutvustavad erinevaid tegusaid inimesi jne. Õpilased osalevad lehe tegemises ise algusest lõpuni. See õpetab neile koostööd, loovust, eneseväljendust ja vastutust. KeKo paistab silma avatud õhkkonnaga, liikmed on aktiivsed, uuendusmeelsed ja töö ajalehega toob nende ellu vaheldust ning uusi väljakutseid.

Liisa

Liisa on väga tubli ja aktiivne, võiks isegi öelda, et ta on Keila Koolis kõige aktiivsem noor. Tema innustab teisi ja seeläbi muudab koolielu värvikamaks. Ta oskab meeskonda juhtida ja on suurepärane eeskuju. Tema algatusel on Keila Koolis ellu viidud järgmised üritused: „Vaba lava", „Keila Kooli Dokumentaalfilmiklubi", „Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev", „Seksuaalterviseliidu päev" jne.

Martin

Martin töötas 2011.a suvel töömalevlasena Vikerkaare lasteaias. Rühmaõpetajatele jättis Martin väga sümpaatse mulje. Ta oli aktiivne, rõõmus ja lastesõbralik. Esiletoomist väärivad tema algatusvõime, huvitavad ettevõtmised ja eriline klapp lastega. Martin on tubli ja teotahteline noor.

Erik

Erik on aktiivne mitte ainult koolis ja noortekeskuses vaid terves kogukonnas. Ta lööb kaasa erinevates tegevustes ja panustab sellega Keila linna arengusse. Keila Kool hindab Erikut suure abilise ja partnerina. Ta on kooliraadio „HUGO" pealik ning tegev Kraadio töös. Erik jõuab toimetada ka õpilasesinduses ja on MTÜ Keila Noorteaktiivi liige. Erik on kohusetundlik ja õiglane. Ta on üks Rokipeo ja Moeshow eestvedajatest. Erinevatel üritustel on temapoolne hindamatu abi heli- ja valgustehnika osas.

Loe, kes olid teised kandidaadid.

Keila Avatud Noortekeskus tänab kõiki, kes esitasid kandidaate ning antud ettevõtmisele oma panuse andsid.

Välisminister Urmas Paet: Eesti keskkonna koristamise ettevõtmist Teeme ära järgitakse üle maailma

2011-12-15

Eesti tutvustas eile New Yorgis ÜROs keskkonna prahist koristamise ettevõtmise Teeme ära kogemusi ning Eesti kogemuste kasutamist mujal maailmas.

Eesti välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti keskkond on Teeme ära ettevõtmistest palju võitnud ning see on praktiliseks eeskujuks ka paljudele teistele riikidele.

Let's do it! World Cleanup 2012 liikumise eesmärk on 100 miljoni inimese kaasamine 100 maailma riigis, et üheskoos koristada 100 miljonit tonni prügi. „See algatus julgustab inimesi muutma oma suhtumist keskkonda ning väärtustama puhtamat tulevikku," ütles Paet.

Teeme Ära eestvedaja Rainer Nõlvak ütles ÜROs Eesti kogemust tutvustades, et mida rohkem riike võtab Eesti algatusest eeskuju, seda kiiremini saab maailm prahist puhtaks. „Kui see ei võta palju raha ning vajab vaid ühte päeva - siis miks mitte seda teha," ütles ta.

Eesti poolt korraldatud üritus Let's Do It! World Cleanup 2012 toimus ÜRO kestliku arengu konverentsi raames. Järgmisel aastal toimuv Maailmakoristus 2012 on Eestist alguse saanud Teeme ära prügikoristustalgute mõtte kandja ning ühtlasi ka Teeme ära rahvusvahelise liikumise esimene suur ühisettevõtmine. Maailmakoristus 2012 toob kokku 100 riigi aktiivsed inimesed ja organisatsioonid, et igas paigas ajavahemikul 24. märtsist kuni 25. septembrini üks mastaapne koristuspäev läbi viia. Oma osalusest on tänaseks teada andnud juba rohkem kui 70 riiki.

Lisainfot: http://www.teemeara.ee/maailmakoristus

Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/

Teeme Ära tutvustas oma kampaaniat ÜRO-s

2011-12-15

Teeme Ära koristustalgud on muutumas üleilmseks ettevõtmiseks, aktsiooni juhid tutvustasid oma kampaaniat ka New Yorgis ÜRO peakontoris.

Loe kogu uudist ning vaata videot siit: http://uudised.err.ee/?06241249.

Vabatahtlik Reservpäästerühm ootab uusi liikmeid

2011-12-15

Vabatahtlik Reservpäästerühm (RPR) kutsub oma liikmeskonnaga liituma tublisid vabatahtlikke, kes soovivad panustada ühiskonna heaks. Oma tegevusega aitame kutselisi päästjaid suurõnnetustel, reostuse ja loodusõnnestuste tagajärgede likvideerimisel, politseid kadunud inimeste otsingul ning oluliseks tegevusvaldkonnaks on kasvanud veeohutusalane ennetustöö.

"Sel korral loodame näha tulevaste liitujate seas eelkõige ennetusega tegeleda soovijaid, kuivõrd nii tuleohustus- kui veeohutusalane ennetustegevus on järjest olulisem kogu päästevaldkonnas," avaldab juhatuse liige Liis Aadla lootust. Käesoleva aasta jooksul on RPR peamiselt panustanud politsei abistamisse kadunud inimeste otsingul, teinud veeohustusalast ennetustööd nii gümnaasiumites loenguid pidades kui eelkooliealistele lastele veest tulenevaid ohtusid tutvustades projekti "Nagu kala vees" raames, samuti tagas RPR suvel juba üheksandat hooaega turvalisust Aegna saarel.

RPRi liikmeks saamiseks on esmalt vajalik läbida vabatahtliku päästja koolitus, samuti koolitatakse esmaabi ja otsinguteemadel. Liitumise soovi avaldamiseks tuleb hiljemalt 16. jaanuariks täita CV vorm veebileheküljel: http://www.rpr.ee/Paeaesteruehmast/Liitu-Paeaesteruehmaga.

RPR on tegutsenud aastast 2002. Praeguseks on Päästerühmas 166 liiget, neist 18 on koerajuhid ning tegelevad päästekoertega.

Lisainfo:

Tuuli Kull
56506960
Vabatahtlik Reservpäästerühm
www.rpr.ee

Aasta viimane vabatahtlikkuse alane konverents „Noored - vabatahtliku tegevuse tulevik?" Tallinnas 13.-14.12.2011

2011-12-15

Tallinnas toimus Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 Eestis viimaseid suurüritusi, konverents „Noored - vabatahtliku tegevuse tulevik?", mis tõi kokku noori ja vanemaid osalejaid üle-eesti ning käsitles põhiteemana noorte kaasamist vabatahtlikku tegevusse.

Konverentsil astusid üles teiste seas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd, võrdleva- ja halduspoliitika professor Anu Toots ja kultuuripealinna programmi vabatahtlike koordinaator Piret Ehavald. Programm lõppes 14.12. toimunud projekti tänuüritusega, kus tänati projekti parimaid vabatahtlike ja projekti raames toimunud "Noore vabatahtliku tegevnädala" parimaid projekte. Tänuürituse avas regionaalminister Siim Kiisler.

3-osalise konverentsiseeria peamiseks eesmärgiks oli teha põhitöö noorte vabatahtliku tegevusse kaasamise strateegia valmimisel. Eeltööna toimusid noortekonverents „Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?" ja ekspertidele suunatud konverents-seminar „Vabatahtlik tegevus eksperdi silma läbi", kus välja pakutud lahenduste põhjal koostati esimene strateegia tööversioon koos 4 peamise tegevussuunaga - riik, kohalik omavalitsus, mittetulundusühendus ja kool. Viimasel konverentsil osalejad töötasid läbi tööversiooni ja pakkusid välja konkreetseid tegevusi sinna lisamiseks. Noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegia II tööversioon avaldatakse veebilehel http://vabatahtlik2011.sscw.ee/. Strateegia tehakse avalikuks ja rakendamisse kaasatakse valitsus- ja haridusinstitutsioonide ning mittetulundussektori esindajad.

Konverents toimus projekti „Homne vabatahtlik" raames, mida korraldavad Sillamäe Lastekaitse Ühing, Tallinna Spordi ja Noorsooamet, Vaivara Vallavalitsus ja MTÜ Peace Child Eesti ning seda rahastas Euroopa Komisjon.

Ühisgümnaasiumi noored tegelevad Shalomi lastega

2011-12-14

Pärnu ühisgümnaasiumi G2.c klassi õpilased, kes “Euroscola” projekti raames tegelesid kuu aega Shalomi lastemaja lastega, jätkavad Shalomis vabatahtlikena advendiaja lõpuni.

Loe lähemalt siit: http://www.parnupostimees.ee/668424/uhisgumnaasiumi-noored-tegelevad-shalomi-lastega/.

Kossunaised lõid kaasa piparkoogirallil

2011-12-13

Detsembris peetakse SEB Heategevusfondi eestvedamisel ringsõit Piparkoogiralli, kus vabatahtlikud täiskasvanud käivad viiendat aastat külas laste turvakodudes üle Eesti, et üheskoos jõuluajal piparkooke küpsetada.

Loe edasi siit: http://sport.postimees.ee/667222/kossunaised-loid-kaasa-piparkoogirallil/.

Hea kink on annetus, vabatahtlik töö, kana või kits

2011-12-13

Hea kingitus ei pea olema alati midagi käega katsutavat ja kontorit või kodu kaunistavat. See võib olla ka mõnele organisatsioonile tehtav annetus, abikäe pakkumine vabatahtliku töö kaudu või toodete ja teenustega toetamine, kirjutab erileht Kingieri.

Loe lähemalt siit: http://www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=0dbc031e-7311-4fad-9da0-539de1582592.

Tartu vabaühendused said ühiskontori

2011-12-13

SA Domus Dorpatensis avas oma Raekoja platsi ruumides mittetulunduslike organisatsioonide ühiskontori, kuhu mahub tegutsema kuni 15 vabaühendust.

Loe kogu uudist siit: http://www.tartupostimees.ee/667692/tartu-vabauhendused-said-uhiskontori/.

Euroopa komisjon tähtsustab ettevõtete vabatahtlikku tegevust

2011-12-13

Euroopa Komisjon rõhutab oma teatises "ELi uuendatud strateegia aastateks 2011-2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas" järjekordselt ettevõtete vabatahtliku tegevuse olulisust ettevõtja sotsiaalse vastutuse väljendusena. Samuti on rõhutatud ametiühingute ja kodanikeühenduste rolli probleemide tuvastamisel, edenemise nimel surve avaldamisel ning konstruktiivsel koostööl ettevõtetega lahenduste loomiseks.

Loe lähemalt siit: http://www.eyv2011.eu/resources-library/item/435-a-renewed-eu-strategy-2011-14-for-corporate-social-responsibility-ec-2011.

1500 pead ja 15000 sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel

2011-12-12

Mida tegid Sina 1.detsembril? Ilmselt olid koolis! Kuid sellel päeval toimus Pärnus üks väga õpetlik koolipäev Raeküla Vanakooli keskuses. Seal oli üritus nimega Osaluskohvik, kus noored ning noortemeelsed arutasid selle üle, kuhu tulevikus liikuma peame.

Loe kogu artiklit Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/666068/1500-pead-ja-15000-sekundit-noortesobralikuma-tuleviku-nimel/.

Tasuta asjade toale on ruumid juba kitsaks jäänud

2011-12-12

Mulluse jõuluaja annetustest alguse saanud tasuta asjade toomise-viimise-vahetamise tuba Riidekapp on tänaseks paik, kuhu tullakse riideid ning muud vajalikku hankima üle Harku valla.

Loe kogu artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/harku/elu/mulluse-jouluaja-annetustest-alguse-saanud-tasuta-asjade-toale-on-ruumid-juba-kitsaks-jaanud.d?id=63010030.

Toidupanga annetuskärusse rändas nii piparkooke kui jahupakke

2011-12-12

Viljandi toidupanga vabatahtlikud kogusid nädalavahetusel annetajatelt ligi kaheksa kärutäit toiduaineid, kuuldes selle juures nii kiidusõnu kui hurjutamist.

Loe lähemalt Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/666600/toidupanga-annetuskarusse-randas-nii-piparkooke-kui-jahupakke/.

Hiidlased loovad vabatahtliku merepääste seltsi

2011-12-12

Kolmapäeva pärastlõunal toimub Kärdlas politsei- ja piirivalveameti majas MTÜ Hiiumaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi asutamiskoosolek. "Ettevõtmine on sügavalt vabatahtlik, esialgne otsene ja käega katsutav kasu on koolitustel osalemine, läbi mille paraneb meie kõigi merel viibimise turvalisus," selgitasid Marek Rätsep ja Martin Gagadze seltsi tegevuse eesmärke.

Loe kogu uudist siit: http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=1936&sec=0.

Lapsed: Väike heategu igas päevas teeb südame soojaks

2011-12-12

Jõulud on heategude aeg. Täiskasvanud võiksid võtta eeskuju Rakvere reaalgümnaasiumi õpilastest Reena ja Randar Rikkist, kes on selle aasta pühade eel müünud kumbki üle 200 heategevusliku UNICEFi jõulukaardi. Seda oma vabast ajast ja tahtest.

Loe edasi siit: http://www.virumaateataja.ee/666258/lapsed-vaike-heategu-igas-paevas-teeb-sudame-soojaks/.

Projekti "Homne vabatahtlik" lõppkonverents "Noored - Vabatahtliku tegevuse tulevik?"

2011-12-11

13.-14. detsembril 2011 toimub Tallinnas projekti "Homne vabatahtlik" lõppkonverents "Noored - Vabatahtliku tegevuse tulevik?" (Tallink SPA & Conference Hotel), mille eesmärgiks on välja töötada noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegia.

Strateegia põhineb noortekonverentsil „Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?" ja ekspertidele suunatud konverents-seminaril „Vabatahtlik tegevus eksperdi silma läbi" välja pakutud lahendustel vabatahtliku tegevuse edendamiseks Eestis.

Nimetatud lahendustele tuginedes on projektimeeskond koostanud noorte vabatahtliku tegevuse kaasamise strateegia tööversiooni, mille leiate alloleva lingi alt:

http://vabatahtlik2011.sscw.ee/?id=11121

Kõigil, kes on huvitatud vabatahtlikkuse teemast ja noorte osalusest ühiskonnas, on võimalus omapoolseteks ettepanekuteks ja täiendusteks koostamisel olevasse noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegiasse.

Lisainfo:

Taisi Valdlo
Sillamäe Lastekaitse Ühing
info@sscw.ee

Imre Sooäär: ’’Teeme ära’’ aitab jutustada Eesti positiivset edulugu

2011-12-10

„Teeme ära’’ ehk rahvusvahelise nimetusega “Let’s do it” on just selline lugu, mis aitaks kogu maailma kaasa tõmmata, leiab Riigikogu liige Imre Sooäär. Seda on lihtne selgitada ja mõista. See on värvikas ning jääb hästi meelde.

Loe edasi siit: http://www.neljas.ee/est/?news=1012734.

Arvamus: Vabatahtliku töö

2011-12-09

Kuu aja eest potsatas mu e-postikasti juubeldav kiri Londoni Olümpiakomiteelt, mis teatas, et olen valitud suursündmuse korraldajate vabatahtlike armeesse.

Loe edasi siit: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/vabatahtliku-too.d?id=62489796.

Toidupank kogub annetusi jõulupakkidesse

2011-12-09

Eesti toidupank korraldab 10.–11. ja 17.–18. detsembril suuremates Rimi kauplustes toidukogumisaktsiooni, et teha Eestis jõulupakid üle 1000-le toimetulekuraskustes perele.

Loe kogu uudist siit: http://www.parnupostimees.ee/663502/toidupank-kogub-annetusi-joulupakkidesse/.

Noori oodatakse Vabatahtlikkuse Aasta raames arvamust avaldama

2011-12-09

Aasta 2011 on kuulutatud Euroopa Vabatahtliku Tegevuse Aastaks. Terve aasta kestva kampaania raames soovitakse rohkem pöörata tähelepanu vabatahtliku tegevuse tähtsusele ühiskonnas, tunnustada ja esile tõsta vabatahtlike tööd, tegeleda nende ees seisvate väljakutsetega, julgustada inimesi enam osalema vabatahtlikus tegevuses ja tugevdada ühenduste vabatahtlike kaasamise võimekust.

Seoses vabatahtlikkuse teema aktuaalsusega korraldab SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös MTÜdega Sillamäe Lastekaitse Ühing ja Haljala Noortekeskus reedel, 16. detsembril 2011 Haljala Rahvamajas (Tallinna mnt 13, Haljala) noortele suunatud infoseminari.

Seminaril „Homne vabatahtlik" jagatakse näiteid ja kogemusi headest praktikatest vabatahtlikus tegevuses nii üksikisikute kui organisatsioonide näol. Lisaks kohalikele organisatsioonidele kutsutakse oma kogemust jagama välisvabatahtlikke. Seminari peaesinejaks on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 Hea tahte saadik Eva Truuverk, kes keskendub vabatahtlikkuse olemuse avamisele ning selle kaudu ühiskonnale ja kogukonnale loodavale lisaväärtuse mõtestamisele. Töögruppides arutlevad noored vabatahtliku tegevuse võimaluste üle ning ühtlasi saadakse ka uusi teadmisi ja oskusi vabatahtlikega ja vabatahtlikuna tegutsemiseks.

Lisaks kõikides maakondades aset leidnud infoseminaridele toimusid projekti raames Tallinnas temaatilised konverentsid ja vabatahtlike tegevusnädal. Sündmuste raames osalejatelt kogutud sisendi abil valmib noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegia, mis on suunatud ühiskonna erinevatele institutsioonidele. Strateegia töödokumendiag on võimalik tutvuda projekti kodulehel http://vabatahtlik2011.sscw.ee/.

Seminarile on eelkõige oodatud koolinoored vanuses 16-24, vabatahtlikud, vabatahtlikega tegelevad organisatsioonid, noored, noortega tegelevate organisatsioonide esindajad. Seminari eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust vabatahtlikust tegevusest ning aidata kaasa vabatahtlikkuse levikule ühiskonnas, samuti julgustada noori viima ellu praktilisi projekte oma kogukonnas.

Seminaril osalemine on tasuta, huvilistel palume kindlasti registreeruda e-posti aadressil kaie@arenduskeskus.ee hiljemalt kolmapäevaks, 14. detsembriks 2011 (osaleja täisnimi, vanus, organisatsioon, telefon, e-posti aadress). Täpsem seminari ajakava on leitav SA Lääne-Viru Arenduskeskus veebilehelt www.arenduskeskus.ee, rubriigis Koolitus, projekti informatsioon on kättesaadav veebilehel http://vabatahtlik2011.sscw.ee.

Homne_Vabatahtlik_seminar_KAVA_16.12.2011.pdf

Kaie Kranich
vabaühenduste konsultant
Lääne-Viru Arenduskeskus SA

Noort vabatahtlikku rabas tiitel jalust

2011-12-08

Üleeile selgusid Türi kultuurimajas Järvamaa noorsootöö aasta tähed. Suurim konkurss oli noore vabatahtliku kategoorias, kus tunnustuse pälvis Aravete kooli õpilane Keli Tubin.

Loe lähemalt Järva Teatajast: http://www.jt.ee/661570/noort-vabatahtlikku-rabas-tiitel-jalust/.

Mida räägiti Eesti kohta Itaalia raadiosaates?

2011-12-07

Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste päevakeskuses töötas 2010.a maist kuni 2011.a maini EVS (European Voluntary Service) vabatahtlik Itaaliast Anna Felician. Itaalia raadiojaam Radio Yang tegi temaga intervjuu, mille lõpus soovisid saatejuhid kohe Eesti poole teele asuda.

Loe edasi siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/rakvere/elu/mida-raagiti-eesti-kohta-itaalia-raadiosaates.d?id=62822308.

Kalle Laanet: vabatahtlike päästjate kaasamine on lapsekingades

2011-12-07

Riigikogu liikme Kalle Laaneti hinnangul on vabatahtlike päästjate kaasamine veel lapsekingades ja tööandjad vajaksid lisaväärtust vabatahtlike päästetöödele saatmiseks.

Loe kogu artiklit siit: http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=45624.

Aasta vabatahtlik: valdavalt me teemegi kõike vabatahtlikult

2011-12-06

Vaata 6. detsembri Terevisiooni saatelõiku, kus vabatahtlikkusest räägib värske aasta vabatahtlik Ina Tepp.

Video leiad siit: http://etv.err.ee/index.php?05629907&video=2208.

Viljandi tunnustab vabatahtlikke

2011-12-06

Kolmapäeval, 7. detsembril kell 15 ootavad Viljandi linnajuhid kõiki vabatahtlikku tööd tegevaid inimesi ning organisatsioonide, klubide ja seltside esindajaid tänuüritusele maagümnaasiumi Carl Robert Jakobsoni tänav 42 saali.

Loe kogu uudist siit: http://www.sakala.ajaleht.ee/658956/viljandi-tunnustab-vabatahtlikke/.

Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta teona troonib “RäimeWest”

2011-12-06

Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta tegu 2011 on räimele pühendatud pidu "RäimeWest" (pildil), mille laiem eesmärk oli mereäärsete külade, kalurite ja ettevõtjate teavitamine ja ärgitamine meie rahvuskala väärtustamisel ja kasutamisel.

Aasta vabatahtliku nimetuse pälvivad Pille Lend ja Eevi Pärnpuu.

Loe kogu uudist siit: http://www.parnupostimees.ee/658744/aasta-teona-troonib-raimewest/.

“Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

2011-12-06

Viinis, Austria parlamendis toimuval Euroopa Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee keskkonna- ja veemajanduskomitee istungil on kesksel kohal Eestist alguse saanud "Teeme ära" kampaania viimine Euroopa- ja Vahemere piirkonna riikidesse.

Komitee otsustas menetlusse võtta ühisraporti "Let's do it", kui Euroopa Vahemere Liidu 2012. aasta prioriteet keskkonna puhastamiseks, prügimajanduse stiimuliks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Raportöörideks valiti komisjoni esimees, Austria parlamendi liige Stefan Schennach ja Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär. Lõunariikidest panustavad raporti koostamisse Iisraeli ja Palestiina esindajad.

Sooäär rõhutas oma ettekandes, et Rainer Nõlvaku eestvedamisel Eestis alguse saanud initsiatiiv "Teeme ära" liitis ürituse sünnimaal kümneid tuhandeid inimesi, millel on suur potentsiaal kasvada globaalseks ettevõtmiseks, aidates kõikjal kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele.

Sooäär lisas: "Prügimajanduse probleem on üleilmne, sõltumata sellest, mis riigis me elame. "Let's do it" aitab ehitada sildu inimeste ja rahvaste vahel. See aitab ühise eesmärgi nimel ületada erinevusi, olgu need religioossed, kultuurilised või poliitilised."

Teeme ära kampaania eeskujul on juba mitmes riigis puhastatud loodust kümnetest tonnidest prügist Selle initsiatiivi keskkonnateadlikkuse tõstmise efekt on mõõtmatu, selgitas Sooäär. "Inimeste vabast tahtest sündinud algatus on parim näide era-, avaliku- ja vabaühenduste koostööst, mis aitab tugevdada kodanikuühiskonda".

Elavas diskussioonis osalesid Türgi, Prantsusmaa, Läti, Maroko ja Iisraeli saadikud, kes kõik avaldasid tunnustust Eesti algatusele. Raport esitatakse kinnitamiseks 2012. aasta märtsis toimuvale Euroopa Vahemere Liidu PA täiskogu istungile Marokos.

Komitee istungil on tähelepanu keskmes keskkonnakaitse, vee- ja energiavarustusega seonduvad küsimused Vahemere põhja- ja lõunakalda riikides, kelle esindajad osalevad üritusel. Kohal on ka rida Euroopa Parlamendi saadikuid.

Piret Ehavald: vabatahtlike tööst

2011-12-05

Kuula, kuidas aasta vabatahtlik Piret Ehavald räägib Vikerraadio eetris vabatahtlike tööst.

Vikerraadio juhatab saatelõigu sisse järgnevalt: "Kell 9.15 on Vikerhommikul külas üks tunnustatuist - Tallinn 2011 vabatahtlike koordinaator Piret Ehavald, kes on propageerinud vabatahtlikuks olemist igas vanuses ja eri tüüpi inimeste seas ning on loonud märkimisväärse mahuga vabatahtlike baasi. Kuidas ta seda suudab?"

Heliklipi leiad siit: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1687751.

Kaks mulki pälvis aasta vabatahtliku tiitli

2011-12-05

Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves avaldas pühapäeval Kadriorus tänu kümnele vabatahtlikule. Kaks neist on pärit Viljandimaalt.

Loe lähemalt siit: http://www.sakala.ajaleht.ee/656862/kaks-mulki-palvis-aasta-vabatahtliku-tiitli/.

Ina Tepp – aasta vabatahtlik

2011-12-05

4. detsembril sai vabatahtlike tunnustamisürituse patroonilt Vabariigi President Toomas Hendrik Ilveselt aasta vabatahtliku tunnustusmärgi Ina Tepp, kes enam kui aasta jooksul on oma juhtimisstrateegia ja personalijuhtimise kogemusega olnud abiks Eesti Skautide Ühingule.

"Olen sattunud vabatahtlikule tööle oma sõprade kaudu," rääkis Ina Tepp. "Skautlusest ei osanud ma mõni aeg tagasi veel midagi arvata, kuid kokkupuude nende inimestega on olnud innustav. Sellist ehedust, siirust ja organisatsioonile pühendumist kohtab harva. Skautlus on maailmavaade, sealsed inimesed ei tee midagi selleks, et peab, vaid neil on sisemine vajadus. See mõjub inspireerivalt."

Ina Tepp on kasvatanud suureks kolm poega. Personalijuhtimise vallas on töötanud Eesti mitmetes suurettevõtetes ja väiksemates kollektiivides omades kogemust teeninduse, inseneri, IT, telekommunikatsiooni ja toomise valdkonnas ning lugenud organisatsioonikäitumise alaseid loenguid Tallinna Majanduskoolis. Olles pikalt olnud seotud järelkasvuga äriettevõtete poolelt, on Inal nüüd võimalus mõjutada järelkasvu ja noorte töökogemuse omandamise protsessi ka ülikooli poolelt, olles liitunud TTÜ karjäärikeskuse tegemistega. Ina on osalenud mitmete ettevõtmiste juures vabatahtliku nõustajana personali või organisatsiooniarengu küsimustes.

„Eesti vabatahtlike tunnustamisüritus keskendus sellel aastal vabaühenduste juures tegutsevate professionaalidest vabatahtlike tänamisele ning Eesti skautluse arengu heaks panustanud Ina Tepp-i kaasabi organisatsiooni edasise arengustrateegia väljatöötamisel ning ka igapäevast juhtimist puudutavate näpunäidete näol on väga olulise tähendusega, mistõttu otsustati Ina Tepp esitada aasta vabatahtliku tunnustuse saamiseks. Ina on kutsunud vabatahtlikuna panustama skautluse heaks ka teisi oma ala spetsialiste. Näiteks toimus tänu Inale väga vajalik ning sisutihe projektijuhtimiskoolitus" sõnas Eesti Skautide Ühingu büroo juhataja Hele-Mai Madisson.

Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal ning seni on tunnustatud 247 vabatahtlikku. Tunnustamisürituse korraldaja on Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus. Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas. Sellel aastal tunnustati kokku kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.

Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Skaute on maailmas kokku üle 30 miljoni.

Lisainfo:

Tunnustamise kohta leiab lisainfot veebilehel www.vabatahtlikud.ee, kus saab peatselt lugeda ka aasta vabatahtlike tutvustusi.

Kristjan Pomm
Eesti Skautide Ühingu avalike suhete juht
Lisainfo: tel 50 97 110

PILTUUDIS: vaata, kuidas Ilvesest klahvpillimängija sai

2011-12-05

Pühapäevasel vabatahtlike tunnustamisüritusel Kadriorus mängis kohaletulnute rõõmuks kõik oma neli lugu ette Noortebänd 2011 üks finaliste - ansambel Tenfold Rabbit.

Vaata siit, kuidas ka president näpud klahvidele pani: http://www.ohtuleht.ee/454865.

FOTOD: Ilves: vabatahtlikud on kaitsevall ükskõiksuse ja hoolimatuse vastu

2011-12-04

Vaata fotosid aasta vabatahtlike tunnustamisest siit: http://pilt.delfi.ee/album/240085/.

President Ilves: vabatahtlikud on kaitsevall ükskõiksuse ja hoolimatuse vastu

2011-12-04

"Teie olete kaitsevall ükskõiksuse ja hoolimatuse vastu," ütles president Toomas Hendrik Ilves, tunnustades täna Kadriorus aasta vabatahtlikke, kellest noorim on 20- ja vanim 86-aastane. "Südame sunnil ja vabal tahtel organiseerunud vabakond on ju tõepoolest see vajalik kaitsemehhanism, mis hoiab meie ühiskonna avatuna ja tervena, aitab kodanikel kaasa rääkida ja riiki paremaks muuta, hoolida oma riigist."

Riigipea meenutas, et Eestis on tugevad vabakondlikud traditsioonid, mida ei suudetud hävitada ka kõige pimedamatel ja raskematel aastatel ning siin on palju tublisid seltse ja ühinguid.

"Kuid alati saavad ja peavad meie vabakonna enda inimesed, riik ja ettevõtted soodustama vabakonna tegevust. Just soodustama ja toetama, mitte aga juhtima või korraldama. See teeb meid tugevaks ja lubab meil ka kõige raskemate probleemidega toime tulla. Üksteise toetamine ja märkamine teeb Eesti suuremaks," kõneles president Ilves, kes on Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon.

Ta tänas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskust ning kõiki neid organisatsioone ja asutusi, kelle hooleks on vabatahtliku tegevuse toetamine ja julgustamine: "Kuigi te mõnikord tunnete väsimust või tüdite võitlemast paljude takistuste ja probleemidega, jääb ometi peale teie vabatahtlik soov aidata, ise meie elu kõige üldisemalt paremaks muuta. Teie, vabakonna edendajad Eestis, väärite sama suurt tunnustust, kui kõik meie aasta vabatahtlikud."

Tänavu, Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal, said aasta vabatahtliku tiitli Rauno Avel, Jarmo Idavain, Maite-Margit Kotta, Kuldar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Margus Press, Aino Suviste ja Ina Tepp. Samuti tunnustati vabatahtlike juhte Piret Ehavaldi ja Svetlana Varjunit. Töötajate vabatahtlikkust enim toetanud organisatsiooniks osutus Eesti Advokatuur, mis on loonud vabakonnaga pikaajalise ja strateegilise koostöö pakkudes neile pro bono õigusabi.

Vabatahtlike tunnustamiseks esitatud 73 ettepaneku seast valis laureaadid välja komisjon, kuhu kuulusid lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale 2010. aastal tunnustatud vabatahtlik Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.

Aasta vabatahtlike kohta saab rohkem infot www.vabatahtlikud.ee.

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229

Advokatuuri heategevusprojektid pälvisid presidendilt tunnustuse

2011-12-04

Täna tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Eesti vabatahtlikke ning ettevõtete ja asutuste kategoorias pälvis tunnustuse Eesti Advokatuur.

Loe kogu uudist siit: http://uudised.err.ee/index.php?06240378.

President Ilves tunnustas Eesti silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtlikkuse edendajaid

2011-12-04

Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avaldas pühapäeval 4. detsembril Kadriorus tänu kümnele vabatahtlikule, kahele silmapaistvale vabatahtlike juhile ning töötajate vabatahtlikkust soodustanud organisatsioonile.

Aasta vabatahtliku tiitli said: Rauno Avel, Jarmo Idavain, Maite-Margit Kotta, Kuldar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Margus Press, Aino Suviste ja Ina Tepp.

Rauno Avel (20) panustab Iisaku Noorte Klubi juures vabatahtlikuna IT-alaste teadmiste, spordiarmastuse kui ka korralduslike oskustega, olles kohalike noorte seas oluline autoriteet.

Jarmo Idavain (28) on hariduselt puidutöötlemismeister, kes ehitab vabatahtlikuna MTÜ Kostivere Küla Seltsi juures alevikku kiikesid, saeb kevaditi talvetuultes murdunud puid, sätib jaanipäevaks üles püstkodasid ja teeb muidki heakorra töid.

Maite-Margit Kotta (44) on pikaajaline vabatahtlik MTÜ-s Oma Pere. Tema kujundatud on ühingu logo, kodulehekülg, MTÜ Oma Pere raamat "Mudilane Mummu ja tema perekond" ning ajakirja "Meie lapsed" kolm numbrit. Maite-Margit Kotta on jaganud ka isiklike lapsendamise kogemusi julgustamaks teisi peresid.

Kuldar Käsper (46) pakub Sihtasutus Maarja Külale vabatahtlikuna ehitusjärelvalvet. Samuti võimaldab tunnustatav projekteerimisel spetsialisti nõu, mis aitab Maarja Külale omaseid eritingimusi ehitamisel paremini arvesse võtta.

Leili Nael (66) on andnud vabatahtlikuna olulise panuse kohaliku elu edendamisse, alustades Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse Seltsi juhatamisest, lõpetades rahvatantsurühma "Mari" eestvedamise ja Mulgi Häärberi (Morna, Muri ja Suuga küla keskuse) taastamisega.

Erna-Elise Neimanni (86) vabatahtlik panus Mulkide Seltsi edendamisel ja mulgi keele säilitamisel on asendamatu. Ta kutsus ellu Mulgi Murde ringi, kogus ning kirjutas üles 1215 lauset "Mulgikiilsid ütlemisi" ja on avaldanud mulgi murdekeeles artikleid Mulkide Almanakis, ajalehtedes Mulke Sõna, Ütsainus Mulgimaa ja Sakala.

Ülle Olli (33) on pikaajaline vabatahtlik Eesti Toidupangas, kes panustab praktilise juhtimiskogemusega toidukogumise kampaaniate ja vabatahtlike värbamise korraldamisse. Samuti aitab ta iganädalaste tegevuskavade kokkupanekul ja muudes organisatoorsetes küsimustes.

Margus Press (58) aitas mentori, kogenud ettevõtja ning tippjuhina kaasa MTÜ Abikäsi käivitamisele. Margus Pressi toetusel said Abikäe noored juhid kavandada teenused ja tooted, mille rakendamise käigus on loodud aastaga üle 20 uue töökoha puudega inimestele.

Aino Suviste (83) võttis 1996. aastal MTÜ Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing liikmeks astudes oma hoole alla kirjandusringi loomise ja selle juhendamise. Samuti asutas tunnustatav kuukirja "Seenior", mida ta tänaseni toimetab. Aino Suvistel on eriline oskus oma eakaaslasi motiveerida, kaasa tegema kutsuda ning tunnustada.

Ina Tepp (52) nõustab vabatahtlikuna Eesti Skautide Ühingu juhtimisalaseid küsimusi. Ina Teppi kaasabil on hinnatud ühingu juhtimist, üle vaadatud juhatuse koosseis ning korraldatud arutelusid organisatsiooni laiemalt puudutavates küsimustes (strateegia uuendamine, koolituste organiseerimine).

Lisaks tunnustati vabatahtlike juhendajaid Piret Ehavaldi ja Svetlana Varjunit.

Piret Ehavald (31) on Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 särasilmne vabatahtlike koordinaator, keda on iseloomustatud kui suurepärast inimest, organiseerijat ja motiveerijat. Piret Ehavald on propageerinud vabatahtlikuks olemist igas vanuses ja eri tüüpi inimeste seas ning on loonud märkimisväärse mahuga vabatahtlike baasi.

Svetlana Varjun (60) on pühendunud vabatahtlike juht MTÜ Eesti Vaimse Tervise Ühingu programmis Vanem Vend Vanem Õde. Programmis tõstetakse laste usku endasse ja neid ümbritsevatesse inimestesse, mispärast on eriti oluline leida ja koolitada välja kõrgelt motiveeritud vabatahtlikke, millega tunnustatav on edukalt hakkama saanud.

Töötajate vabatahtlikkust enim toetanud organisatsiooniks osutus Eesti Advokatuur, mis on loonud vabakonnaga pikaajalise ja strateegilise koostöö pakkudes pro bono õigusabi Heateo Sihtasutuse poolt toetavatele ühendustele.

Tunnustamiskomisjoni liige Jon Ender kommenteeris tänavust tunnustamisüritust järgnevalt: "Mõned meist on vabatahtlikud kord aastas, teised aga tegutsevad pidevalt. Kui vabatahtlik pakub koolis või tööl lihvitud teadmisi ja oskusi, millest seni organisatsioon puudust tundis, tõstab see ühenduse kompetentsi ja viib tegevuse uuele tasemele. Sel aastal soovime tunnustada just professionaalidest vabatahtlikke ja tööandjat, kes töötajate väärtuslikku kompetentsi nende tööajast pakub," sõnas Ender.

Tunnustamise kohta leiab lisainfot veebilehelt www.vabatahtlikud.ee, kus saab tutvuda kõigi laureaatidega.

Tunnustamisüritusel esines konkursi Noortebänd finalist Tenfold Rabbit.

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on Eesti vabatahtlike tunnustamise traditsiooni ülal hoidnud alates 2005. aastast.
Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.

5. detsember on rahvusvaheline vabatahtlike päev ning ühtlasi tähistatakse tänavu Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat.

Lisainfo:

Kaisa Ilves
Tunnustamisürituse projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Tel: +372 568 33 444, 742 0341
tunnustamine@vabatahtlikud.ee

Rummo: noored ootavad elavamat õpet ja rohkemaid valikuid

2011-12-03

Riigikogu kultuurikomisjon arutab enne oluliste hariduspoliitiliste otsuste langetamist seda kõigi huvirühmadega ja töötab läbi kõik nendelt saadud ettepanekud, kinnitas reformierakondlasest komisjoni liige Paul-Eerik Rummo Lääne-Virumaa noorte osaluskohvikusse tulnud noortele Rakveres.

Noorte seas kõlas ka soov, et nende vabatahtlikku tegevust ühiskonna heaks võetaks rohkem arvesse.

Loe lähemalt siit: http://www.postimees.ee/656246/rummo-noored-ootavad-elavamat-opet-ja-rohkemaid-valikuid/.

Tuhalaane külamaja juht pälvis stipendiumi

2011-12-01

30. novembril anti Tallinnas kodanikupäevale pühendatud ning kultuuriministeeriumi korraldatud vastuvõtul välja sihtasutuse Domus Dorpatensis stipendium, mille pälvis Tuhalaane külamaja juhataja Anneli Anijärv panuse eest kogukonna ning kodanikuühiskonna arendamisse.

Loe kogu uudist siit: http://www.sakala.ajaleht.ee/653680/tuhalaane-kulamaja-juht-palvis-stipendiumi/.

Lugeja kirjutab: kümme võimalust, kuidas teha head

2011-12-01

Vabatahtlik töö on hea võimalus nii uute kogemuste kui ka tuttavate saamiseks, teisalt aga lihtsalt teha head. Naine24.ee lugeja Triin tutvustab erinevaid võimalusi, kuidas Eestis teisi aidata.

Loe võimalustest lähemalt siit: http://www.naine24.ee/653970/lugeja-kirjutab-kumme-voimalust-kuidas-teha-head/.

Domus Dorpatensise 2011. aasta stipendiaat on Anneli Anijärv

2011-12-01

30. novembril anti Tallinnas kodanikupäevale pühendatud ning kultuuriministeeriumi poolt korraldatud vastuvõtul välja 2011. aasta SA Domus Dorpatensis stipendium, mille pälvis Anneli Anijärv oma panuse eest kogukonna ning kodanikuühiskonna arendamisse.

Domus Dorpatensise selle aasta stipendiaat on Anneli Anijärv Tuhalaane külast, Karksi vallast, Viljandimaalt. Anneli töötab Tuhalaane külamaja juhatajana ning kasutab oma professionaalseid oskusi ka vabatahtlikuna, otsides fonde, kuhu kirjutada projekte, püüdes leida sponsoreid ja toetajaid ning kaasates vabatahtlikke, kes aitaks projektitegevusi ellu viia.
Tema vabatahtlik tegevus on kodukandile väga oluline, kuna Karksi valla ääremaana on Tuhalaane küla jäänud ilma paljudest teenustest, mis suurema keskuse inimestele on iseenesest mõistetavad ja kättesaadavad.
Anneli on innukas ning inspireeriv uute ideede genereerija, projektide elluviija ja aruandluse esitaja, kes abistab, nõustab ja juhendab meelsasti ka ümberkaudseid külaseltse.

Igal aastal annab SA Domus Dorpatensis välja kodanikustipendiumi suuruses 1 000 eurot (varem 15 000 krooni), et tunnustada kodanikualgatust ja kohaliku elu edendamist. 40 taotluse hulgast tegi valiku stipendiumikomisjon, kuhu kuulusid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu esimees ning Domus Dorpatensise endine juhataja Kristiina Tõnnisson, Avatud Eesti Fondi Avatud Valitsemise programmi koordinaator Kelly Grossthal ja 2010. aasta stipendiaat Carmen Ott.

Rohkem infot Domus Dorpatensise stipendiumi kohta leiate siit:
http://www.dorpatensis.ee/tegevus/stipendium

"Maailm valla" paviljon tutvustab Euroopas õppimise ja töötamise võimalusi

2011-12-01

1.-3. detsembrini on Teeviidal avatud paviljon "Maailm valla - Move in Europe", mis tutvustab noortele Euroopas õppimise, töötamise ja rahvusvahelise koostöö võimalusi.

Saalis on kuus teemaala, kus erinevad projektid Eestist, Lätist ja Leedust tutvustavad saavutatut ning kutsuvad külastajaid tasuta töötubadesse, kus saab mängida, meisterdada ja lõbusaid ülesandeid lahendada.

Sihtasutuse Archimedes ja Euroopa Liidu võrgustike infoalades saab vastuseid küsimustele õppimise, töötamise ja vabatahtlikuna tegutsemise kohta nii Euroopas kui mujal maailmas. Lisaks peetakse infojahti, milles osalejatele on välja pandud auhinnad.

„Maailm valla" paviljonis toimub kolme päeva jooksul põnev programm, mis tutvustab välismaal õppinud tudengite ja töötanud vabatahtlike kogemusi. Osaleda saab trummitöötoas, vaadata dokumentaal- ja multifilme ning teadusteatrit, tutvuda rahvusvahelise kriminaalkohtu tööga, arutleda ajakirjanik Liis Kängsepaga, kuidas saada oma nimi raamatu kaanele ja palju muud.

Sündmuse saadikule, näitleja Rasmus Kaljujärvele, saab küsimusi esitada neljapäeval, 1. detsembril kell 16.30, pärast parimate praktikalugude ja -fotode autorite autasustamist. Reedel kell 13.00 antakse üle preemiad selle aasta tublimatele noortele leiutajatele, 2. detsembril kell 16.30 astub paviljonis üles ansambel Zetod.

"Maailm valla" paviljon on avatud noorte infomessi Teeviit raames Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuse D-hallis. Sündmust korraldavad Euroopa Komisjon ja Sihtasutus Archimedes algatuse "Youth on the Move" raames.

Paviljoni plaan ja sündmuse ajakava on üleval aadressil http://euroopa.noored.ee/files/Maailm_valla_programm2.pdf. Täpsemat infot saab veebilehelt http://euroopa.noored.ee/maailmvalla.

Eesti asi: viimane voor läks käima

2011-11-30

Eesti asi 2011 - mis saab edasi?
Esimest korda Eesti loos otsib Eesti Päevaleht koos lugejatega ehedamaid Eesti asju aastal 2011.
Teisipäeva südaööl, 6. detsembri saabudes selguvad viimased väljakukkujad. Ülejäänud seitsme Eesti asja vahel algab nädala pärast kolmapäeval superfinaal.

Jätkuvalt on hääletustules ka Teeme Ära maailmakoristuse talgud!

Loe lähemalt ning anna oma lemmikule hääl siin: http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-asi-viimane-voor-laks-kaima.d?id=62463850.

Pärnus saab hakata tüvirakudoonoriks

2011-11-30

Pärnu haigla naiste- ja lastekliiniku koristaja Aseriin Juhansoo on esimene, kellest Pärnus sai vereloome tüvirakkude doonor. “Mu väga lähedane inimene oli tõsiselt haige ja teda haiglas külastades nägin väga palju raskesti haigeid inimesi, kes vajaksid luuüdi, aga doonoreid on ülikeeruline leida. Sealt see mõte tekkis,” rääkis Juhansoo.

Loe edasi siit: http://www.parnupostimees.ee/651800/parnus-saab-hakata-tuvirakudoonoriks/.

Paide päästjad toovad jõululaadale põnevust

2011-11-30

Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi koostöös sisustatakse laupäeval ürituse "Jõulukroon" raames laste vaba aeg erinevate ennetuslike tegevustega. Päästjate tegevusi saab laupäeval Paide Keskväljakul näha kell 11.30 – 12.15.

Loe lisaks siit: http://www.jt.ee/652470/paide-paastjad-toovad-joululaadale-ponevust/.

«Teeme Ära!» maailmakoristust juhivad peamiselt naised

2011-11-30

Nagu paljudes muudeski vabatahtliku tegevuse valdkondades, nii on ka «Teeme Ära!» maailmakoristuse enam kui sajaliikmelises tiimis pea kõik naised. Põhjus võib olla selles, et naised on valmis aitama pisiasjades, kuid mehed tahavad kohe suurelt tegutsema asuda.

Loe kogu artiklit siit: http://www.naine24.ee/652496/teeme-ara-maailmakoristust-juhivad-peamiselt-naised/.

Tänulille pälvis noor rootslasest vabatahtlik

2011-11-30

Käesolev aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtlike aastaks, mille raames Pärnu heategevusorganisatsioon Shalom tunnustab igal kuul ühte vabatahtliku tööga silma paistnud inimest lilleõiega.

Aasta eelviimase tänulille sai rootslane Adam Davidsson (23), Oskarshamnist pärit mees töötab Pärnus vabatahtlikuna kolmandat kuud.

Loe kogu artiklit siit: http://www.parnupostimees.ee/651806/tanulille-palvis-noor-rootslasest-vabatahtlik/.

Lugu Rannamõisa Laevaseltsist

2011-11-30

Üle-eestilise ürituse "Teeme Ära 2009" võsaraiumisel korrastati tulevast Rannamõisa Kultuuriküla 2,2 h suurust platsi. Seltskond laulumehi, külg-külje kõrval tungisid läbi padriku tulevase käsitöömaja poole.

Mõeldi merele ja mõlgutati mõtteid, mida võssakasvanud varemetega pihta hakata. Jutu käigus mõeldi välja nüüd juba hoogu võttev idee: hakkame laevu ehitama. Vaimusilmas juba liiguti höövel ja kirves käes mööda suurt ja avarat ruumi, juba õpetasid tulevased paadimeistrid ka teisi huvilisi. Mõõdeti ukseavasid ja ruumi pikkust... jõuti järeldusele, et mastid tuleb valmiva laevakere kõrval meisterdada. Veidi mõtete laagerdumist ja jõulukingituseks kõigile merehuvilistele saigi loodud MTÜ Rannamõisa Laevaselts. Esimene kohtumine toimus kohe uue aasta alguses ja nii see kõik käima läks.

Loe lugu siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/harku/elu/lugu-rannamoisa-laevaseltsist.d?id=62436450.

Tunnustust väärt: Kurmo Piirsalu juhib osavõtjaterohket ja aktiivset Noorte Kotkaste rühma

2011-11-29

Võhma linnas tegutseb spordi, laulu, tantsu, käsitöö ja paljude teiste noortele tegevust pakkuvate huviringide kõrval ka selline, mis aktiivse füüsilise tegutsemise kõrval sisendab huvi ja armastust meie ajaloo, maa ja rahva vastu. See on Sakala maleva Noorte Kotkaste Võhma rühm. Rühma tegevust juhib alates 2007. aastast Kurmo Piirsalu, kes teeb rühmajuhi tööd vabatahtlikuna.

Võhma Linnavalitsus esitas Kurmo Piirsalu Viljandimaa Aasta noorsootöötaja kandidaadiks.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/vohma-linn/elu/tunnustust-vaart-kurmo-piirsalu-juhib-osavotjaterohket-ja-aktiivset-noorte-kotkaste-ruhma.d?id=62379476.

Raport: Eesti vabaühendused on piirkonna elujõulisemad

2011-11-26

USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) avaldatud raport hindab Eesti vabaühendusi 29 Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riigi võrdluses kõige elujõulisemaks. Välja on toodud ka see, et Eestis on vabatahtlike kaasamine tõusuteel.

Loe lähemalt siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raport-eesti-vabauhendused-on-piirkonna-elujoulisemad.d?id=62284200.

Välisministeerium tunnustab rahvadiplomaatia edendajaid

2011-11-26

Välisminister Urmas Paet tänab ja tunnustab kodanikupäeva puhul tänukirjaga tublisid rahvadiplomaatia edendajaid, kes on aidanud kaasa Eesti tutvustamisele ning suhete tihendamisele välisriikidega. Muuhulgas tunnustab välisministeerium Mirjam Lindpere, Merike Ermi, Triin Olgot, Maret Kukke Eesti tutvustamise ja vabatahtliku, tänuväärt töö eest Gruusia lastekodudes.

Loe kogu uudist siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valisministeerium-tunnustab-rahvadiplomaatia-edendajaid.d?id=62278712.

Kooliõpilased aitasid politseil helkureid jagada

2011-11-25

Nõo reaalgümnaasiumi 10a klassi õpilased kuulsid novembri keskel meedia vahendusel, et politsei on asunud helkureid jagama. Tegusatel noortel tekkis mõte vabatahtlikena politseile appi minna ning jagada helkureid neile, kel seda veel mingil põhjusel ei ole.

Loe ettevõtmisest lähemalt siit: http://www.tartupostimees.ee/647546/kooliopilased-aitasid-politseil-helkureid-jagada/.

Vabatahtlike lood said kaante vahele

2011-11-24

Regionaalministri valitsemisalas on valmis saanud raamat „Olen vabatahtlik, muudan maailma!". Raamatus räägivad 20 tublit inimest erinevas vanuses ja erinevatelt tegevusaladelt meie ümber õhinaga oma lugu, millest igaüks on omamoodi ja kordumatu. Nad jagavad nippe ja näpunäiteid ning vastavad küsimustele, miks tasub vabatahtlik olla ning kuidas seda hästi teha. „Olen vabatahtlik, muudan maailma!" on ühtekokku nii haarav lugemine kui hariv õppematerjal, andes hea läbilõike tänastest vabatahtlikest.

„Säravad näited tavalistest inimestest, kes vabatahtliku tööga tegelevad, on just see, mis aitab valdkonda kõige paremini tutvustada ja uusi inimesi kaasa haarata," rääkis regionaalminister Siim Kiisler raamatu saamisloost. "Samuti saavad raamatu näol kasuliku õppematerjali koolid, sest vabatahtlike lood on õpilastele praktiliseks näiteks ühiskonnaõpetuse tunnis," lisas minister.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!" on välja antud regionaalministri tellimusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames. Raamatu esitlus toimus üle-eestiliselt tähistataval kodanikunädalal.

Raamatu eksemplarid saadetakse üle Eesti 206 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumisse. Lisaks on raamatut peagi võimalik laenutada keskraamatukogude laenutuspunktidest, maakondlikest arenduskeskustest ja vabatahtlike keskustest ning Europe Direct infopunktidest.

Kui järjekorras ootamine ei ole lemmiktegevus, saab raamatut tasuta lugeda või alla laadida internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud

Lisainfo:

Marten Lauri
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011
projektijuht
Siseministeerium
tel 612 5191
marten.lauri@siseministeerium.ee

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

2011-11-24

Kolmapäeval, 30. novembril tunnustavad MTÜ Kodukant Järvamaa, SA Järvamaa Arenduskeskus ja Järva Maavalitsus Türi kultuurimajas toimuval Järvamaa kodanikeühenduste konverentsil maakonna parimaid.

Kolmandal Järvamaa kodanikeühenduste konverentsil pälvivad tunnustuse Sädeinimene ja 2011. aasta parimad Järvamaa külaliikumises ning kodanikualgatuses.

Nimetatud konkurside eesmärk on tugevdada vabatahtliku tegutsemise traditsioone maakonnas, avaldada avalikku tunnustust küladele ja üksikisikutele tulemusliku tegutsemise eest ning teavitada Järvamaa üldsust maa- ja külaelu olulisusest.

Kodanikualgatuses parimate väljaselgitamiseks kogunes kokku žürii koosseisus: Katrin Puusepp (SA Järvamaa Arenduskeskus), Rainer Eidemiller (Paide Kogukonnakeskus, Järvamaa Vabatahtlike Keskus), Arnika Tegelmann (Järva Teataja), Helle Piik (Järva Maavalitsus) ja Riina Trumm (MTÜ Kodukant Järvamaa).

2011. aasta Sädeinimene ja parim küla selguvad kodanikeühenduste konverentsil.

Kodanikualgatuse parimad 2011 on:

Tublim vabatahtlik

Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Nominendid:

Tiina Toomjõe on inimene kelle vabatahtliku töö tulemusel on AS Järvamaa Haigla hooldusravi osakonna patsientidel võimalik saada tasuta juukselõikus- ja habemeajamisteenust ,mille tulemuseks on inimeste enesetunde paranemine ja väärikuse tõus. Tiina on esimene inimene läbi aegade, kes on astunud üle haigla läve ja soovinud vabatahtlikult ja tasuta anda oma panust patsientide hooldus- ja tervenemisprotsessi. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tulles abistama teisi oli Tiina samal ajal ise töötu. Haigla nägi Tiinas suurepäraste isikuomadustega inimest ja sõlmis temaga töölepingu alates septembrist 2011 ning tänaseks on Tiina Toomjõest saanud erakorralise meditsiiniosakonna abiline, kes jätkab missioonitundest ja vabatahtlikult hooldusravi osakonna patsientidele teenuste osutamist.
AS Järvamaa Haigla tegi ettepaneku Tiina Toomjõe missioonitundega tegu väärtustada ja tunnustada "Aasta tublima vabatahtliku" tiitliga.

Aina Lee vabatahtliku tegevuse tulemusena on valminud fotoalbum Türi valla Kurla küla talude ajaloost. Album on trükitud 82 lehele, fotode kõrval on kirja pandud ajalugu ja pärimuslood. Digitaalselt on album kättesaadav Kurla küla kodulehel. Seda on võimalik alla laadida ja oma perekonnalugu jätkata. Aina on omavahel kokku viinud ning neid omakorda juurte juurde tagasi toonud paljusid Kurlaga seotud inimesi.

Parim mittetulundusühing

MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Nominendid:

Särevere Mõisarahva Selts, mille liikmed panustavad oma aega ja energiat piirkonna arengusse ning erinevate huvigruppide ühendamisse. Suurema sotsiaalse sidususe loomiseks korraldatakse vanas Särevere mõisahoones õppepäevi, luuleõhtuid, kohtumisi tuntud persoonidega jms. Paari viimase aasta tähtsamaks tegevuseks on olnud piirkonna ühise tegevuskava koostamine. Seltsi liikmete toel osales Särevere mõis teist aastat külastusmängus "Unustatud mõisad".

Paide Linna Slaavi Kultuuriühing SLAVJANOTSKA - MTÜ on tegutsenud juba üle 8 aasta ning nende tegevus on väga tänuväärne, kuna rikastab vastastikku eesti ja vene kultuuri ning aktiviseerib Paide linna vene rahvusest inimesi kultuurilise ühistegevuse kaudu. Aastast aastasse korraldatakse uusaasta ja vene kombekohaseid jõulupidusid, tähistatakse sõbrapäeva ja naistepäeva ning korrastatakse unustusse jäänud (ka jäetud) kaasmaalaste haudu. Paide Linnavalitsuse toel korraldati eelmisel aastal suur vene ja eesti kunstikollektiivide vabaõhukontsert Vallimäel, kus esinesid kõik Paides elavate rahvuskildude kunstikollektiivid. Suur panus anti ka Paide Jõulukrooni ajal toimunud päkapikkude vallutusse, kus MTÜ liikmed tutvustasid vallitornis õigeusu jõulukombeid. Aktiivselt osaletakse ka teiste ürituste organiseerimisel. Käesoleva aasta suurürituseks võib MTÜ puhul pidada sügisel peetud Kartulifestivali, mille raames toimusid kartulite teemalised loengud, näitused, töötoad ja kartuliroogade degusteerimine ning kontserdid.

Aasta tegu

Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Parimate tunnustamine toimub 30. novembril 2011 algusega kell 10 Türi kultuurimajas Järvamaa kodanikeühiskonna konverentsil.

Loe lähemalt ja registreeru: www.jarva.ee/konverents.

Lisainfo:

Maiko Kesküla
SA Järvamaa Arenduskeskus
MTÜ / SA konsultant
38 52 365; 56 675 859
maiko@jarvamv.ee

Teate koostas:

Anu Ansberg
SA Järvamaa Arenduskeskus
Järvamaa infoportaali toimetaja
Tel: 525 5115
portaal@jarva.ee
www.jarva.ee

Eesti asi: sikutipüük, Seto kuningriik või Jaani kirik Peterburis?

2011-11-23

Eesti Päevaleht otsib koos lugejatega ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsitakse seitset Eesti maa ja rahva visiitkaarti. Kolm kõige vähem hääli saanut langevad igal nädalal välja, kolm uut tulevad asemele. Võitjad selguvad jõuludeks.

Loe lähemalt ning hääleta siin: http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-asi-sikutipuuk-seto-kuningriik-voi-jaani-kirik-peterburis.d?id=62058336.

KIIRE: Osale Horvaatias toimuval koolitusel "Youth in action through volunteers activities and programmes"

2011-11-23

KIIRE: Koolitus Horvaatias "Youth in action through volunteers activities and programmes"

Aeg:

02.12-10.12.2012

Koht:

Zadar, Horvaatia
The training course will take place in Croatia (Zadar) from 2nd December (arrival in the morning before 15:30 pm) to 10th December (departure in the morning after the breakfast) 2011.

"Youth in action through volunteers' activities and programmes" is an 8 days long training course that is gathering 24 participants from 6 countries (Croatia, Turkey, Italy, Slovenia, Latvia and Belgium).

Põhiteemad:

Main themes of the project are urban/rural development through volunteering, strengthening youth NGOs, volunteer management and active citizenship.

Eesmärk:

Aim of this training course is to develop youth workers' / participants' competences in sustainable and holistic work with volunteers, thus improving volunteering at local and national levels in the countries involved.

Objectives are:

To improve skills and knowledge on step-by-step development and implementing of the volunteering programmes;
To share knowledge and experience on volunteering in different countries;
To empower participants to act as effective volunteer managers;
To get acquainted with YiA and to develop ideas for future projects.

The expected results are that youth workers acquire more practical as well as theoretical tools and skills to better involve volunteers their activities. This would involve all managerial aspects such as teamwork, management of staff and volunteers, assessing needs and capacities, development, evaluation and follow-up processes. Another expected result is for youth workers to develop new projects for involving volunteers and young people in their activities.

The course is based on non-formal education principles and approach. Different participatory methods will be used by trainers and designed upon the profile of participants and their learning styles.

The language of the training course will be English.

Kriteeriumid:

The participants should fulfil the following criteria:

Age above 18;
Willing to get involved in management of other volunteers in their organisations;
Able to work in English;
Willing to share the new knowledge with the members of his/her organization once he/she gets back;
Able to attend the entire duration of the course.

70% of travel costs will be reimbursed only for the cheapest way of transport and preferably for the return tickets. Below, please find the table with eligible costs for participants coming from each country:

The travel reimbursement will not be done on the spot, but after the return of the participants to their homes and after they send the original tickets and boarding passes to the organisers. We advise you to get all the original receipts for every ticket you purchased. The transfer of money for travel reimbursement will be done by direct transfer to preferably organisations' bank accounts, and when possibly to individual's bank accounts.

Huvi korral küsi ankeeti estyes@estyes.ee.

Osalustasu EI OLE ja liikmemaks 18 eurot. Reiskuludest 70% tagastatakse.

Lisainfo:

Meeri Lille
EstYES
Wiedemanni 3, 10126 Tallinn, Estonia
tel +372 6013098
fax +3726013309
estyes@estyes.ee
www.estyes.ee

Vabatahtlikuna alustanud kolme lapse ema leidis meelepärase töö

2011-11-22

Elus on ikka nii, et kui aitad teisi, aidatakse ka sind. Nii juhtus endise juuksuri Tiina Toomjõega, kes jäi oma kodulinna Paidesse tagasi kolides aastaks ajaks töötuks. Kuid kolme poja ema ei mallanud kodus istuda ja pakkus end haigla patsientidele tasuta juukseid lõikama. Poole aasta pärast tegi haigla talle ettepaneku hakata palgatööle erakorralise meditsiini osakonnas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Loe artiklit ning vaata videot siit: http://uudised.err.ee/index.php?06239561.

Reisi nii, et majutus ja toit oleks tasuta

2011-11-22

Tänapäeva maailm on täis võimalusi igale maitsele. Pakettreisid on hea ja mugav viis nautimaks uut riiki nädal-kaks, kuid kohalik elu-olu sel moel reisides väga tuttavaks ei saa. Organisatsioon WWOOF pakub aga võimalust reisida nii, et majutus ja toitlustus on täiesti tasuta! WWOOF on ingliskeelne lühend väljendist World Wide Opportunities on Organic Farms (Ülemaailmsed võimalused mahetaludes - toim.). Süsteem on lihtne – vabatahtliku töö eest pakub mahetalu majutust, toitlustust ning õppimisvõimalust.

Loe artiklit siit: http://www.naine24.ee/642180/reisi-nii-et-majutus-ja-toit-oleks-tasuta/.

Liis Kängsepp: vabatahtlikud on kangelased!

2011-11-22

Täna esitleti Euroopa Vabatahtliku Tegevuse Aasta raames valminud raamatut «Olen vabatahtlik, muudan maailma!», mis on lustlik ja energiline kokkuvõte kahekümne vabatahtliku loost. Raamatu toimetaja ja 15-aastase vabatahtliku töö kogemusega Liis Kängsepp on kindel, et kõik inimesed, kes on teinud vabatahtlikuna tööd, on kangelased.

Loe artiklit siit: http://www.naine24.ee/642624/liis-kangsepp-vabatahtlikud-on-kangelased/.

Töötud vabatahtlikud jagavad oma oskusi

2011-11-22

"Iga hingamisega natu-natukene hakkab energia tulema," kostab rahulik hääl üle ruumi, kus tosin naist võimlemismattidel istudes ennast ettepoole sirutab ja painutusse süveneb, kuni treener käsib neil tunda vabanemise jõudu.

Joogatreeningut teeb töötuks jäänud Tiina Suur vabatahtlikuna, samuti nagu kudumise õpetaja Helen Lensment. Mõlemad naised on Kilingi-Nõmme päevakeskuses saanud võimaluse tõestada ennast teisi õpetades, tuginedes päevakeskuse ja töötukassa Pärnumaa osakonna vahel sõlmitud lepingule, milles väljendub ühine huvi anda töötutele uusi tööoskusi ja -kogemusi, kaasata nad tugevamini ühiskondlikku ellu.

Loe kogu artiklit siit: http://www.parnupostimees.ee/639444/tootud-vabatahtlikud-jagavad-oma-oskusi/.

Pärnumaa Vabatahtlike Keskus otsib raadiosaadetesse vabatahtlike lugusid

2011-11-22

Pärnumaa Kodukandi ja Pärnumaa Vabatahtlike Keskuse projekti "Ühenduste ja vabatahtlike võimalused sotsiaalvaldkonna edendamisel Pärnumaal" raames on kavas detsembris teha kolm-neli raadiosaadet järgnevatel teemadel:

vabatahtlikud noored ja nende lood;
vabatahtlik töö eakatega;
vabatahtlik tegvevus aitab tööle.

Kui teil, head Vabatahtlike Värava lugejad, on neil teemadel teada häid näiteid, siis palun andke sellest teada 1. detsembriks e-postil ehapaas@gmail.com.

Osale Pärnumaa kodanikuühiskonna konverentsil "Väärtuste võlujõud"!

2011-11-22

Pärnumaa kodanikuühiskonna VI konverents "VÄÄRTUSTE VÕLUJÕUD"

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus
25. november 2011

Pärnumaa Kodanikuühiskonna konverents on aastas korra toimuv suursündmus neile inimestele, kes lisaks oma igapäevasele töö- ja pereelule osalevad lisaks veel mitmete vabatahtlikul alusel loodud ühenduste tegevustes.

Sellel aastal keskendume vabatahtliku tegevuse olemusele ja vaatleme seda läbi väärtuste ja lugude, küsides:

miks on nii, et ühed inimesed saavad vabatahtliku tegevuse olemusest aru ja teised ei saa;
miks on nii, et osade äriettevõtete juhid võimaldavad oma töötajatel olla vabatahtlikud, aga teised peavad seda lihtsalt aja ja raha raiskamiseks;
miks on nii, et osades kohalikes omavalitsustes toetatakse vabatahtlikku tegevust, teistes aga peetakse vabatahtlikke segavateks inimesteks?

Konverentsil on meie teejuhtideks Maiko Kesküla Järvamaalt ja Elina Kivinukk Tallinnast.

Päevakava

09.30-10.00 Kogunemine, tervitusjook ja hea võimalus oma ühingu tegevusi tutvustavaid
materjale teistega jagada.

10.00 Konverentsi avasõnad. Andres Metsoja, Pärnu Maavanem.

10.15-11.00 "Väärtuste võlujõud" Kuidas kujunevad meie väärtused, kuidas nende
kujundamisele kaasa aidata ja milliste tendentsideni mingite väärtuste domineerimine
ühiskonnas viib. Ave Eero, suhtlemistreener ja NLP koolitaja.

11.00 Äriettevõtted vabatahtliku tegevuse toetajatena. Estel Pukk, AS Tallinna Vesi.

11.20 Kohaliku omavalitsuse võimalused ja vajadused kaasata oma tegevustesse
vabatahtlikke. Vahur Mäe, Pärnu Linnavolikogu esimees.

11.40 Pärnumaa Vabatahtlike keskuse esimene tegevusaasta. Eha Paas, Pärnumaa
Vabatahtlike Keskuse projektijuht.

12.00-12.45 lõunapaus

12.45-13.45 Lood, mis jutustavad väärtustest.
- Lions liikumine, kui heategevuse saadikud. Mart Kuuskmann, LC Pärnu Strand asutajaliige.
- Augustiunetuse vabatahtlikud. Imbi Lepik-Martinson, Augustiunetuse vabatahtlike juhendaja.
- Vabatahtlikud spordimaailmas Kahe Silla klubi näitel. Kadri Riitsaar, sekretariaadi juht.

14.00-15.30 Aruteluring "Julge küsida". Tegemist on Hollandist pärit lähenemisega aruteludel (hollandi keeles Durftevragen), mida iseloomustab põhimõte: kui sa tahad midagi tõeliselt muuta, siis parimaid asju, mida sa selleks teha saad, on küsida abi. Me jaguneme väiksemateks aruteluringideks, kus on võimalik saada head nõu oma ammukripeldanud küsimusele, jagada seda teiste ringis osalejatega ja nii saab igaüks anda oma nõuande, idee soovituse, kontakti vm. Kõik me saame aga tänu sellel ühe uudse meetodi võrra rikkamaks.

15.30 Konverentsi kokkuvõtted ja lõpetamine.

Programm täieneb veel ja korraldajatel on õigus teha selleks vajalikke muudatusi.

Konverentsil osalemine on tasuta!

Registreerimine toimub SIIN ning see kestab kuni 24. novembrini.

Täname toetajad

Pärnu Maavalitsus, Europe Direct Pärnumaa Infopunkt, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

1500 pead ja 15000 sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel

2011-11-22

Eesti Noorteühenduste Liit korraldab 1. detsembril 2011 koos maakondlike noortekogude ja linna ning valla noortevolikogudega 15 Osaluskohvikut.

Osaluskohvikute eesmärk on tuua ühiste teemade ümber kokku väga erineva tausta ja kogemusega noored ning noortemeelsed, et panna paika, kuhu tulevikus liikuma peame!

Nii kohtuvad laudade taga noorte esindajad - õpilased põhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja isad, töötavad noored jne - ja otsustajad - vallavanemad, linnapead, firmajuhid, noorsootöötajad, maavanemad, ühiskonnaõpetajad, riigikogulased, koolijuhid jne.

Kuigi noortel on võimalus kaasa rääkida noortevolikogudes, õpilasesindustes või noorteorganisatsioonides, ei leia ei noored ega „vanad" tihti aega oma igapäevaste kiirete tegemiste kõrvalt rahulikult maha istuda ja KOOS tulevikku vaadata. Selleks kutsub Eesti Noorteühenduste Liit koos osaluskogudega erinevad osapooled kokku just mitteformaalses kohviku stiilis, et meeldivas keskkonnas tuleviku üle unistada!

Osaluskohvikus on palju erinevaid teemasid, arutlusele tulevad nii üle-eestilised valukohad kui kohalikud tähtsad teemad. Igas kohvikus on kokku 8-10 erinevat teemat, millest saab iga osaleja valida 3 meelepärasemat, milles oma mõtetega kaasa lüüa.

Üheks üle-eestiliseks arutlusteemaks on vabatahtlikkus

Vabatahtlikult võib tegutseda ühekordselt, võttes osa erinevatest projektidest nagu Teeme ära! või kohaliku lasteaia mänguväljaku paigaldamine, kuid tegutseda saab ka pikemalt ning süsteemsemalt. Inimesed võivad Eestis tegutseda näiteks MTÜ-des, juhtida (üli-)õpilasesindusi või toetada muul moel varjupaiku või kodutuid. Kõigest 15% eesti koolide ja 9% vene koolide õpilastest lööb kaasa mõnes ühiskondlikke teenuseid pakkuvas organisatsioonis. Vabatahtlik tegevus nõuab tihti ohvreid ning põhitöö või õppimise kõrvalt ei saa olla täiskohaga vabatahtlik. Küll aga annab vabatahtlikkus töö tulemusele hulganisti kaasa, kui see on tehtud süsteemse ja hoolika juhtimise all.

Kuidas vabatahtlikku tegevust rohkematele noortele tutvustada ning motiveerida neid kaasa lööma?
Millist tuge peaks vabatahtlik kas riigilt või KOVilt saama?
Kuidas saaksid tööandjad vabatahtlikku tegevust otsustamisel arvesse võtta?
Kuidas kaasata vähemate (majanduslike) võimalustega noori MTÜ-desse?
Kas Eesti vajaks oma vabatahtliku teenistuse programmi EVSi näitel?

Et paljudest erinevatest unistustest ja mõtetest saaksid konkreetsed ideed, ideedele leitaks kõrvale konkreetsed võimalused ja tegevused ning et tegevused leiaks vastutajad, kes need ellu viivad, on lisaks Osaluskohvikus osalevale 1500 noorele ja otsustajale Osaluskohvikuga seotud Eesti Noorteühenduste Liit ja noortekogude-noortevolikogude meeskonnad! Olenevalt teemast ja otsusest, seome tulemused õigete inimeste ja organisatsioonidega!

Leia endale 1. detsembriks oma kohvik!

Osaluskohvikud leiavad aset paraleelselt 15 maakonnas.
Leia endale sobiv kohvik ja tule räägi kaasa noortele tähtsatel teemadel!

Osaluskohvikute toimumiskohad maakonniti:

Harjumaa - kohvik Wabadus, Vabaduse väljak 10, Tallinn
Hiiumaa - Kärdla Kultuurikeskus, Rookopli 18, KÄRDLA
Ida-Virumaa - Jõhvi Kultuurikeskus, Pargi 40, Jõhvi
Jõgevamaa - Jõgeva Kultuurikeskus, Aia 6 48306, Jõgeva
Järvamaa - Türi Kultuurimaja, Hariduse 1, Türi
Läänemaa - Martna Põhikool, Martna
Lääne-Virumaa - Art Cafe, Lai 13 ja Lai 18, Rakvere
Põlvamaa - Värska Kultuurikeskus, Pikk tänav 12, Värska
Pärnumaa - Raeküla Vanakooli Keskus, Lembitu 1, Pärnu
Raplamaa - Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Viljandi mnt 69, Rapla
Saaremaa - Kuressaare Kultuurikeskus, Tallinna tn. 6, Kuressaare
Tartumaa - Tartu EÜSi majas, Jaan Tõnissoni 1
Valgamaa - Valgamaa Kutseõppekeskus, Loode 3, Valga
Viljandimaa - Viljandi Maavalitsuse saal, Vabaduse plats 6 II korrus, Viljandi
Võrumaa - Parksepa Keskkool, Võru tee 4, Parksepa

Registreeru SIIN!

Lisainfo:

Noorte Osaluskohvik
osaluskohvik@noortekogud.ee
http://kohvik.noortekogud.ee/.

Eesti vabatahtliku teenistuse programm TAHE aitab noortel töötutel tööturule siseneda

2011-11-22

Eesti vabatahtliku teenistuse programm TAHE võimaldab noortel töötutel saada kogemusi ja laiendada oma sotsiaalset võrgustikku erinevates noorteühingutes ja -organisatsioonides, mis suurendab noorte konkurentsivõimet tööturule sisenemisel. Vabatahtliku teenistuse ajaks pakub organisatsioon vabatahtlikule konkreetseid ülesandeid ja tegevusi, nt messide/ürituste korraldamisel kaasa aitamine, projektide kirjutamine vms.

Organisatsioonide pakkumised saadetakse Töötukassasse, kus need omakorda jaotatakse laiali erinevatesse piirkondadesse, lähtuvalt pakkumise asukohast - iga organisatsioon saab endale kontaktisiku Töötukassast, kes siis suhtleb vastava organisatsiooniga edasi. Iga organisatsiooniga sõlmitakse koostöölepe, kus kirjeldatakse koostööpõhimõtted.

Töötukassa maksab noortele vajadusel ka transporditoetust ning alates 2011. aastast ka stipendiumi, mille eesmärgiks on katta teenusel osalemisega kaasnevad lisakulud. Stipendiumi suuruseks on 3,84 eurot päevas. Selleks aga peavad olema täidetud teatud tingimused, nt üles tuleb täheldada noore kohalkäimise korrad ja need Töötukassase kord kuus edastada.

Algatuse rakendaja on Eesti Noorsootöö Keskus, partnerina on kaasatud Töötukassa, kes pakub vabatahtlikku tegevust ka väljaspool TAHE projekti töötutele vanusest olenemata

Lisainfo:

Kati Plukk
Eesti Noorsootöö Keskus
Uuslinna 10, 11415 Tallinn
Tel: 7 350 376
E-post: kati.plukk@entk.ee
Veeb: www.entk.ee

Viljandi linnavalitsus ootab vabatahtlikke tänuüritusele

2011-11-21

Kolmapäeval, 7. detsembril kell 15 ootavad Viljandi linnajuhid kõikide regulaarselt vabatahtlikku tööd tegevate organisatsioonide, klubide ja seltside esindajaid ning vabatahtliku tööd tegevaid inimesi tänuüritusele maagümnaasiumi Carl Robert Jakobsoni tänav 42 ajaloolise seltsi- ja koolimaja saali.

Viljandi abilinnapea Ardo Agasild ütles, et Viljandi linnas on palju kodanikke, klubisid, oraganisatsioone ja ühendusi, kes panustavad regulaarselt linna heakorda või teevad sotsiaaltööd, aitavad eakaid ja puudega kaaslinlasi või korraldavad abivajajate toetamiseks igal aastal heategevusüritusi, loteriisid ja väljamüüke selle eest tasu küsimata. Tahame neid inimesi oma vaba aja, energia või oskuste eest teiste aitamise, avalikes huvides ja kogukonna heaks tegutsemise eest vabatahtlike aasta puhul tänada.

Tänupärastlõunal on lisaks linnajuhtide tänusõnadele väike eeskava ning kaetud on kohvi- ja teelaud.

"Kuna vabatahtlikud on tagasihoidlikud inimesed, kes sageli oma tööst ja tegevusest teada ei anna, siis eraldi kutseid linnavalitsus ei saada. Lihtsalt kõik, kes vabatahtlikku tööd teevad, on tänupärastlõunale oodatud," selgitas abilinnapea Ardo Agasild.

Võimalusel palume osalemisest siiski teada anda e-postiaadressil viljandi@viljandi.ee või telefonil 435 4710 hiljemalt 1. detsembriks.

ÜRO üldassamblee otsustas kinnitada 1985. aastal 5. detsembri rahvusvaheliseks vabatahtlike päevaks. Päeva eesmärk on lisada teadlikkust vabatahtlikkuse tähtsusest ja saada rohkem inimesi liituma vabatahtlike organisatsioonidega. 2011. aasta on kuulutatud kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aastaks.

Lähemalt:

Viljandi abilinnapea Ardo Agasild, tel 435 4757
Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Livia Kask, tel 435 4766

Eha Moosel
Viljandi Linnavalitsuse avalike suhete spetsialist
435 4732; 526 6748
eha.moosel@viljandi.ee
www.viljandi.ee

Tallinna pensionärid hakkasid toidu hindu üles kirjutama

2011-11-21

Kui keegi teine ei tee, tuleb ise teha - Tallinna pensionärid asusid enda ja teiste huvides toiduainete hindu üles kirjutama. Internetileheküljelt www.vaatahindu.ee leiab juba praegu üsna ammendava ülevaate, milliste hindadega toiduained pealinna poodides müügil on. Mingit tasu kontrollijad, nagu neid omakeskis kutsutakse, selle eest ei saa – tööd tehakse rangelt vabatahtlikkuse alusel.

Loe kogu artiklit siit: http://www.tarbija24.ee/638116/tallinna-pensionarid-hakkasid-toidu-hindu-ules-kirjutama/.

Tunnusta tublisid - võimalus esitada Pärnumaa aasta vabatahtliku kandidaate!

2011-11-21

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koostöös Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga soovib tunnustada Pärnumaa kodanikuühiskonna 2011 aasta tegijad.

Aasta tegijate väljaselgitamise eesmärk on teadvustada kodanikualgatuse rolli ja tugevdada kodanikuühiskonna tavasid Pärnumaal.

Aasta tunnustuse pälvivad eraisikud või organisatsioonid, kes on aktiivsed kodanikuühiskonna eestvedajad või toetajad või kelle tegevuse tulemusena toimuvad Pärnumaa kodanikuühiskonnas märkimisväärseid arengud.

2011. aasta tunnustamise kategooriad:

Aasta kodanikeühendus (MTÜ, SA, seltsing)
Aasta vabatahtlik
Aasta kodanikualgatust toetav äriühing
Aasta kodanikualgatust toetav kohalik omavalitsus
Pärnumaa Kodanikuühiskonna aasta tegu 2011

Aasta teo valiku on juhtmõte on vabatahtlik tegevus.

Soovime esile tuua ühenduste või eraisikute poolt algatatud tegevusi, mis on 2011. aastal Pärnumaal aidanud kaasa ühiskonna sidususele ja aidanud kaasa vabatahtliku tegevuse võimaluste laiendamisele.

Kandidaadi ülesseadjal palume esitada:

Argumenteeritud kirjalik põhjendus valitud kategooria kandidaadi kohta, mis sisaldab kuni kolme head näidet kandidaadi tegevusest kodanikualgatuse toetajana, kandidaadi kontaktandmeid (nimi, telefon, e- post, postiaadress, kodulehekülje aadress) ja kandidaadi esitaja kontaktandmed (nimi, telefon, e-post).

Ettepanekud kandidaatide kohta palume saata kirjalikult e-posti teel hiljemalt 25. novembriks.

aadressil krista@peak.ee või saata postiaadressil Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Akadeemia 2, 80010 Pärnu, märksõnaga „ aasta tegijad"

Kõik esitatud kandidaadid kutsutakse detsembrikuus toimuvale kodanikuühiskonna aasta tegijate pidulikule vastuvõtule ja väljasõidule Tallinna, kus toimub kohtumine Pärnumaalt valitud riigikogu saadikutega.

Lisainformatsioon:

Krista Habakukk
Tel: 445 5555
krista@peak.ee
www.peak.ee

Vabatahtlik pole musta töö tegija

2011-11-20

Filmifestivalide PÖFF ja Tartuff vabatahtliku Edgar Prassi meelest ei saa olla vabatahtlik musta töö ärategija, kuid õigel kohtlemisel võib ta teha kvaliteetsemat tööd kui palgaline abilinegi.

Tartu Ülikooli tudeng Edgar Prass on aktiivselt vabatahtlikuna tegelenud alates 2007. aastast, kui tuttav soovitas tal Tartu Hansapäevadele vabatahtlikuks minna. Sellest alates sai pall veerema lükatud ning nüüd lööb noormees kaasa mitmel festivalil üle Eestis.

Lisaks iga-aastasele PÖFFil ja Tartuffil toimetamisele, on Edgar mitu korda oma head tahet panustanud ka Viljandi ja Viru Folgil ning juba mainitud Hansapäevadel.

Seda, et tema tööd saab mõtestada ja käsitleda kui aktiivset vabatahtlikku tegevust, ei osanud Edgar esialgu endale teadvustada.

„Siis oli see nagu lihtsalt tore võimalus üritusel kaasa lüüa," ütles ta, „aga see vabatahtliku töö ja tööjõu kasutamise kontseptsioon on selgelt välja kujunenud alles viimastest aastatest."

Koormuse dikteerib vabatahtlik ise

Edgar tegutseb aktiivsemalt vabatahtlikuna festivaliperioodidel korraga 2-6 nädalat. Tema sõnul on sealjuures igaühe koormus just täpselt nii suur, kui ise endale võtta.

„Eks mingi miinimum on tavaliselt ette nähtud, aga kui ettevõtmine meelepärane on, siis tehakse sellest palju rohkem ja paremini," selgitas Edgar. „Folgil sai piirdutud miinimumiga 6 tundi päevas samas kui PÖFFil-Tartuffil oled aktsioonis 16 tundi ööpäevas ja nii iga päev," lisas ta.

Tegevused, mille juures abistada on tulnud, ulatuvad noormehe sõnul absoluutselt seinast seina. „Üritustel nagu folgid on olnud üks kindel töövaldkond, Viljandis platsikoristus ja Käsmus sõitsin velotaksot," kirjeldas ta.

Tartuffil ja PÖFFil on seevastu tulnud teha kõike, mis festivali jooksul tegemist vajab.

„Alates külastajatele paistvast tegevusest - piletimüük, info jagamine, filmide sisse juhatamine, piletikontroll jne - kuni täiesti backstage tööni välja, mis ootamatult lahendamist vajavad ja millele pole varem üldse mõeldud," loetles Edgar ettetulnud ülesandeid.

„Siis jookse-mõtle ja improviseeri kuidas see tehtud saada - olukord stiilis kust leida laserprinterile uus kassett laupäeva öösel," kirjeldas noormees festivalimöllu, kus hakkaja vabatahtlik peab olema valmis kõikvõimalike probleemide lahendamiseks.

Musta töö tegijaks teistkordselt ei lähe

Stressi ootamatutest ülesannetest aga minna pole põhjust, sest vabatahtlikuks olemine annab eelkõige võimaluse osa saada endale meelepäraste ürituste teokstegemisest ning näha tööhoos entusiastlikke inimesi, kes annavad endast kõik, et külastajaile parimat pakkuda.

Ohtralt positiivseid emotsioone satub õhku nii meeskonnasiseselt kui ka vastukajana külastajatelt. „Seltskond on alati fantastiline. Melu on ülevalt ja igavus ei tule kõne allagi," kinnitas Edgar.

Ennast pikaajaliseks vabatahtlikuks noormees ennast otseselt ei pea. „Kahe otsaga asi, olen küll pika ajaperioodi jooksul osalenud paljudel üritustel, aga samas järjest ühes ja samas kohas sama asja teinu on märksa suurema kogemusega kui mina," selgitas ta.

Samas ei maksa ennast ka pooleks tõmmata ning hakkaja vabatahtliku sõnul tasub aina uuesti oma priitahtlikku abikätt külge panna seal, kus suhtumine on õige ja vabatahtlikke kurjasti ära ei kasutata.

„Järjepidevalt panustan ainult neil üritustel, kus tunnen, et minu tehtud tööd ka hinnatakse. Seevastu üritustel, kus vabatahtlik on see musta töö ärategija, ma teist korda ei osale," lausus ta.

Preemiaks soe kalli

Üldiselt tajub Edgar suhtumist vabatahtlikku tegevusse positiivsena, nimelt koosneb ka tema sõprusringkonnast pea pool just inimestest, keda ta vabatahtlikuna töötades kohanud on.

Samuti leiab noormees, et vabatahtliku abi ei maksa kunagi alahinnata, sest vabas ja heas tahtes ning initsiatiivis leidub jõud, mis tasustatud töötajal kipub sageli puudu jääma.

„Arvan, et vabatahtlik teeb oma tööd kvaliteetsemalt ja motiveeritumalt kui palgaline töötaja, kes sama tööd teeks," selgitas ta.

Vabatahtlikke motiveerib Edgari arvates innukalt tööle aga see, kui nende tööd hinnatakse ja vastavalt premeeritakse. „Olgu see premeerimine siis ootamatu soe kalli selja tagant keset töö tegemist mõne korraldaja poolt või mis iganes muu vorm," lisas ta.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Evelin Ilves: tore idee - eakad lasteaedadesse vabatahtlikuks

2011-11-20

Presidendiproua Evelin Ilves toetab kuuldud ideed, et eakad võiksid vabatahtlikena lasteaedades lastega mängida ja neid valvata aidata.

Loe uudist siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/evelin-ilves-tore-idee-eakad-lasteaedadesse-vabatahtlikuks.d?id=61916828.

Teeme Ära talgupäev peetakse 5. mail 2012

2011-11-20

Järgmise aasta talgupäev toimub taas mai esimesel laupäeval ehk 5. mail 2012. Juba täna võib igas Eestimaa nurgas hakata plaani pidama, mida järgmise aasta talgupäeval ühiselt ette võtta ning vajadusel pidada nõu ja otsida koostööd kohalike organisatsioonide ja omavalitsustega. Senised talgupäevad on näidanud, et ettevalmistustega varakult alustades saab talgupäeval ka suuremaid tegusid ära teha.

Seekordse talgupäevaga oleme ka väärikalt maailmakaardil, kuivõrd 2012. aastal toimub Eestist alguse saanud maailmakoristuse aktsioon, mille käigus koristatakse paljudes riikides üle maailma oma kodukohta. Eesti võttis sarnase prügikoristuse mäletatavasti ette 2008. aastal, millest tänaseks ongi välja arenenud sadu erinevaid kogukondlikke algatusi hõlmav talgupäev. Nagu paaril viimasel aastal, on ka nüüd vajalike tööde-tegemiste eestvedajaks ja korraldajaks iga kohalik kogukond või ettevõtlik inimene ise.

Talgute kirjapanek Teeme Ära kodulehele algab tavapäraselt märtsikuus.

Seniks rõõmsat lähenevat talguaasta lõppu!

Tarmo Tüür
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja
Juhatuse liige
SA Eestimaa Looduse Fond
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

Rukkilille lasteaia lapsed osalesid „Maailmakoristus 2012“ plakatitalgutel

2011-11-19

Kodanikualgatusest „Teeme Ära" sündinud projekti World Cleanup 2012 reklaamkampaania raames tehti ettepanek Eesti lasteaedadele ja koolidele osaleda meediaplakatite kujundamisel ja valmistamisel, mida eksponeeritakse üheksas Eesti linna bussiootepaviljonides ja välireklaampindadel. Kutse plakatite loomiseks saabus ka Keila lasteaeda Rukkilill, mille lapsed, lapsevanemad ja õpetajad on „Teeme Ära„ talgutel olnud aktiivsed osalejad traditsiooni sünnist alates.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/haridus/rukkilille-lasteaia-lapsed-osalesid-maailmakoristus-2012-plakatitalgutel.d?id=61766600&l=wdelfi.

Aasta lapsesõbraks valiti Peeter Kreitzberg ja Toidupank

2011-11-18

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil "101 Last Toompeale" valiti täna 2011. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Peeter Kreitzberg, kes seisis selle eest, et kõik noored saaksid haritud sõltumata nende elukohast ja majanduslikust seisust. Samuti on Peeter Kreitzberg aastaid aidanud ja toetanud 101 Last Toompeale noortefoorumi toimumist.

„Kreitzbergi jaoks olid kõik lapsed ühtemoodi olulised ning ta ei pidanud paljuks noori alati kuulata ja kaasata sõltumata teemade keerukusest," ütles lõppfoorumi peakorraldaja Maris Sild.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Toidupank. Noortefoorumi delegaadid põhjendasid oma valikut sellega, et Toidupank kaasab suurel hulgal vabatahtlikke, kelle abiga viiakse kogutud toit abivajavate pere ja lasteni.

Noortefoorum "101 Last Toompeal" toimus käesoleval aastal 20. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Keila noorte tunnustamine tiitliga "Aasta Jälg" 2011

2011-11-17

Keila Avatud Noortekeskus koostöös Keila linnaga kutsub linnaelanikke üles märkama Keila linna tegusaid noori, et tunnustada neid tiitliga „Aasta Jälg" 2011. Muuhulgas saab tunnustada noort, kes on jälje jätnud vabatahtlikuna tegutsedes.

„Aasta Jälg" on tiitel, mille eesmärk on tunnustada Keila linna noori (7-26 eluaastat) ja noorteühendusi, kes on jätnud Keila linna ellu märkimisväärse jälje. „Aasta Jälg" 2011 jagatakse välja viies järgnevas kategoorias:

Vabatahtlik noor

Noor, kes on andnud vabatahtlikuna tegutsedes oma panuse kogukonna hüvanguks käesoleval aastal;

Tegus noorteorganisatsioon

Noorteühendus, klubi, selts või muu registreeritud/registreerimata grupp, kes on käesoleval aastal silma paistnud teotahtelise ja aktiivse tegutsemisega;

Noor algataja

Noor, kes on algatanud käesoleval aastal mõne noorteprojekti, ürituse, liikumise vms;

Töömalevlane

Parim noor töötegija, kes osales käesoleva aasta suvel töömalevas;

Aktiivne noor

Noor, kes on linnaarengus sõna sekka öelnud või tegutseb aktiivselt huvitegevuses või võtab aktiivselt osa noorteosaluskogus jne.

Esitamine: Kandidaate võivad esitada kõik kodanikud ja organisatsioonid kuni 1. detsember 2011 (k.a.).

Esitamiseks tuleb täita Keila Avatud Noortekeskuse veebilehel (www.keilanoortekeskus.ee) olev ankeet ja saata see e-posti aadressile knk@keila.eevõi paberkandjal aadressile Keila Avatud Noortekeskus, Paldiski mnt 28f, Keila linn, 76606.

Ettepanekus peavad kirjas olema järgmised andmed:

1. kategooria;
2. kandidaadi nimi ja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post);
3. põhjendus, miks kandidaat väärib tunnustamist;
4. esitaja nimi ja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post).

„Aasta Jälje" saajad otsustab žürii.

Esitamise tähtaeg on 1.detsember 2011.
Tunnustusauhinna võitjad „Aasta Jäljed" 2011 avalikustatakse ja tunnustatakse 15.12.2011.

Head linnakodanikud, selle vahva ürituse saame korraldada vaid Teie abiga. Esitage julgelt omapoolseid kandidaate, väärtustame oma linna noori inimesi!

Täpsem info knk@keila.ee või telefonil 6099089

Seeniorid saavad aidata lahingut korraldada

2011-11-17

Kui seni on eestlastel vabatahtlikest töötegijatest rääkides silme ette kerkinud noored inimesed, siis nüüd saavad säärasel moel maailma avastama minna ka need, kel on vanust rohkem kui 50 aastat.

Loe lähemalt Sakalast: http://www.sakala.ajaleht.ee/637974/seeniorid-saavad-aidata-lahingut-korraldada/.

Krista Habakukk: Selguvad vabatahtlikuks olemise väärtused

2011-11-16

Kadripäeval, 25. novembril peab Pärnumaa kodanikuühiskond Raeküla Vanakooli keskuses aastakonverentsi. See on suursündmus nendele, kes argitöö ja pere kõrvalt võtavad osa vabatahtlikul alusel loodud ühenduste tegevusest.

Loe lähemalt Pärnu Postimehest: http://www.parnupostimees.ee/635508/krista-habakukk-selguvad-vabatahtlikuks-olemise-vaartused/.

Eesti asi: maailmakoristus, põlevkivi või Kangro skulptuurid?

2011-11-16

Loe lähemalt ning hääleta siin: http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-asi-maailmakoristus-polevkivi-voi-kangro-skulptuurid.d?id=61655420.

Sargvere mõisas taastati vabatahtlike abil mõisaaegne põrand

2011-11-15

Laupäeval, 12. novembril eemaldati Paide vallas tegutseva Saint-Gobain Glass Estonia ASi Mäo filiaali eestvedamisel ja meeskonna abil Sargvere mõisasaali teise korruse saalil veneaegne linoleum.

Loe kogu uudist ja vaata fotosid siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/paide-vald/elu/fotod-sargvere-moisas-taastati-vabatahtlike-abil-moisaaegne-porand.d?id=61618952.

Käimas on projekt "Vabatahtlikud turvalise Balti mere heaks"

2011-11-15

2011. a. sügisest sai Euroopa Liidu toetuse Kesk-Läänemere Interreg IVa saarte ja saarestike allprogrammi Eesti ja Soome piireülese koostöö projekt „VABATAHTLIKUD TURVALISE BALTI MERE HEAKS" (Volunteers for Safety of Baltic Sea - VOSABASE 2011-2013).

Eesmärk on kaasata vabatahtlikke merepäästjaid Balti mereliikluse turvalisuse loomisesse, sest liiklus merel, veekogudel kasvab ning ohud, riskid suurenevad. Projekti põhieesmärgiks on koolitada vabatahtlike merepäästjate koolitajaid, arendada rahvusvahelist koostööd eelkõige Läänemere regioonis. Merepäästeõppuste, seminaride ning nõupidamistega tõstetakse vabatahtliku merepääste taset ka Eestis ning luuakse rahvusvahelistele nõuetele vastavad koolitus- ja reageerimisstandardid.

Projekti juhtpartner on Soome Merepäästeselts. Eestis ühendab kohalikke ühinguid MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste. Mõlemad katusorganisatsioonid on Rahvusvahelise Merepääste Föderatsiooni - IMRF liikmed ning osalevad rahvusvahelises merepääste koostöös. Projekti ametlikuks partneriks on Vihula Vallavalitsus Lääne-Virumaal koos Käsmu vabatahtliku merepäästeühinguga. Aktiivseteks projektiühinguteks on ka Muhu, Paatsalu, Pärnu, Viimsi ning Toila ja Mustvee vabatahtlikud mere- ja järvepääste ühingud. Projekti toetab Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega kaasatakse ühistesse õppustesse ning planeerimistegevusse ka piirivalve päästjad ja koolitajaid.

Toetatakse nii vabatahtliku kui riikliku merepääste arendamist. Siseministeeriumi poolt on kooskõlastamisel vabatahtliku merepääste seaduseelnõu. Selle vastuvõtmise korral muutuvad kvalifitseeritud vabatahtlikud mere- ja järvepäästeühingud Eestis volitusi ja sotsiaalseid garantiisid omavateks riiklike struktuuride abilisteks pääste- ja otsingutöödel merel, järvel, veekogudel. Hädas olevale inimesele on ükskõik, mis organisatsiooni kuuluvad tema päästjad, oluline on vaid reageerimise kiirus ja professionaalsus. Selleks annab projekt oma panuse.

Ene Kalmus ja Karl Kasikov
vabatahtliku merepäästeprojekti VOSABASE koordinaatorid

Täiendav informatsioon:

ene.kalmus.001@mail.ee
+372 50 24727

Osale ettevõtete vabatahtliku tegevuse arendamises

2011-11-15

Projekti viib ellu:

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA)

Projekti eesmärk:

Huvirühmade ja ekspertide kaasamisel töötatakse välja teenus, mis on suunatud vastutustundlikele ettevõtetele töötajate vabatahtliku tegevuse arendamiseks vabaühendustes ja kogukonnas.

Vajadus:

Eesti ettevõtjad avaldavad üha kõnekamalt soovi panustada süsteemselt ühiskonna valupunktide lahendamisse, kus seni on paljuski domineerinud vabakond. Hoolimata ühistest eesmärkidest ja koostöövajadusest, räägivad äriettevõtted ja ühendused erinevat keelt. Lähtudes eelnevast plaanib VTA tulevikus pakkuda vastutustundlikele ettevõtetele vahendusteenust, mis viib neid kokku vabatahtlikke kaasavate vabaühendustega, eesmärgiga arendada välja / täiustada süsteemselt töötajate vabatahtlikku tegevust. Nii leiavad ettevõtted endale kogukonnas sobivad koostööpartnerid, töötajatele pakutakse vabatahtliku tegevuse näol vaheldust ja eneseteostust ning vabaühendused saavad senisest tõhusamalt kaasata vabatahtlikke.

Osalemise võimalus:

Selleks, et loodav teenus oleks otstarbekas, viiakse teenusega seotud huvirühmade seas läbi ülevaatlik uuring (01.12-22.12), kus selgitatakse välja osapoolte vajadused ja ootused teenuse osas. Uuringus kogutud info on sisendiks teenuse arendamisel ja teemakohase pilootprojekti käivitamisel.

Uuringus osalema oodatud:

Vastutustundliku ettevõtluse edendajad ettevõtetes kui ka sellealase arendustegevuse elluviijad/ eestkostjad; vabatahtlikke kaasavad vabaühendused; maakondlikud vabatahtlike keskused; muidu teemast huvitunud.

Osalemise soovist kirjuta Kaisale:

kaisa@vabatahtlikud.ee

Projekti orienteeruv ajakava*:

Aeg	Tegevus
14.11-22.11	Huvirühmade teavitamine äriplaani koostamise projektist, vahendusteenusest ja osalusvõimalustest.
01.12-22.12	Vajadusuuring: info kogumine sihtgruppide vajaduste-ootuste kohta seoses vahendusteenusega.
26.12-30.12	Kogutud sisendi süstematiseerimine ja kokkuvõtete tegemine. Sellekohane lühiülevaade huvirühmadele.
02.01-27.01	Äriplaani koostamine, arvestades ekspertnõu ja vajadusuuringus laekunud kommentaare ja tagasisidet.
30.01-31.01	Huvirühmadele ülevaade lõplikust äriplaanist ja osalusvõimalustest teenuse käivitamisel.
09.02	Äriplaani esitamine KÜSK-i ‘sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide elluviimise toetuse' taotlemiseks.

* võib veel esineda muudatusi

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Osale koomiksi töötoas ja infopäeval

2011-11-15

Hello! Tere!

Novembris toimub Tallinnas põnev projekt pealkirjaga "JumpStart 2011". Tegemist on MTÜ Continuous Actioni poolt korraldatud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektiga, milles osaleb 11 noort viiest erinevast riigist.

Kõik nad seisavad silmitsi raskustega tööturul, kuid antud projekt annab neile võimaluse töötada koos teiste vabatahtlikega ühtse rahvusvahelise meeskonnana. Noored on seotud erinevate tööülesannetega Eesti Toidupangas ja Tallinna Lasteaias Kiikhobu.

Lisaks toimuvad projekti jooksul erinevad töötoad, kus noored saavad teadmisi siinsest keelest ja kultuurist, tutvustavad enda koduriigi traditsioone ning uurivad teemasid nagu aktiivseks kodanikuks olemine, osalus ja tööhõive.

Soovime Sind kutsuda kahele ettevõtmisele, mis on nimetatud projektiga seotud.

Üheks on meie koomiksi töötuba, mille teemaks on samuti tööhõive. Ootame Sind töötoast osa saama, et võiksime koos lõbusalt aega viita, erinevatel teemadel mõtteid vahetada ning kõige selle kõrval ka päris oma koomiksi valmis teha.

Töötuba toimub teisipäeval, 22. novembril MTÜ Continuous Actioni kontoris (Rävala pst 15-17, Tallinnas) kell 13.30-18.00.

Teine tore üritus, kuhu soovime Sind samuti kutsuda, on projekti tutvustav infopäev, kus on võimalus kohtuda vabatahtlikega ja saada rohkem infot nende siinsete tegemiste kohta. Lisaks saad ka teada, milliseid võimalusi Euroopa Vabatahtliku Teenistus pakub.

Infopäev toimub kolmapäeval, 23. novembril MTÜ Continuous Actioni kontoris (Rävala pst 15-17, Tallinnas) algusega kell 16:30.

Kui soovid osaleda, anna palun oma tulekust teada aadressil dorus@continuousaction.ee

Loodetavasti kohtume ühel või mõlemal üritusel!

Lisainfo:

Umberto Dorus Geerts
JumpStart2011 projekti koordinaator
MTÜ Continuous Action
www.continuousaction.ee

Maailm on mu tagaõu!

2011-11-14

Saamaks aru, kui mõnus on kodus olla, peab ikka kiikama koduõuest kaugemale ka. Nii nagu Siiri Liivagi, kes käis vabatahtlikuna Kolumbias ning sellest põnevast kogemusest meilegi rääkis.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/valgamaa/palupera/teated/maailm-on-mu-tagaou.d?id=61541900.

Tule kuulama GLEN vabatahtlike muljeid

2011-11-14

Neli GLEN vabatahtlikku, kes tänaseks on GLEN projektidelt tagasi Eestisse saabunud (Maarit Gruusiast, Minni-Triin Keeniast, Rille Etioopiast ja Mirjam Taist), teevad laupäeval, 3. detsembril kõigile huvilistele ettekanded (15-20 min) oma kogemusest sihtriigis.

Ettekandeid ja muljeid on oodatud kuulama kõik endised GLEN vabatahtlikud ja arengukoostöö huvilised.

Kohtumine toimub 3. detsembril MTÜ Mondo ruumides aadressil Telliskivi 60A Tallinn kell 13.00-15.00.

Lisainfo:

Arengukoostöö Ümarlaud
Tel: 6270 191
www.terveilm.net
Facebook.com/glenestonia
Facebook.com/terveilm

Toidupank kaasab inimesi toidukogumiskampaaniasse Prisma peremarketites

2011-11-13

Eesti Toidupank korraldab 19. ja 20. novembril Prisma peremarketites Tallinnas, Tartus ning Narvas toidukogumiskampaania. Poekülastajad saavad toitu annetada mõlemal päeval ajavahemikus 12.00-18.00. Kõikides kauplustes on väljas Toidupanga kaubakärud, kuhu annetatud toiduained kogutakse. Vabatahtlikud abilised jagavad infot ning aitavad kauba kokku koguda. Kampaania lõppedes toimetab Toidupank kõik kogutud toiduained edasi just neile peredele, kes seda abi kõige rohkem vajavad.

Toidukogumine toimub järgmistes Prisma kauplustes:

Kristiine Prisma
Sikupilli Prisma
Mustamäe Prisma
Lasnamäe Prisma
Rocca al Mare Prisma
Tartu Prisma
Narva Prisma

Kõik Eesti inimesed on oodatud toidukogumise päevadel osalema - seda saab teha nii toitu annetades kui ka ise vabatahtlikuna osaledes. Igaühe panus on oluline!

Vabatahtlikuks abiliseks saad ennast registreerida siin.

Jõgevamaa kodanikeühenduste ümarlaud ja tunnustamine 2. detsembril 2011

2011-11-12

2. detsembril 2011 toimub Sadala rahvamajas Jõgevamaa kodanikeühenduste ümarlaud, mille eesmärgiks on tuua maakonna ühendused ühe laua taha, jagada oma edukaid kogemusi ja õppida teiste tegemistest, teha kokkuvõtteid mõõdunud aasta olulisematest Jõgevamaa kodanikuühiskonna sündmustest ja esmakordselt tunnustada Jõgevamaa aasta parimaid kodanikeühendusi ja kodanikuühiskonna toetajaid.

Eelnevale lisaks räägime, kuidas kodanikujulgus ja -aktiivsus mõjutab meid ennast ja meid ümbritsevat keskkonda, kuidas teha koostööd tulemuslikult ja erinevaid osapooli rahuldaval moel ning mis selle tulemusena Jõgevamaal ja ühiskonnas tervikuna muutub?

Üheks osaks ümarlaual on sel aastal silma paistnud kodanikeühenduste ja kodanikuühiskonna toetajate tunnustamine. Kandidaate konkursile võivad esitada kõik, nii eraisikud, mittetulundusühendused, ettevõtted, organisatsioonid kui kohalikud omavalitsused.

Konkursi juhend siit ja kandidaadi esitamise ankeet siit.
Täidetud ankeedi palume saata hiljemalt 25.novembriks Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse e-posti aadressile info@jaek.ee.

Ümarlaua kava:

10.30 - 11.00 Osalejate registreerimine, tervituskohv
11.00 - 11.10 Maavanem Viktor Svjatõševi tervitus
11.10 - 11.20 Kodanikuühiskond omavalitsuste pilgu läbi
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esindaja
11.20 - 11.45 Kodanikujulgusest ja vabatahtlikkusest laiemalt
Madis Milling, Eesti vabatahtliku tegevuse aasta hea tahte saadik
11.45 - 13.00 Miks ja kuidas kaastaa erinevaid sektoreid koostöösse. Rühmaarutelud.
Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit
13.00 - 14.00 Lõuna
14.00 - 15.00 Kokkuvõtted Jõgevamaa kodanikeühenduste 2011. aasta
tegemistest: Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Jõgevamaa Arendus- ja
Ettevõtluskeskus, SL Kalju, Jõgevamaa Koostöökoda, NÜ Juventus
15.00 - 15.30 Alen Veziko kontsert
15.30 - 16.30 2011. aasta Jõgevamaa parimate kodanikeühenduste tunnustamine
16.30 - 17.00 Alen Veziko kontsert
17.00 - Pidulik õhtusöök

Ümarlaual osalemine on tasuta, kuid vajalik on registreerimine: Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuses tel 776 8063, 520 8423, e-post: kersti@jaek.ee või siin.

Põltsamaalt ja Jõgevalt toob-viib Sadalasse tasuta buss. Põltsamaa bussijaamast väljub buss 9.15 ja 10.00 Jõgevalt maavalitsuse eest.

Kodanikeühenduste ümarlaua läbiviimist korraldavad: SA Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, MTÜ Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda, Jõgeva Maavalitsus, NÜ Juventus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.

Tahkuranna noored külastavad Austriat

2011-11-11

Juba paar kuud on Tahkuranna Avatud Noortekeskuses tegutsenud välisvabatahtlik Austriast. Kõik tänu SA Archimedes ja programmile Euroopa Noored ning nende projektile Euroopa Vabatahtlik Teenistus.

Loe kogu artiklit siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/tahkuranna/elu/tahkuranna-noored-kulastavad-austriat.d?id=61284886.

11.11.11 kell 20.11 111 ekraanil – täitsa lõpp!

2011-11-11

Tänasel maagilisel päeval täpselt kell 20.11 esilinastub korraga 111 ekraanil üle kogu Eesti ehk Narvast Ruhnuni ja Kärdlast Vastseliinani üks ainulaadne filmiprojekt – talgute korras valminud ja end rahvafilmiks tituleerinud mängufilm «Täitsa lõpp!».

Loe lähemalt siit: http://www.postimees.ee/630698/11-11-11-kell-20-11-111-ekraanil-taitsa-lopp/.

Konverentsiseeria III osa: „Noored - vabatahtliku tegevuse tulevik?" 13.-14.12.2011. Tallink SPA & Conference Hotel

2011-11-11

Tallinnas toimub 13.-14. detsembril 2011 algusega kell 10.00 projekti "Homne vabatahtlik" lõppkonverents "Noored - vabatahtliku tegevuse tulevik?".

Konverentsist on oodatud osa võtma need, kes on huvitatud vabatahtlikkuse teemast ja noorte osalusest ühiskonnas, et arutleda vabatahtliku tegevuse tuleviku üle ja välja töötada noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegia. Konverentsi eeltööna on toimunud noortekonverents „Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?" ja ekspertidele suunatud konverents-seminar „Vabatahtlik tegevus eksperdi silma läbi", kus välja pakutud lahenduste põhjal on koostatud alusdokument rakendusliku tegevuskava väljatöötamiseks.

Täpsem ajakava avaldatakse veebilehel http://vabatahtlik2011.sscw.ee.
'
Osalemiseks esita enda nimi, olemasolul organisatsioon, e-mail ja telefon e-maili teel vabatahtlik2011@sscw.ee või registreeri ennast ametlikul veebilehel http://vabatahtlik2011.sscw.ee/index.php?id=10754.

Registreerimine on avatud kuni 09.12. Osalejatele on kaetud toitlustamine. Väljaspool Tallinna tulijatele kaetakse majutus.

Lisainfo: Tel: 55602993, 53417810
E-mail: vabatahtlik2011@sscw.ee
Web: http://vabatahtlik2011.sscw.ee

Konverentsiseeriat toetab Euroopa Komisjon ja konverentsiseeria toimub projekti "Homne Vabatahtlik - Volunteer for Tomorrow" raames, mida korraldavad Sillamäe Lastekaitse Ühing, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Vaivara Vallavalitsus ja MTÜ Peace Child Eesti.

Toidupank ootab pärnakaid annetusi tegema

2011-11-10

Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Pärnus Maxima hüpermarketis Pärnu toidupanga toidukogumispäevad.

Loe kogu uudist siit: http://www.parnupostimees.ee/629606/toidupank-ootab-parnakaid-annetusi-tegema/.

Nõmme lastekodu osales projektis "Vabatahtlik ellusuhtumine kodukandis"

2011-11-10

Sillamäe Lastekaitse Ühing viis käesoleval aastal koos Tallinna Spordi- ja Noorsooameti, Vaivara Vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child Eestiga ellu Euroopa Komisjoni poolt toetatud projekti "Homne Vabatahtlik". Tallinna Lastekodu Nõmme keskus osales selle raames projektis «Vabatahtlik ellusuhtumine kodukandis».

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/teated/nomme-lastekodu-osales-vabatahtlik-ellusuhtumine-kodukandis.d?id=61376770.

Saue valla tegijad Eesti Vabaõhumuuseumis teisi koolitamas

2011-11-10

8. oktoobril toimus Eesti Vabaõhumuuseumis rahvamaja juhatajate õpituba, kus oma kogemust vahendasid ka kaks Saue valla tegijat - Katrin Krause ja Hele-Mall Kink. Koolitus keskendus uute kultuuriteenuste väljatöötamisele, võimalustele kaasata vabatahtlikku ressurssi ürituste korraldamisesse ning tutvustas erinevaid rahastusskeeme kolmandale sektorile.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/saue-vald/teated/meie-tegijad-eesti-vabaohumuuseumis-teisi-koolitamas.d?id=61365404.

Viljandimaa Vabatahtlike Keskus korraldab Abja Kultuurimajas Vabatahtlike laada

2011-11-10

3. detsembril toimub Viljandimaal Abja Kultuurimajas Vabatahtlike laat, mille eesmärgiks on kokku viia vabatahtlikke otsivad organisatsioonid ning vabatahtlikkuse vastu huvi tundvad noored.

Laada esimeses pooles osalevad kõik ühes vabatahtlikus tegevuses. Peale seda toimuvad erinevad töötoad, kus organisatsioonid tutvustavad oma tegevusi ja annavad teada, kus vajaksid vabatahtlikke. Vabatahtlikud saavad tutvuda erinevate võimalustega ja sõlmida kokkuleppeid.

Samuti tutvustab Viljandimaa Vabatahtlike Keskus oma tegevusi (EVS; Grundvig).

Ootame üritusele vabatahtlikke noori ja organisatsioone kogu Lõuna- Mulgimaalt!

Registreerumiseks kirjuta info@vivak.ee või helista 532 393 47 hiljemalt 25. novembriks.

Mugavaks kohaletulemiseks oleme planeerinud bussi marsruudil Mustla-Karksi-Abja. Vastavalt vajadustele saame ka teha marsruudis muudatusi. Selleks anda meile oma soovist teada.

Vabatahtlike laada esialgne päevakava

11.00-11.15 Vabatahtlike laada avamine

11.30-13.00 Ühistegevus: Piparkookide kaunistamine, kingikottide valmistamine, kaartide kirjutamine, pakkimine

13.00-13.30 Lõunasöök

13.30-14.30 Organisatsioone tutvustavad töötoad

14.30-15.00 Euroopa Vabatahtlikku Tegevust tutvustav töötuba

15.00-15.20 Lõppsõna, edasised plaanid

15.20-16.00 Pidulik lõpetamine

Üritus toimub projekti "Vabatahtliku tegevuse arendamine Viljandimaal" raames.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Registreeru noortekonverentsile "Teed tulevikku, OKEI?!"

2011-11-09

Kuidas saada esimest töökogemust?
Millised on erinevate ametite tagamaad?
Millist ametit valida?

Tartu Ärinõuandla koostöös Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskusega kutsuvad noortekonverentsile "Teed tulevikku, OKEI?!", mis toimub 17.novembril kell 10.00-16.00 Dorpati konverentsisaalis (Turu 2, 4.korrus, Tartu).
Oodatud on kõik põhikooli lõpuklassi ja gümnaasiumiealised noored!

Päevakava:

10.00-10.40 Registreerumine
10.40-11.00 Tervitussõnad, tutvumine
11.00-12.30 Paneeldiskussioon "Kuidas saada esimest töökogemust?"
Urmas Kruuse (Tartu linnapea)
Anna Gramberg (Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse projektijuht)
Raimond Soon (Tartu Kunstigümnaasiumi gümnasist)
Mall Türk (Vanemuise teatri noorsootöö juht)
Alvo Aabloo (Tartu Ülikooli professor)
12.30-13.00 Töötuba "Kuidas küsida õigeid küsimusi?"
13.00-14.30 Lõuna eksperdiga
Konverentsil osalejatel on võimalik lõunatada nelja eksperdiga
järgnevatelt ametitelt: politsei, linnapea, arst, professor, sotsiaaltöötaja, teatri noorsootöötaja, kunstnik, jurist, projektijuht, ettevõtja, karjäärinõustaja.
14.30-15.30 Töötuba "Milised on minu järgmised sammud?"
15.30-16.00 Kokkuvõte

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.

Konverentsi modereerib Harald Lepisk. Konverents on osalejatele TASUTA!

Info ja registreerumine kuni 15.novembrini: okeinoored@gmail.com, 5348
4685 (Janeli), okeinoored.blogspot.com, www.tartu.ee/arinouandla. Registreerumisel kirjuta oma nimi, kool ja meiliaadress.

Noored, kes osalevad konverentsil terve päeva vältel, saavad korraldajate poolt tõendi osalemise kohta.

Konverentsi toetab Tartu linn ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lisainfo:

Janeli Virnas
Noorte ettevõtlikkuse projektijuht
Tartu Ärinõuandla
janeli.virnas@tartu.bas.ee
53484685, 7428491

Raamatu "Olen vabatahtlik, muudan maailma!" esitlus 22. novembril kell 13.00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes

2011-11-09

Kõik huvilised on oodatud vabatahtlikele pühendatud raamatu „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ avalikule esitlusele 22. novembril kell 13.00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes (Estonia pst 9, II korrus).

Esitlusel ütleb tervitussõnad regionaalminister Siim Kiisler, oma loo jutustavad vabatahtlikud ise ning raamatut tutvustab toimetaja Liis Kängsepp.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!" on samal ajal nii haarav lugemine kui hariv õppematerjal. 20 tublit inimest meie ümbert räägivad raamatus õhinaga oma lugu, igaüks neist omamoodi kordumatu. Nad jagavad nippe ja näpunäiteid ning vastavad küsimustele, miks tasub olla vabatahtlik ning kuidas olla hea vabatahtlik. Raamat on hea läbilõige tänastest vabatahtlikest, seal on inimesi igas vanuses ja erinevatelt tegevusaladelt.

Raamat on pühendatud 20 inimese loo kaudu kõikidele vabatahtlikele ja vabatahtlikke kaasavatele ühendustele. Raamatuga tähistame tänavuse vabatahtliku tegevuse aasta õnnestumisi ning ühtlasi jätame sellest jälje edaspidiseks.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!" on välja antud regionaalministri tellimusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames. Esitlusega anname oma panuse kodanikunädala sündmustesse.

Raamatu kohta saab lisaks lugeda siseministeeriumi veebilehelt www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud.

Lisainfo:

Marten Lauri
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011
projektijuht
Siseministeerium
tel 612 5191
marten.lauri@siseministeerium.ee

Vana terviseraja kordategemine sai uhke alguse

2011-11-08

Laupäeval nägi hulk talgulisi vaeva, et Viljandi järve äärset vana spordirada võsast puhastada. Üheskoos suutsid nad teha rohkem, kui talgute korraldajad oleks osanud oodata.

Loe kogu artiklit siit: http://www.sakala.ajaleht.ee/626228/vana-terviseraja-kordategemine-sai-uhke-alguse/.

Noorteõhtu oli täis elamusi

2011-11-08

Reedel, 4. novembril toimus Roosna-Alliku Rahvamajas noorteõhtu, kus märksõnadeks olid vabatahtliku töö välismaal, omalooming, muusika, hea seltskond ning kaetud söögilaud. Kohal oli 35 noort huvilist nii kodu- kui ka naabervaldadest.

Oma vabatahtliku töö kogemusest Hispaanias oli pajatama tulnud Tõnis Väli, kes enne seda oli töötanud seitse aastat raamatupidajana. Kokku veetis ta Hispaania kuuma päikese all 15 kuud, kus tegeles ühe väikelinna võõrutusravikeskuses abivajajatega. Välismaal veedetud aeg oli täis katsumusi ja rõõmsaid hetki, hispaania keele õppimist, huvitavat tööd ning palju uusi sõpru. Töö kõrvalt leidis ta aega ka ekstreemustega sina peale saamiseks ning mööda Hispaaniat ringi reisimiseks.

Tõnis pani kõigile kuulajatele südamele, et kui kord hakkab tekkima mõte välismaale minekust, siis on vabatahtliku töö selleks 18-30 aastastele noortele äärmiselt hea võimalus. Tuleb aga kindlasti olla väga põhjalik oma otsingutes, sest võõrustavaid programme on selleks väga palju. Tema sõnade kohaselt pole mõtet minna ka vaid paariks kuuks, sest sellisel juhul jääb kogemus poolikuks. Oma sealse elu ning töö illustreerimiseks näitas Tõnis ka pilte, mis kindlasti panid paljud meist antud võimaluse peale mõtlema.

Kohal oli ka noor ja andekas muusik Lauri Lugu, kes andis noortele lühiülevaate oma loomingust ja kirjutamise tagamaadest. Esitamisele tulid tema omaloomingust „Jõuad siis oodata", „Inimesed" ning ühiskonnakriitilise alatooniga „Jõmmid", mis on inspiratsiooni saanud sellisest hitist nagu „Bemmi kummid".

Peale Tõnise sõnavõttu ning Lauri muusikalist vahepala oli kõigil soovijatel võimalik kostitada end tee, kohvi ja kringliga ning üheskoos muljeid vahetada. Tegemist oli inspireeriva ning mõnusa atmosfääriga sündmusega, mis paljudele andis hoogu juurde oma tulevikuplaanide tegemisel. Suur aitäh Tõnis Välile, Lauri Lugule, valla spordi- ja noorsootööspetsialistile Tiiu Välile ning kõigile osalistele, et te selle õhtu eriliseks tegite!

Pildid: Facebook Roosna-Alliku Noored

Teate koostas:
Kätlin Merisalu
Roosna-Alliku aktiivne noor ja noorte tantsuringi Cannot juhendaja

Heategevus on suur osa kodanikualgatusest

2011-11-08

Heategevus on vabatahtlik, kuid mõeldav siis, kui ettevõttes leidub keskmisest rohkem missioonitunnet. Siis, kui igapäevasest rassimisest jääb väheks ning siis, kui süveneb tunne, et võiks teha midagi ühiskonna heaks ilma mõõdetavat tasu saamata. Järgnevalt viis põhjust, miks loovagentuur seda teha võiks.

Tutvu põhjustega siin: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/heategevus-on-suur-osa-kodanikualgatusest.d?id=61242820.

Vabatahtlikust tööst võib välja kasvada unistuste palgatöö

2011-11-08

Vabatahtlik tegevus annab teadjate inimeste sõnul palju rohkem, kui võtab. Harva midagi materiaalset, peaaegu alati häid emotsioone, heal juhul töökogemust ja parimal juhul isegi töökoha, kirjutab Eesti Üliõpilasleht.

Vabatahtliku tegevuse arenduskeskuse Tuulike Männi sõnul ei teatud veel 10 aastat tagasi Eestis vabatahtlikkusest eriti midagi. Kui kuuldi, et on inimesi, kes teevad tööd ilma rahata, siis arvati, et nad on kas väga imelikud või väga rikkad ja neil pole midagi muud teha.

„Täna juba teatakse, et vabatahtlik on täiesti normaalne inimene. Uuritakse rohkem, et mida üks vabatahtlik teeb ja kuidas vabatahtlikuks saada. Samas see, mida vabatahtlik tegevus vabatahtlikule endale annab, vajab veel palju rääkimist. Tööandjad, eriti ettevõtted ja avalik sektor, ei tea veel piisavalt, et vabatahtlik tegevus võib pakkuda reaalset töökogemust."

Palju oleneb muidugi ka konkreetsest tegevusest. Vabatahtlikud võivad tegutseda iseseisvalt - näiteks näevad, et keegi vajab abi või mingi asi tahab korda tegemist ning rakendavad aitamiseks juba oma olemasolevaid oskusi ja teadmisi.

Aga kui vabatahtlikud tegutsevad näiteks mõne vabaühenduse juures (MTÜ, SA), kus nende tegevust rohkem korraldatakse ja neid erinevatesse tegevustesse kaasatakse, siis kindlasti annab see Männi sõnul organisatsioonis ja meeskonnas töötamise kogemust, mida koolipingist ju kaasa ei saa. Sõltuvalt tegevusest saab praktiseerida keeleoskust, arendada arvutioskust, kirjutada projekte ja rahataotlusi või harjutada ürituste korraldamist.

Vabatahtlik tegevus CV-s

Tööandjad võiksid Männi hinnangul CV-s märgitud vabatahtlikku tegevusse suhtuda samamoodi nagu kõikidesse teistesse kogemustesse. Kui tööle tahtjaid on palju ja tase küllalt võrdne, siis mida näitab inimese kohta see, et ta CV-s on kirjas vabatahtlik töö?

„See näitab seda, et inimene on tõenäoliselt initsiatiivikas, hooliv, aktiivne. Ta tõuseb püsti ja tegutseb, kui ta näeb, et midagi on vaja ära teha. Tõenäoliselt ei ole selline inimene väga passiivne. Minu enda kogemus näitab, et eriti oluline on just initsiatiivikus," kirjeldab Mänd.

Ka Lõuna-Eesti suurima kinokeskuse Cinamon turundusjuht Triin Sasi, kes on pidanud läbi töötama väga palju tudengite CV-sid, arvab, et vabatahtlik tegevus näitab eelkõige kandidaadi aktiivsust. „Kui tudeng tahab tööle tulla ja tal ei ole eriti töökogemust, siis vabatahtlikuks olemine näitab vähemalt seda, et ta on midagigi teinud. Et ta ei ole päevad läbi ainult raamatukogus istunud ja õppinud."

Sasi sõnul võib vabatahtlikult tööandjana oodata ka näiteks seda, et ta on kogenud meeskonnas töötamist. Seega soovitab Sasi kindlasti kõik sellised kogemused CV-sse kirja panna.

Vabatahtlikust tegevjuhiks

Pagasiks suur teatrihuvi ja peas kajamas vajadus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorralduse eriala praktika jaoks hea koht leida, läks ka Marika Goldman mõni aasta tagasi Draamale vabatahtlikuks.

„Esimese aasta olin lihtsalt vabatahtlik, ma ei teadnud ega tundnud kedagi, lihtsalt joobusin teatrist ja nautisin vabatahtlike rõõme. Järgmine aasta oli koolis vaja teha praktika, mille sooritasin Draama programmijuhi Kadri Kasterpalu juures. Siis jäin neile juba meelde ja nad said aru, et ma olen võimeline festivalil veel midagi tegema. Järgmine aasta kutsusid nad mind sinna tööle arutelude koordinaatoriks. Ja siis sel aastal kutsus peakorraldaja Margus Kasterpalu mind tegevjuhiks," kirjeldab Marika oma muinasjutulist teekonda vabatahtlikust tegevjuhiks.

Marika julgeb soovitada samalaadset teekonda ka teistele. Tema arvates võiks kõigepealt just vabatahtlik olla ja näha, kas see valdkond sulle üldse meeldib või ei. See on hea koht, kust alustada. Vastutus on optimaalne - see ei ole suur, aga samas ei saa ka midagi päris tegemata jätta.

„Mina olen käinud vabatahtlikuks nii PÖFFil kui ka Draamal ja minu kogemus näitab, et kui vabatahtlikul tekib soov midagi rohkemat teha, siis tuleb korraldajatega rääkida ja see on kindlasti võimalik. Tegijad on alati väga toetavad olnud ja vastu tulnud," räägib Marika.

Grete Kõrgesaar omandas ajakirjanduse ja suhtekorralduse bakalaureuseõppe ajal vabatahtlikku kogemust Hansapäevadel ja Vanalinna päevadel ning sel suvel kutsutigi ta Hansapäevadele ja Europeade festivalile samas meeskonnas juba erialaselt kaasa lööma. Lisaks saab ta ajakirjanduserialast praktikat Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuses vabatahtlikuna töötades.
Grete sõnul on tööle kandideerides vabatahtliku töö kogemusega siiski näiteks viieaastase palgatöö kogemuse vastu päris raske saada."Tahaks loota, et tänapäeva Eestis tööandjad juba üldiselt arvestavad ka vabatahtliku tegevuse kogemust CV-s, aga ma ei ole selles nii kindel. Seda tegelikult peaks tegema, vabatahtlikku tööd ei tohiks kindlasti alahinnata."

Vabatahtlikud on ühel nõul, et inimesed, kes vabatahtlikku kogemust enda jaoks hindavad, peaks olema kõrgelt hinnatud ka tööturul. Oma vaba aja panustamine näitab kindlat motiveeritust midagi ära teha ja vabatahtlikeks olnud kipuvad tavaliselt olema aktiivsemad ja avatumad kui need, kel seda kogemust pole.

"Kõik need inimesed, kellega ma olen vabatahtlike maailmas kokku puutunud, jõuavad tohutult palju, nad on hästi vaimuerksad ja üldse väga imetlusväärsed," annab Grete tööandjatele julgustust.

Vabatahtliku pass aitab kogemust kirjeldada

Vabatahtliku pass on mõeldud igale vabatahtlikule, kes soovib vabatahtliku tegevuse käigus saadud teadmised, oskused ja kogemused üles tähendada.

Kuna kõiki teadmisi ja oskusi ei tõenda diplom või tunnistus, siis vabatahtliku pass on hea vahend vabatahtlikus tegevuses omandatud kogemuste kirja panemiseks ning seda saab kasutada koos elulookirjeldusega tööturul, õpingutes või stipendiumidele kandideerides.

Mõned küsimused:

Peamised ülesanded ja tegevused vabatahtlikuna (Mida vabatahtlikuna tegid? Abiks kirjeldamisel: puutusin kokku ... valdkonnaga; suhtlesin eakatega, lastega, võõrkeeles, ...; organiseerisin/korraldasin ...; juhtisin/juhendasin ...; meeskonnas oli minu roll ...; osalesin ...; lahendasin probleeme jms.)

Vabatahtliku enesehinnang/-analüüs (Siin saad lähtuda oskuste ja teadmiste loetelust. Pane kirja suurimad õnnestumised, väljakutsed; mida õppisid saadud kogemustest; kuidas saad omandatud oskusi ja teadmisi edaspidi kasutada.)

Loetle omandatud/täiendatud sotsiaalsed, organisatoorsed, keeleoskused, erioskused, arvutioskused, muud oskused.

Vabatahtliku töö kuulutused, vabatahtliku passi ja rohkem infot leiad aadressilt www.vabatahtlikud.ee.

Tule kodanikupäevale eelneval päeval Tartumaa kodanikeühenduste konverentsile!

2011-11-08

SA Tartu Ärinõuandla korraldab 25. novembril koos partneritega TARTUMAA KODANIKEÜHENDUSTE KONVERENTSI

Päevakava

9.30 - 10.00 Saabumine
10.00 - 10.05 Tere tulemast kõigile! Päeva juhib Siim Vahtrus, Eesti Väitlusselts
10.05 - 10.55 Inspireeriv kõne - Kõik on võimalik?! Artur Talvik, Juminda küla, Harjumaa
10.55 - 11.00 Interaktiivne kaasamise näide Hollandist
11.00 - 11.25 Millega tegelevad toimekad Tartumaa ühendused?
11.25 - 11.45 Siim Vahtruse vestlus maavanem Reno Laidrega
11.45 - 12.45 Lõuna
12.45 - 13.05 Siim Vahtruse vestlus linnapea Urmas Kruusega
13.05 - 13.55 Tunnustame ja täname 2011. aasta Tartumaa kodanikeühendust, vabakondlast, kodanikuühiskonda arengut toetanud kohalikku omavalitsust, ettevõtjat.
13.55 - 14.15 Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Marten Lauri, Siseministeerium
14.15 - 14.30 Kohvi, tee, suupisted
14.30 - 15.15 Millega tegelevad toimekad Tartumaa ühendused?
15.15 - 16.15 Kõik osalevad - Julge küsida!

Konverents toimub 25. novembril Atlantise konverentsisaalis (Tartu).

Osalema on oodatud kodanikuühiskonna arendamisest, vabatahtliku tegevuse valdkonnast huvitatud inimesed. Üritus on tasuta!

Registreerumine Tartu Ärinõuandla kodulehelt www.tartu.ee/arinouandla kuni 21. novembrini. Osalejate arv on piiratud!

Lisainfo: Kadri Pau, Tartu Ärinõuandla, MTÜ konsultant, tel. 7428 491, kadri@tartu.bas.ee

Konverentsi läbiviimist korraldavad ja toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartumaa Arendusselts, Tartu Ärinõuandla, Domus Dorpatensis, Tartu linn ja Tartu Maavalitsus.

Pärnu vabatahtlikud merepäästjad said piirivalvelt kaatri

2011-11-08

Pärnu vabatahtlikud merepäästjad said piirivalvelt kingituseks kaatri. Vana, kuid sõidukorras kaater ei vastanud enam piirivalve nõudmistele; samas võimaldab see vabatahtlikel päästjatel piirivalvele suureks abiks olla ja ilusa ilmaga merel tekkivaid lihtsamaid probleeme lahendada.

Loe lähemalt siit: http://uudised.err.ee/index.php?06238490.

Rapla valla kantide areng sai hoogu juurde

2011-11-07

Kevadel toimusid Alu, Hagudi, Kodila, Kuusiku ja Rapla kantides arengukavade vestlusringid, kus kohalike elanike poolt arutati oma piirkonna probleeme ning igast kandist valiti viis vabatahtliku - oma kandi arengu eest seisjat. 29. oktoobril kogunes mitukümmend inimest Rapla Kultuurikeskusesse, et jätkata Rapla valla kantide tuleviku kavandamist ning arutada läbi ja leppida kokku arengukavade elluviimise meeskondade rollid.

Lisaks kevadel valitud aktiivsematele vabatahtlikele olid kohale tulnud ka mitmed kantide jaoks oluliste asutuste (nt Kaitseliidu Kool, Saarioinen Eesti, Rapla (Kuusiku) lennuväli) esindajad. Mitme asutuse juhid, kes ei saanud kohale tulla, saatsid eelnevalt oma mõtteid ja seisukohti.

Päeva juhtis arengukavade koostamise abimees Vahur Tarkmees, keda kirjutamise ja korraldamise osas aitab Tatjana Libek. Kokkutulnute arutelud rühmatöödes läksid hästi, välja öeldi ka mitmeid uusi mõtteid. Seminaripäev andis kohaletulnutele muuhulgas võimaluse tutvuda naaberkantide esindajate ja plaanidega.

Kohapeal tutvustati lühidalt kantide olukordade analüüse, eeskätt rahvastiku arengu suundumusi. Rahvastiku areng on küll igas kandis mõnevõrra erinev, kuid tulevik on sarnane ülejäänud Eesti rahvastikuga - elanike ning maksumaksjate arv väheneb, suureneb pensioniealiste osatähtsus ja väheneb tööealiste osatähtsus rahvastikust. Seega - väheneb nii teenuste ülalpidajate kui kasutajate arv. Kui siia lisada ka jätkuv hinnatõus, siis on selge, et ei valla, kantide ega külade arengut kavandades ei ole võimalik suuri "õhulosse" planeerida. Tuleb näiteks mõelda, kas uue külahoone ja suure külaplatsi kasutuseks jätkub mitme aasta pärast inimesi ja ülevalpidamiseks raha või saab neid jagada näiteks mitme küla peale. Eks kantide arengut kavandades tulebki mõelda, kuidas kohalikud elanikud sellistes tingimustes võimalikult hästi hakkama saaksid ja kohapeale ka edaspidi elu püsima jääks. Kuigi mõne kandi inimestel võib olla tunne, et elatekse ääremaal, siis võrreldes paljude Eesti äärealadega asuvad meil siiski pealinn ja maakonnakeskus oma töökohtade ja teenustega üsna lähedal.

Kantide arengukavade elluviimine sõltub eeskätt kohalike elanike (eestvedajate) tahtest ja huvist ning koostööst valla esindajate jt partneritega. Laupäeval oma puhkamise ja muude toimetamiste kõrvalt kohaletulnute arvu ja huvi vaadatest paistab küll, et arengukavade valmides ei jää need lihtsalt riiulile tolmu koguma, vaid kirja pandud plaane suudetakse ka tasa ja targu ellu viia. Rapla valla kantide arengukavad peaksid valmima paari kuu jooksul.

Harjumaa otsib Noort Sädet!

2011-11-07

Hea sõber,

Tead Sa kedagi, kes on teinud oma kooli, linna või teiste hüvanguks midagi erilist?

Või hoopis mõnda noort, kel tundub ööpäevas olema rohkem kui 24 tundi, sest ta jõuab lihtsalt liiga palju?

Võib-olla liigub kuskil ringi meie oma Ema Teresa, kel käib asjalikkus ja suur lahkus käsikäes?

Harjumaa Noortekogu otsib just selliseid noori!

Tahame meie enda Harjumaa noori (vanuses 7-26) tänada ja tunnustada tehtud tööde ja tegemiste eest.

Kui Sa tead kedagi, anna meile Temast teada. Kirjuta meile, miks on just Tema see, kes väärib tunnustamist.

Välja valitakse kaks kõige uhkemat eeskuju ja üks Harjumaa Noor Säde, kes saavad vääriliselt tunnustatud Osaluskohviku üritusel 1. detsembril 2011.

Ootame teie jutte 27. novembriks e-mailile hmnk@hot.ee

Lisainfo:

Irina Grjadova
Harjumaa Noortekogu koordinaator
Tel: 56740958
E-mail: irina.grjadova@gmail.com

Rakvere tänab imelisi vanavanemaid

2011-11-06

Rakvere linnapea Andres Jaadla tunnustab täna Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaa Pensionäride Ühingu eakate tänupeol "Minu armas memme-taati" Rakvere imelisi vanavanemaid, avaldades austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Rakvere linna imelise vanavanema tänukirja saavad Aino Kereme, Erich Kereme, Toomas Varek, Milvi Märtson, Milvi Feodorov ja Elfride Sirkel.

Lisaks vanavanemate tänamisele tunnustab linnapea Vaike Kongit vabatahtliku töö eest eaka inimese abistamisel.

Loe kogu uudist siit: http://www.virumaateataja.ee/624026/rakvere-tanab-imelisi-vanavanemaid/.

Veel saab esitada Pärnumaa aasta tegijate kandidaate

2011-11-05

Pärnumaal on hea tava esile tuua ja tunnustada aasta lõpul neid, kes enim on kaasa aidanud elu paremaks muutumisele, nende leidmiseks pikendas ettevõtlus- ja arenduskeskus kodanikuühiskonna aasta tegijate esitamise tähtaega kolme nädala võrra ja ootab kandidaatide esildisi 25. novembriks.

Loe lähemalt siit: http://www.parnupostimees.ee/623474/veel-saab-esitada-aasta-tegijate-kandidaate/.

Doonoreid innustab soov kaasinimesi aidata

2011-11-04

Täna õhtuks on Pärnu haiglasse vastuvõtule kutsutud Pärnumaa aktiivsed doonorid, nende seas 27 audoonorit, kes üle 100 korra verd loovutanud, ja mitu peretki. Pärnumaal on aktiivseid doonoreid ligemale 3800 ehk 4,13 protsenti siinsetest elanikest. “See on väga hea tase, sest riigi keskmine on 2,6,” sõnas Pärnu haigla veretalituse juhataja Alli Tiik.

Loe lähemalt siit: http://www.parnupostimees.ee/622320/doonoreid-innustab-soov-kaasinimesi-aidata/.

Viljandlased on oodatud terviserajale talgutele

2011-11-04

Laupäeval, 5. novembril kell 10 ootab Viljandi linnavalitsus kodanikke talgutele, et puhastada võsast ja mahalangenud puutüvedest endine tervisespordi treeningurada Männimäel. Lõigatud võsa purustatakse ja kasutatakse raja täitematerjaliks, et soostunud teeosasid kuivendada.

Loe kogu uudist siit: http://www.sakala.ajaleht.ee/619280/linlased-on-oodatud-terviserajale-talgutele/.

Uulu mees veab Pärnust koju tonne puulehti

2011-11-03

Käru autole taha, hääled sisse ja linna leheringile! Nõnda käib pensionär Ants Jalas juba aastaid Pärnust Uulu puulehti toomas.

Loe kogu artiklit siit: http://www.parnupostimees.ee/620796/uulu-mees-veab-parnust-koju-tonne-puulehti/.

Pärnumaa Kodukant valib aasta küla, sädeinimese ja maanoore

2011-11-02

Milline on Pärnumaa aasta küla 2011 ja kes on lõppeval aastal väärt austavat sädeinimese ja tegusa maanoore nimetust, selgub, kui MTÜ Pärnumaa Kodukant on saanud alanud kuu lõpuks sellekohased ettepanekud. Pärnumaa aasta küla, sädeinimese ja tegusa maanoore kandidaate võivad esitada eraisikud, ühendused, asutused.

Loe kogu uudist siit: http://www.parnupostimees.ee/619412/kodukant-valib-aasta-kula-sadeinimese-ja-maanoore/.

Õpilaste loodud muinasjutt

2011-11-02

22. oktoobri hommikul, just sügisese koolivaheaja alguses, täitus Kiviõli Vene Gümnaasium kõlavate lastehäältega. Õpilased tulid siia sooviga oma kodukooli heaks üht-teist ära teha. See üritus - Vene Gümnaasiumi värvid - on osa projektist „Homne Vabatahtlik - Volunteer for Tomorrow", mida rahastab Euroopa Liit ja mille algatasid Sillamäe lastekaitseühing, Vaivara vald, MTÜ Peace Child Eesti ning Tallinna linna spordi- ja noorsootööosakond.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/kivioli/haridus/kivioli-vene-gumnaasiumis-sai-naha-erineva-suuruse-kuju-ja-ehitusega-lennukeid.d?id=60911747

Kandideeri programmi Euroopa Noored esitlejaks

2011-11-01

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kuulutab välja konkursi programmi Euroopa Noored esitlejate võrgustiku täiendamiseks! Kui oled osalenud programmis Euroopa Noored ja soovid teisigi inspireerida projektides osalema, sulle meeldib suhelda ja esineda, siis sind just otsimegi!

Esitlejaid vajab büroo programmi Euroopa Noored võimaluste tutvustamiseks noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele erinevatel üritustel (messidel, konverentsidel, koolitundides, infopäevadel jne). Esitleja ülesandeks on atraktiivselt jagada noortele, noorsootöötajatele ja teistele sihtgruppidele programmi Euroopa Noored kohta adekvaatset infot, mis vastab nende vajadustele ja huvidele. Esitleja peab olema võimeline programmi infot jagama erinevates keskkondades (suurel konverentsil, projektiideede väljatöötamise töötoas, messil noorega üks-ühele suheldes jne) ja sihtgruppidele (noored, noorsootöötajad, omavalitsuste ametnikud, huvi- ja ringijuhid jne). Programmi esitlused toimuvad erinevatel noorteüritustel, messidel, konverentsidel, töötubades, karjäärispetsialistide ja noorsootöötajate kogunemistel jne. Neid vahendab büroo. Aastal 2012 on plaanis esitlused läbi viima prioriteetmaakondade (Raplamaa, Järvamaa) kõikides koolides, omavalitsusliitudes, noortekeskustes ja muudes organisatsioonides. Nendega tuleb esitlejal endal esitluse läbiviimise osas kokku leppida.

Esitlejat toetab büroo materjalide (programmi Euroopa Noored eesti- ja venekeelsed infovoldikud, töövihikud, ppt esitlused jm infomaterjalid) ja tarvikutega (koduleht, telk, infostendid, auhinnamängud ja auhinnad, programmi tutvustavad videod, T-särgid jne).

Keskmiselt tuleb läbi viia kaks esitlust ühes kuus. Esitlejate võrgustikku vaatame üle jooksvalt, kuid vähemalt üks kord aastas. Seega, esitlejaks kandideerimisel peaksite kindlasti arvestama vähemalt aastase tööperioodiga.

Esitlejaks sobival kandidaadil on:

sobivad hoiakud, teadmised, oskused ja kogemused eelkõige noorte, aga ka teiste sihtgruppidega suhtlemiseks;
kogemus programmist Euroopa Noored;
esinemiskogemus ja -julgus;
teadlikkus programmi Euroopa Noored kõikidest võimalustest või tugev motivatsioon end programmiga kurssi viia;
initsiatiivikus ja iseseisvus esitlusvõimaluste otsimisel ja esitluste läbiviimisel;
eesti ja soovitavalt vene keele valdamine töökeelena;
valmisolek Eestis ja eriti prioriteetmaakondades ringi reisida ja esitlusi teha;
piisav aeg (vähemalt 2 esitlust kuus, vähemalt 1-aastane seotus) ja motivatsioon esitlustööks ning esitlejate kohtumistel ja koolitustel osalemiseks;
võimalik osaleda esitlejate aastalõpu koolituskohtumisel 10. detsembril.

Kasuks tuleb:

vene keele oskus esitluste läbiviimiseks vajalikul tasemel;
elukoht Raplamaal, Järvamaal või Lõuna-Eestis;
auto kasutamise võimalus.

Esitlejale pakume:

võimalust mõjutada noorte isiklikku arengut ja ühiskonnale suunatud projektide arengut;
motiveerivat töökeskkonda;
regulaarseid koolitusi esitlustega seotud pädevuste suurendamiseks;
rahvusvahelist enesetäiendamisvõimalust;
võimalust kuuluda Euroopa Noored esitlejate võrgustikku, saades vajalikke tutvusi ja teadmisi;
mõõdukat töötasu (32.- eurot neto ühe esitluse kohta) 1-aastase raamlepingu sõlmimisega;
regulaarset ja vahetut nõustamist kõigis programmi Euroopa Noored alaprogrammides.

Kandideerimiseks tuleb hiljemalt 27.11.2011 saata aadressile marit.valge@archimedes.ee:

Avaldus esitlejaks kandideerimise kohta, mis selgitab motivatsiooni asuda tööle programmi Euroopa Noored esitlejana.
Täidetud sooviavaldus (vorm SIIN)

Konkursi edukalt läbinutega võetakse ühendust detsembri alguses.

Lisainfo marit.valge@archimedes.ee

Maailmakoristus 2012 otsib uusi partnereid, nii eraisikuid kui ka firmasid

2011-10-31

Mastaapne projekt Maailmakoristus 2012 ootab ühinema nii eraisikuid kui ka firmasid. Teretulnud on nii vabatahtlikuna panustada soovijad kui ka inimesed, kes tahavad jagada kontakte või head nõu.

Loe lähemalt siit: http://forte.delfi.ee/news/teadus/maailmakoristus-2012-otsib-uusi-partnereid-nii-eraisikuid-kui-ka-firmasid.d?id=60799251.

Kus viga näed laita, seal tule ja aita! - Noored inimõiguste eest

2011-10-31

Reedel, 4. novembril asuvad ligi 70 Tallinna noort Merivälja Koolis arutama inimõigusi puudutavaid küsimusi TEN-i 26. sessioonil.

Sessiooni jooksul valmivad komiteedes inimõiguste teemalised projektid, mida noorteorganisatsioon Suured Ideed Noorte Algatusel (SINA) hakkab ellu viima. "Minul ja Sinul on see vabadus ja võimalus võtta riske ning mõelda suuremalt ja avaramalt, öeldes uutele väljakutsetele selgelt ja kõlavalt - jah! Ning ideetasandist oma plaanidega ka reaalse teostuseni jõuda," kutsub noori üles ürituse president Ursula Ilo.

Esimese päeva hõlmab ürituse avamine ning tuvumismängud, mille jooksul õpitakse oma grupiliikmetega koos töötama ja valmistutakse ette eelseisvaks komiteetööks. Järgmisel päeval toimub produktiivne arutelu sotsiaalse kaasatuse, hariduse ja tervise teemadel ning õhtuks valmivad komiteedes argielu ilmestavad projektid. Kolmandal päeval toimub Tallinna Pressikeskuses projektide esitlus ning kaitsmine.

Sessiooni korraldab noorteorganisatsioon MTÜ Tegusad Eesti Noored, mille ettevõtmiste eesmärgiks on anda noortele võimalus tänapäeva aktuaalsetetes probleemides kaasa rääkida. TEN-i liikmete initsiatiivil on mitmeid regionaal - ja Euroopa Noorteparlamendi sessioone, koolitusi ning omaalgatuslikke noorteprojekte toimunud juba aastast 2001.

TEN-i 26. Sessiooni teostamist toetab projekt "Erinevus rikastab", mida viib teist aastat läbi Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õiguse instituut. Käesoleval aastal keskendub projekt homofoobia vastu võitlemisele ja puuetega inimeste sotsiaalse staatuse edendamisele. Projekti rahastavad Euroopa Liit, Sotsiaalministeerium ning TTÜ õiguse instituut. Lisainfo: www.erinevusrikastab.ee

Sessiooni toetavad: Euroopa Liit, Sotsiaalministeerium, TTÜ õiguse instituut, Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Löfbergs Lila, Loiri Pagar, Kalev SPA, Abakhan Kangad, Tallinna Trükikoda, Olympic Casino, EMT, Leibur, Liviko, Printcenter, Multiprint ja Nordhaus, Canon

Lisainfo:

Kati Pärn
peakorraldaja
(+372)53858688

Janne Kirmet
pressiesindaja
(+372) 55616022

AIESEC Eesti tutvustab vabatahtliku töö võimalusi välismaal

2011-10-31

Mis toimub?

AIESEC Eesti tutvustab konkreetseid vabatahtliku töö võimalusi välismaal. Tagasi saabunud noored räägivad enda kogemusest. Lisaks on võimalus rohkem infot saada kandideerimisprotsessi kohta.

Üritus on kõigile tasuta ja eelregistreerimist ei ole - tule lihtsalt kohale.

Miks välismaale?

Panna ennast proovile
Aidata inimesi
Parandada ühiskonda
Lahendada huvitavaid ning väljakutset pakkuvaid probleeme

Kellele?

Noored vanuses 18-30 eluaastat, kes hetkel õpivad kõrgkoolis või kellel on möödas vähem kui 2 aastat lõpetamisest.

Kus ja millal?

9. novembril Talllinna Tehnikaülikoolis ruumis X-211A kell 18:00

Lisainfo

Madis Välja
Kommunikatsioonijuht
AIESEC Eesti
58 031 144
madis.valja@aiesec.net

Ülemaailmsetele prügitalgutele kaasatakse 300 miljonit vabatahtlikku

2011-10-30

Maailmakoristus 2012 ajal loodetakse prügitalgutele kaasata 300 miljonit vabatahtlikku. Projekti piirkondlikud koordinaatorid peavad leidma kiireid lahendusi, võttes arvesse erinevat kultuuritausta.

Loe kogu uudist siit: http://forte.delfi.ee/news/teadus/ulemaailmsetele-prugitalgutele-kaasatakse-300-miljonit-vabatahtlikku.d?id=60743257.

Annika Tilk aitab kodutuid kasse

2011-10-30

Kuna 2011. aasta on nimetatud Euroopa vabatahtlike aastaks, väärtustab heategevusorganisatsioon Shalom sel aastal vabatahtlike tööd ja tõstab igal kuul esile mõne Pärnumaa vabatahtliku, kinkides talle elava lille. Oktoobri tänulille sai Annika Tilk, kes pakub ajutist peavarju koduta kassidele, kuni loomad Pärnu kodutute loomade varjupaiga abiga uue kodu leiavad.

Loe lähemalt siit: http://www.parnupostimees.ee/615890/annika-tilk-aitab-kodutuid-kasse/.

Audru noored läksid Jõõpre vanuritekoju appi

2011-10-29

Juba kaks aastat hoolitsevad Audru keskkooli õpilased Jõõpre vanuritekodu elanike eest. Ka seekordseks vabatahtlike päevaks ei hakatud õpetaja Anita Uibu sõnutsi otsima eksootilist teemat, vaid jätkati oma sõprade abistamist, kuna kevadise ,,Teeme ära!” ajast oli jäänud mõni lubadus täitmata.

Loe lisa siit: http://www.parnupostimees.ee/615350/audru-noored-laksid-joopre-vanuritekoju-appi/.

Saates "Hallo, Kosmos!" täna "Teeme ära!" eestvedaja Rainer Nõlvak

2011-10-29

Sel pühapäeval, 30. oktoobril kell 14 räägib saates "Hallo, Kosmos!" ülemaailmsest koristusaktsioonist, planeedi päästmisest, maailma muutumisest ja muutmisest "Teeme ära!" eestvedaja RAINER NÕLVAK.

Loe lähemalt siit: http://r2.err.ee/uudised?saade=285&uudis=1162.

Noored muusikud remontisid endale ägeda prooviruumi

2011-10-28

"Nüüd on hoopis parem tunne proove teha," ütles Lauri Põld ansamblist The Werg, kui kuus poissi erinevatest noortebändidest Kuressaare noorte huvikeskuse bändiruumile viimast lihvi andsid. Bändiruumi remontisid noored muusikahuvilised oma vabast ajast ja tahtest. Põhjust selleks andis ka käimasolev vabatahtlikkuse nädal.

Loe kogu artiklit siit: http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=28348&sec=1.

Vabatahtlike projekt "Ühendatud jõud" 29. oktoobril Tsiistres

2011-10-28

2011. aasta on Euroopa Liidus pühendatud vabatahtlikele ning vabatahtlikule tööle. 24.-30. oktoobrini korraldatakse üle Eesti "Noore vabatahtliku tegevnädalat", mille raames viib ka Misso Noorteklubi koostöös Järvakandi Noortekeskusega 29. oktoobril ellu projekti "Ühendatud jõud".

Projekti eesmärk on Misso ja Järvakandi avatud noortekeskuste noorte tutvustamine vabatahtliku tööga, üksteisega ning ühiste jõudude abil Misso valla keskkonna puhtamaks muutmine. Lisaks soovitakse projektiga teadvustada vabatahtliku töö olulisust ning seda, et ühiselt panustades on oluliselt rohkem võimalik kogukonna jaoks ära teha. Tähtsamateks tegevusteks on noorte poolt täiskasvanud vabatahtlike juhendamisel ehitatavad ning kaunistatavad prügikastid, mis paigutatakse hiljem valla käidavamatesse kohtadesse, kus senini prügikastid puuduvad. Projektitegevustega oodatakse liituma ka täiskasvanuid, kes tahavad veeta toredat päeva koos noortega ning aidata projekti ellu viia.

29. oktoobri AJAKAVA

11.45 Misso Rahvamaja eest transport Tsiistresse
12.00 Järvakandi ANK saabub Tsiistre külakotta
Tutvumine ja lõuna
13.00 Algab prügikastide ehitamine, vabatahtlik tutvustab materjale ja kastide ehitamise põhimõtet; teine vabatahtlik selgitab, kuidas prügikaste kaunistada võiks.
13.30 - 17.30 Prügikastide ehitus
17.30 - 18.30 Lõpetatakse prügikastide ehitamise ja kaunistamise talgud, paigaldatakse paar prügikasti külakoja lähedusse ning tehakse väike tutvustusring ümber Kise järve
18.30 Saabutakse tagasi Tsiistre külakotta ja süüakse õhtusöök
19.30 Ühine karaokeõhtu Tsiistre külakojas

NB! Juhul, kui teil on kodus olemas akutrell, mida saaksite 29. oktoobril prügikastide ehitamiseks laenata, siis palun võtke ühendust Kultuur@misso.ee või 53072744

Inspiratsiooniks saavad kõik huvilised vaadata Euroopa Liidu videot vabatahtliku aasta kohta siit. Tulge ja teeme koos midagi meie enda valla heaks!

Projekt „Homne Vabatahtlik: "Ühendatud jõud!" toimub Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames ja projekti rahastab Euroopa Komisjon.

Vabatahtliku tegevuse koolitused Läänemaal

2011-10-28

Tähelepanu!

Tähelepanu! Läänemaa Vabatahtlike Keskus korraldab veel sel aastal Läänemaal ühendustele ja asutustele kaks vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitust.

Kas soovid järele uurida ja proovida, kuidas häid inimesi edukalt suunata ja juhtida?

17. novembril ja 18. novembril toimuvad kaks ühepäevast koolitust vabaühenduste ja muude ühiskonna heaks tegutsevate asutuste esindajatele, kes kaasavad või soovivav oma tegevuste elluviimisse kaasata vabatahtlikke ning seeläbi paremini oma eesmärke täita ja vabatahtlikele unustamatuid kogemusi pakkuda.

Mõlemad koolitused toimuvad Üdruma külamajas.

Koolitustel osalemiseks palun täitke siin

registreerimisvorm

KOOLITUSED VABATAHTLIKKE KAASAVATELE VABAÜHENDUSTELE JA MUUDELE ORGANISATSIOONIDELE

Esimese koolituse aeg: 17. november 2011, neljapäev, kell 10.00-17.00
Teise koolituse aeg: 18. november 2011, reede, kell 10.00-17.00

Koht: Üdruma külamaja

Koolitaja: Tuulike Mänd, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus

Keda koolitustele ootame: Organisatsioonide juhte (nii vabasektorist kui ka avalikust sektorist), projektijuhte ja teisi esindajaid, kes kaasavad ja juhivad vabatahtlikke, soovivad sellega algust teha või vabatahtliku tegevuse kohta rohkem teada saada

Mida koolitustel teeme:

Räägime kodanikuühiskonnast ja vabatahtlikust tegevusest – mis see on ja kuidas käib, toome näiteid
Uurime järele, kuidas vabatahtlikke kaasata ja juhtida – kuidas valmistuda ja tegevusi kavandada, sobivaid inimesi värvata, õigustes ja vastutuses kokku leppida, vabatahtlikke juhendada ja toetada, motiveerida, hoida ja tunnustada
Tutvume teooriaga, arutleme, ründame aju, harjutame ja analüüsime

Koolitusi toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeerium regionaalministri haldusalas.

Heategevuslik karjäärinõustamine

2011-10-26

Karjäärinõustajate Ühingu liikmed pakuvad alates 2011. a sügisest tasuta karjäärinõustamist majanduslikult keerulises olukorras viibivatele abivajajatele. Teenus on loodud kasutamiseks ennekõike inimestele, kes on:

soovitavalt vanuses 27-63 aastat;
keerukas majanduslikus olukorras, mis ei võimalda kasutada tasulist karjäärinõustamist või puudub nõustataval ligipääs teistele tasuta karjäärinõustamisteenustele;
õpilane, töötu või on oma töösuhet kaotamas.

Nõustamise asukoht: Tallinn, Tartu, Rapla, Viljandimaa. Teenust osutatakse eesti keeles, Tallinnas ka vene keeles.

Nõustamine on konfidentsiaalne ja viiakse läbi vastava ettevalmistuse saanud inimeste poolt.

Kindlasti ootame vabatahtliku nõustamisega liituma karjäärispetsialiste, kes on valmis oma teadmisi ja kogemusi abivajajatega jagama.

Heategevuslikule tasuta nõustamisele registreerumiseks palume täita järgnev ankeet: REGISTREERIMINE.

Küsimuste korral kirjuta aadressile: noustamine@kny.ee.

PS: Karjäärialase info, nõu ja abi teised pakkujad Eestis leiad Rajaleidja kodulehelt.

Noored remondivad koolivaheajal Kiisa rongijaama

2011-10-26

Kui mõned lapsed sõidavad koolivaheajal soojale maale ja mõned vedelevad niisama kodus, siis Kiisa noored remondivad raudteejaama ja seda täiesti tasuta.

Loe kogu uudist: http://www.tallinnapostimees.ee/612206/noored-remondivad-koolivaheajal-kiisa-rongijaama/.

Järgmine TEDxTartu juba 26. novembril

2011-10-26

26. novembril 2011 toimub Tartus taaskord TEDxTartu konverents! Konverentsil jagavad südamelähedasi saavutusi, kogemusi ja ideid 11 silmapaistvat esinejat erinevatest eluvaldkondadest.

Seekordsed kõned avardavad silmaringi ja inspireerivad mõtlema enda heaolu, eesti inimese ja looduse ning maailmas oma valdkonda muutvate innovaatiliste lahenduste teemal.

TEDxTartu konverentsile registreerumine on avatud 24. oktoobrist 6. novembrini siin.

Konverents toimub Dorpati konverentsikeskuses, Soola 6, Tartu.

Regionaalminister algatas pilootprogrammi professionaalidest vabatahtlike kaasamiseks

2011-10-25

Regionaalministri eestvedamisel käivitunud pilootprogramm kutsub kogemustega spetsialiste oma erialaste oskuste ja teadmistega aitama kaasa vabaühenduste tööle ja nende eesmärkide elluviimisele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul annab vabatahtliku tegevuse pilootprogramm viie ministeeriumi ja ettevõtte oma ala spetsialistidele võimaluse aidata kaasa vabaühenduste tegutsemisele. „Sageli mõeldakse vabatahtliku töö all näiteks koristamist või talgupäeva või maratoniraja ääres sooja tee jagamist. Tegelikult on see mõiste palju laiem. Ja seda on välja toonud ka vabaühendused ise, et eelkõige oleks neil vaja mingi kindla valdkonna spetsialistide abi. Olgu selleks siis finantsnõu, kommunikatsioonialane konsultatsioon või juhtimisalased teadmised," selgitas Kiisler.

Selle programmi idee on, et tööandjad toetaksid oma töötajate tegutsemist vabatahtlikena. Eesmärgiks on viia kokku vabaühendused, kellel on puudus mingitest oskustest ja spetsialistid, kelle tööandjad vabatahtlikku tegevust toetavad.

„Võidavad kõik - spetsialistid saavad panna end proovile uues keskkonnas ja arendada oma erialaseid oskusi. Vabaühendused aga saavad neile arenguks vajalikke teadmisi," rääkis Kiisler programmi kasudest. „Samas saavad tööandjad endale aga motiveeritud töötaja, kellelt võib oodata ettevõtte tegevuste edendamiseks uusi värskeid ideid," lisas ta ja kutsus kõiki ettevõtjaid ja avaliku sektori asutusi mõtlema sarnase programmi elluviimise peale enda asutuses.

Regionaalministri sõnul tasub sellel teemal pilk peal hoida, vaatamata sellele, et käesolevas programmis osalejad on juba välja valitud. „Pilootprogrammi tulemused teeme kindlasti avalikuks, et ka need, kes täna selles ei osale, saaksid õppida ning midagi taolist enda asutuse sees ellu viia," selgitas ta.

Programmis osalevad sise-, keskkonna-, kultuuri-, majandus- ja kommunikatsiooni ning põllumajandusministeerium, Coca-Cola Hellenic, Eesti Energia, Elion, Swedbank ja Tallinna Vesi. Vabaühenduste poole pealt on esindatud kümme organisatsiooni, muuhulgas näiteks Eesti Skautide Ühing, Eesti Vähiliit ja Eesti Loomakaitse Selts.

Pilootprogramm viiakse ellu Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames regionaalministri eestvedamisel.

Programmi kohta leiab lisainfot aadressil www.vabatahtlik.blog.com.
Vabatahtliku tegevuse aasta teiste sündmustega saab tutvuda siin: Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011.

Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
http://www.siseministeerium.ee/121/

Konverents "Vabatahtlik tegevus eksperdi silma läbi" 3. novembril Tallink SPA & Conference Hotellis

2011-10-25

Sillamäe Lastekaitse Ühingu, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti, Vaivara Vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child Eesti koostöös toimub Tallinnas 3. novembril 2011 kell 10.00 "Noore vabatahtliku konverentsiseeria" II osa "Vabatahtlik tegevus eksperdi silma läbi", mille eesmärgiks on välja töötada peamised suunised vabatahtliku töö arendamiseks. Osalejad arendavad edasi ja hindavad noortekonverentsil „Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?" välja pakutud lahendusi, mis on üheks osaks rakendusliku tegevuskava väljatöötamisel.

Osa võtma on oodatud erinevate valdkondade liikmed, kes igapäevaselt panustavad Eesti noorsootöö arengusse ja on huvitatud noorte kaasamisest vabatahtlikkusse töösse ning vabatahtliku tegevuse valdkonna arengust üldisemalt. Oodatud on nii koolide huvijuhid, mittetulundusühingute liidrid, omavalitsuste ametnikud ja kõik teised seotud valdkondades tegutsejad.

Täpsem ajakava avaldatakse veebilehel http://vabatahtlik2011.sscw.ee.

Osalemiseks esita enda nimi, organisatsioon, e-mail ja telefon e-maili teel vabatahtlik2011@sscw.ee või registreeri ennast ametlikul veebilehel http://vabatahtlik2011.sscw.ee/?id=10754.

Registreerimine on avatud kuni 02.11. Osalejatele on kaetud toitlustamine ja osaliselt transpordikulud.

Lisainfo:

Tel: 55602993, 53417810
E-mail: vabatahtlik2011@sscw.ee
Web: http://vabatahtlik2011.sscw.ee

Konverentsiseeriat toetab Euroopa Komisjon ja konverentsiseeria toimub projekti "Homne Vabatahtlik - Volunteer for Tomorrow" raames.

Veeohutusalane koolitus 19.novembril Harjumaa külavanematele

2011-10-25

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm korraldab koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega Harjumaa külavanematele ja aktiivsetele elanikele 19. novembril koolituse „Mida saab kogukond teha kodukohas veeõnnetuste vältimiseks?".

Aeg ja toimumiskoht

19. november 2011 Kuusalu Spordikeskus

Koolituse eesmärk ja sisu

Koolituse eesmärk on suurendada külavanemate ja elanike teadlikkust veeohutuse valdkonnas, vähendamaks läbi selle veeõnnetuste arvu.

Koolitusel räägime erinevate veekogude eripäradest, veeõnnetuste põhjustest, veekogudel esinevatest ohtudest, ohutust käitumisest, valvega ja valveta supluskohtadest. Päeva teises pooles viime läbi mõtterünnaku teemal „Mida saab kogukond teha veeõnnetuste vältimiseks?" ning päeva lõpetame praktiliste harjutustega basseinis.

Osalema ootame külavanemaid ja aktiivseid elanikke, kes on valmis veeohutuse teemal kaasa mõtlema ja andma oma panuse kodukoha ohutumaks muutmisel. Koolitusest osavõtt on tasuta (sisaldab toitlustust). Koolitajateks on MTÜ Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed.

Ajakava

10:00 - 10:05 Tervitused
10:05 - 10:45 Veekogude iseloomustus
10:45 - 11:30 Veeõnnetuste statistika ja põhjused
11:30 - 11:45 Teepaus
11:45 - 12:45 Ohud erinevatel veekogudel ja ohutu käitumine veekogul.
Valvega/valveta supluskohad
12:45 - 13:15 Söögipaus
13:15 - 13:45 Uppumine, veeohutuse kampaania
13:45 - 14:00 Mõtterünnak: erinevad ohud kodukoha veekogudes?
14:00 - 15:00 Kokkuvõte - mida saab kogukond teha veeõnnetuste vältimiseks?
15:00 - 15:30 Teepaus ja liikumine basseini äärde
15:30 - 17:00 Basseini ääres - esmased päästevõtted, viskeliin, päästerõngas jms

Registreerimine ja lisainfo

Osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 15.novembri õhtuks aadressil liis.truubon@rpr.ee või telefonil 52 21 112.

Kohtumiseni koolitusel,

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm
www.rpr.ee
www.veeohutus.ee

AVATUD TAOTLUSVOOR: vabatahtlike lähetamine arengumaadesse

2011-10-25

Välisministeerium kuulutas 7. oktoobril välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks: vabatahtlike lähetamine arengumaadesse.

Projektide eeldatav elluviimise ajavahemik on 2012.-2013. a ning need peavad noorte vabatahtliku töö toetamise kaudu arengumaades aitama kaasa Eesti elanikkonna hulgas arengukoostööalase teadlikkuse kasvule ning arengumaade probleemide paremale mõistmisele. Samuti peavad taotlusvoorus toetatavad projektid olema kooskõlas Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015 eesmärkidega.

Toetust võivad taotleda:

1. valitsusasutused või selle hallatavad asutused;

2. kohalikud omavalitsused või selle hallatavad asutused;

3. Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes tegutseb avalikes huvides, sealhulgas maakondlik või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit;

4. Eesti Vabariigis registreeritud muu juriidiline isik.

Avatud taotlusvooru eelarvemaht on 50 000 eurot. Toetust antakse ühele projektile minimaalselt 10 000 eurot. Projekti kestus on kuni 12 kuud.

Taotluse esitamine

Taotleja esitab vormikohase taotluse Välisministeeriumile paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada ka elektrooniline koopia. Taotlused palume tuua või saata aadressil: Arengukoostöö büroo, Välismajanduse ja arengukoostöö osakond, Välisministeerium, Islandi väljak 1, 15049 Tallinn; e-post: taotlusvoor@vm.ee märgusõnaga „Arengukoostööprojektide 2011. a avatud taotlusvoor: vabatahtlike lähetamine arengumaadesse".

Taotluste esitamise tähtaeg on 16. detsember 2011 kell 17:00.

Taotlusdokumentatsioon (taotlusvorm ja selle täitmise juhend), arengukava, rahastamise tingimused ja kord ning lisainfo on kättesaadavad välisministeeriumi kodulehelt http://www.vm.ee/arengukoostoo.

Lisateave: Reigo Ginter, e-post: reigo.ginter@mfa.ee, tel 6 377 249.

Politseis kaasa löömiseks on mitmeid võimalusi

2011-10-23

Politsei kaasab vabatahtlikke peamiselt abipolitseinikena, ent lisaks regulaarsele patrullis käimisele on muidki kaasalöömise võimalusi.

Loe kogu uudist siit: http://www.postimees.ee/607846/politseis-kaasa-loomiseks-on-mitmeid-voimalusi/

Vabatahtlikuna politseis saab töörutiinist välja

2011-10-23

Juba üle nelja aasta vabatahtlikuna politseipatrullis käinud Tõnis Milling ütleb, et töö pakub talle põnevust ja vaheldust tavaelule. Aga see on kasvatanud teda ka tavakodanikuna.

Loe lähemalt siit: http://www.postimees.ee/607840/vabatahtlikuna-politseis-saab-toorutiinist-valja/.

Vabatahtlik Saksamaalt: Eesti inimesed ei ole külmad

2011-10-23

Septembris alustas Keila Noortekeskuses tööd Lena-Marie Grenzmann - vabatahtlik Saksamaalt.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/vabatahtlik-saksamaalt-eesti-inimesed-ei-ole-kulmad.d?id=60252718&l=wdelfi.

Eesti propageeris Šveitsis koristustalguid

2011-10-23

Šveitsis Bernis toimunud Rahvusvahelise Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 125. assambleel oli Eesti delegatsiooni põhisõnumiks Eestist alguse saanud koristustalgute laiendamine üle maailma.

Loe uudist siit: http://uudised.err.ee/index.php?06237381.

Läänemaa sädeinimeseks valiti Leevi Reinaru

2011-10-23

Laupäevasel kodanikeühenduste konverentsil ja sädeinimeste tunnustamisel Haapsalu kultuurikeskuses kuulutati välja Läänemaa sädeinimesed, kelleks sel aastal on tähelepanuväärsed vabatahtlikud. Läänemaa sädemete sädemeks valiti tänavuse Missio korraldaja Leevi Reinaru.

Loe lähemalt siit: http://online.le.ee/2011/10/23/laanemaa-sadeinimeseks-valiti-leevi-reinaru/.

Filmitalgute rahvafilm “TÄITSA LÕPP” esilinastub 111 kinos üle Eesti kuupäeval 11.11.2011 kell 20.11

2011-10-22

Eesti rahvaga koos ja ühe aastaga valminud mängufilm "TÄITSA LÕPP" jõuab 111-sse kinosse maagilisel kuupäeval 11. november 2011. Eelmüügi piletid lähevad Piletilevis müüki 11. oktoober 2011. Rahvafilm räägib eestlaste tegemistest 1 päev enne maailma lõpu tulekut ja seda filmi aitas teha üle 1500 inimese. Talgulised sooritasid filmi põhitegevused professionaalide juhendamisel igas filmitegemise etapis.

Filmi sünopsis:

Käes on Detsembrikuumus ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab kohe saabuvat maailma lõppu ja eestlased on sattunud justkui Hukkunud Alpinisti Hotelli - kes proovib kavalusega pääseda, kes allub Hullumeelsusele ja laseb sel end lõpuni kanda. Mõni otsustab saatusele vastu sammuda ja oma elu armastusele südant puisata - nagu Rait, kelle silm on lauljatari, Viimse reliikvia Lenna Kuurmaa peale langenud. Aga tema parim sõber Mihkel, nagu Tulnuka-Valdis, saab obaduse vastu pead ja kuuleb kahelt päikeselt, et õige tee maailma päästa on hoopis seesama Lenna jumalatele ohverdada. Siseneb Somnambuulne Brenda. Mõtlik tütarlaps, kes peidab endas hullumaja minevikku ja keerulist suhet emaga. Noored tahavad suunduda igaüks oma teed, aga saatus ja maailma lõpu ootusest tulenev segadus viivad neid vaid ühes suunas - Tuhamägedesse! Nagu Toots ja Teele, ei mõista ka Mihkel ja Brenda kohe, et nad on loodud teineteise jaoks. Ja nagu Nipernaadi, ei taju Rait, et keegi otsib ka teda taga. Ent lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp...

Tulemuseks on 80-minutiline, ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, raskuste ületamisest ja armastuse leidmisest.

Filmitalgute protsessis on igas etapis mindud välja enneolematutele lahendustele ikka selleks, et filmiharidus viia võimalikult laia publikuni. Stsenaarium kirjutati interaktiivse internetiplatvormi põhiselt, peaosalised valiti telesaate kaudu ja ülejäänud osatäitjad rahvahääletuse põhjal, filmil on 6 professionaalset ja 15 amatöörrezhissööri, võttepäevad toimusid kõigis Eesti 15-s maakonnas.

Tulekul on Eesti taasiseseisvusaja suurejooneliseim esilinastus: ühel kuupäeval ja ühel kellaajal esilinastub film 111-s kino näitamise kohas ja igas Eesti nurgas. Iga Eestlane saab minna 11.11.2011 kell 20:11 vaatama filmi "TÄITSA LÕPP" oma kodukandis. Esilinastuse laiahaardelisuse eesmärk on propageerida Eesti kinokultuuri ja lähenevat Eesti film 100 juubelit.

Esilinastuste piletid on müügil Piletilevis või kinode eelmüügis alates 11. oktoober 2011. Vaata infot kõikide kinokohtade kohta siit!

Kristiine noortekeskuses on alustamas uus üritustesari "Maailm täis võimalusi"

2011-10-21

Kristiine noortekeskuses on alustamas uus üritustesari "Maailm täis võimalusi", mille eesmärgiks on suurendada noorte teadlikkust erinevatest õppimisvõimalustest pärast põhikooli ja gümnaasiumit; noortele suunatud organisatsioonidest; vabatahtlikust teenistusest Eestis ja välismaal; reisimis- ja enesearendamisvõimalustest ning paljust muust põnevast.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/kristiine/teated/kristiine-noortekeskuses-on-alustamas-uus-uritustesari.d?id=60269062.

Kutse Pärnumaa sotsiaalvaldkonna ühendustele ja omavalitsuste sotsiaaltöötajatele

2011-10-20

Pärnumaa Vabatahtlike Keskus korraldab projekti "Ühenduste ja vabatahtlike võimalused sotsiaalvaldkonna edendamisel Pärnumaal" raames III mõttekoja. Osalema oodatakse sotsiaalvaldkonnas tegutsevate ühenduste esindajaid ja omavalitsuste sotsiaaltöötajaid.

Aeg ja koht

2. november 2011 Pärnus, Kuninga 30 a saalis

Teemad

Läbirääkimiste kunst ja ettepanekute esitamine, koolitaja Viive Einfeldt.

Ettepanekute esitamine omavalitsustele, koolitaja Kaie Toobal.

Päevakava

10.45 saabumine, tervituskohv
11.00 Kokkuvõte eelmisest mõttekojast, Eha Paas projektijuht
11.10 Läbirääkimiste ettevalmistus, läbirääkimised ja kokkuvõtted
12.45 väike lõunapaus
13.15 Läbirääkimiste teema jätkub
14.45 jalasirutuspaus
15.00 Ettepanekute esitamine omavalitsustele
15.45 Päeva lõpetamine, järgmise mõttekoja teema ja aja kokku leppimine

Osalemisest palun teada anda 31. oktoobriks e-postil ehapaas@gmail.com. Lisainfo projekti kohta leiab siit. Tel. 5170214 projektijuht Eha Paas.

Projekti rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeerium

Vabaühendused teevad kalmistul kirju lehe talgud

2011-10-20

Vabaühenduste esindajad pidasid aru ja tulid mõttele korraldada laupäeva hommikupoolikul Pärnu Alevi kalmistul kirju lehe talgud, et igas eas kaaslinlasi kaasates riisuda seal kokku sügislehed.

Loe lisa siit: http://www.parnupostimees.ee/604508/vabauhendused-teevad-kalmistul-kirju-lehe-talgud/.

Kalvi Kõva: kohaliku arengu võti on noorte kätes

2011-10-20

Noorte kaasamine kohalike omavalitsuste otsustusprotsessidesse võib omavalitsuse arengule anda uue hingamise, tõdesid ühiselt Praxise korraldatud arutelul omavalitsuste esindajad ja noorsootöö spetsialistid. Riigikogulane ja endine Rõuge vallavanem Kalvi Kõva on veendunud, et iga noor, kes on tegelenud kas vabatahtliku tööga, osalenud mõnel muul viisil noorsootöös või aidanud kodukandis uusi ideid ellu viia, kogub seeläbi olulist sotsiaalset kapitali ja kogemusi kogu eluks.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/rouge/elu/kalvi-kova-kohaliku-arengu-voti-on-noorte-kates.d?id=60177852.

ENTRUM pälvis parima ettevõtte sotsiaalselt vastutustundliku algatuse tiitli

2011-10-20

Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUM pälvis Rootsi Äriauhind 2011 konkursil parima ettevõtte sotsiaalselt vastutustundliku algatuse tiitli.

SA Entrum tegevjuht Darja Saar sõnab, et järjekordne tunnustus noorte arenguprogrammile on märk sellest, et sõnum noortesse panustamise olulisusest on leidnud toetajaid. „Meie jaoks on väga oluline, et nii Eesti ühiskond, kui ka välispartnerid teadvustavad, et panustamine noortesse on meie majandusarengu üks olulisi prioriteete," ütleb Darja Saar. ENTRUM programm tugineb oma tegevuses põhimõttele, et ühiskond kestab ja areneb tänu inimestele, kes julgevad unistada ning tahavad ja suudavad oma ideid tegudeks muuta.

Rootsi eksportnõukogu, Rootsi suursaatkond ja Swedbank jagasid 18. oktoobril Tallinna tehnikaülikoolis toimunud konverentsil kolm 2011. aasta Rootsi äriauhinda, millele pretendeeris 47 ettevõtet ja noort ettevõtjat.

Rootsi äriauhinda jagati kolmes kategoorias - aasta kõige jätkusuutlikum ettevõte, aasta sotsiaalselt vastutustundlik tegu ning aasta parim noor ettevõtja. Kolm nominenti valis välja rahvusvaheline žürii.

Ettevõtte sotsiaalselt vastutustundliku algatuse tiitlile pretendeerisid SA Aitan Lapsi, mis püüab vähekindlustatud lastele pakkuda kultuurielamusi, raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP Eesti ning Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUM.

Aasta noore ettevõtja tiitlile konkureerisid Lilli Jahilo Ateljeest Tallinn, Branding Estonia tegevjuht Meeri Rebane ning Rando Pikner firmast Energest Group, mis toodab suurtele ettevõtetele energiasäästuprogramme. Kategooria võitjaks valis žürii Lilli Jahilo, kes on sel aastal Lõuna-Eesti noori ENTRUM patroonina innustamas.

Kolm parimat kõige jätkusuutlikumalt kasvavat ettevõtet olid kalatööstusfirma Spratfil, pakendivalmistaja Emballage Technologies Tallinn ning toiduainefirma Põltsamaa Felix. Võitjaks kuulutati nende seast Põltsamaa Felix.

Rootsi äriauhinna konkurss toimus kolmandat korda ja selle eesmärk on tunnustada Eesti ettevõtteid ning juhtida ühiskonna tähelepanu vastutustundlikule arengusuunale ettevõtluses.

Rootsi Äriauhind 2011 žüriisse kuulusid Rootsi suursaadik Eestis Jan Palmstierna, Swedbanki Eesti juht Priit Perens, Anders Hedman Rootsi Kaubanduskojast, Piret Hedin Sida Läänemere-büroost ja Mantas Zalatorius Rootsi Eksportnõukogust.

2011. aasta augustis pälvis ENTRUM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud konkursil „Tunnusta ettevõtluse edendajat" parima ettevõtluse edendaja tiitli.

Hoolekeskus tänas vabatahtlikke

2011-10-19

Alutaguse hoolekeskuse juht Erika Kruup tänas lapsi, kes suvisel koolivaheajal hea meelega hoolekeskuses abiks käisid. Kruubi sõnul tõid need lapsed hoolekeskuse elanike igapäevaellu palju rõõmu. „Lapsed käisid nendega õues jalutamas, aitasid lauda katta ning olid söömisel abiks neil, kes ise sellega enam hakkama ei saa,“ sõnas Kruup. Peale selle laulsid lapsed eakatele ning tegid koos käsitööd.

Loe lisa siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/maetaguse/kultuur/hoolekeskus-tanas-vabatahtlikke.d?id=59935213.

Serve The City korraldab 29. oktoobril eakate teemapäeva

2011-10-19

Vabatahtlike liikumine Serve The City korraldab laupäeval, 29. oktoobril Tallinnas eakatele pühendatud teemapäeva. Abiks saab olla mitmel pool - supiköögis, hooldekodus, aga ka näiteks eakate kodusid koristades.

Serve The City sõnul on eakad meie ümber tihti need, kes jäävad tähelepanuta ning kelle panust ühiskonnale ei osata hinnata. Sellegipoolest on paljud neist väga põneva minevikuga ja oma pika elu jooksul on nad pühendanud palju energiat ümbritsevate inimeste aitamisele ja meie ühiskonna edendamisele.

"Teemapäev: Eakad" suunab kogu Serve the City tähelepanu just meie vanaemade ja vanaisade vajadustele.

Lisainfo ja registreerimine siin.

Vabatahtliku tegevuse seminar 27. oktoobril Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses

2011-10-19

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub aktiivseid ja tegusaid puuetega inimesi ja puuetega laste vanemaid osalema vabatahtliku tegevuse seminaril, mis toimub 27. oktoobril 2011.

Vabatahtliku tegevuse seminari eesmärgiks on tutvustada vabatahtliku tegevuse võimalusi ning erinevaid viise, kuidas suurendada osalejate endi vabatahtlikku panust osalemaks kodanikualgatuslikes ettevõtmistes.

Seminari päevakava:

14.00 Seminari avamine. Tauno Asuja, Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
14.10 „Vabatahtlik tegevus- kellele, miks ja kuidas?"
Anna Gramberg, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse projektijuht
15.30 Kohvipaus
16.00 „Vabatahtlik töö kui ressurss muutuste elluviimisel"
Rainer Nõlvak, Kodanikualgatuse Teeme Ära eestvedaja
16.30 „Vabatahtlik töö puuetega laste ja perede toimetuleku parandamiseks"
Ivica Mägi, Põhja- Eesti Autismiliidu juhatuse esinaine
17.00 Töötoad „Kuidas motiveerida puuetega inimesi osalemaks vabatahtlikus tegevuses?"
17.30 Töötubade kokkuvõtted ja seminari lõpetamine

Seminar toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Seminar toimub sünkroontõlkega vene keelde.

Liikumispuudega inimesele pakume invatransporti seminarile.

Seminaril osalemine on TASUTA, kuid kohtade arv on piiratud.
Registreerimine toimub kuni vabade kohtade täitumiseni või vabade kohtade olemasolul hiljemalt 24.10.2011.

Seminarile registreerimine e-posti aadressil: tauno@tallinnakoda.ee või telefonil 656 4048, liikumispuudega inimestel palume ära märkida soovi invatranspordi kasutamiseks.

Lisainfo:
Tauno Asuja
Tel: 655 41 61 , 52 56 560
E-post: tauno@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Seminar toimub projekti „Tallinna puuetega inimeste ja puuetega laste vanemate kodanikuoskuste arendamine" raames, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Tänavusel noortekonverentsil on rahvusvaheline mõõde

2011-10-18

Iga-aastane Põlvamaa noortekonverents võtab tänavu rahvusvahelise mõõtme, toimudes n-ö kaks ühes projektina. Projekti ja ka konverentsi teemaks on noorte osalemine demokraatias ja vabatahtlikkus.

Loe lähemalt siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/polvamaa/polva-linn/elu/tanavusel-noortekonverentsil-on-rahvusvaheline-moode.d?id=60014909.

Teeme Ära talguliste töö kandis vilja

2011-10-18

Kodanikuliikumise Teeme Ära eestvedajad käisid nädalavahetusel Harjumaal prügiseid kohti kaardistamas ning tõdesid, et kuigi tööd veel jätkub, on asjad võrreldes 2008. aasta talgute eelse olukorraga märgatavalt paranenud.

Loe kogu uudist siit: http://www.tallinnapostimees.ee/601398/teeme-ara-talguliste-too-kandis-vilja/.

Toeta psühholoogia-alast toetust pakkuvat portaali Lahendus.net üle-euroopalisel konkursil "Discover e-volunteering"!

2011-10-18

Lahendus.net on oma internetinõustamise projektiga jõudnud üle-euroopalise konkursi "Discover e-volunteering" finaali. Hetkel on käimas hääletusvoor, kus Sinagi saad Eesti noorte poolt algatatud vabatahtlikku projekti toetada.

Konkurss kestab 3. novembrini ning võitjad kuulutatakse välja detsembris.

Konkursi kodulehekülg ja hääletuspaik

http://www.e-volunteering.eu/competition/

Kodanikupäeva videokonkurss "Minu heategu"

2011-10-17

Seoses kodanikupäevaga korraldab Politsei- ja Piirivalveamet videokonkursi „Minu heategu".

Kui oled vanuses 12-18 aastat, siis pane kokku kuni kahest inimesest koosnev võistkond, filmi üles enda või sõbra heategu ja saada see hiljemalt 14. novembriks CD või DVD peal Politsei- ja Piirivalveametisse aadressil Pärnu mnt. 139, Tallinn, märksõnaga „videokonkurss".

Ära unusta lisamast oma kontaktandmeid!

Filmimisel ole julge ja loov, sest video puhul hindame eelkõige selle sisu ehk heategu ennast.

Peaauhinnaks on võimalus osaleda seirelennul mööda Eesti rannikut koos Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga!

Lisaks avaldame parima video Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki ja Youtube'i lehtedel.

Videokonkursil osalemise tingimused:

Osalejad peavad olema vanuses 12-18 aastat
Ühes võistkonnas võib olla 1-2 inimest
Video soovitatav pikkus on 5 minutit
Video võib olla filmitud ka mobiiltelefoniga
Tööd ei arvestata, kui see on saabunud peale 14.novembrit või kui sellel puuduvad osaleja kontaktandmed

Politsei- ja Piirivalveameti žürii valib parima video ja avalikustab selle Facebook'i lehel 24.novembril.

26. novembril tähistatakse kodanikupäeva, mis on pühendatud kõikidele Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele sõltumata nende rahvusest. Kodanikupäeva tähistamine toetub kohalikule initsiatiivile ja on eelkõige teabepäev, mille eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja tõsta kodanikuuhkust.

Sel aastal on kodanikupäeva motoks „Kodanikuks kasvanud". Moto on inspireeritud 20 aasta möödumisest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest - 20-aastased noored on sündinud ja kasvanud vabas Eestis.

Rohkem infot kodanikupäeva kohta leiab ERRi veebilehelt.

Küsimuste korral võta ühendust kommunikatsioonibürooga telefonil 612 3154 või aadressil ene.vihtla@politsei.ee

Jõgevamaa kodanikeühenduste konverents

2011-10-17

Jõgevamaa kodanikeühenduste konverents 11. novembril 2011 Vaiatu rahvamajas

Jõgevamaa kodanikeühenduste konverents kutsub kõiki kaasa mõtlema kodanikuaktiivsuse ja vabatahtlikkuse teemadel.

2011.aasta on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Kuidas on lood vabatahtlikkusega Jõgevamaal? Kas näeme vabatahtlikku kui tasuta tööjõudu? Mida mõistame üldse vabatahtliku töö all? Kas kodanikeühendustes tegutsemine ja MTÜ liikmeks olemine ongi juba vabatahtlik töö? Kuidas viia vabatahtlik tegevus igasse Jõgevamaa paika, mil viisil vabatahtlikku tegevust kohalikul tasandil soodustada ja toetada? Millega peab arvestama ühendus, kes vabatahtliku enda tegemistesse kaasab?

Neile ja teistele küsimustele vaatavad oma ettekannetes laiema pilguga Tanel Talve MTÜst Voose Kõrts ja Külli Vollmer Eesti Külaliikumisest Kodukant. Maakondlikul tasandil avaldavad arvamust Heidi Paabort Noorteühendusest „Juventus“ ja Valdi Reinas MTÜst Sokuturi.

Päeva teises pooles saavad kõik osalejad maailmakohvikus vabatahtlikkuse teemal kaasa rääkida, omavahel kogemusi jagada ja suhteid luua. Üheskoos otsime lahendusi järgmistele küsimustele:

mida ootavad Jõgevamaa kodanikeühendused maakondlikult vabatahtlike keskuselt;
kuidas motiveerida inimesi vabatahtlikule tööle;
millised on vabatahtliku kaasamine plussid ja miinused;
mida mõistame vabatahtliku töö all.

Konverentsile on oodatud kodanikeühendused, vabatahtlikud, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad ning kõik huvilised, kellele antud teemad ja sündmus huvi pakuvad.

Info konverentsi kohta on kättesaadav Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodulehel www.jaek.ee. Konverentsil osalemine on tasuta, kuid vajalik on registreerimine kuni 09. novembrini tel 776 8063, 520 8423, e-post: kersti@jaek.ee või www.jaek.ee.

Põltsamaalt-Jõgevalt toob ja viib konverentsile tasuta buss.

Konverentsi korraldamist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Noorteühendus Juventus, Põllumajandusministeerium, Leader Eesti, Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond, Jõgevamaa Koostöökoda, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus.

Projekti Palupera valla noored teel aktiivsemaks vallakodanikuks

2011-10-17

Projekti Palupera valla noored teel aktiivsemaks vallakodanikuks toimiva koostöövõrgustiku kaudu

Projekti kogu tegevus- ja ajakavast täpsemalt: http://www.palupera.ee/content/blogcategory/29/194/.

Tegevus - INFOPÄEV „ERINEVAD NOORSOOTÖÖD TEGEVAD ORGANISATSIOONID JA KOOSTÖÖST NENDEGA"

Toimumise aeg ja koht - 22. oktoobril 2011 Hellenurme noortekeskuses kell 10-16.

Infopäeval osalevad ja end tutvustavad:

10.00 - 11.00 - vabatahtlikud välismaal, "Maailm on mu tagaõu"
11.00 - 11.15 - kohvipaus
11.15 - 12.15 - Eesti4H
12.15 - 12.30 - kohvipaus
12.30 - 13.30 - Punane Rist
13.30 - 13.45 - kohvipaus
13.45 - 14.45 - Kaitseliit
14.45 - 15.00 - kohvipaus
15.00 - 16.00 - noorpoliitikud

Infopäeval tutvustavad kõik osalevad organisatsioonid oma missiooni, tegemisi ja jagatakse infot liitumise kohta huvi korral.

Oleks tore, kui enda osalemisest ka ette teada annad mingil moel, näiteks terje@palupera.ee või deivi.sarapson@gmail.com. Sulle on koolitus tasuta!

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Selgus tänavune kõige koerasõbralikum tegu

2011-10-16

Pühapäeval toimunud Eesti aasta suurimal heategevuslikul koertenäitusel anti üle tiitel «Aasta kõige koerasõbralikum tegu». Tunnustuse pälvis Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik Sigrid Kärner, kes võttis oma hoole alla auto alla jäänud ja raskelt vigastatud koera, kes sai nimeks Pontu.

Loe lähemalt siit: http://www.postimees.ee/599756/selgus-tanavune-koige-koerasobralikum-tegu/

Esita Tartumaa aasta vabakondlase ja kodanikeühenduse kandidaat!

2011-10-14

Tartu Ärinõuandla, Tartumaa Arendusselts, Domus Dorpatensis, Tartu Maavalitsus ja Tartu Linnavalitsus ühise koostööna otsivad 2011. aasta häid ettevõtmisi, aktiivseid vabakondlasi. Soov on esile tõsta ja tunnustada neid, kelle teod muudavad meie kodukohta paremaks, kogukonda ühtsemaks ning tervikuna kodanikuühiskonda tugevamaks.

2011. aasta tunnustamise kategooriad:

Tartumaa kodanikeühendus
Noorte ettevõtmine/tegu
Tartumaa aasta vabakondlane
Kodanikuühiskonna arengut ja tegevust toetav kohalik omavalitsus
Kodanikuühendust toetav äriühing
Mitme sektori koostöös toimunud aasta tegu

Tunnustamiseks on võimalik esitada kõikides kategooriates nii mitu kandidaati kui vajalikuks peate. Samas kategoorias mitmete erinevate kandidaatide esitamiseks palun täitke iga esitatava osas uus esitamisvorm.

Kandidaatide esitamise viimane päev 20. oktoober!

TUNNUSTAMISKONKURSI ESITAMISVORM

ja lisainfo leiab siit.

Kadri Pau
Tartu Ärinõuandla
MTÜ konsultant
tel. 7428 491
e-post: kadri@tartu.bas.ee
www.tartu.ee/arinouandla

Tunnustus vabatahtlikele laevaehitajatele

2011-10-14

Esmaspäeval tunnustati Suuremõisa lossis täiskasvanud õppija nädala parimaid. Teiste seas said aasta koosõppijate eripreemia vabatahtlikud halulaeva ehitajad Ülo Soonik, Villem Alt, Vaino Leo, Oleg Gagarin ja Boris Ignahhin, Ülo Eller ja Mati Sülluste.

Loe kogu uudist: http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=45396&kat=5

Otsitakse osalejaid EASi mittetulundusühenduste juhtide mentorprogrammi

2011-10-14

Mittetulundusühenduste juhtide mentorprogramm toimub juba neljandat korda ja on suunatud tegutsevate ühenduste juhtimisvõimekuse ja professionaalsuse suurendamisele.

Programmis mentiina osaledes saate aastaks personaalse mentori, kes aitab organisatsiooni arenguvajadusi kaardistada ning annab tagasisidet tegevuste elluviimisel.

Kandideerijalt eeldame, et juhitav ühendus soovib arendada ja laiendada oma tegevust ning on tegutsenud avalikes huvides vähemalt kaks aastat.

Programmis mentorina osaledes saate mõtestada olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, arendada juhendamise ning tagasisidestamise oskusi, õppida palju uut ja huvitavat ning anda enda panus kodanikuühiskonna arendamiseks Eestis.

Mentoriks kandideerijalt eeldame vähemalt 5-aastast organisatsiooni juhtimise kogemust, soovitavalt mittetulundusühenduse käivitamise ja arendamise kogemust ning valmisolekut oma teadmisi jagada kuni 8 tundi kuus.

Mentorpaari tööd toetavad EASi poolt korraldavad juhtimisteemalised koolitused ja seminarid, mis toimuvad keskmiselt üks kord kuus.

Rohkem infot programmi, eelnevate osalejate kogemuste ja kandideerimistingimuste kohta leiate www.eas.ee/mtymentorlus või liina.keerberg@eas.ee, tel 627 9530. Kandideerimine toimub avalduse ja elulookirjelduse alusel ning on avatud kuni 09.11.2011.

Lisainfo:
Liina Keerberg
maakondlike arenduskeskuste koordinaator liina.keerberg@eas.ee
627 9530

Raimo Ülavere: vaalade päästmise asemel tööd teha

2011-10-13

Ma ei tea ühtegi teist raamatut, mis tekitaks meestes ja naistes sedavõrd vastakaid tundeid. Vähemasti tundub see nii olevat minu ja minust vanemate põlvkondade jaoks (nooremate kohta kahjuks ei oska öelda). Jutt on mõistagi Jaroslav Hašeki raamatust„Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõja päevil“. Mehed ülistavad ja naised jälestavad. Väheldaste eranditega mõlemas leeris.

Raamatus astub lugeja ette lisaks paljudele teistele värvikatele tegelastele vabatahtlik Marek, kelles Švejk leiab hingesugulase ja kellega ta veedab koos nii mõnegi klaasi õlle-viina-slivovitšiga. Vabatahtlik Marek on nutikas tegelane, kes teab, kuidas asjad maailmas üldiselt käivad. Ta suudab loodusajakirja väljaandja viia selleni, et too laua alla ronib ja kähiseb: „Mu härrad, ma hammustan!“. Ning oskab sulnilt ja ladusalt kroonikas kirjeldada sõdurite heroilist surma. Ta ei kipu rindejoonele võitlema üllaste ideede ja õigluse eest….

Vabatahtlik Marek meenub mulle pea iga kord, kui räägitakse sellest, kuidas kaasata oma eriala tipptegijaid rohkem vabatahtlikku tegevusse. Eriti palju räägitakse sellest nüüd, sel aastal, mis on Euroopa Liidu poolt pühendatud vabatahtlikule tegevusele ning ka Eestis toimub pea iga kuu selle raames mõni üritus. Kuidas siis rohkem inimesi kaasata, millised on retseptid? Ehkki aasta-aastalt üha vähem, ent siiski endiselt propageeritakse vabatahtlikku tegevust kui võimalust teha maailma paremaks. Mis iganes moel. Ja sellesse viimasesse – „mis iganes moel“ – ongi ehk nö koer maetud, miks meil professionaalne, erialane vabatahtlik tegevus on veel veidi lapsekingades ja tagasihoidlikult mööda seinaääri hiilib.

Enne edasi minekut ütlen kohe ära, et olen Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse (VTA) nõukoja liige. Olen ametilt koolitaja ja juhendaja ning teen regulaarselt tööd vabatahtlikuna, koolitades ja juhendades selles rollis eelkõige vabaühendusi ja neis tegutsevaid inimesi. Seega räägin siin ja edaspidi pigem enda kogemusele kui tõsiteaduslikele uuringutele tuginedes.

Mulle tundub, et pole vast mõtet hakata arutama selle üle, kas ja milline peaks olema vabatahtliku tegevusega alustava inimese motivatsioon. See sõna ise – motivatsioon – kätkeb endas sedavõrd palju ning on sedavõrd mitmetahuline, et mingit struktureeritud motivatsioonihierarhiat vabatahtliku tegevusega seoses on keeruline välja tuua. Jah, ametlikud uuringud ütlevad, et vabatahtlikus tegevuses otsitakse uusi teadmisi-oskusi ja tahetakse maailma parandada jne. Ent kuhu jääb „see on moes“, „sõber kutsus“ või „muud tarka ka pähe ei tulnud“? Paljud inimesed on nõus tunnistama, et läksid esimesele „Teeme ära!“ kampaaniale, kuna „kõik läksid“ ja see oli lihtsalt moes (ja hiljem enam nii väga pole, nagu näitavad osalejanumbrid)?

Niisiis, ettepanek: unustame motivatsiooni – igal inimesel on see erinev ning kõigile sama porgandit pakkudes jäävad peedisõbrad kõrvale. Ja kas inimene peabki tegema asju porgandi või peedi pärast, on iseküsimus. Ent mispärast peaks siis inimene, oma valdkonna tipptegija hakkama regulaarseks vabatahtlikuks, kui talle porgandit ei pakuta, kuulsust ja tuntust ei lubata – nii, nagu see tegelikult enamikel vabatahtliku tegevuse juhtudel on? Üks võimalik vastus on: sest see on nii pagana lihtne ja loomulik.

Vabatahtlike tegevuste algatuste ja üleskutsetega on liiga sagedasti see häda, et need eeldavad justkui, et sa pead olema ihult ja hingelt maailmaparandaja. Kas siis olema „roheline“ ja võitlema kliimasoojenemise vastu või vaalade eest. Või siis olema juurteni veendunud kodanikuühiskonna toetaja ja aitama nullida kõike, mis lõhnab autokraatia, korruptsiooni, rahahimu järgi. Või siis paadunud spordifänn ja teadma peast maailma 100 meetri jooksurekordite ajalugu vähemalt kuni Jesse Owens’ini. Või andunud kultuurigurmaan… või … Igal juhul pead olema veidi friik, veidi ekstreemne, veidi (või isegi rohkem kui veidi) ideeline.

Tõsiasi on aga see, et enamik meist on päris „tavalised“ inimesed. Meil on küll oma huvid, ent me ei mahu kategooriasse „friigid“ üheski valdkonnas. Oleme need, kes teevad igapäevast tööd, kasvatavad lapsi, mõnikord naudivad elu ja mõnikord ka kiruvad elu. Kes üritavad reeglina teha oma parimat ja eelkõige hoolitsevad-muretsevad enda ja oma lähedaste, mitte maailmarahu ning CO2-heite kõrge taseme pärast. Ja küsimus on, kuidas selline inimene (kellede hulka ka ennast liigitan), nüüd järsku hakkaks vabatahtlikku tööd tegema?

Paar aastat tagasi võtsid minuga ühendust VTA inimesed ja küsisid, kas ma saan nõukoja liikmena mõned korrad aastas neid aidata, kasutades eelkõige oma erialaseid teadmisi-oskusi. Vastasin, et see on lihtne, saan küll. Siis tulid teised vabaühendused ja küsisid, kas saaksin teha neile koolitust-juhendamist. Sain küll. Tegin.

Ja teen neid asju siiamaani. Minu otsene eesmärk pole maailma paremaks teha, vähendada maailma või Eesti ökoloogilist jalajälge või teha muud sarnast, suurt ja võimast. Ma aitan konkreetsetel inimesel lahendada konkreetseid probleeme. See on minu töö, teisisõnu ülla ning õilsa vabatahtliku tegevuse asemel – ma teen tööd. See on minu jaoks lihtne, ma oskan seda teha ja mulle meeldib seda tööd teha. Ma lihtsalt ei küsi selle eest raha.

See on sama, kui kingsepp lubab ära parandada tantsupeole sõitvate piduliste tantsukingad. Või advokaat aitab inimesel pärandiasjad korda ajada. Või raamatupidaja korraldab vabaühenduse raamatupidamist. Ja nii edasi. See on lihtne ja loomulik ja igapäevane. Enamikule meist meeldib see, mida tööna teeme (vähemasti väga loodan nii), me oleme oma ala professionaalid ning selle tegemine pakub meile rõõmu. Me lihtsalt ei küsi mõnedel juhtudel selle panuse eest raha.

Eraldi küsimus on mõistagi see, et kus jookseb piir ja millised need raha-mitte-küsimise juhud siis peaks olema. Ühelt poolt oleks võimalik seda proovida sõnastada-määratleda. Ent siis liigume kiiresti jälle suurte üldistuste, õilsate ideede ja maailmaparandamise pilvekestesse. Mulle tundub, et parem mõõt on meile hoopis lähemal ja hoopis lähedasem – iga inimese südametunnistus. Oluline on see, et südametunnistus on teadlik sellest võimalusest ning küll ta siis õigel hetkel märku annab.

Raimo Ülavere, koolitaja ja coach
www.mindsweeper.ee

Külas külas: Vabatahtlik päästja peab olema alati valmis sündmuskohale sõitma

2011-10-12

Kui Simunas eelmise aasta alguses kutseline päästekomando suleti, otsustasid kohalikud asutada mittetulundusühingu ning luua vabatahtliku päästeüksuse. Praegu on Simunas kümme vabatahtlikku pritsimeest, kes peavad valvekorra ajal olema valmis iga hetk sündmuskohale sõitma nagu kutselised päästjadki.

Loe kogu artiklit siit: http://www.virumaateataja.ee/595364/kulas-kulas-vabatahtlik-paastja-peab-olema-alati-valmis-sundmuskohale-soitma/

Rakke lasteaed sai ühise pingutusega värskema ilme

2011-10-12

Rakke lasteaia Leevike üldkoridor, vestibüül, köök koos eesruumidega, ühe rühmaruumi magamistuba ja logopeedi tööruumid said suvel kenama väljanägemise. Suur osa töid tehti lasteaia töötajate, lastevanemate ja lihtsalt abivalmis inimeste ühisel jõul.

Loe edasi siit: http://www.virumaateataja.ee/596110/rakke-lasteaed-sai-uhise-pingutusega-varskema-ilme/

Tartu vabaühendused on oodatud Heade Mõtete Õhtule!

2011-10-12

Hea vabaühenduse esindaja!

Ootame sind 27. oktoobril kell 19.00 Heade Mõtete Õhtule, mis toimub nagu ikka Domus Dorpatensise majas, kuid toimumisruum on uus - just valmiv Tartu vabaühenduste ühiskontor (www.dorpatensis.ee/hub).

Heade Mõtete Õhtu on Tartu Vabaühenduste Võrgustiku kohtumisõhtu, kus saavad kokku vabaühenduste esindajad Tartust ja Tartumaalt, et jagada üksteisega oma kogemusi ning teiste omadest õppida. Sel korral räägib MTÜ Auh esindaja Karin Raudsepp, kuidas motiveerida vabatahtlikke ja oma ühenduse muredest-rõõmudest seoses nendega. Hiljem üritame üheskoos leida parimaid viise, kuidas saada ja hoida vabatahtlikke.

Oodatud on nii kõik varasemalt Vabaühenduste Võrgustiku kohtumistel osalenud kui ka uued ühenduste eestvedajatest huvilised, et üheskoos vabas õhkkonnas jagada kogemusi ja õppida midagi uut.

Registreeri ennast siin.

TVV kohtumise ajakava

18.50 - 19.05 Kogunemine ja üksteisega tutvumine (kohvi ja teega)

19.05 - 19.10 Avasõnad ja info jagamine

19.10 - 19.25 Karin Raudseppa ettekanne MTÜ Auhi kogemusest vabatahtlikega

19.25 - 19.55 Arutelu teemal "Kuidas saada vabatahtlikke ja neid hoida?" (rühmatöö)

19.55 - 20.45 Ühine vestlusring – olulised sündmused Tartumaa kodanikeühenduste jaoks (s.h osalejate endi ettevõtmised) ning järgmise kohtumise kavandamine.

Peatse kohtumiseni!

Tartu Vabaühenduste Võrgustiku vabatahtlik koordinaator
Sille Rästas

sillerastas@gmail.com

Vabaühendused koolidesse - toome koolipäeva värve!

2011-10-07

Kord mõelnud üks agar ühiskonnaõpetaja, kuidas muuta koolitunde põnevamaks. Põnevamaks mitte ainult haigutavate õpilaste ja tunni ajal jutustajate, vaid ka enda jaoks. Vastust polnud vaja kaugelt otsida – õpetajaproua sõbranna elas pisikeses külas Tallinna läheduses ning oli aktiivne kodukoha heaolu eest seisja. Ta otsustas kutsuda sõbranna koos paari teise aktivistiga enda tundi rääkima. Rääkima sellest, kuidas nemad asja kätte võtsid ja külaelu paremaks muutma asusid; rääkima sellest, kuidas sõbranna vabatahtlikuks hakkas. Ja õpilased kuulasid seda kõike põnevil, küsisid küsimusi ning lahkusid klassist särasilmil. See tegi ka õpetajaproua rõõmsaks. „Küllap sai nii mõnigi siit hoogu juurde,“ mõtles ta.

Selliste heade näidete nimel alustas siseministeerium regionaalministri haldusalas Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames kolmekuulist teavitusürituste sarja „Vabaühendused koolidesse – teavitusüritused õpilastele“. Ettevõtmine viiakse ellu koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga.

Kuidas programmis osaleda?

Koolile/õpilasesindusele

Vali nimekirjast huvipakkuv ühendus või huvipakkuvad ühendused (huvijuhi, ühiskonnaõpetuse pedagoogi ja õpilasesinduse koostöös)
Lepi kokku, millal, kui kaua ja millises vormis esinemine võiks toimuda
Kutsu vabaühendus enda koolikaaslastele oma tegevust tutvustama

Õpilasele

Võta ühendust enda kooli õpilasesinduse, huvijuhi või ühiskonnaõpetuse pedagoogiga, et arutada võimalust kutsuda ühendus enda kooli esinema
Kui koolis puudub õpilasesindus, huvijuht või ühiskonnaõpetuse pedagoog, kutsuge kokku kamp aktiivseid noori, tutvustage võimalust kooli juhtkonnale ning nõusoleku korral korraldage edasine ise!Programmi kohta leiab infot ka Eesti Õpilasesinduste Liidu veebilehelt

Vabaühendusele

Kui Sinu ühendust ei ole praegu nimekirjas, siis mõtle läbi, kas on olemas aega, inimesi ja võimalusi esinemiseks
Kui jah, saada ühenduse 1) tutvustus ja kontaktandmed, 2) ühenduse valdkond, 3) tegutsemispiirkond (maakond) ja 4) vastus küsimusele "Kuidas saaksin mina kooliõpilasena teie ühenduses vabatahtlikuna kaasa aidata?" e-postiaadressile marten.lauri@siseministeerium.ee. Sobivuse korral lisame teie ühenduse kontaktid tabelisse.

Programmi taust

Programmi eesmärk
Viia info vabatahtliku tegevuse aasta ja selles kaasa löömise võimaluste kohta noortele koju kätte. Tutvustada kodanikuühenduste kaudu noortele maakonnas vabatahtlikuna panustamise võimalusi ja erinevaid valdkondi ning pakkuda neile võimalust esinevate vabaühenduste tegemistes kaasa lüüa.

Soovime, et ühendused tutvustaksid enda tegemisi maakonnas, kus nad ise tegutsevad, sest noortel on kõige põnevam kuulata seda, mis toimub kodukohas. Teiseks on maakonnasisesed vahemaad lühemad ning esinema sõitmine võtab vähem aega.

Sihtrühm
Kõikide kooliastmete nii eesti- kui venekeelsed õpilased (v.a. kõrg- ja eelkoolid), st alates algklassidest kuni täiskasvanutele mõeldud haridusasutusteni. Konkreetne sihtrühm oleneb esinevast ühendusest.

Kestus
Teavitusüritused (koolides esinemised) kestavad oktoobrist detsembrini ehk kuni vabatahtliku tegevuse aasta lõpuni. Huvi korral võiks tegevus osapoolte eestvedamisel jätkuda ka järgmisel aastal.

Vorm
See, kuidas, kui kaua ja kellega üritus konkreetses koolis aset leiab, on kooli ja ühenduse kokku leppida. Omaltpoolt soovitame näiteks 0,5 ühiskonnaõpetuse tundi (ca 20-25 minutit), et täiendada kodanikuühiskonna teemat praktiliste näidetega. Samas võib esineda ka terve tunni jagu (45 minutit) kas tervele klassile või mitmele korraga, olenevalt kokkuleppest. Võimalus on kutsuda ka klass või klassid enda ruumidesse külla midagi praktilist tegema.

Koolidel on võimalus kutsuda esinema soovi korral ka mitu ühendust korraga, küllakutse võib olla nii ühekordne kui ka regulaarne (näiteks iga kuu viimasel reedel kutsub kool külla kaks ühendust erinevast tegevusvaldkonnast).

Lisainfo ja küsimused
Projektijuht Marten Lauri, Tel: 612 5191, marten.lauri@siseministeerium.ee

Viime programmi ellu Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 programmi raames koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga.

Loe lisa: http://www.siseministeerium.ee/koolipaev

Vabatahtlike juhendajate kogemuste jagamise koolitus

2011-10-03

NB! Koolituse täiendatud programmi, osalejate nimekirja ja värske info leiad siit.

Rahvusvahelise vabatahtlike juhendajate päeva (5. november) tähistamiseks korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus esimese vabatahtlike juhendajate kogemuste jagamise koolituse.

Koolitusele registreerumine lõppenud.

Millal ja kus toimub?

Kahepäevane koolitus toimub 4-5. novembril Tallinnas, Hotell Dzingelis (vt. www.dzingel.ee).

Kes osalevad?

Osalejate nimekirja leiab siit.

Koolitusel osalevad vabatahtlike juhendajad ehk inimesed, kelle üks või peamine roll organisatsioonis on:

kavandada vabatahtlike tegevused ja töökorraldus (s.h. organisatsiooni liikmete kaasamine vabatahtlikena)

leida ja ettevalmistada sobivad vabatahtlikud organisatsiooni seest või väljaspoolt

toetada ja innustada vabatahtlikke nende tegevuses

Koolitus on osalejatele tasuta!

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, tänu kellele on osalejatele tagatud ka kohvi- ja lõunapausid.

Ühisel õhtusöögil osalemine 4.novembril (Hotellis Dzingel) on vastavalt soovile ja omal kulul (suurusjärk 7 eurot, täpsustub).

Kaugemalt tulijad peavad korraldama/tasuma ise oma transpordi ja majutuse, sealjuures on Hotell Dzingelis osalejatel võimalik saada soodsamalt majutust.

Koolituse programm

I päev 4. november - heade näidete päev

10.30 - kogunemine ja registreerumine

11.00 - sütitav avakõne säravalt vabatahtlike juhendajalt - Piret Ehavald, SA Tallinn 2011 vabatahtlike koordinaator

11.30 - 13.00 I töötubade ring - vabatahtlike programmid

Kuidas ülesehitada toimiv vabatahtlike kaasamise ja juhtimise süsteem? Kes ja kuidas organisatsioonis vabatahtlikega tegeleb? Millised töövõtted on pikaajaliseks koostööks vabatahtlikega hädavajalikud? Oma häid näited, õppetunde ja soovitusi vabatahtlike programmide arendamisel jagavad erinevad vabaühendused.

Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) vabatahtlike programmi käivitamine ja arendus - Geit Karurahu (vabatahtlike juhendaja) ja Evelyn Valtin (üldjuht), ELS

Vabatahtlike programmid kohalikul tasandil – Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlike programm: Janela Tähepõld, Sille Ross; Haapsalu Tööotsijate Ühingu kogemused: Taavi Käsk, juhataja. Arutelu juhib Elina Kivinukk, EMSL, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukoja liige.

13.00-14.30 lõunasöök

14.30-16.00 II töötubade ring - vabatahtlike leidmine ja hoidmine

Kõik on justkui hästi läbimõeldud, aga kust ma siis ikkagi leian need sobivad vabatahtlikud? Kuidas leida ja kasvatada uusi vabatahtlikke liidreid? Kuidas ja milliseid kaasaegseid suhtluskanaleid vabatahtlike kaasamisel kasutada?

Kuidas tagada organisatsioonis vabatahtlike ja vabatahtlike juhendajate järelkasv - Mari Sarapuu, AIESEC Tallinna president

Kuidas vabatahtlike leidmisel ja hoidmisel olla edukas kommunikatsioonis - Kadi Truuleht, MTÜ Kostivere Küla Selts, Kostivere alevikuvanem, turundusjuht

16.00-16.30 kohvipaus

16.30-17.30 Esimese päeva kokkuvõtted

18.00 õhtusöök (omal kulul, vt. registreerumisinfo)

II päev 5. november - vajalike oskuste päev

9.30-11.30 - Vabatahtlike juhendaja väljakutsed

Vabatahtlikega töötades on iga juhendaja puutunud kokku erinevate inimeste ja olukordadega ning mõnikord ei lähe koostöö vabatahtlikega päris nii nagu sooviks. Millised on olnud osalevate vabatahtlike juhendajate suurimad väljakutsed ning õppetunnid? Millised küsimused on vabatahtlike juhendajatele olulised, mille osas tahaks teistelt juhendajatelt nõu küsida ja ühiselt vastuseid leida? Pakume kahte ruumi ja meetodit oluliste küsimustega tegelemiseks.

Avatud ruum: Minul kui vabatahtlike juhendajal on selline mure/küsimus, et ... - läbiviija Anna Gramberg, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Iga osaleja saab välja pakkuda oma teema või probleemi, ühise huviga inimesed koonduvad aruteluks ja lahenduste leidmiseks.

Foorumteater kui meetod vabatahtlike kaasamise ja juhtimise probleemide lahendamiseks koos kõigi osalejatega - meetodit tutvustab ja viib osalejatega läbi Nikolai Kunitsõn Lastekaitse Liidust.

11.30-12.00 - kohvipaus

12.00-13.30 - III töötubade ring: vabatahtlike juhtimine

Vabatahtlike juhtimine lähtub paljuski samadest põhimõtetest nagu igasugune personalijuhtimine organisatsioonis. Milliseid lähenemisi ja töövahendeid vabatahtlike kaasamisel, toetamisel ja arendamisel võiks vabatahtlike juhendaja kasutusele võtta? Praktilisi töötubasid viivad läbi oma ala spetsialistid.

Kuidas rakendada coachingut töös vabatahtlikega - Raimo Ülavere, juhtide coach, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukoja liige

Kuidas profileerida vabatahtlikke, kaardistada kompetentsid ning leida vabatahtlikule sobiv tegevus - Häli Õigus, endine PÖFFi vabatahtlike koordinaator, personalijuhtimise spetsialist.

13.30-15.00 - lõunapaus

15.00-15.30 - Elektroonilise vabatahtliku passi tutvustus - Karl Laas, Upsteem.com juhataja

15.30-16.00 - Võtame koolituspäevad kokku

--------------------------------------------------------------------------------

Rohkem infot:

Anna Gramberg (projektijuht),
anna(at)vabatahtlikud.ee,
tel. 742 0341, 56 914 066

10 sammu rohelise vabatahtlikkuseni

2011-10-03

Ajal kui Eesti oma talguprojekt Teeme ära! sirutab oma abivalmid vabatahtlike võrgustikud üle terve maailma, ei tule kahjuks ka Bioneer.ee lugejatele üle korrata miks ja kuidas „rohelise“ priitahtlikuna igaüks midagi ära teha saab.

Seetõttu toomegi siinkohal ära Treehugger.com 10 nippi, kuidas iga säästlikust eluviisist ja kogukonnas toimetamisest lugu pidav inimene oma hea tahtega palju ära saab teha.

1. Leia enda jaoks aega!

Esimene reaktsioon vabatahtlikuks hakkamise mõttele on sageli: „Mis ajast ma küll seda teen?“ Teisi aga ei saagi enne abistama asuda, kui oled ennast aidanud. Seepärast küsi endalt, mida sul on kõige rohkem vaja. Ehk on see suurem füüsiline aktiivsus, uus hobi, keeleoskus või hoopis oma cv-täiustamine. Vastavalt oma vajadusele saad valida ka vabatahtliku tegevuse, millega üheaegselt saad olla abiks kui ka vii atäide oma isiklikke eesmärke. Vabatahtlik tegevus aitab laiendada silmaringi ja luua häid kontakte.

Kui sulle tundub, et vabast ajast ei jätku piisavalt peregagi olemaks, tasub mõelda sellele, et külg külje kõrval hea eesmärgi nimel töötamisest pole paremat moodust lähedaste kokkutoomiseks ja ühiseks kvaliteetaja veetmiseks.

Jäta ainult meelde ja ära pühendumisega üle pinguta, vaid küsi endalt, kuidas saaks omavahel ühendada vabatahtlikuks olemist ja tegevust või eesmärki, mida sul nii või teisiti täide viia oleks vaja. Kui sa oled mures, et selline suhtumine on liialt isekas, siis võid selle mõtte kohe unustada. Nimelt on kõige edukamad vabatahtlikud just need inimesed, kes teevad asju, mis nende ajakavasse ja eesmärkidega sobivad. Kui sul aga üldse aega ei ole, siis ära heitu ja loe kõigepealt punkti number 9!

2. Tee eeltööd!

Kasuta internetti ja sotsiaalseid võrgustikke, et leida huvitavaid ja väärilisi eesmärke ning ettevõtmisi. Näiteks järgi niidiotsi veebikülgedelt, mida usaldad, liitu mõne vastavateemalise foorumiga nagu näiteks TreeHuggeri foorumid, või hoia silma peal joosvalt Vabatahtlike Väravas ilmuvatel kuulutustel.

Kui eelistad internetis surfamise asemel inimestega näost näkku suhelda, otsi üles oma maakondlik vabatahtliku tegevuse keskus ning uuri, milliseid võimalusi neil pakkuda on.

3. Käi välja oma trumbid!

Võib juhtuda, et küsid endalt hoopis: „Mida minul pakkuda on?“ Otsi vabatahtliku töö võimalusi, mis lähevad kokku sinu huvide ja oskustega, ja ole isegi natuke isekas (vt punkt 1) selleks, et saada isetuks.

Üllatav võib aga olla teada saada, kui palju globaalsed ja kohalikud keskkonnaprobleemid klapivad sinu igapäevaste tegevustega, üritades aru saada miks ja millist üritust enda jaoks valida. Tea, et keskkonnast ja säästlikust eluviisist huvitatud inimesena on sinu abi järele tõenäoliselt isegi nõudlus. Seepärast ära kõhkle oma oskustes või sobivuses, vaid astu julgelt enda jaoks olulise ürituse põhimõtete eest võitlema.

4. Alusta kodu lähedalt...

Ära jäta tähelepanuta võimalust, et ettevõtmised, mis sind kõige enam huvitavad, võivad aset leida kodukohast vaid kiviviske kaugusel. Ära esimese hooga vaata linnade ja keevaimate keskuste poole, vaid alusta kodule lähimatest võimalustest. Kodu lähedal vabatahtlikuna tegutsemisel on nimelt mitu eelist.

Näiteks on kodu lähedal vabatahtlikuna tööd tehes selleks lihtsam aega leida, ühtlasi oled oma kogukonna asutatud ja tuntud liige ning muudad maailma viisil, mis toob kasu kolleegidele ja lähedastele. Lisaks vähendad oma mõju keskkonnale transpordikulude väiksuse abil. Kui sinu naabruskonnas veel aktiivset kogukondlikku tegevust ei ole, siis miks mitte ise ohjad enda kätte võtta ja endale mõttekaaslasi leides säärane ettevõtmine ära teha!

5. ...või mine vabatahtlikuks kodust kaugemale!

Vabatahtlikuna tegutsemine võib sul aidata hakata mõtlema „kastist välja“ ehk oma igapäevarutiinidest kaugemale vaatama. Kui sa vabatahtlikuna pead sõitma õnnetuspaikadesse, siis otsi kontakti inimestega (või loe nende blogisid), kes on seda juba enne sind teinud. See aitab sul otsustada, mis on kaasavõtmiseks vajalik ning mis üleliigne, ja hoida end kursis kõigi uuendustega. Kui sõidad appi mõnda looduskatastroofipiirkonda Eestist väljaspool, siis planeeri oma reisi säästlikult ning tutvu vastavate blogidega.

6. Hakka vabatahtlikuks, et näha maailma!

Vabatahtlikuna reisimine on järjest enam ja enam kasvav trend. Ole aga eriti hoolikas valides võimalusi, kud ja kuidas oma aega ja energiat välismaal panustada! Uuri enne minekut järgi ega ei põhjusta sinu vabatahtlikult pakutud abi mõnele kohalikule töökoha kaotust. Samuti võib reisimine ja võõras riigis enda sisseseadmine kulukaks osutud. Lisaks võib lennureisist põhjustatud keskkonnasaaste teha vastutööd sinu seatud eesmärgile. Ole hoolas ning ära lange reisifirmade, mis on maskeerunud vabatahtlikke vahendavateks orgaisatsioonideks, võrku.

Mõnes projektis on küll tavaline, et vabatahtlik kannab enda kuud ise, kuid see panus peaks olema mõistlikkuse piiridesse jääv. Usaldusväärsetel vabatahtlike organisatsioonidel on tööpaikades pikaajaliselt kohal oma inimesed, kes on nii öelda vahemehed ning aitavad uutel tulijatel sisse elada ja oma projektile pühenduda. Küsi alati soovitusi selleks, et välja sõeluda petuskeemid ja leida väärt kogemus, mis toob kasu nii sulle kui ka aitab midagi ära teha.

7. Tee midagi ära vaid päeva või tunniga!

Hoia silm peal lühiajalistel vabatahtliku töö võimalustel. Oma vanade asjadega kauplemine nende ära viskamise asemel või laste mänguplatsi korrastamine võtavad vähe aega, kuid annavad hea tunde tehtu dtöööst pikaks ajaks. Samuti hoia silm peal oma linnas toimuvatel ja planeeritavatel üritustel ja konverentsidel, tihtipeale on lisapaari abikäsi vaja nendegi korraldusse. Selleks aga tuleb reageerida aegsasti ning võtta korraldustiimiga ühendust juba kuid enne toimumiskuupäeva.

8. Reklaami oma üritust!

Kas sul on liidriomadused, et asuta eestkõnelema maailma muutmise teemadel? Isegi, kui sa ei julge sellele küsimusele kohe jaatavalt vastata, ära alahinda oma isiklikku jõudu roheliste ettevõtmiste kuuldavaks-nähtavaks tegemisel. Tõelised „keskkonnakangelased“ on pärit kõiksugustest eluvaldkondadest, neid ühendab vaid mure, ühine eesmärk ja motivatsioon. Inspiratsiooniks võid lugeda lugu Rosa Hilda Ramosest, 73-aastasest vanaemast, kes astus vastu elektrifirmadele, et kaitsta märgala, või 15-aastasest Q'Orianka Kilcherist, kes juhtis tähelepanu faktile, et Peruus visati Amazoni jõkke 800 000 tünni toksilist heitvett. Ükskõik, mis sind ka ei inspireeriks, pea meeles, et kasutades nii traditsioonilisi kui uudseid lähenemisi ja vaid ka väikeste tegude abil, saad toetada rohelisema maailma ja ellusushtumise kujunemist.

9. Pane oma raha tööle!

Kui sul kohe üldse vaba aega vabatahtlikuks tööks ei leidu või kui sa juba oled vabatahtlik, aga näed selgelt, et võidab-see-kellel-on-surres-kõige-rohkem-asju elustiil ei ole sinu jaoks, siis kaalu võimalust panustada rahaliselt endale oluliste roheliste eesmärkide täideviimisesse. Selleks, et olla kindel, kuhu su raha läheb, soovitame jälgida samu põhimõtteid, mis endale sobiva organisatsiooni valimisel, mida on kirjeldatud eelmistes punktides.

10. Levita sõna!

Kui sa tegidki midagi ära ja naudid vabatahtlikust tööst saadud head tunnet ja saavutusrõõmu, oleks ju kohutavalt kahju, kui sa ei saaks jagad kõike, mida õppisid endale sobiva tegutsemiskoha ja -viisi leidmisel kõigi teiste alles „algajate“ vabatahtlikega. Ei ole vaja, et sa oma sõpradele ja lähedastele sõnad peale loeksid, kuid jaga oma kogemust isiklikus blogis, sotsiaalmeedias, vastavates foorumites, Vabatahtlike Väravas või siinsamas Bioneer.ee-s.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Maailmakoristusele annab panuse Tõrvast pärit neiu

2011-10-02

Eestis algatatud koristustalgutest on järgmisel aastal saamas ülemaailme aktsioon. Valgamaalt pärit Kristiina Kerge on projektis ihu ja hingega sees, tegeldes ürituse koordineerimisega maailma eri osades.

Lugege kogu artiklit: http://www.valgamaalane.ee/582920/maailmakoristusele-annab-panuse-torvast-parit-neiu/

Tuukrid sõitsid Hobulaiu juurde merepõhja kontrollima

2011-10-02

Reede õhtul teatati häirekeskusele, et Rohuküla ja Hobulaiu vahel on leitud uppunud kaater. Kaks meest olid kaatriga suundunud Hobulaiu poole, kuid sinna nad ei jõudnud. Päästeamet sai uppunud kaatri kohta teate kell 22.55, kui nendega võttis ühendust merevalvekeskus.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/tuukrid-soitsid-hobulaiu-juurde-merepohja-kontrollima.d?id=58969022

Läänemaal leiti uppunud paat, kaks inimest kadunud

2011-10-01

Läänemaal Rohuküla ja Hobulaiu vahel leiti eile hilisõhtul uppunud paat, päästjad ja politsei otsivad paadis olnud kaht inimest. Eile õhtul ei õnnestunud kadunud inimesi leida ning otsingud jätkusid täna. Politsei ja paarkümmend vabatahtlikku kammivad kaldaäärt läbi.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/laanemaal-leiti-uppunud-paat-kaks-inimest-kadunud.d?id=58928906

Suure-Jaani laada rõhk on heategudel

2011-09-30

Laupäeval Suure-Jaanis peetaval suurlaadal pakutakse rohkesti kohalikku toidukraami ja käsitööd ning kogutakse raha äsja tulekahjus kodutuks jäänud perekonnale. Peakorraldaja sõnutsi on üritusel vabatahtlikena ametis vallavalitsus eesotsas vallavanem Tõnu Aavasaluga.

Lugege kogu uudist: http://www.sakala.ajaleht.ee/583272/suure-jaani-laada-rohk-on-heategudel/

Elukoht tasub valida päästekomando järgi

2011-09-30

Leidub arenenud riikideski inimhõredaid paiku, kus vabatahtlikul päästel oluline roll, ent Tauli arvates on vabatahtlikkus Eestis alles lapsekingades, et sellele toetuda. Kuigi selles suunas praegu liigutakse.

Lugege kogu artiklit: http://www.parnupostimees.ee/582156/elukoht-tasub-valida-paastekomando-jargi/

Pärnumaa päästjatel jääb leib lauale

2011-09-30

Jutud elukutseliste päästekomandode arvu peatsest märkimisväärsest vähendamisest ja panustamist vabatahtlikele päästjatele ei pea vähemalt Pärnumaa suhtes paika.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/582150/parnumaa-paastjatel-jaab-leib-lauale/

Noortekonverents "VABATAHTLIK TEGEVUS - KELLELE JA MILLEKS?"

2011-09-30

21.10 - 22.10.2011 Tallink Conference & SPA Hotell

Sillamäe Lastekaitse Ühingu, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti, Vaivara Vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child Eestii koostöös toimub Tallinnas 21.10 - 22.10.2011 noortekonverents "Vabatahtlik tegevus - kellele ja milleks", mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust vabatahtlikkusest, motiveerida ja võimestada noori hakkama vabatahtlikuks ning välja töötada meetodid, mille kaudu efektiivsemalt kaasata noori.

Konverentsist on oodatud osa võtma 17-35 aastased noored, kellele on olemas kogemus vabatahtlikust tegevusest ja/või noorsootööst ja motivatsioon arendada noorte osalust Eesti ühiskonnas ja vabatahtlikku tegevuse valdkonda üldisemalt.

Täpsem ajakava avaldatakse veebilehel http://vabatahtlik2011.sscw.ee.
Osalemiseks täida avaldus veebilehel: http://vabatahtlik2011.sscw.ee/index.php?id=10754

Avalduste esitamise tähtaeg 14.10. kell 18:00! Osalejatele on kaetud toitlustamine ja transpordikulud. Väljaspool Tallinna saabujatele pakutakse tasuta majutust. Konverentsi töökeeled on eesti ja vene.

Kohtade arv piiratud!

Lisainfo: Tel: 55602993, 53417810
E-mail: vabatahtlik2011@sscw.ee
Web: http://vabatahtlik2011.sscw.ee

Konverentsi toetavad Euroopa Komisjon, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ja teised. Konverents toimub projektide "Homne Vabatahtlik - Volunteer for Tomorrow" ja "Vabal Tahtel Vabatahtlik!" raames ja on osa projekti "Homne Vabatahtlik - Volunteer for Tomorrow!" raames toimuvast "Noore vabatahtliku konverentsiseeriast".

Eakad arutlevad Türil aktiivse vananemise üle

2011-09-29

Homme, 30. septembril kell 11 korraldab Eesti pensionäride ühenduste liit (EPÜL) Türi kultuurimajas konverentsi, kus on jututeemadeks Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 ning aktiivse vananemise ja põlvkondade vahelise solidaarsuse aasta 2012.

Lugege kogu uudist: http://www.jt.ee/581022/eakad-arutlevad-turil-aktiivse-vananemise-ule/

Emajõe kirbuturg lõpetab

2011-09-29

Eeloleval laupäeval ootab Emajõe kirbuturg nii ostjaid kui müüjaid sel aastal viimast korda. Viimasel kirbuturul on esindatud ka SA Tartu ülikooli kliinikumi lastefond, kelle vabatahtlikud müüvad tuntud inimeste poolt annetatud esemeid keeruliste ainevahetushaigustega laste toetuseks.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/445777

Nõmmel alustab tööd supiköök

2011-09-29

Nõmme linnaosa valitsuses korraldatud ümarlaual arutati täna võimalusi vähekindlustatud või toimetulekuraskustes kohalike elanike ja perede toitlustamiseks. Kui kogudused panevad välja vabatahtlikud, kes tegelevad toidu valmistamise, jagamise ja pärast ka koristamisega, siis Nõmme linnaosa valitsus toetab vajaminevate toiduainete ostul. Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul paneb selles osas oma õla alla ka Toidupank.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/445755

Pärnumaal otsitakse tänavusi parimaid kodanikuühiskonna tegijaid

2011-09-28

Pärnumaa kodanikuühiskonna 2011. aasta tegijaid tunnustatakse viies kategoorias: aasta kodanikeühendus, aasta vabatahtlik, aasta kodanikualgatust toetav äriühing, aasta kodanikualgatust toetav kohalik omavalitsus ja Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta tegu.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/579540/parnumaal-otsitakse-tanavusi-parimaid-kodanikuuhiskonna-tegijaid/

Kadri Riitsaar: Ettevõtlusnädal ärgitab leidma Pärnumaa tugevust

2011-09-28

Sellesügisese, Pärnus kuuendat korda toimuva ettevõtlusnädala nagu üleriigilisegi keskmes on ettevõtluskultuur. Kodumaakonnas ärgitavad seminarid ja kohtumised leidma paikkonna tugevaid külgi ning neid edasiminekuks oskuslikult kasutama. Juttu on ka vabatahtlikkusest.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/579238/kadri-riitsaar-ettevotlusnadal-argitab-leidma-parnumaa-tugevust/

Vilde ja Lille alustasid koostööd

2011-09-28

Reede õhtul jõuab Tartu lennuväljale noor vabatahtlik Saksamaalt, kes hakkab Lille maja kohvikus vägesid juhatama. Ärinõu kohviku pidamiseks annab aga Vilde tervisekohvik.

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/580214/vilde-ja-lille-alustasid-koostood/

Birgiti koor leiutas laulusaateks Kapa-Kohila kanga!

2011-09-28

Birgit Õigemeel astub pühapäevases "Laulupealinna" saates vaatajate ette spetsiaalselt laulusaateks kokku tulnud Kohila rahva laulukooriga. Kooris laulavad Kohila valla 14-50-aastased vabatahtlikud, kelle seas on ka ansambli Regatt solist Marek Jürgenson, kõik Birgit Õigemeele õed ning Estonia Pipi-rollist tuntud Merit Männiste.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/445569

Eesti päästespetsialistid osalevad Läänemere suurimal reostustõrje õppusel

2011-09-28

Teisipäevast neljapäevani toimub Rootsis Nynäshami lähistel seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus BOILEX 2011. Õppusel osalevad reostustõrjeeksperdid Rootsist, Soomest, Venemaalt ja Eestist. Päästeamet osaleb õppusel üheksa reostustõrjespetsialistiga, kellest peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ja päästetööde osakonna peaspetsialist Ivar Frantsuzov on õppuse ametlikud hindajad. Eesti ekspertidel on kaasas ka reostustõrjekonteiner, mis sisaldab vabatahtlikele mõeldud reostustõrjevarustust ja isikukaitsevahendeid.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-paastespetsialistid-osalevad-laanemere-suurimal-reostustorje-oppusel.d?id=58701540

Kutse koolitusele "Vabatahtlike kaasamine noorsootöösse"!

2011-09-28

Hea noorsootöötaja*, tunned puudust vabatahtlike tegevuse sihipärasest korraldamisest oma organisatsioonis? Tahad aidata kaasa vabatahtlike isiklikule arendamisele ning rakendada seda ressurssi oma organisatsiooni eesmärkide täitmisel? Sulle meeldib õppida teiste ja enda praktilistest näidetest, armastad arutleda ja oma tõekspidamisi proovile panna?

Kui nii, siis oled väga oodatud koolitusele: "VABATAHTLIKE KAASAMINE NOORSOOTÖÖSSE", mis toimub 10. ja 17. oktoobril Põltsamaal, Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse ruumides (Veski 4).

Koolitus algab mõlemal päeval kell 11.00 ning lõppeb kell 17.00. Koolituspäevade vahelisel perioodil oodatakse osalejatelt väikese iseseisva ülesande sooritamist - oma organisatsiooni hindamine etteantud vormis, et hiljem selle põhjal luua vabatahtlike kaasamise plaan. Koolituse maht on 20 akadeemilist tundi.

Oled teretulnud, kui Sul on tugev motivatsioon ja reaalne võimalus:

kaasata oma töös vabatahtlikke;
teha koostööd oma organisatsioonis vabatahtlike ja juhtidega;
osaleda koolituses täies mahus.

Koolituse edukalt läbinu:

oskab nimetada vabatahtlikke motiveerivaid ja demotiveerivaid faktoreid ning võimalusi, kuidas vabatahtlikega noortevaldkonna organisatsioonides arvestada;
hindab oma organisatsiooni vajadusi, suutlikkust ja ressursse tegeleda vabatahtlike vastuvõtmise ja kaasamisega;
kavandab oma organisatsooni tarvis lakoonilise plaani tööks vabatahtlikega, lähtudes parimast vastastikkusest kasust ning arvestades tegevuste vastavust eesmärkidele;
omab hoiakut vabatahtlike kaasamisse kui protsessi, mis eeldab mitmete osapoolte aktiivsust.

Koolitajad: Lianne Ristikivi ja Uku Visnapuu

Sama koolitus toimus ka 2011.a aprillis, osalenud noorsootöötajad ütlesid tagasisidena:

„Koolitus pani mind mõtlema ja oma tööd analüüsima."
„Koolitus tuletas meelde, kuivõrd oluline on noortele suunatud tegevustes nende arvamuse küsimine."
„Koolitus tõstis minu teadlikkust, oskan läheneda paremini vabatahtlikkuse eesmärgist ja sisust lähtudes oma organisatsiooni tegevuste planeerimisele ja rakendamisele."
„Koolituse käigus jõudis mulle kohale, kui oluline on vabatahtlike tunnustamine, organisatsioonid kipuvad võtma iseenesest mõistetavana, et kui vabatahtlik osaleb organisatsiooni töös, järelikult see meeldib ja tunnustamine jääb tagaplaanile."
„Sain tuttavaks väga paljude vahvate inimestega."

Toetav e-õppe keskkond:

Koolituse toetamiseks on loodud mugav Moodle e-õppe keskkond, millega saab juba enne registreerumist soovi korral tutvuda. Selleks vajalikud juhised saad koolitaja Uku Visnapuult (uku@escu.ee).

Kuidas osaleda?

Koolitusel osalemiseks on vajalik täita kandideerimisvorm hiljemalt 28.09.2011 SIIN. Osalejad valitakse täidetud kandideerimisvormide põhjal ning lõpliku osalejate nimekirja teatame hiljemalt 3.10.2011 e-maili teel. Püüame kokku panna mitmekülgse grupi, kellel on huvitav ühiselt õppida ja eelistame osalejaid, kes on 100% ajast kohal. Lisainfo (korralduslik): helle.kanep@archimedes.ee; 6 268 970. Lisainfo (sisuline): ivica.magi@archimedes.ee

Olete oodatud osalema!

Koolitusel osalemine, sh toitlustus koolituse ajal, on osalejatele tasuta ning on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine" 1.1.0201.08-0001 ressurssidest. NB! Transpordikulusid ei hüvitata!

Noorsootöötaja all mõistame lähtuvalt „Noorsootöötaja Kutsestandardist" väga erinevates rollides ja töökeskkondades tegutsevaid spetsialiste: noorteprojekti töötajaid; noorte infotöötajaid; noorsootöö asutuse noorsootöötajaid; noorteühingu noorsootöötajaid; noorsootöö asutuse juhte; noorteühingu juhte; ringijuhte; huvialajuhte; huvialakooli pedagooge; huvialakooli juhte; noortelaagri kasvatajaid; noortelaagri juhte; kohaliku omavalitsuse noorsoonõunikke; maavalitsuse noorsoonõunikke ja riigi tasandi noorsootöötajaid (riiklikus või mitteriiklikus institutsioonis)

Eesti riik otsib silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtliku tegevuse soodustajaid

2011-09-28

Veel 5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, kus neile avaldab austust Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Tänavusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal toimub kandidaatide esitamine kolmes kategoorias: vabaühenduste juures tegutsevad professionaalidest vabatahtlikud, silmapaistvad vabatahtlike juhid ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavad ettevõtted või avaliku sektori asutused.

"Käesoleval aastal on rõhuasetus vabatahtliku tegevuse professionaalsusel, mis väljendub erialaste oskustega vabatahtlike panuses ning vabatahtlike mõtestatud ja süsteemses juhtimises. Samuti väärtustame tööandjate panust töötajate vabatahtlikkuse soodustamisel, kuna see pakub uudseid võimalusi töötajate arendamiseks ning samaaegselt suurendab vabatahtliku tegevuse mõju ja ulatust kogukonnas," kommenteeris tunnustamisürituse teemat Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse projektijuht Kaisa Ilves.

Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Lisainfo ning kandidaadi esitamise vormi leiab veebilehelt www.vabatahtlikud.ee.

Laekunud ettepanekute seast teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale ka aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.

Tunnustatute nimed kuulutatakse välja 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tunnustab kokku kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.

Tänuüritust korraldav Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on Eesti vabatahtlike tunnustamise traditsiooni ülal hoidnud alates 2005. aastast ning praeguseks on tunnustatud 247 vabatahtlikku.

Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.

Lisainfo:

Kaisa Ilves

Tunnustamisürituse projektijuht

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus

Tel: +372 568 33 444, 742 0341

tunnustamine@vabatahtlikud.ee

www.vabatahtlikud.ee

Garage48: toimivad lahendused kahe päevaga

2011-09-27

Seega julgustame ja kutsume ettevõtlikke professionaale igast vanuserühmast osalema Garage48 nädalavahetusel. Samuti ootame oma meeskonnale appi organiseerimisvõimelisi vabatahtlikke.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eeesti/garage48-toimivad-lahendused-kahe-paevaga.d?id=58676158

Läänemaa Vabatahtlike Keskus kutsub kõiki linnakohvikusse!

2011-09-26

Mis toimub? Haapsalu linnakohvik avab oma uksed
Enamasti tulevad head mõtted ja ideed sõprade ja tuttavatega kohvikus istudes maailma asju arutades. Sinna kohvilaua taha need jutud jäävadki ning teoks nad ei saa. Linnakohvikus aga on võimalus oma mõtteid teistega jagada ning nende teostamiseks endale kaaslasi leida.

Millal toimub? Laupäeval, 1.oktoobril 2011.a., kell 11:00

Kus toimub? Haapsalus, Kastani 7, Sotsiaalmaja kohvikus

Miks toimub? Toimub selleks, et saaksid kokku inimesed, kes hoolivad Haapsalust.
Toimub selleks, et tuua kokku nii need inimesed, kellel on mõtteid, mida meie linnas ära teha, kui ka need, kellel on tahtmist ja peale hakkamist midagi meie linnas ära teha. Üheskoos leiame võimalusi vajalike asjade ära tegemiseks!

Kohtumiseni linnakohvikus!

Lisainfo:

Piret Konsap

Läänemaa Vabatahtlike Keskus

Haapsalu vabatahtlike tugiisik

Tel.: 51 22 746
E-post: piret.konsap83@gmail.com

Nädalavahetusel korrastatud 200 arvutit annetatakse suurtele peredele ja eakatele

2011-09-26

Nädalavahetusel toimusid Ole Kaasas! projekti raames talgupäevad „Uus Algus", kus 70 vabatahtlikku korrastas ligi 200 kasutatud arvutit ja monitori, et need abivajajatele annetada. Järgnevate nädalate jooksul jagatakse korrastatud arvutid ja monitorid laiali. Lisaks laekus nädalavahetusel projekti korraldajatele veel ligi 100 palvet arvuti saamiseks, mistõttu jätkatakse kasutatud arvutite kogumist.

„Nädalavahetusel laekus meile veel ligi 100 abipalvet arvuti saamiseks. Meile helistasid ja kirjutasid aktiivsed eakad, kellest paljudel on raskusi liikumisega, piiratud võimalustega endised lastekodulapsed, pered, kus kasvab kuni 7 last. Meie poole pöördusid ka valdade raamatukogud, noortekeskused ja teised asutused, kes soovivad täiendavate arvutitega oma piirkonna inimeste elu parandada," rääkis Vaata Maailma SA juht Kristi Kivilo. „Meil on hea meel, et meie sõnum on õigete inimesteni jõudnud ning loodame siiralt, et saame kõiki abivajajaid abistada," ütles Kivilo. „200 korda tehtud arvutiga saame päris paljusid aidata, kuid näha on, et peame kindlasti jätkama vanade arvutite kogumise, korrastamise ja annetamisega. Seega, kui reedel tegime üleskutse leida veel abivajajaid, siis nüüd otsime neid inimesi, ettevõtteid ja asutusi, kes tahaksid oma vanast arvutist loobuda," lisas Kivilo. Arvuti annetamise soovist saab märku anda kirjutades info@vaatamaailma.ee, posti teel aadresile Vaata Maailma SA, Lõõtsa 8, Tallinn 11415 või Ole Kaasas! Infotelefonil 6180 180.

Ligi 200 arvutit, monitori ja muud vajalikku seadet annetasid Elion, EMT, 3 Step IT, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Swedbank, SEB, Skype, Estonian Air ja Sertifitseerimiskeskus, tarkvaraga varustas arvutid Microsoft. Arvuteid korrastasid IT Kolledži tudengid, mitmete eelpool nimetatud ettevõtete töötajad ja teised vabatahtlikud.

Nädala lõpus korda tehtud arvutid annetatakse Eesti Suurperede Abistamise Seltsile, heategevuslikule fondile Saagu Valgus, Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühingule ning teistele väiksematele organisatsioonidele, kelle kaudu abistatakse neid, kellel ei ole võimalik endale arvutit soetada. Lisaks saavad arvuti omanikuks mitmed neist inimestest ja organisatsioonidest, kes nädalavahetusel endast märku andsid.

Uue Alguse projekti viiakse läbi Ole Kaasas projekti raames. Ole Kaasas! on Vaata Maailma Sihtasutuse, EMT ja Elioni poolt 2009. aasta kevadel algatatud inimeste internetti kaasamise projekt, mille eesmärk anda kolme aastaga arvutialane alg- ja täiendõpe 100 000 inimesele ja tuua internetti kasutama täiendavalt 50 000 peret järgneva 3 aasta jooksul.

Täpsem informatsioon: www.olekaasas.ee

Muhu mehed hoiavad vabast tahtest kodusaarel silma peal

2011-09-26

Üle 20 vabatahtliku on võtnud kindlaks eesmärgiks tagada Muhu saarel turvalisus, korraldada sadamates valvet ja alustada ka põhjaliku ennetustööga elanike seas. Aasta tagasi lõid nad MTÜ Muhu Merepääste Selts. Nad soovivad olla merel piirivalvele võrdne partner ja on valmis end selle nimel ka koolitama. Miks nad seda teevad?

Lugege kogu artiklit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/muhu-mehed-hoiavad-vabast-tahtest-kodusaarel-silma-peal.d?id=58507322

Eesti Vikipeedia otsib uusi abilisi

2011-09-25

Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul jätkuvad sellele aastal Vikipeedia vabatahtlike kohtumised huvilistega, et tutvustada enda tööd ja leida abikäsi.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/574324/eesti-vikipeedia-otsib-uusi-abilisi/

Vabatahtlikud puhastasid Tallinna vanalinna kritseldustest

2011-09-25

Vanalinna Selts puhastas pühapäeval Tallinna vanalinna silma riivavatest kritseldustest ja graffitist.

Lugege kogu uudist: http://uudised.err.ee/index.php?06235310

Pertens: töölt vabatahtlikuna tuld tõrjuma ei saa!

2011-09-25

Meilt vabatahtlikud pritsumehed töö ajast tuld kustutama minna ei saaks, sest kuum asfalt läheb juba 2-3 tunnise seimisega raisku, põhjendas Lemminkäinen ASi juht Sven Pertens ajalehele Delovõje Vedomosti, miks tuletõrje vabatahtlikkus ei tuleks kõne allagi.

Lugege kogu uudist: http://www.ap3.ee/default.aspx?PublicationId=3f686ee5-4fef-4ce2-887a-755f776eee41&ref=rss

Rimi toetas Punase Risti tegevust

2011-09-23

Eesti Punase Risti vabatahtlikud on Rimi klientide annetuste abiga kogunud ja edastanud kahe aasta jooksul heategevuseks ligi 35 000 eurot.

Rimi kauplustes üles seatud heategevuslike korjanduste raames on toetust kogutud puudustkannatavate perede laste toidupakkideks, koolitarveteks ja jõulupakkideks, ühtlasi Haiti maavärina ohvrite ning Venemaa metsapõlengu ohvrite abiks.

Viimase korjanduse tulemusel, mis oli suunatud puudustkannatavate laste koolitarvete toetuseks, kogunes ühtekokku 6363,69 eurot ning abi sai 428 last üle Eesti.

Rimi Eesti Food tegevjuhi Anders Lorentzsoni sõnul on Rimi klientide osalus erinevates heategevusprojektides viimasel kahel aastal olnud tänuväärselt suur. “Heaks näiteks on hiljutine Toidupanga kampaania, mille raames koguti vähekindlustatud ja lasterikaste perede jaoks enam kui 12 000 ühikut toiduannetusi,” lausus Lorentzson. Rimi annetas Toidupanga projekti tarbeks omalt poolt veel lisaks 1500 ühikut tooteid, mille hulgas olid valdavalt kuivained ja konservid. “Soovin siiralt kogu ettevõtte nimel meie osavõtlikke kliente tänada,” lisas Lorentzson.

Koostöös Punase Ristiga toimub järgmine Rimi kaupluste korjandus puudustkannatavate perede laste jõulupakkide toetuseks. Omalt poolt lisab Rimi laste jõulupakkidesse maiustusi. Järgmine Toidupanga ettevõtmine kordub Rimi kauplustes detsembris.

Ole Kaasas! projekti raames annetatakse mitusada arvutit abivajajatele

2011-09-23

Ole Kaasas! projekti raames toimuvad täna ja homme talgupäevad „Uus Algus“, kus vabatahtlikud korrastavad ligi 200 kasutatud arvutit ja monitori, et need abivajajatele annetada.

„Korraldasime samasuguse ettevõtmise ka eelmisel aastal ning vastuvõtt oli äärmiselt soe. Paljulapselised pered ja erinevad lasteasutused ei vaja arvutit mitte ajaviiteks, vaid see on hädavajalik vahend õppimiseks ja silmaringi laiendamiseks. Kui varem pidid paljud lapsed käima raamatukogudes ja teistes avalikes internetipunktide arvutit kasutamas, siis nüüd saavad nad seda oma kodus teha. Ka vanemaealistele on avuti abivahendiks suhtlemisel näiteks oma laste ja lastelastega: arvuti abil helistamine, piltide saatmine ja vaatamine on Ole Kaasas! Koolitustel alati väga populaarsed teemad. Eriti rõõmsaks teeb see, et vabatahtlikud tulevad väga hea meelega kaasa ning tahavad siiralt aidata,“ rääkis Vaata Maailma SA juht Kristi Kivilo.

„Ühtlasi teen üleskutse mittetulundusorganisatsioonidele – kui te teate inimesi, kes võiksid arvutit vajada, andke sellest märku, sest pärast talguid jääb mitmeid korrastatud arvuteid üle,“ lisas Kivilo.

Arvutisoovist saab teada anda kirjutades info@vaatamaailma.ee või helistades 517 5300.

Sel aastal annetatakse arvutid Eesti Suurperede Abistamise Seltsile, heategevuslikule fondile Saagu Valgus, Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühingule ning teistele väiksematele organisatsioonidele, kelle kaudu abistatakse neid, kellel ei ole võimalik endale arvutit soetada.

„Eesti Suurperede Abistamise Seltsi kaudu toetame me seitsme ja enama lapsega peresid. Kuna tänapäeval on arvuti kasutamine näiteks koolitööde tegemiseks vältimatu, ei piisa sageli suurperedele ka ühest arvutist. Kitsastes majandustingimustes on uute arvutite soetamine peredele väga suureks väljaminekuks, mistõttu on Ole Kaasas! algatus meie peredele suureks toeks,“ rääkis Malle Eenmaa, SA Dharma ja Eesti Suurperede Abistamise Seltsi juhatuse liige.

Ligi 200 arvutit, monitori ja muud vajalikku seadet annetasid Elion, EMT, 3 Step IT, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Swedbank, SEB, Skype, Estonian Air ja Sertifitseerimiskeskus, arvutid varustas tarkvara Microsoft. Arvuteid korrastasid IT Kolledži tudengid, mitmete eelpool nimetatud ettevõtete töötajad ja teised vabatahtlikud.

Uue Alguse projekti viiakse läbi Ole Kaasas projekti raames. Ole Kaasas! on Vaata Maailma Sihtasutuse, EMT ja Elioni poolt 2009. aasta kevadel algatatud inimeste internetti kaasamise projekt, mille eesmärk anda kolme aastaga arvutialane alg- ja täiendõpe 100 000 inimesele ja tuua internetti kasutama täiendavalt 50 000 peret järgneva 3 aasta jooksul.

Täpsem informatsioon: www.vaatamaailma.ee ja www.olekaasas.ee

Nõmme plaanib toetada kogudusi supiköögi avamisel

2011-09-22

Nõmme Rahu kogudusel on olemas köök, kus toitu valmistada, baptistikogudusel aga on olemas vabatahtlikud, kes seda jagada aitaksid. Kuigi Tallinnal on olemas supiköögid, kus abivajajad süüa saavad, on linnaosavalitsuse huvi, et Nõmme inimene saaksid sellist abi kodu lähedalt ega peaks sooja toidu järele sõitma Koplisse.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/nomme-plaanib-toetada-kogudusi-supikoogi-avamisel.d?id=58319628

Iidolid, pisarad ja kogemused ehk vabatahtlikuna korvpalli EM-il

2011-09-22

„Lie-tu-va! Lie-tu-va!“ („Leedu“ leedu k. – autor) skandeerib kõrvulukustavalt ca 15000 fänni Žalgiris Arenal. Seisan ajakirjanike tribüünil ja vaatan ümberringi seda kollase-rohelise-punase segulist virvarri. Olen vabatahtlik Euroopa korvpalli meistrivõistluste viimasel etapil.

Lugege kogu uudist: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/iidolid-pisarad-ja-kogemused-ehk-vabatahtlikuna-korvpalli-em-il.d?id=58319630

Rosmal algab Vanemate Kooli neljas õppeaasta

2011-09-21

Põlva külje all Rosmal tegutseva waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldav MTÜ Rosma Haridusselts jätkab juba neljandat õppeaastat Vanemate Kooli tööd. Kolmapäeval, 21. septembril algava õppeaasta fookuses on looduse aastaringiga seotud pühad ehk pööripäevad ja lapsevanemate oma initsiatiiv, st tunnid „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Vanamete Koolis tuleb lähemalt juttu sellest, mida kõnelevad meile aastaringipühad, mis on tänapäeval nende pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele.

Vanemate Kooliga haakuv initsiatiiv „lapsevanemalt lapsevanemale“ sündis Rosma kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, huvi pakkuvaid teemasid, reise või muidu põnevaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril.

Vanemate Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja huvilistele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta. Osalemine on tasuta, kuid Vanemate Kooli tegevust võib toetada annetuse korras.

Rosma kool on kujunenud aastatega tugevaks waldorfkooliks, mis pakub valikuvabadust hariduses tervele Kagu-Eesti piirkonnale. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Aastatega kogunenud Rosma hariduskogukond aga aina tugevneb ning vanemad soovivad üha rohkem panustada seltsi tegevusse ja arengusse.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli ja kuus aastat tagasi loodud waldorflasteaia tegevust. Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Haridusseltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke on kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval võimalust õppida riiklikult tunnustatud waldorfõppekava alusel ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses. Kool ja lasteaed tegutsevad Eesti hariduse suurkuju ja haridusuuendajana tuntud Johannes Käisi sünnipaigas.

Waldorfharidust kirjeldatakse kui hetkel suurimat ülemaailmset sõltumatute koolide liikumist. Maailmas on 65 riigis ligikaudu 1000 waldorfkooli ning 2000 koolieelse hariduse asutust. Ligi 100-aastase traditsiooniga waldorfpedagoogikat viljeletakse Eestis juba 21 aastat. Kaks vanimat waldorfkooli on Johannese Kool Rosmal ja Tartu Waldorfgümnaasium. Eestis tegutseb hetkel seitse waldorfkooli, mis on kõik loodud lastevanemate initsiatiivil ja tegutsevad kodanikualgatuse korras.

Siseministeerium otsib kodanikupäeva aumärgi kandidaate

2011-09-21

26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele. Siseminister kuulutas välja konkursi kodanikuaumärgi kandidaatide leidmiseks.

„Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke," ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Siseministeeriumile esitavad kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võivad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valib välja 17 auväärset kodaniku. Komisjoni kuuluvad esindajad Riigikogust, Riigikantseleist, siseministeeriumist, kultuuriministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, Eesti Linnade Liidust ning Heateo Sihtasutusest. Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub 25. novembril.

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril - Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik" ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Pärispea rannas toimub päästeõppus

2011-09-21

Neljapäeval, 22. oktoobril toimub Põhja-Eesti Päästekeskuse korraldatud õlireostusalane õppus „Pärispea nafta”. Mitmeid ametkondi ja vabatahtlikke kaasava õppuse eesmärk on õlireostuse lokaliseerimise ja likvideerimise harjutamine.

Õppuse legendi järgi on karidel vigastada saanud tankeri ühest sektsioonist merre voolanud 15 tonni toornaftat. Tekkinud merereostust hakkavad likvideerima Põhja ja Ida-Eesti Päästekeskus, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Politsei- ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Mereoperatsioonide büroo, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Reservpäästerühm ja MTÜ Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing.

Käivitatakse reostuskorje tööd rannikualal. Reostunud lindude kokku korjamiseks ja puhastamiseks kutsutakse appi vabatahtlikke.

Õppus toimub ajavahemikul 10.00 kuni 15.00 Kuusalu vallas, Pärispea küla ja Pähkneeme piirkonnas. Õppuste ajal on häiritud liiklus Pärispea külas ja selle läheduses.

Vabatahtlik: Olen kuulnud imestust: "Miks sa palgata tööd teed?"

2011-09-21

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) soovib oma tegevusse kaasata kuus organiseerimisvõimelist vabatahtlikku projektijuhti, kellest igaüks pühenduks ühe loomakaitse valdkonna eestvedamisele nii strateegilisel tasemel kui konkreetsete ettevõtmiste näol. ELSi olemasolevad vabatahtlikud Geit Karurahu ning Annika Lepp rääkisid Bioneer.ee-le eneseteostusest ning põhjustest miks seltsi tegevusega liituda.

„Läbi valdkonna tegevuse koordineerimise arendab vabatahtlik projektijuhtimist, tiimitööd, ajaplaneerimist ja suhtlusoskust. Vabatahtlikul on võimalus saada valdkonna oma ala spetsialistiks ja täiendada oma teadmisi ka teistes loomakaitse valdkonnas. Tegevuse tulemusena annab vabatahtlik väga olulise panuse loomade heaolu tõstmisse ja väärkohtlemise vähendamisse," teatab ELSi vabatahtlikke projektijuhte otsiv kuulutus.

Niisamuti kinnitasid ka vabatahtlike koordinaator Geit Karurahu ning taimetoidumessi projektijuht Annika Lepp Bioneer.ee-le just kui ühest suust, et on saanud organisatsiooni hõlma all oluliselt panustada ning olulises valdkonnas midagi ära teha.

Loomade kaitsminee ja abistamine on mõlemale vabatahtlikule südamelähedaseks teemaks, mille edendamiseks vabast ajast ja heast tahtest kaasa löömine tasub ennast kindlasti ära. Mainimisväärne boonus on tööst saadav kogemustepagas ning eneseteostuse tunne nii isiklikul kui ka professionaalsel tasemel. Nii et küsimus „Miks palgata tööd teha?" vabatahtlike endi mõtteisse ei kipugi.

Kui kaua olete ELSi vabatahtlikud olnud?

Geit: Eesti Loomakaitse Seltsiga liitusin ma 2007. aasta lõpus. Vabatahtlikuna hakkasin tegutsema nii umbes aasta hiljem. Esmalt üritasin ELSile abiks olla logotoodete kujundamisel, seejärel heategevusliku müügi vallas. 2010. aasta septembril pakuti mulle võimalus asuda tegutsema vabatahtlike koordinaatorina, mille ma ka rõõmuga koheselt vastu võtsin.

Annika: Alates käesoleva aasta aprillist.

Kuidas tulite ideele vabatahtlikuks hakata?

Geit: Esmalt tuli soov kaitsta loomi ja parandada nende olukorda Eestis. Kuna sellel ajal vabatahtliku tegevuse võimalusi niimoodi ei tutvustatud, ei osanud ma alguses ennast vabatahtlikuks pakkuda vaid liitusin ELSiga ja lootsin, et saan sellel viisil kuidagi kasulik olla. Alles hiljem jõudsin vabatahtliku tegevuse juurde. Kuna siis veel ELSil kindlat vabatahtlike programmi ei olnud loodud, üritasin iseseisvalt leida tegevusi milles ELSil minu abi vaja võiks minna.

Annika: Mul oli üks idee, mis ELSile meeldis. Kui selts oli otsustanud idee ellu viia, siis võeti minuga ühendust, et kas ma sooviksin antud projekti juhtida. Olin nõus.

Kuidas ikkagi just ELSi sattusite?

Geit: Ma ei ole kunagi aru saanud inimeste halvast suhtumisest loomadesse ning olen juba lapsest saati soovinud seda kuidagi parandada. Kuuldes loomakaitse organisatsioonidest välismaal hakkasin uurima kas ka Eestis selline organisatsioon tegutseb. Selle käigus leidsingi ma Eesti Loomakaitse Seltsi. Tutvudes Seltsi põhikirjaga ja tegevustega sain aru, et tegu on organisatsiooniga, mille tegevuses ma soovin osaleda.

Annika: Kui ma üldse vabatahtlikku tööd teeksin, siis minu esimene valik oleks loomade abistamine. Loomulikult ei välista see teisi vabatahtlikke tegevusi. Kui need on oma olemuselt üllad ja maailma muutvad, siis olen võimaluse korral alati valmis abikäe ulatama.

Millised on teie tööülesanded?

Geit: Minu peamiseks ülesandeks on vabatahtlikega suhtlemine ja uute vabatahtlike värbamine, samuti vabatahtlike andmebaasi haldamine. Lisaks tegelen vabatahtlike tegevuse kavandamisega ja korraldamisega, vabatahtlike ürituste ja koolituste korraldamisega ning juhendamisega. Loomulikult ka kõige muuga, mis on seotud vabatahtlikega ja nende tegevusega.

Annika: Olen projektijuht. Sean paika ja viin ellu konkreetse projekti tegevuskava, eelarve, meedia- ja turundusplaani. Otsin ja suhtlen partneritega ning ning kaasan vabatahtlikke. Hoian kätt pulsil kõikidel projektiga seonduvatel tegevustel.

Milline koormus teil vabatahtlikena on?

Geit: Alates eelmise aasta septembrist tegelen ma vabatahtliku tööga igapäevaselt. Teen seda keskmiselt kuskil 30-60 minutit päevas. On ka olnud aegu, kus olen sellega tegelenud nii umbes 5-6 tundi päevas. Kõik oleneb sellest, mis ELSis seoses vabatahtlikega hetkel toimub. Kui on tulemas mõni üritus, kuhu on vabatahtlike appi vaja, või on uued tegevused, kus vajaksime vabatahtlike abi, siis on tööd loomulikult rohkem ja sealt tulevad ka need 5-6 tunnised päevad. Hetkel on jäänud vaid veel ülikooli lõpetamine vabatahtliku tegevuse kõrvale, kuid kuni selle aasta suveni sai vabatahtliku tööd tehtud paralleelselt töö ja ülikooliga.

Annika: Keskmiselt umbes 8 tundi nädalas. Viimasel ajal siiski rohkem - ligikaudu 2-3 tundi päevas.

Mida vabatahtlik tegevus ELSis teile annab?

Geit: Annab võimaluse olla osaline loomade olukorra parandamises, suhelda ja tegutseda koos inimestega, kes armastavad loomi ja soovivad neid aidata sama palju kui mina. Samuti on ELSis tegutsemine õpetanud paremini tundma loomakaitse valdkonda ja andnud võimaluse pidevalt loomakaitse teemadega kursis olla. Loomulikult ka võimaluse teha seda, mida ma kõige rohkem teha armastan.

Annika: Saan aidata kaasa äärmiselt vajaliku ja uue asja sünnile. Loomulikult saan ka kogemusi projektijuhtimises, tiimitöös, ajaplaneerimises jms. Lisaks olen tutvunud mitmete väga toredate inimestega, kellega kindlasti ka tulevikus erinevaid ettevõtmisi korraldame.

Millised on vabatahtliku tegevuse positiivsed küljed?

Geit: Üks peamiseid positiivseid külg on see, et vabatahtlikuna tegutsemine annab võimaluse tegeleda millegagi, mis endale huvi pakub. Iga tegevusega saab juurde uusi kogemusi, millede käigus võib õppida juurde midagi, mida hiljem võib ka mujal vaja minna. Lisaks tutvub paljude erinevate inimestega, kellega koos saab ühise eesmärgi nimel tegutseda. Üks kõige paremaid tundeid vabatahtliku tegevuse juures on see, kui tead, et oled saanud oma tegevusega kellelegi kasulik olla või kedagi aidata.

Annika: Võimalus aidata on juba iseenesest positiivne.

Millised on aga murekohad või probleemid?

Geit: Ausalt öeldes ei oskagi otseselt vabatahtliku tegevuse juures ühtegi probleemi või murekohta välja tuua. Kui kardetakse, et vabatahtlikuna tegutsemine võib häirima hakata muid tegevusi, siis alati on võimalus neid tegevusi koomale tõmmata. Või kui kardetakse, et isiklikud väljaminekud suurenevad vabatahtliku tööga tegeledes, siis keegi ju ei kohusta selleks. Vabatahtlikku tööd on võimalik teha ilma selle peale kuidagigi raha kulutamata. Ainuke kulu vabatahtliku tegevuse juures on aeg.

Annika: Vabatahtlikul ei ole ju töölepingut ega tööaega. Teinekord on keeruline erinevaid tegemisi ja asjaajamisi sättida nii, et kõigile sobiks. Ja aeg-ajalt tullakse vabatahtlikuks liigse entusiasimiga - ollakse algselt nõus ühe või teise asjaga tegelema, kuid kui tegemiseks läheb, siis on inimene otsustanud, et tal siiski pole aega või tahtmist. Selles mõttes on oluline, et vabatahtlik võtaks ka vastutuse.

Mida tunnete, et saate vabatahtlikuna ära teha?

Geit: Tegutsedes vabatahtlike koordinaatorina tunnen, et olen ELSis suutnud palju ära teha. Olen aidanud ellu viia vabatahtlike projekti ja asunud seda juhtima. Tehes seda, olen vähendanud teiste aktiivsete tegutsejate töökoormust ja muutnud nende töö teatud mõttes ka mugavamaks. Järgnevalt plaanin vabatahtlike programmi veelgi edasi arendada, leida uusi tegevusi, millede juures ELSil vabatahtlike abi võiks vaja minna, et muuta organisatsiooni tegevust veelgi efektiivsemaks.

Annika: Kui on piisavalt ressursse, siis saab väga palju ära teha. Aga ressursid on just need, millest tavaliselt puudu jääb. Võib-olla saaks palju rohkem ära teha, kui ettevõtted oleksid altimad abistama erinevaid ettevõtmisi. Ja ma ei pea silmas rahalisi toetusi, vaid pigem konkreetsete teenuste ja know-how jagamist. Sellised pro bono laadsed ettevõtmised tuleks kuidagi au sisse tõsta.

Kas on mõni konkreetne saavutus, mida tahaksite enda tegevuse juures või üldiselt ELSi vabatahtlike tegevuse juures eriliselt esile tõsta?

Geit: Võibolla üheks saavutuseks võibki pidada meie vabatahtlike programmi, mille oleme aasta jooksul aktiivselt käima saanud. Selle aja vältel oleme värvanud juurde palju uusi vabatahtlikke, leidnud vabatahtlikele tegevusi ja vaadanud üle seltsi tegevused, kus vajaksime vabatahtlike abi.

Kuidas on vabatahtlikest kasu organisatsioonile?

Geit: MTÜde jaoks moodustavad vabatahtlikud suure osa tööjõust tänu kellele on võimalik organisatsioonina midagi ära teha. Vabatahtlikud aitavad ellu viia organisatsiooni eesmärke, samuti on nad abiks organisatsiooni igapäeva tegevuste juures.

Annika: Lisaks töökoormuse vähenemisele on kindlasti suureks plussiks see, et läbi vabatahtlikkuse võimaldamise on organisatsioon avatum ja justkui meie kõigi ühine ettevõtmine. Meil on kõigil võimalik kaasa aidata loomade paremale käekäigule.

Mis üldse teid kui vabatahtlikke enim motiveerib?

Geit: Üheks peamiseks motivaatoriks on see, et ma saan aidata organisatsiooni, mille tegevust pean oluliseks.

Annika: Nagu juba eelnevalt mainisin, on minu jaoks olulisim võimalus otseselt aidata loomi. Kõik muu on teisejärguline.

Milline on teie arvates suhtumine vabatahtlikku tegevusse Eestis? Aga teie sõpruskondades?

Geit: Eestis on aastate jooksul suhtumine vabatahtlikku tegevusse paranenud. Järjest enam nähakse vabatahtlikus töös suurt kasu organisatsioonidele ja head kogemuste pagasit inimestele. Rohkem tutvustatakse vabatahtlikke tegevusi ja erinevaid võimalusi kus ja kuidas vabatahtlikuna tegutseda. Viimaste aastate jooksul on läbi viidud ka rohkem uuringuid vabatahtliku töö ja vabatahtlike kohta.

Pean tunnistama, et minu sõpruskonnas, inimeste hulgas, kellega ma kõige tihedamalt suhtlen, ei ole ühtegi inimest, kes vabatahtliku tööga tegeleks. Pigem toimib selline vaikiv austus minu vastu, kes ma vabatahtliku tööd teen, ja minu poolt siis mõistmine, miks nemad seda teha ei soovi või ei saa.

Annika: Tahaks loota, et suhtumine on siiski valdavalt positiivne. Olen küll vahel kuulnud imestust, et "miks sa ilma rahata tööd teed?" Aga seda viimast väga harva, ja peale põgusat selgitust on tavaliselt seegi mõistatus lahenenud.

Mida tuleks vabatahtliku tegevuse toimimise juures veel paremaks muuta?

Geit:Vabatahtliku tegevuse toimimist on Eestis viimaste aastate jooksul jõudsalt edasi arendatud. Loodud on lihtsaid ja mugavaid viise, kuidas vabatahtlikud saaksid endale tegevusi leida ja organisatsioonid vabatahtlikke. Samuti on järjest enam hakatud vabatahtlikku tööd avalikkusele tutvustama. Samas tundub, et Eestis on vabatahtlik tegevus levinud enam õpilaste ja tudengite hulgas. Vabatahtlikule tegevusele ja vabatahtlikkusel põhinevatele organisatsioonide tegevusele aitaks kaasa, kui vabatahtliku tööd tutvustataks ka enam vanematele ja kogenenumatele inimestele.

Annika: Ma usun, et see on organisatsioonipõhine. ELSile näiteks kuluks ära üks vabatahtlike veebipõhine rakendustarkvara. Ehk leidub kuskil keegi, kes tahaks vabatahtlikus korras sellise meile meisterdada?

ELSi vabatahtlikke valdkonnajuhte otsimise kuulutust loe siit ning ELSi meeskonna ja tegevustega saad tutvuda siin.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Osale Ideekonkursil ja võida reis Brüsselisse!

2011-09-21

Hei 16-26 aastane noor! Sellel suvel, 7.-17. juulil, toimus Hiiumaal noortevahetus "Catch the Opportunity!", mis tõi kokku 31 noort aktiivset inimest kuuest eri riigist (Eestist, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Leedust, Rumeeniast ja Türgist), et arutleda noorte tööpuuduse vähendamise ja vabatahtliku töö väärtustamise üle.

Projekti lõpuks valmis dokument, milles sisalduvad erinevad ideed, kuidas muuta olukorda paremaks (vaata dokumenti siit: http://euroopa.noored.ee/node/5036 ). Kindlasti on ka Sinul, hea noor, häid ideid ja oma arvamus antud teemadest ning sooviksid sõna sekka öelda?

Osale ideekonkursil, mille võitja lennutame lennukamate ideede eest koos kaaslasega otse Brüsselisse, Euroopa parlamendi tööd kaema! Lisaks läheb loosi hulk väiksemaid auhindu, näiteks vabatahtlike kruusid ning raamatud „Hüppasin ellu tundmatus kohas!"

Reisi Brüsselisse on välja pannud Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam (http://www.kelam.ee/).

Konkursil osalemiseks on vaja kirjutada essee ühel järgnevatest teemadest:

Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?
Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?
Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?
Pole tööd, pole probleemi!
Mis siis kui ma oleksin töötu ...

Essee pikkus peab olema 1-2 lehekülge, kirja stiil Times New Roman, kirja suurus 12, rea vahe 1,0. Lisada tuleb enda nimi, sünniaeg, e-posti aadress ja postiaadress (koos indeksiga). Essee saada elektrooniliselt aadressile seiklejate.vennaskond@gmail.com.

Tööde laekumise tähtajaks on 09. oktoober 2011.

See on just Sinu võimalus oma loovusel lennata lasta ja head ideed kirja panna!

Ideekonkurss toimub noortevahetuse "Catch the Opportunity!" raames, mis viidi ellu programmi Euroopa Noored toel (http://euroopa.noored.ee) . Noortevahetuse korraldajaks oli mitteformaalne noortegrupp Hiiumaa Seiklejad koosseisus Heleri Alles, Katrin Toe, Greete Tukk, Loore Kääramees, Lisette Vapper, Kadri Reidla ja Toomas Laigu. Loe meie tegevustest lähemalt meie blogist:http://catchtheopportunity.blogspot.com/ või vaata facebooki lehelt:http://www.facebook.com/Seiklejad.org.

Vabatahtliku tegevuse teemaline koolitusseminar

2011-09-21

Pärnu Õppenõustamiskeskuse noorte infopunkt kutsub noori, noorsootöötajaid ja teisi noortega tegelevaid spetsialiste 22. septembril vabatahtliku tegevuse teemalisele koolitusseminarile Pärnu maavalitsuse suurde saali.

Koolitusel annab Agni Lass põhjaliku ülevaate SA Archimedes'e Euroopa Noorte programmidest, mille raames noored saavad viia ellu noortealgatusi või minna pikemaks ajaks välismaale vabatahtlikule teenistusele.

Samuti räägitakse sellest, kuidas organisatsioonid saavad ise välismaalt vabatahtlikke kutsuda. Kogemustest vabatahtlikega kõneleb Nooruse maja direktor Uudo Laane. Pärnumaa vabatahtlike keskuse projektijuhi Eha Paasi eestvedamisel toimuvad mõttetalgud vabatahtlike kaasamise võimalustest ja sellest, kuidas senisest enam vabatahtliku tegevuse tähendust ja väärtusi noorteni viia.

Koolitus on tasuta ja osalema on oodatud kõik, kes teema vastu huvi tunnevad. Päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.parnunoored.ee.

Vaadake ürituse päevakava SIIT.

Kes ütles, et noortelaagrid on mõttetud?

2011-09-20

Paljud meie seast arvavad, et tänapäeva noored on hukas ning kahtlevad, kas nendest ikka tõelist inimeselooma üldse kunagi saab. Midagi nad ei taha asjalikku teha ega ette võtta, kui ainult siis tšillida ja hängida tänavatel või kohalikus bussijaamas. Isegi kõige vingemad ja põnevamad noortelaagrid ei kutsu neid, sest nad lihtsalt ei viitsi. Huvitaval kombel leidus sellel suvel MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonnas aga 15 gümnaasiumi noort, kes tulid ise, kas vabatahtlikult või siis vastutahtmist Ohepalu soode äärde Õnnela Külalistemajja noortelaagrisse, mille teemaks oli ettevõtlusega alustamine ja internetiturundus.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/tapa/elu/kes-utles-et-noortelaagrid-on-mottetud.d?id=58134378

Noorte Juhtimiskonverents 2011

2011-09-19

AIESEC Akadeemia raames toimub kolmandat aastat järjest Noorte Juhtimiskonverents samaaegselt nii Tallinnas kui ka Tartus. Iga aasta saavad sellest üritusest osa ligi 200 noort ja mitmed oma ala asjatundjad üle Eesti, et jagada praktilisi nõuandeid. 24. septembril toimuvat konverentsi korraldab AIESEC Eesti.

AIESEC Akadeemia pakub lisaks koolis õpitud teadmistele elukogemusi otse Eesti ja välismaa ettevõtete ja projektide juhtidelt. Noorte Juhtimiskonverents annab selleks esimese tõuke, pakkudes teadmisi juhtimisest ja meeskonnatööst.

Noorte Juhtimiskonverentsi peamisteks teemadeks on meeskonna ülesehitamine ja juhtimine, visiooni loomine ja juhiroll. Osalejatele selgitatakse ja õpetatakse põhilisi teadmisi, mida ettevõtja ja juht vajavad enne tegutsema asumist.

"Tänapäeva ettevõtted hindavad järjest enam juhtimiskogemusega noori inimesi. Sellega tagatakse ettevõtte paindlikkus ja jätkusuutlikkus. Noored toovad ettevõttesse mitmekesisust ning innovatiivsust," räägib konverentsi kommunikatsioonijuht Madis Välja.

Tänavuse konverentsi peaesinejaks on Mark Young, Suurbritannia globaalse konsultatsioonifirma Future Considerations tegevjuht. Mark Young on juba aastaid aidanud ettevõtete meeskonnajuhtidel efektiivsemalt töötada. Tema peamised kliendid tegelevad tarbekaupade, finantsteenuste, energiatööstuse, riigiettevõtete ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Lisaks peaesinejale astuvad ülesse veel Aivar Haller, Elmo Puidet, Erkki Raasuke, Mats Soomre ja teised."Valisime esinejad erinevatest eluvaldkondadest, et konverents moodustaks ühtse terviku ning pakuks osalejatele nii praktilisi, kui ka teoreetilisi teadmisi . Usume, et noored, kes läbivad kõik AIESEC Akadeemia kolm konverentsi võivad ennast ettevõtlusmaastikule sisenedes palju kindlamalt tunda, olles kuulnud õpetussõnu oma ala tegijatelt," ütleb AIESEC Akadeemia peakorraldaja Erik Allak.

AIESEC on rahvusvaheline tudengiorganisatsioon, mis tegutseb 110 riigis üle maailma. Peamisteks tegevusteks on vabatahtlik töö ja erialased praktikad välismaal ning oma liikmete arendamine. Enam kui 20 aasta jooksul on Eestis organisatsiooni tegevusest osa võtnud sadu üliõpilasi.

Noorte Juhtimiskonverents toimub laupäeval, 24. Septembril, algusega 9:00 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5) ja Atlantise konverentsikeskuses Tartus (Narva mnt. 2). Lisainformatsioon ja registreerimisvorm on kättesaadaval ürituse kodulehel www.aiesec.ee/konverents.

Lisainfo:
Madis Välja
Kommunikatsioonijuht
AIESEC Eesti
(+372) 58 031 144
madis.valja@aiesec.net

Erik Allak
Partnerlussuhete juht
AIESEC Eesti
(+372) 59 181 949
erik.allak@aiesec.net

Vaesus ja nälg pole Tartus haruldased

2011-09-19

Iga neljapäeva hommikul koguneb Päästearmee Tartu korpuse söögituppa toidupakke saama hulk inimesi. Paljud neist võtavad tänuga vastu ka taldrikutäie kuuma suppi, mida keedab neile kapten Ave Kalme isiklikult. Eile auras 20-liitrises pajas aedvilja-kalasupp, mida tõstis taldrikuisse Päästearmee vabatahtlik Aino Lükko. Teised vabatahtlikud jagasid järjekorras seisjatele toidupangast tulnud tomateid, võid, leiba-saia ning Päästearmee välisannetajatelt saadud kartuleid ja mune.

Lugege kogu artiklit: http://www.tartupostimees.ee/568614/vaesus-ja-nalg-pole-tartus-haruldased/

Mustamäe kodukandipäevad

2011-09-19

Sel nädalal toimuvad juba kümnendad Mustamäe kodukandipäevad „Mustamäe sügis 2011". Kodukandipäevade kavva kuuluvad nii lahtiste uste päevad Mustamäe munitsipaalasutustes kui meelelahutuslikud üritused mustamäelaste meeliskogunemispaikades.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/mustamae/uritused/mustamae-kodukandipaevad.d?id=58050900

Teeme Ära Maailmakoristus toob järgmisel aastal kokku 100 riiki

2011-09-16

Eestis toimunud prügikoristusaktsioonist innustust saanud riigid on nüüd koos ellu kutsumas ambitsioonikat ülemaailmset kodanikualgatust "Maailmakoristus 2012". Järgmisel aastal aset leidev ühiskoristus koondab kokku 100 erinevat riiki ning loodab prügiprobleemi lahendamisele anda nii kohalikul kui globaalsel tasandil olulise tõuke.

"Kui Eestis asjaga algust tegime, siis oli lihtsalt mõte siin meie metsades vedelevast sodist lahti saada ja anda sellele väikesele, kuid järjekindlale prügistajate kambale koos tuhandete eestimaalastega kindel signaal, et nad peavad selle tegevuse lõpetama," sõnas üks koristuspäeva ellukutsujatest, Rainer Nõlvak. Korraldajatele endilegi ootamatult hakkas aga aktsiooni järel tehtud lühike video inimesi tegudele ärgitama nii lähemal kui kaugemal.

Tänaseks on 50 000 eestimaalase vägiteost inspireerituna ulatuslikud koristusaktsioonid toimunud juba 15 erinevas riigis. Neis on kokku kaasa löönud üle 2 miljoni inimese. Koristustalgutest välja kasvanud rahvusvaheline liikumine "Teeme Ära!" ("Let's Do It!"), on paljude eestimaalastest vabatahtlike kaasabil ette valmistamas globaalset kodanikuaktsiooni "Maailmakoristus 2012". See on üks esimesi suuremaid ühisüritusi, mille kaudu aina kasvav vabatahtlike ja organisatsioonide võrgustik plaanib maailma prügivabaks muutmisele kaasa aidata.

"Maailmakoristus 2012" leiab aset ajavahemikul 24. Märts - 25. September 2012, mil viiakse vabatahtlike eestvedamisel läbi mastaapsed koristuspäevad erinevates riikides. Tänaseks on ettevõtmisega kaasa tulnud meeskonnad 58 erinevast riigist. Korraldajate eesmärk on aasta lõpuks see pea kahekordistada, tõmmates globaalsesse ühiskoristusse kaasa vähemalt 100 riigi elanikud.

16. septembril kell 12.00, saab Hotell Euroopa konverentsikeskuses lähemalt kuulda nüüdseks juba rohkem kui 70-liikmeliseks kasvanud meeskonna tegemistest ja edasistest sammudest selle nimel, et prügi igaveseks maailmakaardilt kaotada.

Ettevõtmisele on omalt poolt toetava õla alla pannud juba mitmed kodumaised ettevõtted ning organisatsioonid - Estonian Air, Velvet Alliance, EuroPark Estonia, Ülemiste City, Papyrus, Uniprint, EMT, Elion, Fraktal, Radisson Blu Hotel Olümpia, DHL Estonia, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EAS, Siseministeeriumi Regionaalministri haldusala, Välisministeerium, Eesti Rahvusringhääling, TV3, Kanal2, JCDecaux, Trio Grupp, Sky Grupp, OKIA, Eesti Ajalehed, Postimees.

Kõik ettevõtted kes soovivad maailma puhtaks saamisele omalt poolt kaasa aidata, on oodatud endast märku andma aadressil: info@letsdoitworld.org

„Koristusaktsioonide kaudu oleme levitanud väga lihtsat ja praktilist Teeme Ära! filosoofiat - selle asemel, et kurta ja süüdlasi otsida, mõtle parem läbi, kuidas olukorda paremaks muuta ja siis kutsu ka teised appi tegutsema," avab Nõlvak liikumise silmaga nähtamatut külge.

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond kutsub tegusaid ja suhtlemisalteid inimesi endaga ühinema. Teretulnud on väga erinevate oskuste ja kogemustega inimesed. Huvi korral võiks kirjutada aadressil: info@letsdoitworld.org

Koristust korraldavad meeskonnad on juba loodud ligi 60 riigis: Afganistanis, Albaanias, Armeenias, Austrias, Bangladešis, Barbadosel, Béninis, Brasiilias, Bulgaarias, Burkina Fasos, Kambodžas, Tšiilis, Kongo Rahvavabariigis, Eestis, Elevandiluurannikul, Soomes, Prantsusmaal, Gruusias, Ghanas, Horvaatias, Küprosel, Indias (New Delhi, Hyderabad, Lucknow, Patna), Indoneesias, Itaalias, Keenias, Kasahstanis, Kosovos, Leedus, Libeerias, Lätis, Makedoonias, Moldovas, Marokos, Nepalis, Hollandis, Nigeerias, Portugalis, Rumeenias, Saint Lucias, Saint Vincentis ja Grenadiinidel, Senegalis, Serbias, Sloveenias, Hispaanias, Sri Lankal, Sudaanis, Tais, Tansaanias, Togos, Türgis, Ugandas, Ukrainas, Ühendkuningriikides, Ameerika Ühendriikides (San Francisco) ja Venemaal.

Päästeameti asejuht: Eesti päästjate töösüsteem on kallis ja kulukas

2011-09-15

Ameti juhi asetäitja sõnul on aga päästeteenus üsna kallis ning paljud riigid on lahendanud selle pakkumise kompleksselt, kaasates kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud. Ansipi välja toodud Euroopa statistika, mille kohaselt Eesti kasutab päästeametile võrreldes teiste riikidega suurema protsendi SKTst, ei sisalda Tammsalu hinnangul omavalitsuste ja vabatahtlike vahendeid.

Lugege kogu uudist: http://uudised.err.ee/index.php?06234573

Kaubamaja kogub abivajajatele kasutatud lasteriideid ja -jalatseid

2011-09-15

Kuni teise oktoobrini saab Tallinna ja Tartu Kaubamajas heategevuseks ära anda kasutatud riideid ja jalatseid. Eriti oodatud on soojad lasteriided, mis toimetatakse koostöös Uuskasutuskeskusega veel enne talve Tallinna Perekeskuse abivajajateni.

„Taaskasutuskampaanias on ühendatud päris mitu head eesmärki. Kõige olulisem on, et saame oma tegevusega aidata peresid, kellel neid esemeid tõesti vaja on,“ rääkis Tallinna Kaubamaja ASi turundusdirektor Anne-Liis Ostov. „Samas on inimestel võimalus kappi seisma jäänud, kuid ikka veel korralikud riided väga mugavalt kesklinnas ära anda. Usun, et heategevuskampaania aitab silmad särama panna kõigil osapooltel ja sellele viitab ka kampaania juhtmõte „heategu annab sooja“.“

Kaubamaja ja Uuskasutuskeskuse koostöös toimub kampaania juba viiendat korda – sel korral on põhifookuses lasteriided ja –jalatsid. Eriti oodatud on kõik talveks vajalik – lastejoped, kombinesoonid, talvesaapaid, mütsid, sallid, villased sokid jms. Kuid kogumispunkti võib tuua ka täiskasvanute rõivaid, mis on terved, puhtad ja kasutuskõlblikud.

„Meie eesmärgiks on iga kord fokusseerida Kaubamajaga koostöös läbi viidav kampaania ühele suuremale sihtgrupile – et saaksime valdava osa esemeid suunata just sinna, kus neid kõige enam oodatakse. Sel korral on meie koostööpartneriks Tallinna Perekeskus,“ sõnas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska. „Nüüd, kus külmemad aastaajad on tulemas, tunnevad pered puudust eeskätt soojematest riietest – vajadus on beebiriietest kuni teismeliste omadeni välja.“

Tallinna Perekeskusest otsib iga kuu abi umbes 70 lastega peret, kelle igapäevane toimetulek on muutunud keeruliseks pereliikme puude, haiguse, töötuse või muu raske olukorra tõttu.

„Meie majast saavad pered eelkõige psühholoogi ja sotsiaaltöötajate nõuandeid. Tänases majanduslikus olukorras leiame aga, et saame rohkem ära teha kui tegutseme mitmel rindel ja pakume neile ka majanduslikku tuge, eelkõige toitu ja riideid,“ rääkis Tallinna Perekeskuse juhataja Kannike Vahopski. „Seekord teeme seda Kaubamaja ja Uuskasutuskeskuse abiga ning ma loodan, et hättasattunud vanematel on talve tulles vähem muresid ja stressi, kui lastele on korralikke sooje riideid oodata.“

Kasutatud rõivaste vastuvõtupunktid on avatud Tallinna Kaubamaja B maja galerii esimesel korrusel ja Tartu Kaubamaja aatriumis kolmandal korrusel.

Tänuks pakub Kaubamaja igale annetajale omalt poolt lisaks heale enesetundele uute rõivaste või kodukaupade ostul 10% allahindlust.

Suuremad esemeid, nagu mööbel, töökorras kodutehnika, lauanõud, raamatud vms palutakse toimetada otse Uuskasutuskeskusesse Tatari tn 64 (Õnnepalee taga).

Jõhvi rahvajooksule oodatakse eri sihtrühmi

2011-09-15

Jõhvi 26. rahvajooksul on peale 6- ja 12kilomeetriste põhidistantside võistlusrada ka lastele ja eakatele, ratastoolisõitjatele, neile, kel kaalu üle saja kilo, ning emmedele-beebidele. Tänavuse rahvajooksu korraldamisel on abikäe ulatanud ka vabatahtlikud - Jõhvi jalgrattaklubi, motoklubi ja klubi Freedom Feelers, kes osalevad jooksjate turvamisel ja on abiks joogipunktis.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/johvi/sport/johvi-rahvajooksule-oodatakse-eri-sihtruhmi.d?id=57819820

Tõnis Kõiv: „Teeme ära“ vallutab maailma samamoodi kui Skype

2011-09-15

„Teeme ära“ on suurepärane algatus, mis võib Eestile maailmas tuua samavõrra positiivset tuntust, kui siin kirjutatud suhtlusprogramm Skype. Selle vahega, et Skype on tänaseks saanud maailma suurima tarkvarafirma Microsoft äri osaks, koristustalgud on aga kodanike vaba tahte avaldus ja kodanikuühiskonna toimimise suurepärane näide,“ selgitas riigikogu keskkonnakomisjoni kuuluv Tõnis Kõiv.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tonis-koiv-teeme-ara-vallutab-maailma-samamoodi-kui-skype.d?id=57825954

Kodutud peavad Tammsaare pargis sügispidu

2011-09-14

Täna õhtul korraldavad Tallinna Sotsiaaltöö Keskus ja Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing Tallinnas Tammsaare pargis kodututele traditsioonilise teavitus-meelelahutusliku ürituse «Teisel pool koduläve». Ühtlasi tähistatakse üritusega Euroopa vabatahtlikkuse aastat 2011.

Lugege kogu artiklit: http://www.tallinnapostimees.ee/564404/kodutud-peavad-tammsaare-pargis-sugispidu/

Politsei ootab korrakaitsesse appi vabatahtlikke

2011-09-13

Politsei ootab korrakaitsesse appi vabatahtlikke, prefektuurides on alustatud nende värbamist ja selleks isegi vastavad ametnikud tööle võetud.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-ootab-korrakaitsesse-appi-vabatahtlikke.d?id=57716900

Koeru Päästekomandot ähvardab sulgemine

2011-09-13

Suvel hakkasid levima meedias kuuldused, et Eestis plaanitakse sulgeda 2013. aastaks 28 päästekomandot, nende hulgas Koeru päästekomando. Maavanem on omapoolse pöördumise Koeru Päästekomando allesjäämiseks siseminister Ken-Marti Vaherile saatnud. Selles tegi ta ettepaneku ministrile külastada Järvamaa päästekomandosid ning tutvuda ka vabatahtlike olukorra ja võimalustega maakonnas.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/koeru/elu/koeru-paastekomandot-ahvardab-sulgemine.d?id=57601612

Artur Talvik avas oma raadiojaama

2011-09-12

Augusti lõpul anti tegevusluba Eestis ainulaadsele Juminda poolsaarel kümmet küla hõlmavale raadiojaamale, mille juhtfiguur on tuntud filmimees ja telenägu Artur Talvik.

Lugege kogu uudist: http://www.elu24.ee/559984/artur-talvik-avas-oma-raadiojaama/

Tõnis Lukas: Eesti ühiskond püsib vabadel kodanikel

2011-09-12

Survekonsensus viib selleni, et diskussiooni algatajad tunnevad end mahasurutuna. Osa erakonna liikmeid harjub aga igasuguseid eriarvamusi provokatsiooniks pidama. Sellisest kultuuride kokkupõrkest tekivad konfliktid, mis ruineerivad vabatahtlikku koostegevust. Erakonnas on aga peamiseks motiveerijaks just vabatahtlikkuse põhimõte.

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/556900/tonis-lukas-eesti-uhiskond-pusib-vabadel-kodanikel/

Alo Tammsalu: päästevaldkond vajab otsuseid

2011-09-12

Kogukonna tasandil on päästeametile ennetustöös, aga ka reageeriva jõuna abiks vabatahtlikud päästjad – seda ennekõike seal, kus riiklik abi on kaugemal. Praegu on päästeametil lepingud 73 vabatahtliku päästekomandoga. Nad ei konkureeri riiklike päästekomandodega ja riiklikke komandosid ei asendata vabatahtlikega. Riiklike päästekomandode väljasõidupiirkonnad katavad kogu Eestit. Ent vabatahtlikud pakuvad tuge seal, kuhu kutselistel päästjatel võtab kohalejõudmine kauem aega. Ja ennekõike hoolitsevad selle eest, et tulekahjusid ei puhkekski.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/561296/alo-tammsalu-paastevaldkond-vajab-otsuseid/

EVT analüüsikohtumine endistele Euroopa vabatahtliku teenistuse vabatahtlikele ja saatvate ning vastuvõtvate organisatsioonide esindajatele

2011-09-10

Euroopa Noored Eesti büroo korraldab taaskord iga-aastast analüüsikohtumist (annual EVS event), mis toimub 8-9.10.2011 Tallinnas.

Seekord ootame kohtumisele nii endisi vabatahtlikke kui ka saatvate ja vastuvõtvate organisatsioonide esindajaid. Laupäeval 8.10.11 algavad tegevused pealelõunal ning on suunatud endistele EVT vabatahtlikele ja pühapäeval 9.10.11 on oodatud lisaks ka EVT organisatsioonide esindajad.

Analüüsiv kohtumine on mõeldud neile endistele vabatahtlikele, kellel nüüdseks Euroopa vabatahtlik teenistus seljataga ning sellest möödas kuni aasta. Oodatud on ka need vabatahtlikud, kelle teenistusest on möödas rohkem kui aasta, aga kes ei ole seni mingil põhjusel analüüsikohtumisest veel osa saanud.

Analüüsikohtumise eesmärgiks on anda vabatahtlikule võimalus oma EVT kogemust jagada ning samuti mõtestada seda kui õpikogemust. Samas luua organisatsioonidele võimalus saada tagasisidet vabatahtlikelt ja nende projektikogemustest, mõistmaks paremini, milline on EVT projekti tegelik tulemus ja mõju. Analüüsiv kohtumine on selles toeks - koos teiste endiste vabatahtlike ja koolitajate abiga saate teha koostööplaane ning ühiselt tulevikku vaadata. Nii võib teenistuse lõpust saada hoopis uus algus ja ilmavalgust näha uued toredad ettevõtmised ja ideed.

Kohtumisel osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 26.09.2011.

Registreerumine toimub Euroopa Noored veebilehel: http://euroopa.noored.ee/node/5011

SA Archimedes

Euroopa Noored Eesti büroo

Sotsiaalvõrgustiku infopäeval tegeleti laste probleemidega tegelemiseks vajaliku võrgustiku loomisega

2011-09-10

Teisipäeval kogunes Viimsi Kooli hulk täiskasvanuid, kes töö tõttu on seotud lastega, nagu sotsiaal- ja eripedagoogid, psühholoogid, logopeedid, koolijuhid ja ka ametnikud, kes vallas laste probleemidega tegelevad - kokku ligi 40 inimest. Samal teemal on ka varem olnud kokkusaamisi ja arutelusid, kuid mitte nii laia ringiga kui seekord. Kõigi võrgustikus osalejate puhul rõhutati koostöövalmiduse ja motivatsiooni vajalikkust, sest tegemist on vabatahtliku tööga.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/viimsi/elu/sotsiaalvorgustiku-infopaeval-tegeleti-laste-probleemidega-tegelemiseks-vajaliku-vorgustiku-loomisega.d?id=57398418

Rohelised otsivad uut hingamist

2011-09-10

Lahtvee tõdes, et valimistel olid erakonnale ka majanduslikud tagajärjed. «Pärast valimisi on meil veel üleval võlg alla 30 000 euro, see tähendab, et me pidime erakonnana ka oma majandustegevust piirama: laskma lahti kõik oma palgalised töötajad, meil puudub tegutsev büroopind,» selgitas Lahtvee, et kõik tegutsevad nüüd erakonnas vabatahtlikkuse alusel.

Lugeggkouuudist: http://www.postimees.ee/559524/rohelised-otsivad-uut-hingamist/

Isetus pikendab vabatahtlike eluiga

2011-09-09

Vabatahtlikuna mõnes heategevusprogrammis kaasa löömine pikendab eluiga, kuid ainult juhul, kui aitaja motiivid on omakasupüüdmatud, selgus Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni avaldatud värskest uurimistööst.

Lgege kogu udist: http://www.naine24.ee/558594/isetus-pikendab-vabatahtlike-eluiga/

Naiskodukaitse Kose jaoskond tähistas 10. juubelit jalgrattamatkaga

2011-09-08

Naiskodukaitse Harju ringkonna Kose jaoskond tähistas 23.-24. juulil 2011 oma 10. tegutsemisaastat ühise jalgrattamatka ja koosviibimisega. Tänaseks on Kose jaoskond kasvanud 27 liikmeliseks, kelle hulgas on nii vabatahtlikke instruktoreid, erialagrupi juhte, Kodutütarde ja Noorkotkaste kohalikke juhte, spordisõpru ja muid tublisid, entusiastlikke ja aktiivseid naisi.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/kose/elu/naiskodukaitse-kose-jaoskond-tahistas-10-juubelit-jalgrattamatkaga.d?id=57222828

Pahkla Camphilli küla ootab oma perre südamlikke vabatahtlikke

2011-09-08

Pahkla Camphilli küla ootab endale appi hakkajaid vabatahtlikke, kes kogukonnaga liituksid ning perekondlikus õhkkonnas oskustele vastavaid ülesandeid täita aitaksid. Seni on külas abiks käinud mitmeid priitahtlikke välismaalt, kes on omavahel suhtlemiseks loonud lausa eraldi Facebooki lehe. Siitsamast Eestist pole aga ükski vabatahtlik seni teed Pahkla Camphilli külani veel leidnud. Selle põhjuste üle mõtiskles ja küla elu-olu tutvustas Bioneerile Katarina Seeherr.

Camphilli külade näol on tegemist intellektipuudega inimestele mõeldud kogukondliku elukorraldusega, kus elatakse ja töötatakse kõik koos. Üle maailma on Camphilli koos elamise ja töötamise põhimõtete järgi asutatud üle saja sarnase kogukonna.

Eestis asub üks selline küla Raplamaal Pahklas, kus on kaasatud nii kohalikud kui ka välisvabatahtlikud, kes koos külaelanikega kogukonnas töötavad. Pahkla külakogukonnas on praegu neli peremaja, millest igas elab 7-10 inimest. Kõik Pahkla Camphilli pere liimed aitavad võimeid mööda kaasa kodu õhkkonna ja heaolu loomisele.

Abikäsi oleks aga juurde vaja alati ning nii ootab Pahkla Camphilli küla endale appi nii pikaajalisi vabatahtlikke, kes elaksid ja töötaksid kogukonnas, kui ka neid, kes aitaks projektide kirjutamisel ja erinevate ideede ellu viimisel

Katarina Seeherr, kui palju Pahkla Camphilli külas praegu inimesi elab?

Pahkla Camphilli Külas elab 17 erivajadusega inimest, seitse kaastöötajat, kolm last ja kaks vabatahtlikku. Erivajadustega inimesed on vanuses 21 kuni 57 aastat.

Kuidas on nad tee Pahkla Camphilli külasse leidnud?

Erivajadusega inimesed tulevad meile sotsiaalkindlustusameti kaudu kui rehabilitatsiooniplaan neile kogukonnas elamise teenust ette näeb.

Mille poolest erineb Pahkla Camphill küla näiteks Maarja külast.

Camphilli külasid on üle maailma juba üle saja. Esimese Camphilli küla rajaja oli Austria arst Karl König (1901-1966), kes oli veendunud, et erivajadusega lapsed ei pea elama lastekodus vaid peresarnases elukeskkonnas. Ta alustas selle tööga 1939. aastal Šotimaal, Camphilli mõisas Aberdeeni ligidal. Lapsed said ka kõik kooliharidust, mis sellel ajal oli Sotimaal alles väga uus mõte. Kui lapsed said Täiskasvanuks, vajasid nad teistsugust elukorraldust.

Nii loodigi esimene küla täiskasvanud erivajadusega inimestele Inglismaal Botton Village´s. Camphilli külades elavad ja tegutsevad töötajad koos erivajadusega inimestega nagu tavalises peres. Oma talus jätkub tööd kõigile, oskused tulevad tegevuse käigus.

Maarja Külast erineme selle pärast, et seal elavad ja töötavad teised inimesed, kes annavad oma külale sellise näo, nagu nemad seda ette kujutavad. Teistsugus elukogemused kaastöötajate ja erivajadustega inimeste poolt kujundavad välja ka teised vormid.

Erineme Maarja Külast ka selle poolest, et meil on oma talupidamine – 120 hektarit maad, mida tuleb harida, mõjutab meie igapäevast elu.Meil on loomad– lehmad, sead, lambad, kanad, kelle eest me koos hoolitseme.

Pahkla Camphilli külas on oma talupidamine ning peetakse mitmeid loomi Foto: Katarina Seeher

Kui palju on elanikele lisaks abistavat või juhtivat personali?

Igas majas elab perenaine, kes maja elu kordineerib. Töökodades või farmis töötavad ka inimesed, kes ei ela tegelikult külas.

Mitu vabatahtlikku Pahkla Camphill küla juures tegutseb?

Hetkel on meil 2 vabatahtlikku, loodame et sügisel on vähemalt 4.

Millised on nende ülesanded ning kuidas omavaheline sujub koostöö?

Vabatahtlikud elavad ja aitavad peremajades ja töötavad farmis ning aias. Nad õpivad lüpsmist, töötavad piimaköögis, aitavad igasuguste farmitöödega ja talvel ka töökodades. Vabatahtlikud aitavad organiseerida ka vaba aja tegevust. Töötame koos nagu üks suur pere, igaüks teab, mida teised teevad, ja leiab oma koha vastavalt oskustele ja huvidele. Samuti toimuvad koosolekud, kursused ja vestlused.

Kust te vabatahtlikke olete leidnud ja milline on senine kogemus nendega?

Oleme leidnud vabatahtlikke välismaalt Euroopa Vabatahtliku Teenistuse või teiste Saksa ja Austria organisatsioonide kaudu. Palju tööd on seotud sellega, et õigeid inimesi leida. Need, kes tulevad, on tavaliselt suurepärased inimesed, kes tahavad ennast proovile panna, ja on suure elukogemuse poolest rikkamad, kui nad aasta pärast ülikooli lähevad. Vabatahtlikke Eestist ei ole meile veel tulnud, võib-olla ei ole nad meist lihtsalt kuulnud. Küll on siin aga olnud mitmeid sotsiaaltöö praktikante, kes on meid ka hiljem korduvalt abistanud.

Mille juures saavad vabatahtlikud eelkõige abiks olla?

Me teeme enamiku oma töödest koos erivajadusega inimestega. Vabatahtlikud on kaasatud kõikides töödes : majades, farmis, aias, töökodades.

Milline on külas päevakava ning elukorraldus?

Hommik algab laudatööde ja lüpsmisega. Peale hommikusööki tehakse argipäevadel erinevaid töid majades, farmis, aias või töökodades kuni kohvipausini, pärast mida tehakse jälle tööd kuni lõunapausini. Peale lõunapausi kuni õhtusöögini lähevad kõik toimetused edasi. Pärast õhtusööki toimuvad erinevad vaba aja tegevused – laulmine, lauamängude mängimine jne.

Majades korraldab iga pere oma elu koos. Laudas on kindlad tööd, mida tegema peab. Farmis ja aias kirjutavad aastaajad ette, missugused tööd parajasti käsile tuleb võtta.

Küla elanikud põllul tööhoos Foto: Katarina Seeherr

Mida kujutab endast ühine hommikumõtisklus?

Igas peres toimub väike kogunemine enne hommikusööki ja see on igas majas omamoodi. Näiteks Tamme majas loeme ühe piiblilõigu ja laulame ühe laulu.

Kuidas on jaotatud, kes milliseid ülesandeid täidab?

On kindel laudameeskond, aiameeskond, töökodademeeskonnad. Majade poolt on koostatud kindlad tööplaanid, kes millal koristab või süüa teeb.

Millised on populaarsemad üritused, mida korraldate? Miks?

Väga populaarsed on heinatöö ja kartulikorjamine, sest seal saavad kõik inimesed koos töötada. Kultuuriüritused nagu Mihklipäev, Kadri-ja Mardipäev, Mardilaat, jõulud, jõulunäidend, vastlakarneval, kevadkontsert, ja jaanipäev on alati väga lõbusad, sest mitmeid üritusi tähistame ka koos Kati Kodu inimestega.

Kuidas toime tulete – kas elate ära lahedasti või tuleb ots otsaga kokku tulla?

Söögiks ja elamiseks raha jätkub, kui ei ole liiga kalleid erisoove. Lahedasti me nüüd küll ei ela, peame väga kokkuhoidlikud olema, et toime tulla.

Kus müüakse elanike poolt töökodades toodetud esemeid?

Oma mesilasvahast tehtud küünlaid müüme siin koha peal ja ka Tallinnas mitmes poes ning Mardilaadal. Kudumistöökoja toodangut müüme siin koha peal.

Kui suure panuse annab nende toodete müük teie eelarvesse?

Saame uut materjali osta ja nii tööd jätkata.

Pahkla kogukonna liikmed toodavad ise käsitööna muuhulgas näiteks mesilasvahast küünlaid, kaltsuvaipu ja paljut muud Foto: Katarina Seeherr

Kust ja kuidas saate toiduks vajaliku? Mida kujutab endast täpselt biodünaamiline maaviljelus, millega tegeletakse?

Sööme seda, mida kasvatame põllul ja aias, samuti oma piimaköögis valmistatud tooteid ja oma kanade mune. Juurde tuleb osta seda, mida ise ei kasvata. Hetkel meil biodünaamiline maaviljelus ei toimi, kuna meil ei ole põllumeest, kellel oleks need teadmised olemas. Oleme mahepõllumajandustalu.

Millised on Pahkla Camphilli küla hetke suurimad probleemid?

Tahaksime ja peame mitut maja remontima ja kaasajastama.

Millest praegu kõige enam puudu jääb?

Raha renoveerimiseks. Otsime ka vabatahtlikke juurde.

Mille poolest võiksite endale teha pika pai või olla teistele eeskujuks?

Meil käib külas palju tudengeid ülikoolist või erinevatest sotsiaaltöö koolidest. Nad on tavaliselt vaimustatud sellest, et on võimalik erivajadusega inimestes leida seda, kes see inimene ise on. Et on võimalik puude taha vaadada ja tervet isikut leida. Sinna jõuda on meie ideaal ja kui saame selles eeskujuks olla, oleme rõõmsad.

Milline võiks olla Camphilli külade tulevik Eestis? Miks?

Seda on raske öelda, sest see sõltub nendest inimestest, kes tahavad meie tööd edasi viia. Loodan, et meile tulevad veel need inimesed, kes kannavad oma südames soovi mitte ainult iseenda jaoks elada, vaid ka toetada inimesi, kellel on elus raskem iseeisvalt hakkama saada. Oleks palju võimalusi, kuidas Camphilli põhimõtteid ellu viia. Aga enne võiksid inimesed meil õppida ja hiljem ise oma küla rajada, nii nagu ka Maarja Küla ükskord alustas.

Siinkohal saate edastada soovi korral ka oma pöördumise inimestele, kes veel teie tegevusest ehk midagi ei tea, aga saaksid abiks olla:

Kui on meie tegemiste vastu huvi, oleks alati hea külla tulla ja oma silmaga ära näha, mis meil tegelikult toimub, sest ainult kirjeldada on seda raske. Siis selgub ka, millega huvitatud vabatahtlik või töötaja meid aidata saaks.

Pahkla Camphilli küla veebilehe ja lisainformatsiooni leiab siit.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Vabatahtlike laager 2011

2011-09-07

Sellel suvel oli rahvusvaheline vabatahtlike laager Imaveres viiendat korda, seega juubelilaager. Seekordses laagris oli osalejaid Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Rootsist, Austriast ja Eestist.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/imavere/elu/vabatahtlike-laager-2011.d?id=57211084

Kutselised päästjad lõpetasid Avinurmes tegevuse

2011-09-06

Nädal aega tagasi lõpetasid kutselised päästjad tegevuse Avinurmes; nüüd ei jõua kutselised päästjad Avinurme ja Laekvere valla asulatesse kiiremini kui poole tunniga.

Lugege kogu uudist: http://uudised.err.ee/index.php?06234082

Kolga lahel harjutatakse paadiõnnetuse ohvrite päästmist

2011-09-06

Kolga lahel algas ulatuslik merepäästeõppus, mis paneb proovile politsei, piirivalve, kiirabi ja teiste osapoolte koostöö ja reageerimisvõimekuse õnnetuse korral Harjumaa vetel.

Lugege kogu uudist: http://www.tallinnapostimees.ee/554070/kolga-lahel-harjutatakse-paadionnetuse-ohvrite-paastmist/

Oodatakse kandidaate Eesti vabatahtlike tunnustamiseks

2011-09-06

5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, mis keskendub sel aastal vabaühenduste juures tegutsevate professionaalidest vabatahtlikele tänamisele.

Lisaks avaldatakse esmakordselt austust ka silmapaistvatele vabatahtlike juhtidele ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavale ettevõttele või avaliku sektori asutusele.

Käesoleva aasta tunnustamisürituse teemat kommenteerides ütles Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd: "Järjest enam tuleb vabaühendustele appi vabatahtlikke, kes on valmis just oma erialaste teadmiste ja oskustega panustama. Sellist tüüpi vabatahtlikud on eriti väärtuslikud kuna kõigil ühendustel läheb igapäevatöös vaja teadmisi näiteks juriidikast, finantsjuhtimisest, turundusest ja personalitööst, kuid sageli puuduvad rahalised võimalused palkamaks oma ala spetsialiste."

"Samuti soovime Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal esile tõsta vabatahtlike juhte ning tunnustada tööandjaid, kes julgustavad oma töötajaid vabatahtlikena osalema kodanikuühenduste tegevustes," lisas Tuulike Mänd.

Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted.

Esita oma kandidaat siit!

(linkidele vajutades avanevad Google dokumendid)

Professionaalidest vabatahtlikud

Vabatahtlike juhid

Ettevõtted / asutused

Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale 2010. aastal tunnustatud vabatahtlik Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.

Tunnustuse pälvinute nimed tehakse teatavaks 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Kokku tunnustab ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.

Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal ning seni on tunnustatud 247 vabatahtlikku.

Tunnustamisürituse korraldaja on Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus. Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.

Lisainfo:

Kaisa Ilves

Tunnustamisürituse projektijuht

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus

Tel: +372 568 33 444, 742 0341

tunnustamine@vabatahtlikud.ee

www.vabatahtlikud.ee

Otsingukoerad leidsid metsa eksinud alajahtunud eaka naise

2011-09-05

Kadunud seenelist asusid peale politsei otsima appi palutud Harjumaa vabatahtlik reservpäästerühm koos koertega. Otsingud kestsid öö läbi ja neljajalgsete otsijate abiga leiti naine täna varahommikul kella 6 paiku.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/552956/otsingukoerad-leidsid-metsa-eksinud-alajahtunud-eaka-naise/

Kolm Eesti arsti suunduvad taas missioonile Gambiasse

2011-09-04

Kolm Eesti meedikut suunduvad taas missioonile Aafrikasse Gambiasse, kus nad hakkavad tegelema abivajajate opereerimise, kohalike kirurgide väljaõppe ja elanikkonna tervisekasvatuse edendamisega.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kolm-eesti-arsti-suunduvad-taas-missioonile-gambiasse.d?id=57104876

Kiviõli noorte seiklusrikas suvi

2011-09-03

Iga-aastaselt on noortelaager hõivanud oma tegevusse kuni 60 linna noort vanuses 13 - 18 aastat. Nii nagu varasematel aastatel, korraldati ka seekord laager, mis põhines noorte vabatahtlikul mittetasustatud tööl.

lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/kivioli/elu/fotod-kivioli-noorte-seiklusrikas-suvi.d?id=56992532

Aidake inglannal olla vabatahtlik

2011-09-03

Tartus õppiv Inglismaalt pärit tudeng soovib oma õppeaasta jooksul teha vabatahtlikku tööd, mis ei eelda eesti keele oskust. Lugege allpool Vicky enesetutvustust ja kui teie organisatsioonil on talle tegevust pakkuda, siis võtke temaga otse ühendust.

My name is Vicky and I am studying in Tartu for the 2011/2012 academic year. I really enjoy volunteering and I have volunteered for a range of organizations in England. I would like to continue to volunteer while I am in Estonia.

I have volunteered for 3 places in over the past 4 years. My first volunteering role was as a receptionist at a Community Law centre which helps to provide free legal advice to disadvantaged members of the community. I was responsible for many of the centre's administrative tasks and I had to communicate with people who were wishing to use the centres services.

My second volunteering role was at a club for people who had suffered from a Stroke and therefore had mobility problems.

My third volunteering role was at a charity that works with children under the age of 16 who have ran away from home or are likely to run away from home. I was an ambassador and had to speak to members of the public about what the charity does and what people could do to help. I also helped in workshops for 10/11 year old children which highlighted the dangers of running away.

After my previous 3 roles I believe I have skills to do either 'hands-on' work with people or help out in an office with administration. I am particularly interested in working for people who are disadvantaged / vulnerable but I would also welcome opportunities that do not match this criteria.

My contact details are:

email: vicky714@hotmail.co.uk

phone number: 55 95 4084

Mind ei aidanud keegi üle tee!

2011-09-02

1. september tõi Lääne prefektuuri ametnikele lisaks tänavale ka vabatahtlikud liiklusreguleerijad.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/mind-ei-aidanud-keegi-ule-tee.d?id=57002322

Valga maavanem tunnustas maakonna vabatahtlikke

2011-09-01

Maavanem Margus Lepik kutsus sellel nädalal maakonna noored vabatahtlikud tänuüritusele. Suvel toimusid mitmed spordiüritused, kus Valgamaa noored aktiivselt kaasa lõid, aidates korraldajaid erineval moel.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/valgamaa/valga/elu/valga-maavanem-tunnustas-maakonna-vabatahtlikke.d?id=56921252

Õppepäev käsitles väärikat vananemist

2011-09-01

Seltsing Märjamaa Pensionäride Ühendus korraldas 17. augustil eakaaslastele õppepäeva Tallinna Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu (VENÜ) keskuses, kus oli korraldatud ümarlaud teemal "Väärikas vananemine". Ühingusse kuulub pooltuhat liiget ja iga päev võtab maja vastu sadakond külastajat. Kogu keskuse tegevus põhineb heategevusel ja vabatahtlikkusel.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/marjamaa/elu/oppepaev-kasitles-vaarikat-vananemist.d?id=56840064

Vabatahtlikud värvisid Midrimaad

2011-09-01

Tänu Märjamaa Noortekeskuse projektile ja Midrimaa lasteaia lapsevanemate ja teiste kaasalööjate vabatahtlikule tööle said Märjamaa vallas Orgital asuva lasteaia ühe rühma ruumid värske värvi alla.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/marjamaa/haridus/vabatahtlikud-varvisid-midrimaad.d?id=56839200

Vabatahtlikkuse ning inimõiguste teemaline võistlus disaineritele

2011-08-31

Lõpptähtaeg: 30. oktoober 2011. Utilità Manifesta on korraldamas võistlust graafika- ja tööstusdisaineritele, ülesandega anda uuenduslikult edasi vabatahtlikkuse, solidaarsuse ja ühiskondliku kohustuse ideed.

Graafikadisainerite võistlusel osalemiseks tuleb luua plakat ühel järgevaist teemadest:

Seaduslikkus ja kodanikumeelsus
Majanduskriis ja viisid selle lahendamiseks
Keskkond
Naiste kaitsmine
Rahu ja inimõigused

Tööstusdisainerite ülesandeks on luua taies, mis lähtuks näiteks järgnevatest põhimõtetest:

säästlikkus,
kasutatavus,
olemasoleva olukorra parandamine,
kättesaadavus,
reaalne kasulikkus vähemate võimalustega sihtgruppidele.

Võistluse lõpptähtaeg on 30. oktoober 2011. Rohkem informatsiooni on võimalik leida järgnevalt leheküljelt: http://www.utilitamanifesta.it/

Uudise vahendas: Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeksus VTA

Allikas: Euroopa Vabatahtlike Keskus CEV (www.cev.be)

Tõlkis: VTA vabatahtlik Annika Köster

Eesti neiu vabatahtlikuna Kreekas eriolümpial kogemusi korjamas

2011-08-31

Mai-Liis Sõerd on positiivsusest ja pealehakkamisest pakatav tütarlaps, kes tudeerib Tartu ülikoolis korraga kahte eriala – inglise keelt ja kirjandust ning ajakirjandust ja kommunikatsiooni – ning haarab suure hurraaga kinni põnevatest vabatahtliku töö võimalustest. Sel suvel käis Mai-Liis priitahtikuna ennast proovile panemas eriolümpiamängudel Kreekas ning jutustab seejärel silmade särades oma kogemusest ka Bioneer.ee-le.

Vabatahtlike Väravas talvekuudel erialase või muu põneva tegevuse leidmiseks huviga ringi vaadates leidis Mai-Liis kuulutuse, mis teda hetkega paelus. Nimelt otsiti Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVS) kaudu vabatahtlikke Ateenas toimuvatele eriolümpiamängudele.

Siiras ettevõtmine unistuste riigis

Just toimumiskoht Kreeka oli see, mis esmalt neiu tähelepanu reklaamitud võimaluse juures köitis. „See on pika ajalooga jutt,“ selgitab Mai-Liis oma aktiivset huvi Kreeka ja kreeka keele vastu, mis vabatahtliku töö pakkumise juures vägagi olulist rolli mängisid.

Juba põhikoolis asus ta nimelt omal käel ja interneti abil katsetamise huvist kreeka keelt õppima. Tänaseks on Mai-Liisil aga juba läbitud paar keelekursust ülikoolis ning sõbrannaga ka lemmikriigis rändamas käidud.

Küll sellest pole aga saanud ning hing ihkas ikka Kreekasse tagasi, mistõttu sobis Vabatahtlike Väravas ilmunud kuulutus Mai-Liisile kui rusikas silmaauku.

„Esimene asi, mida ma vaatasin, oli loomulikult aeg – ma ei tahtnud ülikoolist selle nimel loobuda,“ selgitab ta kuulutust silmates peast läbi käinud mõtteid.

„Teisena vaatasin projekti – eriolümpiamängud – ülimalt põnev nimetus ja tundus nii siiras ja nii suur ettevõtmine,“ ütleb Mai-Liis, lisades, et Euroopast oodati projekti raames üritusele appi kokku 100 priitahtlikku kätepaari.

Tegevusetus õpetas kannatlikkust

Boonuseks oli sealjuures, et nii elamine kui ka toit olid EVSi vabatahtlike jaoks tasuta ning sõidukulud hüvitati. Hiljem selgus aga, et olümpiale oli kaasatud lisaks EVSi programmi läbi valitutele ja rohkearvulisele kohalike abiliste hordile ka ligikaudu 500 muud rahvusvahelist vabatahtlikku, kellel erinevalt EVSi projektilistest oma elamise ja vabatahtlikuks olemise võimaluse eest kõik kulud ise kanda tuli.

„Eraldi korraldustiim oli kohal ja nemad olid eraldi otsinud vabatahtlikke ja nende jaoks rolle leidnud,“ selgitab Mai-Liis ning lisab, et tegelikult ei oldud väga hästi suudetud hoomata, kui palju vabatahtlikke suurürituse korraldamiseks reaalselt vaja võiks minna, mistõttu kippus tegutsemisvalmeid abikäsi pigem üle jääma.

„Juhtus see, et päris tihti tuli meil lihtsalt istuda ja oodata, et meile leitaks tegevust,“ ütleb ta, „ja tegelikult tekitas see alguses väga palju paksu verd, sest mõned inimesed olid tulnud suurte ootustega ja väga teotahteliselt, valmis maailma muutma ja kõike tegema.“

Organiseerimisvead said ka vabatahtlike seas peamiseks aruteluküsimuseks, kuid lõppkokkuvõttes tuli siiski tunnistada, et igaühel pruukis ise oma kogemus just niivõrd eriliseks teha kui hing ihaldas.

„Ütleme nii, et see töö õpetas mulle väga palju kannatlikkust ja ma usun, et ka teistele,“ sõnab Mai-Liis ning lisab, et Kreekas on ajastki teistmoodi arusaam, mistõttu tuligi mõnikord väga kaua oodata.

„Vahel sai aga päris palju teha ja see sõltus ka sellest kui aktiivne ise olid, kui palju läksid sportlasele juurde, kes paistis natuke igavlevat, rääkisid temaga,“ rõhutas ta igaühe suhtumise olulisust.

Mai-Liis (vasakult esimene) teiste vabatahtlikega Kreekat avastamas. Foto: Kadri Sprenk

Parimaks osaks eksootiliste sportlastega suhtlemine

Kogu ettevõtmise parimaks osaks peab Mai-Liis vaieldamatult võimalust päevast päeva igast maailma nurgast pärit inimestega tihedasti suhelda, koos elada ning sealjuures valitsevat harmoonilist õhkkonda.

„Kogu see maailm on nii eriline ja täis nii paljut – väga palju naeru, lõbutsemist, häid emotsioone ja lihtsalt siirust,“ loetleb neiu eriolümpia sportlastega kokkupuutumise võlusid.

„Mulle meeldis just see, et kõik oli niivõrd rahvusvaheline,“ jutustab Mai-Liis, „inimesed riikidest, mille nime ma kuulen teist korda elus ja mina sain neid igapäevaset aidata.“ Abiks sai ta sportlastele olla ehk pisikestena näivate ülesannete juures, kuid vastutasuks saadav tänu oli üüratu.

Samamoodi paelusid tütarlast põnevad vestlused näiteks meeskonnaga Iraanist või sportlasega Omaanist ning võimalus näha, kuidas eri maakera otstest pärit inimesed ennast igapäevaselt üleval peavad.

„Sellised väikesed kontaktid väga eriliste, sinu jaoks eksootiliste inimestega ja tänu või eneseteostuse tunne, mida ma usun, et väga paljud vabaathtlikud läksidki sinna otsima,“ loetleb Mai-Liis ülivõrdelisi emotsioone ning lisab, et kõik vabatahtlikud nõustusid, et sportlaste ja delegatsioonidega tutvumine oli absoluutselt parim osa nende tööst.

Õppimine toimus ka töötundidest vabal ajal

Samamoodi moodustas olulise osa EVSi vabatahtlikuks olemisest aagrielu ja omavaheline suhtlus, mis toimus ka töötundidest väljaspool. „Sinna ei mindagi ju selleks, et infolauas infot jagada, vaid lähed laiemas mõttes huvitavat kogemust saama ja õppima,“ täpsustab Mai-Liis projekti põhimõtteid.

„EVSi mõte ongi see, et töö on ainult pool kogemusest, teine pool õppimisest ja arenemisest ongi see, et veedad aega koos erinevate rahvuste esindajatega, elad, õpi, muutud sellega,“ lisab ta.

EVSi vabatahtlikud elasid kuu aega suures kuumuses olümpiakülade juures telklaagrites. Olümpiamängud kestsid ise kokku ligi nädala, millele eelnesid ettevamistav periood, sisseelamine ning koolitused ja järgnesid kokkuvõtete tegemine ja pisaraterohked hüvastijätud.

Kiireimateks tööpäevadeks olid vabatahtlikud jagatud kolme vahetusse: hommikune, lõunane ja õhtune. Hommikune vahetus alustas juba kell kuus, et läbi maalilise laagripaiga olümpiakülla marssida ning tegudele asuda.

„Ärkasime pimeduses, võtsime jääkülma dušši ja sammusime pimeduses – tavaliselt kuu veel paistis, taamal kõrgusid Kreeka mäed ja valged siniste kuplitega kirikud – mööda metsavaheteed küladesse,“ kirjeldab Mai-Liis varajast, kuid eksootilisusega hurmavat laagrirutiini.

Tööpäev kestis 5-6 tundi, millele järgnes vaba graafik. „Väga suur osa ajast mööduski lihtsalt rannas sõpradega mõnusasti aega veetes, aga organiseeriti ka erinevaid etevõtmisi, näiteks koguti seltskond kokku ja mindi lähedalasuvaid saari külastama,“ jutustab ta.

Võimalusi meelelahutuseks ja kohaliku elu-oluga tutvumisek leiti reeglina ise. „Kõik olid iseseisvad, aga samas tehti kõike koos ja igaüks leidis alati seltskonna, kes oli samadest asjadest huvitatud,“ sõnab Mai-Liis.

Ennast probleemidesse ei sega

Raskustest rääkides jääb neiu aga tagasihoidlikuks ning lausub, et tal ei ole kombeks endale asjadest suurt probleemi tekitada.

„Mul on tunne, et mida vähem ma segan ennast probleemidesse või mida vähem ma mõtlen mingisuguse asja endale probleemiks, seda kergem ja mõnusam mu elu tegelikult on,“ selgitab ta.

Varasemat kogemust tal erivajadustega inimestega suhtlemisest ei olnud, kuid kohapeal tehtd lühiülevaade, oma heaksarvamine ja teiste vabatahtlike tugi aitasid neiul gas olukorras kenasti toime tulla.

„Suurema osa pidime lihtsalt tegema omast heast talupojamõistusest ja loomulikult tekkis küsimusi,“ ütleb ta, „aga see kogemus õpetas meid kindlasti kõiki rohkem nägema.“

„Sa lihtsalt oled sina ise ja lased neil olla nemad ise ja vaatad, kuidas te hakkama saate,“ on peamised tarkuseterad, mis neiu vaimupuudega sportlastega suheldes endale kõrva taha pani.

Mai-Liis kohaliku kilpkonnaga tutvumas. Foto: Kadri Sprenk

Vabatahtlik on uudishimulik ja aktiivne

Kõige enam rõhutab Mai-Liis aga kuivõrd rahule tema ning uutest tuttavatest vabatahtlikud kogemusega jäid. Igas vanuses, igalt elualalt ja haridustasemega rahvusvahelisest seltskonnast kujunes soe sõprusringkond, kelle järele igatsetakse ja kellega Facebooki teel tihedat suhtlust peetakse.

Ühise nimetajana leiab Mai-Liis aga kõigil vabatahtlikel olevat uudishimu ja aktiivsuse „Minu meelest on vabatahtlikul uudishimu maailma vastu – ta ise näeb, tunneb huvi, et saaks midagi teha, midagi muuta, midagi kogeda.“

Kindlasti on andmisrõõm sealjuures suurem kui saamisrõõm ning üks tekitab ka juurde teist, mistõttu positiivsed tundmused kogemuse käigus aina kuhjuvad.

„Mina aina sain häid emotsioone, häid sõpru, toredaid meeldejäävaid kogemusi, millele on hea tagasi vaadata,“ ütleb Mai-Liis ja lisab, et kohapeal olles võis ju vahel tunduda, et on liiga palav ja väsinud olla ning vanaema igatsus peal, aga tagasivaates ei loe kõik see enam karvavõrdki.

„Ma olen nii õnnelik, et selline asi minuga juhtus, et nii just pidi minema,“ lausub ta silmade särades taaskord oma sõnade kinnituseks.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Uue Maailma tänavafestival toob aia tänavale

2011-08-30

3. ja 4. septembril toimub Tallinna Uue Maailma asumis viiendat korda tänavafestival, mille teema on sel aastal “Aed tuleb tänavale”. Uue Maailma tänavafestival toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames.

Festivali korraldajate sõnul on tegu piirkonna tähtsündmusega, mis saab teoks tänu suure hulga vabatahtlike entusiasmile. „Tänavafestival on selle tegijate nägu ja tegu. Kohalike, sõprade ja teiste vabatahtlike abiga teeme just sellise ürituse, mis meile endile kõige rohkem meeldib,” ütleb festivali peakorraldaja Madle Lippus. „Sel aastal alustasime festivali ettevalmistustega juba kevadel ning rajasime ühele asumi haljasaladest Uue Maailma aia. See eksperiment tõestas, et aed aitab ka linnas inimesi kokku tuua, et koos ühist asja ajada.”

Aiateemaga seoses ilmestavad festivali ajal Uue Maailma tänavaid taaskasutatavatest materjalidest valmistatud ajutised taimekonteinerid. Nii luuakse asumisse tavalise asfaldikõrbe asemele mitmekesine ja inimsõbralik tänavaruum. Uue Maailma aias on festivali ajal avatud kohvikud, plaate keerutavad DJd ning pühapäeval on seal tihe loengute ja töötubade programm.

Uue Maailma tänavafestivali eesmärk on tuua elu tänavatele ja laiendada inimeste arusaama tänavaruumi kasutusvõimalustest. Selle raames avavad kohalikud aedades kohvikuid, toimuvad tänavaturud, kontserdid, töötoad lastele ja täiskasvanutele ning palju muud.

Väljavõte olulisematest tänavafestivali sündmustest:

Euroopa vabatahtlikkuse aastale pühendatud kontsert, esinevad Lenna, Kurjam, Malcolm Lincoln jpt
Anne Luik Eesti Maaülikoolist räägib maheaiandusest linnas

Linnalabori Maastikumäng
Hobilabori õpituba “Meisterda elektrooniline taime janu tunnetaja”

Tänavamale simultaan kümnel laual

Kava täieneb pidevalt aadressil www.uusmaailm.ee/festival.

Festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, korraldab Uue Maailma selts. Sündmust toetavad Tallinna linn, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Bauhof, A le Coq, EcoOil.

Uue Maailma asum paikneb Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ning Tehnika ja Suur-Ameerika tänava vahelisel alal. Uue Maailma seltsi eesmärk on ühendada kohalikke elanikke, korteriühistuid ja ärisid.

Uus-Meremaal päästetud eestlane: minu olukord ei olnud elu ja surma küsimus

2011-08-29

Uus-Meremaal Siberia jõel matkates hätta sattunud ning vabatahtlike päästjate abil leitud Eesti diplomaat Andres Lipand ei olnud enda sõnul eluohtlikus olukorras, kuid vajas siiski abi. «Minu olukord ei olnud elu ja surma küsimus, aga päästjate abita oleks sealt välja tulemine olnud palju keerulisem ning ohtlikum,» teatas Lipand välisministeeriumi vahendusel.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/545166/uus-meremaal-paastetud-eestlane-minu-olukord-ei-olnud-elu-ja-surma-kusimus/

Kes usub, et tuleb maailmalõpp, tõstku käsi!

2011-08-29

Lehm. Auto. Hobuvanker. Number 46 kingad. "Üle tunni aja ei ole ühegi asja leidmisega aega läinud," lausub filmitalgute üldjuht Mikk Rand rahulolevalt. "See, et eestlane on tuim ja osavõtmatu, on kulunud ja vale klišee." Kuu aega filmimeeskonnaga mööda Eestit ringi rännanud Rand teab, millest räägib: igas võttepaigas on leitud vajalikud vabatahtlikud massistseenidesse ning vajalikud aksessuaarid filmi.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/441161

Uus-Meremaal päästeti lõksu jäänud Eesti matkaja

2011-08-29

Andre Lipandile oleks tema 26 sünnipäev ka viimaseks võinud jääda, kui poleks olnud Uus-Meremaa päästjaid, kes ta laupäeval Mount Aspiringi rahvuspargis kahjulõhest välja aitasid. Meest hakkasid otsima 11 päästjat ja vabatahtlikku. Lipland leiti kell kolm laupäeva pärastlõunal Siberi mäekurust.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uus-meremaal-paasteti-loksu-jaanud-eesti-matkaja.d?id=56675480

Lääne Prefektuur tegutseb 1. septembril koos vabatahtlikega

2011-08-29

Lääne Prefektuuri politseiametnikud pööravad koolialguse nädalatel kõrgendatud tähelepanu liiklusele ning kaasavad kõigis regiooni maakondades tegevusse ka vabatahtlikke.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/laanemaa/haapsalu/elu/laane-prefektuur-tegutseb-1-septembril-koos-vabatahtlikega.d?id=56699722

Vabatahtlike juhendajate kogemuste jagamise koolituse eelinfo

2011-08-29

4.-5.novembril korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus Tallinnas esimese vabatahtlike juhendajate kogemuste jagamise koolituse. Ootame ideid teemades osas ja ettepanekuid töötubade läbiviimiseks!

Koolitusel on rõhuasetus kogenud osalejate heade praktikate ja õpetlike kogemuste jagamisel, vabatahtlike juhendajate igapäevatöös ettetulevate probleemide arutelul ja neile ühiselt lahenduste leidmises. Koolitus on kavandatud praktiliste töötubade vormis, mida viivad läbi kogenud vabatahtlike juhendajad erinevatest vabatahtlikke kaasavatest organisatsioonidest.

Paku välja sulle huvipakkuvaid teemasid!

Millised põletavad küsimused on sul tekkinud vabatahtlikega koostööd tehes? Milliseid nippe tahaks teistelt vabatahtlike juhendajatelt kuulda? Millist oskusteavet vabatahtlike kaasamisest ja juhtimisest soovid saada?

Hea vabatahtlike juhendaja, jaga oma väärt kogemusi!

Kutsume üles vabatahtlike juhendajaid koolitusele töötubasid läbiviima, et pakkuda häid näiteid või ka õppetunde vabatahtlike kaasamisest, nende tegevuse korraldamisest ja vabatahtlike hoidmisest. Ehk on mõni hea läbiproovitud töövahend või meetod, mida soovitada ka teistele vabatahtlike juhendajatele? Töötubade läbiviijatele katame kõik koolitusel osalemisega seotud kulud.

Ideed koolituse teemade osas ja ettepanekud töötubade läbiviimiseks palun saata 12.septembriks: anna(at)vabatahtlikud.ee

5.novembril tähistatakse rahvusvahelist vabatahtlike juhendajate päeva, et tõsta esile need olulised inimesed, tänu kellele leiavad vabatahtlikud endale sobiliku rakenduse organisatsioonis ning saavad tuge ja indu tegutsemiseks. Loe lähemalt rahvusvahelise vabatahtlike juhendajate päevast: http://www.volunteermanagersday.org/

Täpsem programm ja osalejate registreerimine alates oktoobrist Vabatahtlike väravas www.vabatahtlikud.ee

Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rohkem infot:

Anna Gramberg, projektijuht

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus

tel. 56 914 066, 742 0341

anna(at)vabatahtlikud.ee

www.vabatahtlikud.ee/vta

www.vabatahtlikud.ee

Noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUM pärjati Eesti ettevõtluse parima edendaja auhinnaga

2011-08-29

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud konkursi „Tunnusta ettevõtluse esindajat 2011" žürii valis võitjateks projektid „Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUM" ning „E-majandusaasta aruanne".

ENTRUMi puhul üllatas žüriid projekti väga läbimõeldud formaat, mis oli adresseeritud just Ida-Virumaa kakskeelsesse piirkonda ja tõi lisaks oodatud tulemustele kaasa ka palju positiivseid kõrvalmõjusid, lõimumisest koostööni.

SA Entrum tegevjuht Darja Saar sõnas, et konkursi auhind kuulub kõigile ENTRUM programmi võrgustiku 200 partnerile. "Iga partner andis endast parima, et aidata kaasa Ida-Virumaa noorte aktiivse ellusuhtumise kujundamisele. Saadad tunnustus on tänu meie kõigi tööle," tänab Entrum tegevjuht kõiki panustajaid.

ENTRUM programmi edule aitasid kaasa ettevõtluse arendamise tugistruktuurid, ettevõtlusinkubaatorid, maakondlikud arenduskeskused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, koolid, teised noorteprogrammid ja konkursid ning lihtsalt aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed üle Eesti. Eriline panus noorte innustamisel on programmi patroonidel. "Loodan, et järgmisel õppeaastal tulevad ENTRUM Lõuna-Eesti programmiga kaasa vähemalt sama paljud partnerid, et aidata Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa noortes kujundada hoiakut "Juhin oma elu ise!"," kutsub Darja Saar partnereid jätkuvalt kaasa lööma.

"ENTRUM programm näitas eelmisel õppeaastal Ida-Virumaal tegutsedes selgelt, et Eestis on külluses energilisi ja ettevõtlikke noori inimesi, kes tahavad tunda ennast Eesti ühiskonna olulise liikmena. Ida-Viru noored on valmis ja oskavad oma kodupiirkonna arengusse panustada," kiidab Entrum tegevjuht Eesti noori. "Ainuke viis noorte kompetentse efektiivselt arendada on pakkuda üha rohkem eneseteostuse ja koostöö võimalusi Eesti jaoks oluliste majandusharude ja sotsiaalse valdkonna tipptegijatega," sõnab Darja Saar.

Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM eesmärkideks on edendada ettevõtlikku vaimu noorte seas, innustada noori ise juhtima oma elu, võtta vastust oma elu eest ja panustada kodupiirkonna elu paremaks muutmisel. Programmis osales 644 eesti ja vene emakeelega Ida-Virumaa üldharidus- ja kutsekoolide õpilast vanuses 15-17 aastat. Kokku algatati noorte poolt 87 projekti. Entrumi konkursi „Olen ettevõtlik!" finaali jõudis kokku 27 projekti ca 120 aktiivse noore osalusel. Õppeaastal 2011/2012 tegutseb Entrum programm Lõuna-Eestis.

Viis lõppvooru pääsenud projekti olid: Ettevõtlik Noor Tartumaa, Garage48, Tallinn Music Week, E-majandusaasta aruanne ning Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUM.

Konkurss „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2011" toimub sel aastal juba kuuendat korda ning on ühtlasi Eesti-siseseks eelvooruks Euroopa Ettevõtlusauhindade konkursile. Võitjaid autasustatakse 14. septembril toimuval Eesti ettevõtlusauhindade galal.

Konkursi eesmärk on välja selgitada, tunnustada ja üldsusele tutvustada Eesti parimaid ettevõtlust edendavaid algatusi. Varasematel aastatel on Eesti eelvooru võitjateks osutunud teiste seas näiteks veebikeskkond TestMarket.eu, Äriregistri ettevõtjaportaal ning ettevõtluskonkurss „Ajujaht".

Oleme uhked, et saime osa Eesti külade maapäevast

2011-08-28

5.-7. augustil toimus Läänemaal Noarootsi vallas Roosta puhkekülas Eesti Külade Maapäev, mille eesmärk on koondada liikmed, maakondade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/turi/elu/oleme-uhked-et-saime-osa-eesti-kulade-maapaevast.d?id=56531420

ONLINE-INTERVJUU VOL 1: Lugejate küsimustele vastavad "Vabaduse laulu" korraldajad

2011-08-26

Ott Ilvese puhul peame rääkima kõigepealt kultuuripealinna vabatahtlikest – „Vabaduse laulu“ õnnestumise nimel panid oma õla alla sajad neist. Selle eest neile suur-suur aitäh. Ott Ilves oli enne välismaale õppima asumist kultuuripealinna projekti juures vabatahtlikuna tööl. Olime algusest peale veendunud, et lisaks linnapeale, presidendile ja kõrgetele külalistele peab oma sõnumiga suurel areenil üles astuma ka vabaduses üles kasvanud põlvkond.

Lugege kogu uudist: http://publik.delfi.ee/news/inimesed/online-intervjuu-vol-1-lugejate-kusimustele-vastavad-vabaduse-laulu-korraldajad.d?id=56557490

Üle 10 soodsa projektipakkumise kas Itaaliasse, Hispaaniasse, Portugali, Türki, Rumeeniasse või Armeeniasse!

2011-08-26

Continuous Action'il on sulle välja pakkuda selle suve väärikaks lõpetamiseks või suisa pikendamiseks üle 10 soodsa projektipakkumise välismaale - kas siis rahvusvahelistesse noortelaagritesse või koolitustele Itaaliasse, Hispaaniasse, Portugali, Türki või Rumeeniasse!

Lisaks pakume võimalust minna meiega vabatahtlikuks välismaale - sinu kohustuseks on maksta vaid 10% reisikulu.

Vabaühendused õpivad suvekoolis spetsialistide kaasamist

2011-08-25

Sel reedel ja laupäeval, 26.-27. augustini Rakveres toimuvas vabaühenduste suvekoolis õpitakse, kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar. Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekoolis ettekande pidav Eesti Energia personalidirektor Riina Varts märkis, et oma töötajatele vabaühenduste aitamisvõimaluste loomine on kasulik ka ettevõttele.

“Tööandja toetatud heategu tuleb talle ringiga tagasi, sest arenguvõimaluse saanud töötaja on motiveeritud ja pühendunud ning panustab hiljem tulemuslikumalt,” sõnas mullu aasta vabatahtlikuks valitud Varts, tuues näiteks vabatahtlike Eesti Energia töötajate osalemise noorte ettevõtlikkust arendavas Entrumi projektis.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Reede pärastlõunal suunduvad suvekoolist osavõtjad Rakvere ettevõtetesse, näiteks Rakvere lihakombinaati, Virumaa Teataja toimetusse ja ettevõtjate klubisse Wesenberg, kus püütakse harjutusena luua võõrustavale organisatsioonile sobivat vabatahtliku tegevuse kava.

Samuti leiab aset Eestis uuenduslik “Julge küsida” sessioon, kus suvekoolis osalejad aitavad üksteisel lahendada oma olulisi probleeme, jagades selleks oma kogemusi, nõuandeid ja ideid või pakkudes end ise appi.

Suvekooli programmi leiab www.ngo.ee/suvekool, soovijatel on seal veel võimalik ka end suvekoolis osalemiseks kirja panna. 13. korda toimuv EMSL-i suvekool on siinne pikima traditsiooniga ja olulisemaid vabaühenduste koolitusi ja suviseid kohtumisi. Seekordset suvekooli toetab rahaga Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2011. aasta on ka Euroopa Liidu vabatahtliku tegevuse aasta.

Lisa
Urmo Kübar
522 6504

Välismaa vabatahtlikud tutvuvad maatööd tehes Eesti eluga

2011-08-24

Viisteist usinat ja tublit inimest sõitsid Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Inglismaalt, Rootsist ja Austriast Järvamaale, et seal tööd teha.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/540756/valismaa-vabatahtlikud-tutvuvad-maatood-tehes-eesti-eluga/

Keskkonnaamet: Ärge toitke veelinde!

2011-08-24

Keskkonnaamet, Eestimaa Loomakaitse Liit ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus soovitavad tungivalt inimestel veelinde mitte toita. Septembri alguses lennuvõimestuvad kühmnokk-luikede pojad ning novembris-detsembris peaksid nad asuma rändele sobivamatele veekogudele, hinnanguliselt jääb aga tuhandeid linde inimeste süül siia talvituma.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul on lindude talvituma jäämine paljuski inimeste süü, sest toitmine uinutab lindude rändeinstinkti ja meelitab neid kohale jääma.

„Linnud kogunevad enamasti väikeste jäävabade veesilmade ümber ning suurearvulistes kolooniates on nad altid nakatuma ja haigusi levitama. Osa haigusi võivad kanduda ka inimesele. Lisaks muutuvad talvituvad linnud kergesti kättesaadavaks ka kiskjatele,“ ütles Koitjärv.

Toitmine õigustatud vaid külmal talvel

Eestimaa loomakaitse liidu juht Heiki Valner nentis, et inimesed pakuvad lindudele enamasti saiatooteid.

Süsivesikute rikkad ja mineraalainete vaesed jahutooted ei kuulu aga lindude looduslikule toidualauale ja kahjustavad nende seedeorganeid ning ka lennuvõimekust. Veelindude toitmine on õigustatud vaid külmadel talvedel rannikuäärse vaba vee puudumisel, aga see on pigem erand kui reegel.

Alates septembrist hakkavad loomakaitse liidu Tallinna vabatahtlikud käima lindude toitmiskohtades ja tegema inimeste seas teavitustööd. Lasnamäe linnaosavalitsus pöörab aga suuremat tähelepanu sinikaelpartide toitmise probleemile kaupluste juures.

Inimesed ei saa toitmise kahjulikkusest aru

Linnaosavanema asetäitja Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on lasnamäelasi piisavalt teavitatud, et nad linde ei toidaks, aga sõnum ei taha kuidagi kohale jõuda.

„Ikka ja jälle kohtab kaupluste juures inimesi, kes linde söötes enda arvates head teevad. Nad ei saa aru, et tegelikult tehakse linde siia talvituma meelitades hoopis halba,“ ütles Jürgenson.

Veelindude normaalne käitumine on rännata külmade ilmade saabudes ja loodusliku toidu vähenedes lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele ning seda rändeplaani ei tohi sassi lüüa. Lindude toitmine, eriti just rändeperioodi alul, on lühinägelik ja vastutustundetu.

Allikas: http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-11822/Keskkonnaamet%3A-%C3%84rge-toitke-veelinde-

Swedbank: Vabaühenduste mõttemaailma on vaja importida ärifilosoofia põhimõtteid

2011-08-24

Laialt levinud vabatahtlik tegevus on tervislikult toimiva ühiskonna üheks oluliseks indikaatoriks. Ühiskond on edasijõudnud, kui selle liikmetel on oma kogukonna priitahtlikuks abistamiseks aega ja head tahet. Sellest sammuke edasi on professionaalse vabatahtlikkuse levik, mille olemusest ja Eestis esinemisest rääkisid Bioneer.ee-le VTA ning Swedbanki esindajad.

Eestis lihtsamatele talgutöödele ja ürituste korraldamisele abiks vabatahtlike leidmisega probleeme ei ole. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusele (VTA) laekunud tagaside põhjal on seesugustesse algatustesse abikäte kaasamine tänaseks juba suhteliselt lihtne.

Järjest otsustavamalt ollakse aga liikumas Lääneriikide eeskujul just pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike leidmise ning oskuslikuma kaasamise suunas.

Professionaalsed vabatahtlikud või professionaalidest vabatahtlikud?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulikese Männi sõnade kohaselt on professionaalse vabatahtlikkuse näol tegemist mõistega, mille tähenduse üle alles arutletakse nii meil kui mujal. Seetõttu võiksime tema sõnul rääkida pigem professionaalidest vabatahtlikest, mitte professionaalsetest vabatahtlikest.

„Kui professionaalid teevad vabatahtlikku tööd, siis nad panustavad tasuta ja heategevuslikel eesmärkidel oma erialaseid teadmisi ja oskusi,“ selgitas Mänd mõiste taha peituvat sisu.

See eeldab tema arvates aga nii koostööd ühenduste kui äriettevõtete vahel, aga ka suuremat professionaalsust ühendustelt nimelt inimeste juhtimise vallas.

Professionaalse abi vastuvõtt kui Achilleuse kand

Eestis tegutsevatest äriettevõtetest, kes aktiivselt töötajate professionaalset vabatahtlikkust toetavad, on üheks ilmekaks näiteks Swedbank, kus on selle arendamisega teadlikumalt tegeletud 2005. aastast.

Swedbank ASi jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juhi Maris Ojamuru sõnul on samuti seni vabatahtliku tegevuse arendamise juures üheks suurimas väljakutseks olnud vabaühenduste nõrk suutlikkus oma vajadusi selgelt määratleda ja professionaalset tuge vastu võtta.

„Vabaühenduste mõttemaailma on vaja importida senisest enam ärifilosoofia põhimõtteid, mis paneks organisatsioone mõtlema ressursside kasutamise, turundamise, kommunikatsiooni ja eesmärgipõhise juhtimise küsimuste üle, samal ajal säilitades neile omapärase pühendumuse ja energia,“ ütles Ojamuru.

Tema sõnul võimaldaks ühenduste selles suunas liikumine ettevõtete vabatahtlikke senisest efektiivsemalt rakendada.

Eesmärgiks kasu kõigile osapooltele

Samme soovitud suunas on VTA juhataja Tuulikese Männi sõnul juba tasapisi astuma hakatud.

„Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus pakub ühendustele vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitusi, “ kinnitas Mänd ning lisas, et eesmärgiks on hakata vabaühendusi ja vabatahtlikust tegevusest huvitatud ettevõtteid omavahel kokku viima, pidades silmas, et koostööst saaks kasu kõik osapooled.

„Kogukonnas tehakse midagi kasulikku ära, vabaühendus saab oma tegevuste elluviimisel professionaalset abi ja lisajõudu ning ettevõte saab paremini värvata, motiveerida ja arendada oma töötajaid,“ loetles ta hästi töötava professionaalidest vabatahtlike kaasamise süsteemi plusse.

Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse juhi Maris Ojamuru kohaselt mängibki vabatahtlik tegevus ettevõttes üha olulisemat rolli töötajate arendamisel, koolitamisel ja motiveerimisel. Samas ei maksa unustada ühiskondlikku kasu.

„Vabatahtlikkuses on suur jõud – inimeste vaba tahe omab suurt jõudu ja energiat, seda oleks patt ühiskonna arenguks kasutamata jätta,“ ütles Ojamuru.

Professionaalist vabatahtlik jagab erialast kompetentsi

Vanus, eriala või hiiglaslik kogemustepagas pole aga professionaalist vabatahtlikuks hakkamise juures sugugi määravad. Nii võivad professionaalist priitahtlikuks olla ka pensionärid, kes tööl enam ei käi, aga kelle kompetents pole kuhugi kadunud, või tudengid, kes juba õpingute kõrvalt oma teadmisi ja oskusi pakuvad.

„Professionaalist vabatahtlik on saanud vajaliku hariduse või ettevalmistuse, olgu siis ülikoolis, kursustel või töö käigus ja kasuks tuleb vastaval alal tegutsemise kogemus,“ ütles Tuulike Mänd.

Oma erialaseid oskusi saavad Männi sõnul pakkuda personalitöötajad, arhitektid, ehitajad, programmeerijad, kujundajad, elektrikud ja paljude teiste erialade esindajad.

„Kui tuua näiteid, siis kriisipiirkonda saab meditsiinilist abi andma minna ainult professionaal – vastava hariduse ja kogemusega arst,“ sõnas ta, „ning Tartu Ülikooli tudengid pakuvad juba aastaid praktika ja kogemuste omandamise eesmärgil juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.“

Seda, kas vabatahtliku puhul on tegemist sobiva professionaaliga, peab Männi sõnul aga hindama ja otsustama vabatahtlikku kaasav ja tema tegevust korraldav organisatsioon.

Algus on igaühe enda teha

Swedbankis saab vabatahtlike algatuste puhul määravaks eelkõige töötajapoolne tahe ja initsiatiiv. Swedbanki vabatahtlikud võivad olla seega kõik, kes tunnevad, et neil on tahtmine endast midagi anda ja midagi uut kogeda või õppida.

„Me ei vali neid, kuna inimene leiab enda võimetele ja oskustele sobiva suuna ise,“ ütles vastutustundliku ettevõtluse juht Maris Ojamuru, „seetõttu on meil palju näiteid juhtkonnaliikmetest kuni klienditeenindajateni.“

Koostööd tehakse partnerorganisatsioonidega, millega 90% ulatuses sidemed vabatahtlikkuse valdkonnas alguse saanud Swedbanki poolsetest initsiatiividest.

„Otsime organisatsioone, kes tahaks tulla enda vajadusi tutvustama vabatahtlike laadale jne,“ sõnas Ojamuru, „Samas on üksikuid projekte, kus organisatsioon teab täpselt - millises mahus, millise oskusega vabatahtlikke nad vajavad.“

Tulevikusammuks on murekohtade lahendamine

Probleemne on ettevõttel senini olnud saada konkreetsemat ülevaadet panustatud tundide osas. Seega on ettevõtete ja ühenduse koostööks oluline töötada välja efektiivsem meetod vabatahtliku tegevuse mahu hindamiseks.

Ojamuru sõnul on viimaste aastate jooksul ettevõtetes toimunud tööaegade efektiivistamine muutnud töötajad ka valivamaks ja kriitilisemaks, mistõttu peab vabatahtliku kaasamine ja edasise tegevuse korralduse tase kindlasti paranema.

„Vaja oleks vabatahtliku tegevuse väärtuse selgemat väljatoomist ühiskonnas ja sellele järgnevat jätkusuutlikku tegevuskava, mis hõlmaks vabaühenduste arendamist ja ettevõtjate toetamist vabatahtliku töö edendamisel,“ ütles ta tulevikult oodatavate arengute kohta.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-11821/Swedbank%3A-Vaba%C3%BChenduste-m%C3%B5ttemaailma-on-vaja-importida-%C3%A4rifilosoofia-p%C3%B5him%C3%B5tteid

Koos tegutsemine viib sihile

2011-08-24

Värskelt remonditud rühmaruum, koridor ja uuenduskuuri läbinud liivakastid on lastevanemate ning lasteaia personali ühise pingutuse tulem, mis üllatab puhkuselt naasvaid Kehtna lasteaia Siller väikeseid kasvandikke.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/kehtna/haridus/koos-tegutsemine-viib-sihile.d?id=56337912

Eestikeelne Vikipeedia saab üheksa-aastaseks

2011-08-23

Kui paljukeelne võrguentsüklopeedia Vikipeedia tähistas käesoleva aasta jaanuaris oma kümnendat sünnipäeva, siis eestikeelne versioon jõuab juba homme, 24. augustil oma üheksanda tähtpäevani.

Lugege kogu uudist: http://forte.delfi.ee/news/digi/eestikeelne-vikipeedia-saab-uheksa-aastaseks.d?id=56301322

Jump Start 2011 infopäev

2011-08-23

Augustis toimus Tallinnas väga vägev projekt JumpStart 2011, mis on MTÜ Continuous Action poolt korraldatud Euroopa vabatahtliku teenistuse projekt. Projektis osalesid noored neljast erinevast riigist.

Kõik nad seisavad silmitsi raskustega tööturul, kuid antud projekt JumpStart 2011 andis neile võimaluse töötada vabatahtlikena koos ja rahvusvahelise meeskonnana. Nende tööülesanded leidsid aset Tallinna Lasteaias Kiikhobu ja Eesti Toidupangas, samuti olid vabatahtlikud abiks Eesti Laul sündmuse läbiviimisel. Lisaks toimusid projekti jooksul erinevad töötoad, kus noored õppisid eesti keelt ja kultuuri, tutvustasid oma kultuuri ning uurisid teemasid nagu aktiivseks kodanikuks olemine, osalus ja tööhõive.

Me soovime teid kutsuda projekti tutvustavale infopäevale, kus on võimalus kohtuda vabatahtlikega ja saada rohkem infot projekti ning vabatahtlike tegemiste kohta.

Saate ka infot Euroopa vabatahtliku teenistuse võimaluste kohta.

Infopäev toimub neljapäeval 25ndal augustil MTÜ Continuous Actioni kontoris (Rävala pst 15-17, Tallinnas) algusega kell 15:00. Kui soovid osaleda, siis palun andke oma tulekust teada aadressil dorus@continuousaction.ee

Kohtumiseni neljapäeval!

Dorus Geerts

JumpStart2011 projekti koordinaator

MTÜ Continuous Action

www.continuousaction.ee

Viru folgi vabatahtlik: vabatahtlikuks olemine on elustiil

2011-08-22

Viru Folgi vabatahtlik KADRI SPRENK rääkis Bioneer.ee portaalile, miks ja kuidas saadakse Viru folgi vabatahtlikuks.

Kuidas saadakse Viru folgi vabatahtlikuks?

Mina saatsin kirja Agni Kaldmale, kes on vabatahtlike koordinaator. Leidsin Agni andmed Viru Folgi kodulehelt. Kirjutasin folgimeeskonnale kevadel ja küsisin, kas nad otsivad vabatahtlikke.

Alguses pidi minu tööks olema parklapiletite müümine, aga paar päeva enne folki helistati ja küsiti, kas tahan olla hoopis lavamänedžer. Võtsin pakkumise rõõmuga vastu.

Mida lavajuht folgil teeb?

Ma tegelen bändidega ja nende lavale saamisega. Hoolitsen, et bändide heliproovid hakkaksid õigel ajal. Pakun esinejatele ka vett ja saiakesi. Kui on mingeid probleeme, siis on minu ülesanne suhelda targemate inimestega.

Sel korral oli mul kaks lava: Vinteri lava ja kabel-kirik.

Mida vabatahtliku tegevus sulle annab?

Minule annab vabatahtlikkus rõõmu - sellist heaolu tunnet, et olen kedagi saanud aidata. Saan nii palju uusi kogemusi ja uusi tuttavaid. Kogun endale sotsiaalset kapitali.

Kas vabatahtlikud saavad ka mingit muud kasu peale sotsiaalse kapitali?

Olen kohanud inimesi, kes võtavad hästi väikese ülesande, et saaksid hästi palju kontsertidel käia.

Kui mulle mõni üritus väga meeldib, aga pilet on minu jaoks kallis, siis uurin, kas seal otsitakse vabatahtlikke. Aga see ei ole määrav.

Mille peale ise folgil raha kulutad?

Olen folgi toidul, mul ei kulu eriti raha.

Meil on toidutalongid, sellised punased. Kui oled vabatahtlik, siis polegi aega, et kuskile sööma minna. Vabatahtliku toiduks on tavaline koolisöökla toit: kartul, lihakaste, salat.

Kas oskad Bioneeri lugejatele välja pakkuda mõne nipi, kuidas pääseda üritustele, kui raha eriti pole?

Mina olen alati vabatahtlikuks saanud. Kui oled juba ühe aasta olnud, siis läheb lihtsamalt.

Olin vabatahtlik Eriolümpia rahvusvahelistel suvemängudel Ateenas, siis Viljandi folgil, Europeade’il, nüüd on Viru Folgil. Olin kunagi ka kodutütar.

Vabatahtlikuks olemine on elustiil.

Kust leida vabatahtliku tegevuse projekte?

Projekte leian Vabatahtlike Väravast. See on mu parim sõber! Postkasti tulevad kirjad ja siis vaatan, mis mulle meeldib.

Loomakaitsjad kutsuvad täna üles mälestama kodutuid loomi

2011-08-20

Täna tähistavad Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames mälestatakse neid loomi, kes on kaotanud oma elu autorataste all, julmade inimese käe läbi, haigusesse või on mõnel muul viisil hukkunud.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/536288/loomakaitsjad-kutsuvad-tana-ules-malestama-kodutuid-loomi/

Punane Rist toetab kooliminevaid lapsi

2011-08-19

Eesti Punase Risti Pärnumaa selts toetab annetustest saadud raha eest ostetud koolitarvetega 40 last Saugas, Lavassaares, Koongas, Tõstamaal ja Varblas. Kõik Punase Risti Pärnumaa seltsi töötajad peale Lainela on vabatahtlikud. Vabatahtlikke ootab selts enda hulka alati ja seab ainsaks tingimuseks tahte kaasinimesi aidata.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/535394/punane-rist-toetab-kooliminevaid-lapsi/

20 päästeautot seisab remondiootel, varud aga otsas

2011-08-18

Rahapuudusel seisab üle Eesti remondiootel umbes 20 päästeautot, viimastel aastatel on üle 100 sõiduki ka maha kantud või vabatahtlikele antud, nii et päästjad kihutavad väljakutsetele viimaste reservis olevate autodega.

Lugege kogu artiklit: http://www.postimees.ee/534938/20-paasteautot-seisab-remondiootel-varud-aga-otsas/

Vanglast vabanedes pole sageli kuhugi minna

2011-08-17

Aastas vabaneb Eestis 2500 vangi, kellest osasid aitab kriminaalhooldaja, kuid paljudel kinnipeetavatel pole kedagi ja neid ei taha ükski vald endale võtta, vahendab Õhtuleht Online vabatahtliku tugiisiku Aili Lippasaare TV3 uudistele räägitut.

Lugege kogu artiklit: http://www.postimees.ee/532744/vanglast-vabanedes-pole-sageli-kuhugi-minna/

Politsei otsib aastas enam kui sadat kadunud inimest

2011-08-17

Väiksemates kohtades on kodanike abivalmidus ja aktiivsus eriti märgatav. „Kui keegi piirkonnast läheb kaduma, tullakse otsingutele appi kogu külarahvaga,“ rääkis ta. „Suureks abiks on politseile ka kadunud inimese lähedased, sõbrad-tuttavad, vabatahtlikud ning alati võime otsingutele kaasata ka kaitseliitlasi.“

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-otsib-aastas-enam-kui-sadat-kadunud-inimest.d?id=55872456

Eestis alustab ainulaadne kümne küla raadiojaam

2011-08-17

Kultuuriministeerium andis regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa Eestis ainulaadsele kümmet küla Juminda poolsaarel hõlmavale raadiojaamale, mis alustab oma programmiga 20. augustil.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-alustab-ainulaadne-kumne-kula-raadiojaam.d?id=55813856

Tallinna Sadam palub riigilt Paldiski päästekomando säilitamist

2011-08-15

«Meile teadaolevalt on arutusel 28 päästekomando, sealhulgas ka Paldiski päästekomando, sulgemine aastatel 2011-2015 ning vabatahtlikkuse alusel tegutsevate komandode rahalise toetamise vastav suurendamine. Paldiski päästekomando sulgemisel asuksid lähimad päästekomandod Paldiski lõunasadamast 21 kilomeetri kaugusel Keilas ja 50 kilomeetri kaugusel Tallinnas, mistõttu kannataks oluliselt võimalikule ohuolukorrale reageerimise operatiivsus,» seisab siseministeeriumi kantslerile Tarmo Türksonile saadetud kirjas.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/531312/tallinna-sadam-palub-riigilt-paldiski-paastekomando-sailitamist/

SA Archimedes ootab taotlusi Grundtvig programmi kontaktseminarile „Volunteering: A Way to European Citizenship“

2011-08-15

SA Archimedese Täiskasvanuhariduse büroo teavitab Teid võimalusest toetust taotleda Grundtvig programmi rahvusvahelistel kontaktseminaridel osalemiseks. Kontaktseminar on Grundtvig programmi raames korraldatud struktureeritud sündmus, mis võimaldab leida oma asutusele koostööpartnereid ning arendada võimalikku projektiideed väga erinevates täiskasvanuhariduse valdkondades: erivajadustega täiskasvanute koolitus, täiskasvanute põhioskused, aktiivne vananemine, vabatahtlik tegevus jm. Kontaktseminaridel osalemist võimaldab rahastada Grundtvig programmi ettevalmistava lähetuse toetus, mis katab osavõtutasu, elamis- ja reisikulud.

Siinkohal teavitame kõiki vabatahtlikust tegevusest huvitatud asutusi Hispaanias toimuvast kontaktseminarist "Volunteering: A Way to European Citizenship“, 8.-12. november 2011. Nimetatud sündmus on suunatud kõikidele täiskasvanuharidusega tegelevatele asutustele, kellel on valmisolek algatada või partneriks hakata Grundtvig programmi eakate (50+) vabatahtliku teenistuse projektides või koostööprojektides. Sündmus keskendub vabatahtliku tegevuse teemavaldkonnale ning võimaldab leida koostööpartnereid, kellega algatada projekte üle 50-aastaste vabatahtlike mobiilsuseks Euroopas või vabatahtlikkuse arendamiseks täiskasvanuhariduse alase töö kontekstis.

Taotlusi ootame 1. septembriks 2011. Palun tutvuge seminari programmi ja taotlustingimustega meie kodulehel ning küsimuste korral võtke ühendust Täiskasvanuhariduse bürooga, email rille.raaper@archimedes.ee või tel 6268998

Selverites saab toetada suureperede laste kooliteed

2011-08-14

Alates homsest kuni nädala lõpuni koguvad vabatahtlikud koolilapsed ja tudengid heategevusprojekti "Lapsed kooli!" käigus AS-i A-Selver kauplustes lasterikaste perede lastele koolitarbeid.

Lugege kogu uudist: http://uudised.err.ee/index.php?06232806

"Augustiunetus" kutsub soojast suveööst viimast võtma

2011-08-13

"Augustiunetus" on kunstide öö Pärnus, mis kutsub täna kõiki soojast suveööst viimast võtma, unetud alustasid juba pärastlõunal, ametlik programm lõpeb südaöise tuleetendusega rannaliival.

Lugege kogu uudist: http://uudised.err.ee/index.php?06232795

Kas vabatahtlik tegevus võib tuua kahju?

2011-08-12

Vabatahtlikkust on pikalt defineeritud kolme põhimõtte abil: vaba tahe, tasustamatus ning kasulikkus. Institute for Volunteering Research leidis aga, et definitsioon vajaks uuendamist, kuna kõiki vabatahtlikke tegevusi ei tohiks helde käega kasutoovateks tituleerida - neis võib peituda ka negatiivset mõju, mis tähelepanuta jääb, kirjutas Grete Kõrgesaar Bioneeris.

Kui mõtleme vabatahtlikust tegevusest, tahame tavaliselt käsitleda inimeste parimaid külgi ning positiivseid muudatusi, mida nende tegevus võib kaasa tuua.

Briti konservatiivid on vabatahtlikke nimetanud isegi kodanikuühiskonna tukslevaks südameks ning asendamatuks ressursiks vabasektorile ja paljudele avalikele teenustele. Vabatahtlik tegevus toodab ju ka sotsiaalset kapitali – luues võrgustikke ning kogukondi.

Majanduslikegi mõõdikute abil saab vabatahtlikule tegevusele anda rahaline väärtus, mis ulatub miljonitesse. Priitahtlikkuse tõeline tugevus läheb aga hinnast kaugemale – nii võiks konservatiivide arvates ühiskondliku elu osad, mida oleme pidanud iseenesestmõistetavateks, ilma vabatahtliketa hoopiski kaduda või toimimast lakata.

Kõik vabatahtlikud tegevused ei pruugi olla kasulikud

Sellest hoolimata ei tasu vabatahtlikku tegevust edendada soovides kaotada kriitikameelt. Nimelt, ei tohiks kõike, mis vabatahtliku tegevuse alla liigitub, sildistada kasutoovaks või jätta tähelepanuta need priitahtlikkuse vormid, mille otsest tulusust näha ei ole.

Institute for Volunteering Researchi hinnangul peaksime olema avatud diskussioonile vabatahtlikkuse kasutoovuse osas ning olema valmis märkama ka, et tegevus või tuua hoopistükkis kahju.

Valdav vabatahtliku tegevuse teemaline mõttevool on jätnud tähelepanuta priitahtliku tegevuse sellised vormid, mis üldlevinud käsitluse põhjal mõiste alla ei mahu. Samuti on pikemat aega keeldutud tunnistamast, et vabatahtlik tegevus võib endaga kaasa tuua hoopis negatiivseid mõjusid.

Piiratud käsitlus on Institute for Volunteering Researchi sõnul ohuks arengukavade koostamisel ja otsuste vastuvõtmisel, kui jäetakse välja juhised, kuidas tegeleda vabatahtlike algatuste võimalike negatiivsete mõjudega.

Kahtlused kolmanda printsiibi suhtes

Ka ÜRO definitsiooni kohaselt määratlevad vabatahtlikku tegevust põhimõtted nagu selle tasustamatus, sundimatus ning et sellest on kasu väljapoole vabatahtliku perekonda. Küsimusi kahe esimese printsiibi kohta on esitatud varemgi. Näiteks on arutletud selle üle, kas kulude korvamine või vabatahtlikule tänutäheks tasuta piletite või muu nänni jagamine on vabatahtliku tegevuse raames aktsepteeritav.

Samuti on mõnes ühiskonnas kehtiv nõue õpilaste vabatahtliku töö kohta ning mõned tööandjate poolt algatatud aktsioonid tekitanud küsimuse, kui kaugele saab priitahtlikkuse mõistega minna, millal lakkab vabatahtlik tegevus olemast vaba valik.

Seevastu definitsiooni kolmandat punkti, vabatahtliku tegevuse kasulikkust või kasumlikkust, pole laiemalt arutluse alla veel võetud.

On ohtralt kirjandust, mis keskendub vabatahtlikkuse positiivsetele mõjudele või kasudele, mis avalduvad vabatahtlikele endile, organisatsioonidele ja kogu ühiskonnale. Nii on leitud näiteks, et vabatahtlik tegevus pikendab priitahtlike eluiga ning tõstab mitmesuguste teenuste arvu ja kvaliteeti, loob sotsiaalset kapitali ja säästab riigi rahakotti.

Vabatahtliku tegevuse ohud

Institute for Volunteering Researchi andmetel on aga kindlaid tõendeid, et vabatahtlik tegevus võib olla ohtlik või kahjulik nii ühele vabatahtlikule, organisatsioonile kui ka laimale kogukonnale.

Vabatahtlikud võivad niisiis läbi põleda, abipäästjatel võib tekkida traumajärgne stressisündroom jne. Samuti võib vabatahtlikke kaasavates organisatsioonides olla paigas reeglid, mis reguleerivad vabatahtlike poolset ühenduse varustuse, hoonete heaperemehelikku kasutamist, vargust või muud sarnast olukorda.

Kui juba mainitud traumajärgset stressi võib käsitleda kui vabatahtliku tegevuse kavatsemata negatiivset mõju, siis leidub näiteid ka tahtlikest kahjulikest tulemustest. Seda näiteks sotsiaalse kapitali paigutamisel või ära kasutamisel.

Vabatahtlikust tegevusest rääkides jäävad aga sageli võimalikud kahjuliku mõjud käsitlemata, sest keskendutakse definitsiooni kolmandale punktile, mis iseeneses negatiivsed mõjud juba välistab.

Ometi on ekslik järeldada, et igasugune vabatahtlik tegevus toob vaid kasu, ning keskenduda vaid vabatahtlike maksimaalse kaasamise edendamisele. Kui juba definitsioonis rääkida vaid kasust, siis jäävadki vabatahtlikkuse isiklikud kui ka laiemad võimalikud negatiivsed mõjud ennetamata või leevendamata.

Allikas: Institute for Volunteering Research

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Iga vald toitku oma vaesed ise?

2011-08-12

Seda olete kuulnud, et Eesti lapsed elavad sellises vaesuses, et söövad puulehti? Meile siin võib see ju muige suule tuua, aga kui soomlane seda lehest loeb, siis vaevalt ta kahtleb, kas asi ikka nii hull on.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/438994

Arubal kadunud naise ema loodab tütre elusana leida

2011-08-11

Arubal 2. augustil salapäraselt kadunud 35aastase Robyn Gardneri ema Andrea Colson ütleb, et on Aruba võimudele tema tütre leidmiseks tehtava töö eest piiritult tänulik, samuti tänas naine vabatahtlikke, kes tütre otsingutel osalevad, vahendab Associated Press.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/438933

Toomas Schvak: Eestikeelse entsüklopeedia tõus ja langus

2011-08-11

Alates eestikeelse kirjasõna tekkest on üheks selle funktsiooniks olnud teadmiste vahendamine. Taolisi püüdeid kohtame alates valgustuslike ideede levikust 18. sajandi lõpul esimeste eestikeelsete perioodiliste väljaannete veergudel ja lugemisraamatutes.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/toomas-schvak-eestikeelse-entsuklopeedia-tous-ja-langus.d?id=55506294

Päästjad ei taha enam puu otsas kassidel järel käia

2011-08-09

Päästjad tormavad küll operatiivselt aitama iga puu otsa istuma jäänud kassi või vales kohas paterdavat parti, kuid päästeameti juhtkond otsib koos keskkonnaameti ja looduskaitsjatega mõistlikumat lahendust, et selliste pisijuhtumitega tegeleksid näiteks vabatahtlikud.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/524840/paastjad-ei-taha-enam-puu-otsas-kassidel-jarel-kaia/

Londonlasi kutsutakse rahutuste järel linna koristama

2011-08-09

ˇLondoni elanikke kutsutakse Twitteri ja Facebooki abil koristama pealinna rahutustes enim kahjustada saanud piirkondi.

Vaadake kogu uudist: http://www.postimees.ee/524474/londonlasi-kutsutakse-rahutuste-jarel-linna-koristama/

EPIK ja Tallinn PÖFF kutsuvad erivajadustega inimesi kultuurist osa saama

2011-08-09

Täna, teisipäeval 9. augustil, toimub Tartu armastusfilmide festival tARTuFF raames ümarlaud „Erivajadustega inimeste ligipääs kultuurile", milles käsitletakse puuetega inimeste kultuurielus osalemist ning reaalsuses esinevaid suurimaid takistusi.

Laupäevani kestval festivalil on fookusesse tõstetud erivajadustega inimesed, muuhulgas käsitletakse nende kultuuri tarbimist ja kultuurile ligipääsetavust.

„Eestis on üle 120 000 puudega inimese, kuid nende kultuuriellu kaasatus jätab kohati soovida. Pole harvad juhused, mil puudega inimene peab sisenema kultuuriüritusele tagauksest ligipääsetavuse või läbimõtlematuse tulemusel või kunstinäitusel pimedate inimeste grupile ekskursiooni tegev kuraator näitab maali poole, et vaadake ise" lausus Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees.

„Vaja on ühiskonnas saavutada põhimõtteline mõtlemise ja suhtumise muutus, mis seisneb lihtsas põhimõttes - midagi ehitades, luues, korraldades on vaja seda teha moel, et võimalikult suur hulk inimesi saaksid loodut kasutada ilma täiendavate kohanduste vajadusteta ehk võrdsetel alustel. Seega rohkem kultuuri kõigile. Oleme koostöös PÖFFi ja tARTuFF´iga koolitanud ka festivali vabatahtlike märkama puuetega inimeste vajadusi kultuuri tarbimisel ning neid paremini kaasama" lisas ta.

Ümarlaual diskuteerivad Sülvi Sarapuu (MTÜ Kakora), Monika Haukanõmm (Eesti Puuetega Inimeste Koda) ning Sven Kõllamets (MTÜ Händikäpp).

Ümarlaud toimub Tartu Raekoja platsil Pauligi kohvitelgis algusega 17.00.

Pärast ümarlauda on kõik huvilised oodatud pimedate inimeste paremaks mõistmiseks kirjeldustõlkega filmi „Kinnunen" eriseansile algusega 20.00 Athena keskusesse. Filmielamuse täielikuks saavutamiseks jagatakse kohapeal kõikidele silmaklappe, kogemaks filmi vaatamist pimeda inimesena.

Kolmapäeval, 10. Augustil näidatakse Raekoja platsil kahte erivajadustega inimestest kõnelevat filmi. Möödunud PÖFFi üks publikulemmikuid, prantsuse dokumentaalfilm „Benda Bilili!" räägib lastehalvatuse tagajärjel invaliidistunud meeste unistusest läbi lüüa muusikaareenil, Oscariga pärjatud hispaania draama „Sisemeri", kujutab ühe mehe võitlust õigluse eest otsustamaks ise oma elu ja surma üle.

Tartuffi programmiga on võimalik tutvuda: http://2011.tartuff.ee/

Eesti Puuetega Inimeste Koda - katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti ja mille liikmesorganisatsioonide hulka kuuluvad 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 33 puudespetsiifilist liitu.

Programm Euroopa Noored toetas noorteprojekte üle veerandi miljoni euroga

2011-08-09

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammist sai kolmandas taotlusvoorus toetust 26 Eesti noorteprojekti kogusummas 271 500 eurot.

Toetati kolme rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Hugo Treffneri gümnaasium korraldab oktoobris noortevahetuse Eesti ja Hollandi gümnaasiumiõpilastega. Arutatakse sotsiaalsete probleemide üle, võrreldakse olukorda Eestis ja Hollandis ning mõeldakse, kuidas noored saavad vabatahtlikuna tegutsedes probleemide lahendamisele kaasa aidata. Projekti heategevuslikul kultuuriõhtul kogutakse annetusi loomade varjupaigale.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati seitset projekti. Põlva Avatud Noortekeskuse noortealgatusega ”Noortelt noortele” õpivad tavanoored tundma puuetega noori, et nendega koos erinevaid tegevusi läbi viia.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati kahte projekti. Põlvamaa Noortekogu projekti „Youth for democracy and democracy for youth“ raames arutavad Saksa ja Eesti noored demokraatia toimimise põhimõtete ja erinevate demokraatia vormide üle ning koostavad ideaalse demokraatia mudeli.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 14 vabatahtlikku Austriast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Türgist, Ukrainast, Rootsist, Rumeeniast, Slovakkiast ja Hispaaniast, kes asuvad tööle noortekeskustes, lasteaedades, koolides, orbudekodus ning töötavad ka puuetega noorte ja vanuritega. Neli Eesti noort siirduvad aga vabatahtlikuks Rumeeniasse, Kreekasse ja Inglismaale noorsootööd tegema.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel korraldab MTÜ Life Zone partnerlusseminari Ukrainas, kus saavad kokku 12 riigi noored ja noortejuhid. Seminaril luuakse uusi kontakte Euroopa ja Kaukasuse riikidega, et plaanida vähemuste diskrimineerimise vastu võitlemisele ja kohalikus kogukonnas noorte osaluse suurendamisele kaasa aitavaid projekte.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati viit projekti. MTÜ Elukaar korraldab kohaliku noorteseminari „Väljakutse: noorte töötus noorte endi silmis“ kus noored ja otsustajad arutavad noorte töötuse probleemide üle - kuidas parandada töötutele noortele suunatud avalikke teenuseid ja tõsta noorte võimekust tööturul hakkama saada.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid.

Programmil on kokku 5 taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. aprill, 1. juuni, 1. september ja 1. november.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Suur ohutuspäev Pirital

2011-08-08

13. augustil toimub Tallinnas Pirital Regati maja kõrval suur ohutuspäev, kus löövad kaasa ka vabatahtlikud.

Päeva peakorraldaja on Põhja-Eesti Päästekeskus, esitlustega astuvad üles kõik Eesti suurimad turvalisust tagavad organisatsioonid.

Ohutuspäev kestab südapäevast kella 16.30ni ja on kõigile tasuta. Tallinnas toimub selline üritus esimest korda.

Ohutuspäeva tegevused on kõik seotud turvalisusega - sisejulgeoleku asutuste spetsialistid õpetavad inimestele, kuidas ennetada õnnetusi ja kaitsta oma lähedasi.

Kõigil on võimalik proovida tulekustutiga kustutamist, tutvuda suitsuanduri tööpõhimõtetega, proovida välja tulla ümberpaiskunud autost ning omandada teadmisi inimese elustamisest. Platsil toimuvad demonstratsioonesinemised, kus näidatakse erinevaid õnnetuse olukordi ja seda, kuidas neile reageeritakse; võimalik on lähemalt tutvuda operatiivtehnikaga. Ohutuspäev lõpeb Pirita TOPi kõrval Revali Merekooli territooriumil, kus tutvustatakse veepäästetehnikat, sealhulgas päästesukka ja -parve ning vabalang päästepaati. Lisaks näidatakse, kuidas kiirvalvepaadiga inimest veest päästetakse ja vintsitakse, päästesukast laskutakse ja veel palju muud. Territooriumil on võimalik uudistada veepääste tehnikat.

Üritus on kõigile tasuta!

Ohutut käitumist on õpetamas ja toetamas koos Põhja-Eesti Päästekeskusega:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur
Põhja-Eesti pommigrupp
Häirekeskuse Põhja-Eesti keskus
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Eesti Punane Rist Tallinna Selts
Maanteeameti Põhja regioon
Revali Merekool
Vabatahtlik Merepäästeühing
Mürgistusteabekeskus
MTÜ Naabrivalve
Abloy Oy Eesti Filiaal
GSMvalve OÜ
Rovico OÜ

Täna algaval rahvusvahelisel noortevahetusel arutletakse ülemaailmsete keskkonna- ja arenguprobleemide üle

2011-08-08

08.-14. augustini 2011 toimub Tallinnas Kopli noortekeskuses maailmahariduse temaatikat käsitlev loominguline rahvusvaheline noortevahetus „Creative Global Education“. Projektist võtab osa 24 noort vanuses 15-20 eluaastat Eestist, Lätist ja Rootsist, teatas Tallinna Noorsootöö Keskus.

Projekti eesmärgiks on tõsta osalejate teadlikkust igapäevase tarbimise ja ülemaailmsete keskkonna- ja arenguprobleemide vahelistest seostest.Erinevaid maailmaharidusega seotud teemasid käsitletakse läbi mitmete loovate lähenemiste nagu taaskasutus, kunst, multimeedia, Loesje õpituba ja vabatahtlik töö.

Nädal aega kestva noortevahetuse põhirõhk on panna noori mõtlema enda tarbimisharjumuste peale, anda praktilisi näpunäiteid, kuidas neid muuta ja anda soovitusi taaskasutuse võimalusteks. Oluline on ka erinevatest riikidest ja erineva kultuuri taustaga noorte kogemuste vahetamine antud teemadel ning ühise arusaama loomine.

Projekti tulemusena valmib Tallinna ning partnerorganisatsioonide noortekeskustes kasutamiseks mõeldud õppematerjal (voldik+DVD), mis annab ülevaate erinevatest noortevahetusel käsitletud teemadest ning kasutatud meetoditest.

Projekti toetab rahaliselt Euroopa Komisjoni programm Euroopa Noored.

TÜ Kliinikumi Lastefond sisustab rulluisumaratonil noorimate aega

2011-08-08

Juba teist aastat on Tartu Rulluisumaratonil kohal SA TÜ Kliinikumi Lastefond. Vabatahtlike abiga sisustatakse kõige pisemate aega, organiseerides neile nii laupäeval kui pühapäeval erinevaid tegevusi. Lastele mõeldud telgis pakutakse võimalust mängida, joonistada ning niisama mõnusalt aega veeta.

Lyugege kogu uudist: http://maraton.postimees.ee/522904/tu-kliinikumi-lastefond-sisustab-rulluisumaratonil-noorimate-aega/

Uppumiste põhjused: võimete ülehindamine ja ohtude alahindamine

2011-08-08

Noorte Eesti meeste veesurmad on enamasti seotud joodud alkoholi tõttu kadunud ohutajuga. Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästjad, OÜ Articard rannavalvajad ja Elva veepäästegrupi „Märjad käpad“ vabatahtlikud harjutavad reedel Võrus Tamula järvel päästetöid suurel veeõnnetusel.

Lugege kogu uudist: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/uppumiste-pohjused-voimete-ulehindamine-ja-ohtude-alahindamine.d?id=50635351

Alanud on registreerimine Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) sümpoosionile „Vabatahtlik tegevus ja kodanikuaktiivsus – ühe mündi kaks külge?“

2011-08-08

Alanud on registreerimine Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) sümpoosionile „Vabatahtlik tegevus ja kodanikuaktiivsus - ühe mündi kaks külge?". Seekordne sümpoosion toimub Saksamaal Berliinis 19.-21. oktoobril 2011.

Sümpoosioni eesmärkideks on:

Vaadelda seoseid vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse vahel.
Teema arutamisel tugineda nii konkreetsetele ja spetsiifilistele kohalikele projektidele kui sarnaste projektide võrdlemisele üle kogu Euroopa.
Selgitada välja kõige tõhusamad viisid kodanikuaktiivsuse suurendamiseks vabatahtliku tegevuse abil.

Registreerimise tähtaeg on 26 september, soodushind kehtib enne 31. augustit registreerunutele.

Rohkem infot www.cev.be

Käib registreerumine EMSLi suvekooli

2011-08-08

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste lIidu (EMSL) XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. – 27. augustil Rakveres. Aga juba täna võib registreeruda aadressil www.ngo.ee/suvekool.

Tähelepanu all on küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega?

Suvekoolis vaatame vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering).

Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes.

Suvekoolis osalenud saavad kõva tõuke, et oma organisatsiooni ärisektorist lisajõudu otsida; teadmisi ning oskusi vabatahtlike kaasamisest ja hoidmisest; uutest tutvustest ja heast õhkkonnast rääkimata. Suvekooli koolitusosa toimub Rakvere Rahvamajas, ööbimine Ametikoolis.

Midagi päris tasuta ei saa. EMSLi liikmetelt küsime kahe päeva koolituse ja toitlustuse eest 26 eurot (406.81 krooni), teistelt 32 (500.69). Grupisoodustus on vastavalt 23 (359.87) ja 29 (453.75). Majutus (9.60 või 5.10 eurot) lisandub sellele.

Registreeru siin

Vaata programmi

Suvekooli peamine toetaja on Kodanikuühiskonna Sihtkapital Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisalast.

Loe harimise mõttes ka Siseministeeriumi ettevõtjate vabatahtlikkuse programmist.

Päästekoerte omanikud tahaks rohkem aidata

2011-08-07

Päästekoerte omanikud, kes on oma neljajalgsete sõprade treenimisega vabal ajal kõvasti vaeva näinud, leiavad, et politsei võiks neid rohkem kadunud inimeste otsimisele kaasata. Hetkel on Vabatahtlikus Reservpäästerühmas (RPR) umbes kümme koera, kes reaalselt osalevad otsingutel. Otsingukoertega otsitakse inimesi, kes on potentsiaalselt elus.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/521982/paastekoerte-omanikud-tahaks-rohkem-aidata/

Päästeamet: kuuldused päästekomandode sulgemisest ei vasta tõele

2011-08-05

Päästeamet ja siseministeerium lükkavad ümber kuuldused, nagu oleks lähiajal kavas lõpetada 28 riikliku päästekomando tegevus. 1. septembrist liidetakse Avinurme komando Iisaku komandoga, kuid rohkem otsuseid langetatud ei ole. 28 päästekomando nimed, mille sulgemisest on ajakirjanduses juttu olnud, on pärit analüüsist, mis on valmimas päästeametis, vahendab ERR Uudised saadet "Aktuaalne kaamera".

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/438153

Kümned abipolitseinikud ei saa enam pätte püüda

2011-08-05

Kuritegevuse edetabelis esikohale tõusnud Rakverest 14 kilomeetri kaugusel Kadrinas on lood korraga kehvad, kuid kohalikud abipolitseinikud ei saa seadusemuudatuse tõttu enam iseseisvalt patrullida.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/438033

Viljandi folgi vabatahtlik: saan olla meeskonnas, mis toob inimeste näole naeratuse

2011-08-04

11 aastat Viljandi folgil vabatahtlikuna kaasa löönud Kristo Tohver püüdis kord käia festivalil lihtsalt külastajana, kuid rohkem ei suutnud – korraldajate entusiasm ja korraldamisest saadav hoopis teistsugune, sisulisem festivalitunne meelitasid ta meeskonda tagasi, kirjutab Agnes Männiste Bioneer.ee portaalis.

Kristo alustas folgil aastal 2000 raamatupidamise abina, näiteks aitas ta selle töö raames piletimüüki korraldada. Ta tegutses vabatahtlikuna viis aastat ning võttis siis pausi, sest tahtis festivali vahelduseks lihtsalt külalisena nautida. Ent n-ö vabal aastal sai ta kohe aru, et see pole ikka see ning pakkus end tagasi. Ühe aasta tegutses ta veel raamatupidamise abina ning asus siis tööle lavajuhina. Seekordne pärimusmuusikafestival oli lavajuht Kristole juba neljas.

Mis siis on see, mis festivalist eemale ei lase ja sellele igal aastal tagasi toob? „Esiteks on folk täiesti fenomenaalne sündmus ja läheb nii paljudele inimestele korda – nii korraldajatele kui külastajatele. Siin on nelja päeva jooksul nii positiivne atmosfäär ja minu jaoks on oluline, et saan olla selles meeskonnas, mis toob inimeste näole naeratuse,“ põhjendab Kristo.

Endise kultuurikorraldajana teab ta, et vabatahtliku töös puudub muidu kultuurikorraldusega nii tihedalt seotud stress. Vabatahtlik läheb festivalile ja annab oma väikese panuse ning saab hiljem positiivset tagasisidet nagu korraldajadki. Panus on väike aga positiivne elamus ja hea tunne mõnusalt suured.

Aastad on korraldusmeeskonna kokku liitnud

Teisalt annab korraldusmeeskonnas kaasa löömine festivalile hoopis teise mõõtme ja pakub teistsuguse elamuse. Nii näeb ka lava taga või staabis toimuvat, saab kaasa elada korraldajate rõõmudele ja muredele, toetada meeskonnaliikmeid jne. Kristo sõnul on folk aastate jooksul korraldajate meeskonna väga hästi kokku liitnud, nii et tegutsetakse justkui kogukonnana.

Varem PÖFFi korraldamisega ja selle raames ka vabatahtlike programmi ülesehitamisega tegelenud, kuid nüüd Niitvälja golfikeskuse tegevjuhi ametit pidava mehe sõnul on oluline, et vabatahtlike seas tekiks tiimitunne. On tähtis, et nad tunneks end ja oma panust olulisena, mitte teisejärgulisena. „Vabatahtlik on tihti eesliinil. Kõik korraldajad ei puutu publikuga nii vahetult kokku kui piletimüüjad, platsikoristajad või lavajuhid ja see side loob festivali näo. Selle nimel peab organisatsioon palju vaeva nägema, sest tasu, mida saadakse sellest, kui inimesed on rahul ja positiivsust, mida nad annavad külastajatele, ei ole võimalik millegagi asendada,“ usub ta.

Kristo töö pärimusmuusikafestivali lavajuhina koosneb mitmest ülesandest. Lava taga tuleb jälgida, et kõik toimiks ja kõik vajalik oleks olemas ning vajadusel tuleb aidata probleeme lahendada. Enne esineja lavaleminekut tuleb teda publikule tutvustada ning püüda luua positiivne atmosfäär, et publikul oleks tore. Kontserdi ajal tuleb jälgida, et esineja mängiks etteantud aja ja mitte palju rohkem, sest kui kõrvallaval algab hiljem kontsert, vajavad sellel üles astuvad esinejad samuti aega heliprooviks. Pärast kontserti tuleb rääkida publikule nii järgmistest kontsertidest kui jagada muud olulist infot. Veel tuleb lava taha juhatada ajakirjanikke ja fotograafe ning jälgida isegi ilma. Näiteks kui lavaesine on läinud liiga mudaseks, on toodud publikule jalgade alla põhku.

Püüdsid kolmekesi päästa hilinenud kontserti

Kristol lavajuhi tööst õnneks ebameeldivaid kogemusi meenutada ei ole, sest kontserdid on alanud üldiselt õigel ajal ja tehnilisi probleeme pole ka ette tulnud. Vaid paar korda on oldud lähedal kontserdi pooleli jätmisele. Küll aga muigab ta ühe kõrvallaval juhtunud loo üle.

Seal ei tahtnud üks tehniliselt keeruline kontsert käima minna ja hilines. Lavajuht Andri püüdis aja sisustamiseks publikuga juttu ajada ja laulda, kuid see ei tulnud tal eriti hästi välja. Kristo ja kolmas lavajuht Arno itsitasid kolleegi püüdluste peale lava taga, kui Andri teatas publikule, et kutsub oma sõbrad appi. Kuid mehed ei suutnud ka kolmekesi laval midagi ette võtta. „Inimestel oli väga naljakas, sest me olime hädas seal kolmekesi. Siis tuli pärimusmuusik Cätlin Jaago appi ja tegime laval ühe ringmängu,“ on täbar olukord Kristol siiani eredalt meeles.

Veel mäletab ta kontsertidelt publiku reaktsioone esinejatele. Näiteks kaks aastat tagasi toimunud Venemaa balalaikavirtuoosi Aleksei Arhipovski kontserti mäletab Kristo kui väga rahvarohket. „Kirsimägi oli nii täis, et inimesed oleks tagantpoolt üle ääre hakanud kukkuma,“ meenutab ta. Samuti on tal hästi meeles emotsioonid, kui see rahvamass esinejat tagasi kutsus.

Folgil esinevad muusikud on Kristo sõnul väga mõistlikud ja positiivsed. Näiteks sel aastal esinenud Dominikaanist pärit merengue-muusiku Joaquin Diaze bändil jäi folgile tulles maha pagas, kuhu olid pakitud ka ühe omapärase pilli mängimiseks vajalikud metallvardad. Nende asendamiseks pakkusid folgilised muusikule kahvlit, mille peale mees teatas, et söögiriist sobib mängimiseks väga hästi. „Mõni muu muusik oleks võinud pirtsutama hakata, et ta ei mängi sellega, kuid folgi muusikud naudivad seda, mida nad teevad ja nendega on hästi lihtne suhelda,“ arvab Kristo.

Esinejate entusiasm ja positiivsus nakkavad

Esinejate nauding, positiivsus ja entusiasm kanduvad lavalt üle ka publikule ning nii ei saagi Kristo folgi ajal aru, kuidas ta üldse saab mingit teistsugust muusikat kuulata. Kontsertidel käies tundub, et just see ongi kõige õigem ja parem. Entusiasmiga tegutsevad folgil ka korraldajad ning see nakatab uusi vabatahtlikkegi. „Kui tuled vabatahtlikuna folgile, siis näed, kuidas kõik naudivad seda, mida nad teevad ja paratamatult naudid ise ka. Ükskõik, mida sa teed,“ on Kristo veendunud. Ta kinnitab, et folgil tegutsedes ei tundu ükski töö ebameeldiv, isegi mitte platsi koristamine.

Vabatahtlikuna töötades on hea võimalus ka kohtuda inimestega, kellel on sarnased huvid. Uute vabatahtlike jaoks on Kristo sõnul folk väga hea tutvuste sõlmimise ja sõprade leidmise koht.

Aasta aega Inglismaal kultuurikorraldust õppinuna leiab Kristo, et Eestis on vabatahtlikuna tegutsemine muutunud küll populaarsemaks, kuid potentsiaali tõelise ärakasutamiseni on veel pikk tee minna. Näiteks ei ole meil vabatahtlikke eriti kasutanud kultuuriasutused. Mujal maailmas on Kristo sõnul vabatahtlikud tihti ka näiteks turundus- või finantsnõunikud, mitte lihtsalt lihtsama töö tegijad. Ta leiab, et Eestis ollakse tublid teatud valdkondades suurte vabatahtlike hulkade rakendamise, motiveerimise ja juhtimise osas, kuid väikestel organisatsioonidel annab oma võimekust veel palju parandada. Ja vabatahtlikkuse populaarsuse osas on ka veel rohkelt teha.

Kristo usub, et inimesed hakkavad aina enam otsima oma ellu teistsuguseid väärtusi ning mõistma, et raha ei ole peamine, mille peale mõelda või mille pärast midagi teha. Siis tekivad tema arvates ka võimalused vabatahtlikuna tegutseda – panustatakse valdkondadesse, mis meeldivad.

REIGO ROASTO: Loodusvaatluste andmebaas on mõeldud nii harrastusvaatlejatele kui ka vastava haridusega inimestele

2011-08-04

Foto: Arion lusitanicus - Lusitaania teetigu, autor Uudo Timm.

Bioneer.ee uuris Keskkonnateabe Keskuse looduskaitseosakonna juhtivspetsialisti Reigo Roasto käest, mida kujutab endast loodusvaatluste andmebaas ja miks on oluline loodust vaadelda.

Milliseid liike kutsutakse võõrliikideks? Kuidas teada, mis on võõrliik ja mis mitte?

Võõrliigid on meie loodusele mitteomased liigid, mille levimine siia on olnud inimtegevuse tagajärg, olgu selleks siis tahtlik või tahtmatu tegevus.

Tahtlikud tegevused on olnud võõramaiste liikide sissetoomine näiteks ilutaimena, silotaimena või karusloomana.

Tahtmatuks tegevuseks, millega võõrliike sisse tuuakse, on näiteks aina tihenev kaubavahetus maailma erinevate osade vahel. Nõnda võidakse meile lisaks sisseveetavale kaubale tuua ka Eesti loodusele võõras liik, kes võib talle soodsate tingimuste ja juhuste kokkusattumisel muutuda invasiivseks ja hakata meie loodusele kahju tekitama.

Võõrliigi ära tundmiseks peab olema kursis, millised liigid on võõrliigid. Selleks tuleks lugeda vastavat kirjandust või otsida infot internetist. Näiteks on Eesti bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebilehel (http://btv.eelis.ee) liikide teema allteemaks võõrliigid. Sinna on kogutud päris mitu linki, mille alt saab võõrliikide kohta informatsiooni.

Sedasi, et looduses isendile peale vaadates, ilma et vaataja liigi ära määraks, saaks öelda, kas tegemist on võõrliigiga või pärismaise liigiga, ei saa. Ükski taim ega loom ei ole looduslikes tingimustes ju sildistatud, et näe, see on võõrliik, see pärismaine ja see kolmas looduskaitsealune.

Signaalvähk. Foto: Margo Hurt, Keskkonnaamet.

Mõned võõrliigid on Eesti looduses väga hästi kohanenud. Miks on oluline pöörata võõrliikidele tähelepanu? Kas võõrliikide hea kohanemine on probleem?

Valdavalt kehtib selline ligikaudne reegel, et kõigist sisse toodud võõrliikidest naturaliseerub ehk kohaneb uute oludega 10%, kellest omakorda 10% muutub invasiivseks.

Invasiivsed võõrliigid ongi need kõige ohtlikumad, sest kinnistunud meie looduslikes ja poollooduslikes elupaikades, püsivad ja levivad nad edasi ning ohustavad oma olemasoluga loodulike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning aine- ja energiaringete teid toiduahelas või ka inimtervist. Ehk siis nad sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega täites samu nišse, võivad anda lähedaste liikidega hübriide, tuua kaasa patogeene ja parasiite ning olla toksilised teistele liikidele, sh inimesele. Näidetena võib tuua Sosnowsky karuputke, kelle puudutamine tekitab inimesele põletushaavu, ja mingi, kes tõrjus euroopa naaritsa viimase elupaikadest välja.

Kas võõrliigid on meile ka kuidagi kasulikud?

Need liigid, mis on inimese poolt teadlikult sisse toodud, on üldjuhul mingis valdkonnas olnud mingil ajajärgul teatud mõttes kasulikud. Muidu ei oleks nende sissetoomisega ju tegeletud.

Teistest maadest ja maailma piirkondadest on võõrliike sisse toodud näiteks põllukultuurideks, ilutaimedeks, silotaimedeks, karusloomakasvatuseks, aga ka õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Nad on muutunud probleemseks seetõttu, et on inimese kontrolli alt väljunud ning kohalikku loodusesse levinud.

Sosnowsky karuputk. Foto: Wikipedia

Milliste võõrliikidega on Eestis enim probleeme?

Sellele küsimusele teab enamus eestimaalasi vastata, et Sosnowsky karuputkega. Seda seepärast, et selle liigi põletushaavadest ja tõrjest räägitakse ajakirjanduses igal aastal.

Tegelikult on probleeme ka teistega. Näiteks ameerika naarits ehk mink naturaliseerus 20. sajandi teisel poolel meie kooslustes täielikult ja tõrjus euroopa naaritsa viimase elupaikadest välja.

Euroopa naaritsa kaitseks püüti Hiiumaal sealne mingiasurkond kinni, seejärel toodi loodusesse euroopa naaritsad tagasi ja nüüd taastatakse viimase jaoks vajalikke elupaiku. Eesti edukas naaritsa Hiiumaale taasasutamise projekt on ainulaadne kogu maailmas.

Kas botaaniku- või zooloogihariduseta inimesed saavad ka vabatahtlike loodusvaatlejatena võõrliikide leviku andmebaase täiendada?

Jah, saavad. Loodusvaatluste andmebaas on mõeldud nii harrastusvaatlejatele kui ka vastava haridusega inimestele.

Botaanikute, zooloogide ja teiste vastava haridusega inimeste vaatlused on ka väga teretulnud, sest nemad võiksid põhimõtteliselt anda andmebaasi väga olulise ja suure panuse.

Mink. Foto: Wikipedia.

Kas vaatlusandmeid oodatakse ka selliste liikide kohta, mis pole võõrliigid?

Loodusvaatluste andmebaas ootab vaatlusi kõigi Eesti liikide kohta. Võõrliikide vaatlused on lihtsalt selle suve teema, millega püüame tähelepanu.

Eelmisel aastal, kui oli rahvusvaheline elurikkuse aasta ja Eesti looduskaitse 100. juubeliaasta, kogusime maikuu jooksul kampaania korras kaitsealuste liikide vaatluseid. Neid saime tänu kampaaniale ühe kuuga peaaegu sama palju kui varasematel aastatel terve aasta jooksul.

Lugejale siinjuures kinnituseks, et iga vaatlus ja iga vaatleja on teretulnud! Lisaks pakub andmebaas võimaluse paluda teistelt vaatlejatelt abi liigi tuvastamiseks, kui vaatleja ise sellega hätta on jäänud. Selleks tuleb kõik teised vaatluse andmed peale liigi nime sisestada, lisada vaatluse juurde vaadeldud isendist tehtud foto või fotod ja saata vaatlus liigi määramiseks.

Andmebaasil on olemas ka avalik kaardirakendus, kus igaüks saab vaadata andmebaasi sisestatud ja liigirühma eksperdi poolt tõenäoliseks kinnitatud vaatlusi Eestimaa kaardil UTM 10x10km ruudustiku täpsusega.

Loodusvaatluste andmebaasi kasutamine paneb tavainimese enda ümber looduses toimuvat tihtilugu rohkem märkama ning huvi tundma, kes see selline oli, keda ta ühes või teises kohas märkas, kuid keda kohe ära ei tundnud.

Miks on tarvis võõrliikide leviku kohta andmeid koguda?

Nagu öeldud on invasiivsed võõrliigid kinnistunud meie looduslikes ja poollooduslikes elupaikades, püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga loodulike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning aine- ja energiaringete teid toiduahelas või ka inimtervist.

Seega on väga oluline teada, kus need võõrliigid elavad ja kasvavad, et saaks võtta tarvitusele vajalikud meetmed meie looduse kaitsmiseks.

Just seetõttu käivitasimegi mai keskel 1. septembrini vältava võõrliikide ülesmärkimise kampaania loodusvaatluste andmebaasi (http://loodusvaatlused.eelis.ee), milles saab kaasa lüüa iga Eestimaa elanik.

Loodusvaatluste andmebaas on mõeldud igale loodushuvilisele oma vaatluste kirja panemiseks. Nõnda saab igaüks kaasa aidata Eesti liikide leviku kaardistamisele ning suurema hulga andmete olemasolule vastavate otsuste langetamiseks.

Päästeamet paneb 28 komandot kinni ja loodab vabatahtlikele

2011-08-03

Õhtulehele teada oleva info kohaselt kavatseb päästeamet aastail 2011-2015 sulgeda 28 riikliku komandot. Nende töötajatele pakutakse kohta mõnes teises komandos või nad koondatakse. Suletud komandode asemel peaksid samas piirkonnas alustama tööd vabatahtlikud pritsimehed.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/paasteamet-paneb-28-komandot-kinni-ja-loodab-vabatahtlikele.d?id=50603555

71-aastane vabatahtlik: vanemale inimesele pakub vabatahtliku tegevus vaheldust

2011-08-03

Viljandi pärimusmuusikafestivali parklas tegutseb imetlust väärt meeskond – selle viiest liikmest nelja vanus on kõrgem kui 70 aastat. Täpsemalt on kaks meest 71-aastased, teised 86- ja 87-aastane, kirjutab Agnes Männiste Bioneer.ee portaalis.

Rein Kikas valvas folgil esinejate autosid ja korraldas parkimist juba neljandat aastat. Kui küsida Reinult, miks ta seda teeb, ei oskagi mees esiti vastata. „Kutsuti. Inimestel oli abi vaja, miks mitte aidata,“ kõlab tema seisukoht.

Ta lisab muheledes, et päris tasuta see töö ju ka pole – saab korraliku T-särgi, mis kestab mitu aastat ja süüa saab samuti. Nali naljaks, kuid tegelikult leiab Rein, et eakamate inimeste jaoks on vabatahtlikuna tegutsemine hea võimalus leida vaheldust ja tegevust.

Meestel on tahtmist küllaga

„Püsivalt ehk iga päev ei tahaks ega jaksaks need vanad härrad enam tööd teha, kuid mõneks päevaks suve jooksul tulevad nad meelsasti,“ räägib Rein oma veelgi eakamatest kolleegidest. Üks neist, 86-aastane, küsib Reinult sõjameeste ühingus kohtudes alati, kas sel aastal ikka ka folk tuleb. Nii et Reinu sõnul on meestel hing valmis ja tahtmist küllaga, lihtsalt võimed hakkavad otsa saama.

Rein leiab, et parklavalvuri töö on vajalik. „Muidu oleks seal väga suur kaos,“ usub ta. Ja tunnistab, et tore on ikkagi ka, sest seda tööd tehes kohtub igasuguste inimestega.

Üldiselt käib Reinu sõnul parklas väga sõbralik seltskond. Aastate jooksul on olnud vaid paar olukorda, mida ta nimetab käredamaks. „Mõni lihtsalt peab ennast väga tähtsaks, tahab igale poole saada, et mina nüüd tulin ja kes sina siin üldse oled. Mõne ego on väga suur, aga tüliks pole kunagi läinud,“ jutustab mees.

Reinu töö on autosid parklasse juhatada ja näidata, kuhu parkida ning autosid ja esinejate einelat valvata. „Ega kõik sohvrid ei ole profid. Mõni ei oska üldse tagurpidi sõita ja mõnel läheb ikka väga kaua aega manööverdamisega ja teda peab juhendama. Parkimisplats on suhteliselt kitsas, autod on vaja korralikult ära mahutada ja sinna trügib mitteesinejaid ka,“ räägib Rein oma tööst.

Tegutsevad ka kaitseliitlastena

Folgil kuuetunniste vahetustena töötav mees on tegelikult lausa topelt vabatahtlik, nagu ta ise enda kohta ütleb, sest veel tegutseb ta kaitseliitlasena. Nagu ka tema eakad parklakamraadid. Lisaks on Rein ise revident nii eruohvitseride kogus kui jahiühingus. Needki on vabatahtlikud tegemised.

Reinu sõnul on vabatahtlik tegevus alati olnud, lihtsalt veidi teises vormis ja see ei ole olnud nii laialdaselt levinud ega ühiskonnas nii palju vastukaja leidnud. „Vanasti oli vabatahtliku tegevuse kõige levinum vorm talgud, maal olid näiteks viljapeksutalgud. Olen isegi neist päris mitmel korral osa võtnud,“ räägib ta. Samuti ehitati tema sõnul vanasti talgute korras palju rahva- ja koolimaju.

Kuidas mees tunneb, kas järgmisel aastal jälle folgile? „Kui on vaja, võib ikka aidata!“ on ta kindel.

16-27-aastastel vabatahtlikel võimalus osaleda konverentsil Saksamaal!

2011-08-03

Toimumiskoht: Mözen, Saksamaa
Toimumisaeg: 30.09.2011 - 07.10.2011

30. septembrist 7. oktoobrini toimub Saksamaal Mözenis huvitav konverents, mille teemaks on "The Situation and Future of Volunteers and Voluntary Organisations in the Baltic Sea Region". Eestist tahame konverentsile saata 5-6 esindajat, kellel on varasem kogemus ja kokkupuude vabatahtliku tööga.

KÕIK huvilised saatke palun meilile mailis@enl.ee vastused kahele küsimusele:

1) What is your main motivation to attend the activity?
2) Do you have concrete experiences in working with voluntary services or youth organisations?

Vastuste põhjal valime välja parimad noored, kes meid edukalt konverentsil esindavad.

Konverentsi programmi leiate SIIT, kuid üldine info on siin:

This conference on volunteering and volunteer organisations in the Baltic Sea region has the aim to bring young volunteers from different countries around the Baltic Sea together to learn more about the concrete situation of volunteers and volunteer organisations in the respective countries. The topic of the conference is a contribution to the European Year of Volunteering 2011. With the conference we want to discuss ways to:

- Raise awareness of the importance of volunteering in civic society
- Reward and give more recognition to volunteering activities
- Empower volunteer organisations and improve the quality of volunteering

Furthermore the conference will concentrate on the funding of projects in the EU’s action programmes such as “Youth in Action” and Best-Practice examples in the participating countries. We are also planning two excursions to Hamburg and Lübeck.

Organisation: The conference will be organised by the Baltic Sea Secretariat for Youth Affairs and the Baltic Youth Office of the Regional Youth Council of Schleswig-Holstein

Participants: We expect about 40 participants from the different Baltic Sea states (age 16-27)

Costs: Participation in the conference is free of charge

Travel costs: Participants from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland and Russia can receive contributions to the travel costs of up to € 128,00

Conference venue: Youth Educational Centre “Haus Rothfos” (www.haus-rothfos.de)

Room and Board: the participants will be accommodated in Haus Rothfos in double rooms.
Food is furnished at the centre.

Language: the working language of the youth exchange will be English

Ootan teie vastuseid 15. augustiks!

Lisainfo: ankeet

Mailis Ostra

Eesti Noorteühenduste Liit / Estonian National Youth Council
Tegevjuht / Secretary General
GSM: + 372 56 24 17 93
E-mail: mailis@enl.ee
Tel: + 372 661 6487
Fax: + 372 6306 578
Aadress: Estonia pst. 5a, 10143, Tallinn
http://www.enl.ee

Käru laste ja noorte muljeid noorte laulu- ja tantsupeolt

2011-08-02

1.-3. juulini Tallinnas peetud Noorte Laulu- ja Tantsupeol "Maa ja Ilm" osalesid ka üheksa Käru Põhikooli lastekoori lauljat. Lisaks veel Rapla Laulustuudio neidudekoori koosseisus kaks Käru tütarlast ning trobikond Käru noori mehi vabatahtlikena lauljaid turvamas ja lauluväljakut peokorda seadmas.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/karu/kultuur/karu-laste-ja-noorte-muljeid-noorte-laulu-ja-tantsupeolt.d?id=50545167

Looduskaitseline talgutöö käib sel nädalal Pärnumaal

2011-08-02

Täna alustavad ELF-i talgulised Pärnumaal Kurese maastikukaitsealal muistses Kurese külas loopealsetalguid, et panustada liigirikaste pärandkoosluste ja kohaliku elurikkuse säilimisse. Homme alustab teine tegus seltskond Kabli rannaniidul kõriseva häälega juttselg-kärnkonna elu- ja sigimistingimuste parandamisega, et konnaliik ei häviks.

ELF-i talguid eestvedava Tarmo Tüüri sõnul on ELF-i talgutel oluline roll rõhutada inimeste ja looduse kooshoidmist ja -toimimist. „Sellel nädalal Pärnumaal ulatavad oma abikäe looduse heaks 30 vabatahtlikku. Need on täiesti tavalised inimesed meie endi seast. Noorim talguline on 11 ja vanim talgutele kirja panija 70. Lisaks eestimaalastele on paar talgulist ka Saksamaalt ja Itaaliast.“

Kurese küla on pronksiaegne pärl Pärnumaal, mida hooldab entusiastlik loodustalunik Urmas Vahur, kes rõhutab inimese osa pärandkoosluste hooldamisel: „Ilma inimeseta ehk meie kõigi sekkumiseta loopealsed ei püsi ja hävivad koos siinsete liikidega.“ Talgulised avavad vaate loopealse iidsele paemurrule ning ringvall-linnusele ning annavad siis loopealse hooldetööde teatepulga loodustalu veistele üle. Selline ongi loopealse loomulik olek – mingi osa teevad inimesed ja loomad jätkavad.

Kurese loodustalu karjatab veiseid Pärnumaa pärandkooslustel. Need on põlised inimtekkelised poollooduslikud kooslused, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Sellise vastutustundliku suhtumise tõttu on Kurese loodustalu valitud kümne Eesti ja kümne Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas. Samuti Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Homme algavatel talgutel Kabli looduskaitsealal teevad talgulised head pisikesele juttselg-kärnkonnale ehk kõrele, kelle arvukuse ja asurkondade arv on hüppeliselt vähenenud alates seitsmekümnendatest. Pärnumaal Kabli kandi rannaniitudel on kõre üks väheseid asurkondi. Talgulised puhastavad sealseid kõre sigilompe taimedest ja võtavad võsa ümbritsevalt alalt.

Kõre on haruldane väiksekasvuline konn, kelle levila põhjapiir on Eesti. Vilka jooksuvõime tõttu võib kõrega kohtumisel teda pidada ka hiireks, mille tõttu on teda rahvasuus kutsutud ka hiirkonnaks. Kõre on öise eluviisiga ning temale iseloomulik väikese mootori moodi kõrisev hääl võib kanduda kuni kilomeetri kaugusele. Elupaikade hävimist põhjustab rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni kudemispaigad. Kõre kuulub kaitstavate liikide I kategooriasse.

Talgud toimuvad Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Läti-Eesti ühisprojekt Demofarm on finantseeritud Interreg IIIA Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eestlane Etioopas: pealinna poodides pole toidunappust

2011-08-01

Põud ja toidunappus on aafriklaste jaoks iga-aastane ja näiteks Etioopa pealinnas Addis Abebas pole toidunappust märgata, küll aga on hinnad tõusnud, rääkis seal elav ja vabatahtlikuna töötav eestlanna Rille Pihlak.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestlane-etioopas-pealinna-poodides-pole-toidunappust.d?id=50568337

Väike-Maarja vallavalitsus kutsub vabatahtlikke tormikahjusid likvideerima

2011-08-01

Väike-Maarja vallavalitsus kutsub kõiki vabatahtlikke heakorratalgutele Väike-Maarja aleviku vanale kalmistule 28. juuli tormikahjustuste likvideerimiseks.

Palutakse koguneda 2. augustil kell 16.00 Väike-Maarja vana kalmistu väravate juurde Pikal tänaval (asub Väike-Maarjasse sissesõidul Rakvere poolt).

Kalmistul on mitmeid suuri puid kukkunud haudadele ning on kavas nende saagimine ja vedamine kalmistu serva, kust on võimalik neid ära transportida. Palutakse kaasa võtta võimalusel mootorsaag, kindada ja hea tuju.

Info telefonil: 3295756 Keskkonnanõunik Leie Nõmmist.

Allikas: http://www.v-maarja.ee/index.php?part=news&id=2644&cal_day=&cal_month=

Kinobuss alustab filmitalguid

2011-08-01

Kinobussi filmitalgud teevad töise otsa lahti 2. augustil – algab võtteperiood. Üles filmitakse kogu rahvafilmi materjal, on koolitused, kontserdid ja rahvaülikool. Igas maakonnas toimuvatele talguõhtutele on oodatud kõik uudistajad ja filmihuvilised. Võttepäevadest saavad osa projektis pikemalt kaasa löövad vabatahtlikud.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/515908/kinobuss-alustab-filmitalguid/

Valner: millised loomad väärivad Eesti riigi abi ja eluõigust?

2011-08-01

Eesti Loomakaitse Liidu presidendi Heiki Valneri sõnul soovitab keskkonnaameti abitelefon pahatihti viga saanud loomad silma alt ära, põõsa alla surema sokutada. Paljudele aga tundub see seisukoht väga julm ja jäik. Juttu on ka vabatahtlike tegevusest.

Lugege kogu artiklit: http://www.postimees.ee/515860/valner-millised-loomad-vaarivad-eesti-riigi-abi-ja-eluoigust/

Doonoreid hõigatakse verd andma

2011-08-01

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus on teele saatnud ligi 400 kirja oma doonoreile palvega tulla kiiresti verd loovutama. Maria ja Alan Johnson tulid kutsumata, sisetunde järgi.

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/515890/doonoreid-hoigatakse-verd-andma/

Valminud on Euroopa vabatahtliku tegevuse veebikool

2011-08-01

Huvilised on oodatud osalema Euroopa vabatahtliku tegevuse veebikooli kursustele.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal on Hispaania organisatsioon Voluntarios por Madrid Foundation koos partneritega Kreekast, Itaaliast, Lätist, Leedust ja Rumeeniast saanud valmis esimese Euroopa vabatahtliku tegevuse veebikooli.

Tänu Euroopa Liidu toetusele saavad vabatahtlikud ja neid kaasavad ühiskondlikud organisatsioonid osaleda kursustel tasuta.

Kuna osalejate hulk on piiratud, siis tasub registreerimisega kiirustada: http://www.ev-school.com/

Kursused toimuvad inglise keeles.

Info vahendas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus

Kutsume teid EVTA2011 Alliansi kodulehele!

2011-08-01

Pool Euroopa vabatahtliku tegevuse aastast on läbi. Juhime tähelepanu, et teie käsutuses on jätkuvalt EVTA2011 Alliansi kodulekülg http://www.eyv2011.eu/. Uurige, kuidas seda otstarbekalt kasutada?

Lisaks infole EVTA2011 Alliansi võrgustiku kohta hõlmab veebileht üheksat peamist kategooriat:

Kuu Küsimus
Vabatahtlike panuse arvestus
Erilised lood tavalistelt inimestelt
Veebiturg
Veebiraamatukogu
Rahastamisvõimalused
2011 Aastaraamat
Info pressile
EVTA2011 tegevuste kalender

Andke oma panus EVTA2011 kodulehel ning tehke oma organisatsiooni ja vabatahtlike töö väärtus nähtavaks!

Info vahendas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus.

Homme toimub Tallinna lahel suurejooneline paatide karneval

2011-07-30

Viimsis toimuva Rannarahva festivali raames toimub homme vabatahtlike abiga uhke paatide karneval, kuhu oodatakse osalema meresõitjaid-paadiomanikke kui ka pealtvaatajaid, kes saavad ennast laevadele registreeruda või põnevat vaatemängu kaldalt jälgida.

31. juuli on Rannarahva festivali viimane päev, mida alustatakse Viimsi Püha Jaakobi kirikus jumalateenistusega kell 11.00. Süüdatakse ka küünlad merel hukkunute mälestuseks.

Paatide karnevali esimene vaatus algab kell 11.00 Tallinna Vanasadama Jahisadamas, Admiraliteedi basseinis, kuhu hakkavad kogunema karnevalis osalevad laevad. Toimub laevade teelesaatmise pidulik tseremoonia, mis on ka linnarahvale ilus kaldalt jälgida. Idee on saata alused mineviku stiilis linnast maale.

Kella 13.00 oodatakse publikut Pirita TOPi vastaskalda tribüünile jälgimaks sürrealistlikku veesõidukite paraadi. Dekoreeritud veesõidukid, tantsijad ning sportlased liiguvad mööda jõge allavoolu tribüünide eest läbi.

Karnevali teekonna jooksul toimub ka tantsuetendus Miiduranna kail, mis on jälgitav ainult merelt. Etendus on inspireeritud kultuuripealinna-aasta teemast „Mereäärsed lood“.

Aluste saabumine Viimsi Vabaõhumuuseumi randa on planeeritud umbes 14.40. Maal ootab merelttulijaid rannaküla rahvas ja koos peetakse maha lõbus simman Audru Jõelaevanduse Pundi saatel, mis ühtlasi lõpetab selleaastase Rannarahva Festivali.

Paatide karneval on jälgitav Admiraliteedi basseini juures, Pirita teel, Pirita Jahisadama juures, Pirita rannas Meriväljal, Miidurannas, Haabneeme rannas ja Viimsi Vabaõhumuuseumi juures. Publikule on üritus tasuta, välja arvatud osalemine karnevalialustel.

Rannarahva festival toimub Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames.

Noored jalgpallurid tulid Göteborgi eriolümpialt kullaga

2011-07-30

“Tulin 2011. aastal jalgpalli maailmameistriks,” võivad kaheksa Eesti meest aastate pärast oma lastelastele jutustada, ja nad ei luiskaks raasukestki, sest tõepoolest võitis Eriolümpia Eesti Ühenduse 16-21aastaste noormeeste jalgpallivõistkond juuli keskel vabatahtlike abiga Rootsis Göteborgis toimunud maailma noorte jalgpalliturniiril Gothia Cup kuldmedali.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/514448/noored-jalgpallurid-tulid-goteborgi-eriolumpialt-kullaga/

Eestlase temperament on peidus päikeses

2011-07-30

Paul Senosi tõi Eestisse armastus, täpsemalt eesti tüdruk, kelle nimi on Aire Nurm ning kes nüüd on ta naine ja nende väikese tütre ema. Aire Nurm oli saanud ka kolmekuulise vabatahtliku-lähetuse ühes maailmahariduse projektis ning uuris Lõuna-Aafrikas õiglase kaubanduse probleeme.

Lugege kogu artiklit: http://www.tartupostimees.ee/514596/eestlase-temperament-on-peidus-paikeses/

MTÜ Auh tahab noori paremateks loomaomanikeks harida

2011-07-29

MTÜ Auh Tartu piirkonna juht Karin Raudsepp, kes nimetab ennast maast madalast kiiksuga loomaarmastajaks, räägib Bioneer.ee-le, kuidas ühine huvi ja mure on kokku toonud hulga põnevaid inimesi üle Eesti üksmeelel loomade heaolu eest hoolitsema.

Vabatahtlikkuse põhimõttel tegutsev organisatsioon on paari aastaga levinud üle Eesti ning lisaks varjupaikades abiks käimisele on täide suudetud viia mitmeid heategevuskampaaniaid ja projekte.

Ühendusel on hetkel 66 liiget ning lisaks sellele ka vabatahtlike listides ligikaudu 300 inimest, keda organisatsiooni ettevõtmiste ja kaasalöömisvõimalustega kursis hoitakse. Juurde oleks vaja eelkõige aga mehiseid abikäsi, kes suurema aktiivsusega naisliikmetel vahel ka raskemaid töid aitaksid teha. Appi on alati oodatud aga kõik huvilised.

Sel aastal käivitati ühenduse noortekogu, mille kaudu loodetakse leida nii järelkasvu kui harida noori loomade kohtlemise ja varjupaikade teemal. Mis ja kuidas organisatsioonis täpselt toimub ja mida ära teha suudetakse rääkiski Bioneer.ee-le Karin Raudsepp.

Karin, kuidas sina sattusid MTÜ Auhi juurde tegevaks?

MTÜ Auhiga ma liitusin eelmise aasta septembris. Alguses hakkasin käima loomade varjupaigas. Nägin lehest kuulutust, et varjupaigas toimuvad heakorrapäevad ja läksin sinna kohale. Seal sattusin rääkima õigete inimestega ja nad rääkid, et meil on selline ühendus, tule ühine meiega, siis saad rohkem teha. Minu eesmärk oligi, et saaks hästi palju ära teha.

Mida sa näiteks ära saad teha?

Nüüdseks ma olen Tartu piirkonna juht. Pean põhimõtteliselt delegeerima, et kõik teised teaksid, mida teha. Põhimõtteliselt kõike, mida on vaja, sõltuvalt sellest, mis projektid hetkel käsil on veel. Kui tuleb uus projekt, siis pean välja mõtlema, kes mida tegema peaks, otsima sobivad inimesed ja nad tööle panema. Ja kõik see, millega keegi teine tegeleda ei taha, viitsi, ei saa - sellega tegelen ka mina. Põhirõhk on aga kkagi sellel, et saaks käia võimalikult tihti varupaigas ja seal tegutseda – aidata töötajaid ja loomi. See on põhiline.

Kui ma alustasin MTÜ Auhi juures, siis käisingi lihtsalt varjupaigas. Ma ei suutnud alguses uskuda, et see ühendus on nii laiahaardeline. Ma arvasin, et linimesed saavad lihtsalt kokku ja käivad varjupaigas abiks. Ma ei tahtnud siis algu jääda ja käisin seega varjupaigas lihtsalt.

Kas organisatsioon on laiahaardeline selles mõttes, et tegutsetakse üle-Eesti?

Jaa, ta on üle-Eestiline ja tegeleb nii paljude erinevate valdkondadega. On igasuguseid heategevusüritusi, oksjoneid ja palju muud.

Aga kuidas sina endale vastutust juurde said ja nii-öelda lihtvabatahtlikust piirkonna juhiks tõusid?

Põhimõtteliselt ma ilmselt olin sellel hetkel kõige hakkajam oma piirkonnas. Mina olin hetkel, kui koht vabanes, saadaval ja siis mõtlesin, et miks mitte. Väike ergutus kulub ikka ära, et ennast motiveerida. Ma olin lihtsalt õigel ajal õiges kohas tegelikult.

Aga kõik teie töö organisatsioonis on siiski vabatahtlikkuse alusel?

Jaa, kindlasti. Meil on küll palju liikmeid, aga tihtipeale kui läheb tegemiseks, siis kaovad nad ikkagi ära või avastatakse, et ei ole aega. Kuna aga meie põhieesmärk ongi see, et saaks käia varjupaigas, loomade eest hoolitseda ja aidata seal inimestel tööd teha, siis tegelikult üldse ei tohigi heituda sellest, kui meil kukub mõni projekt läbi, sest meie põhieesmärk on alati täidetud - me saame aidata loomi ja koguda annetusi.

MTÜ Auhis on 66 liiget ja ligi 300 vabatahtlikku, mis on nende staatuste erinevus?

Vabatahtlikud on meil meililistis olevad nimed, kellele saadetakse kiri iga kord, kui toimub midagi, näiteks kui MTÜ Auh korraldab varjupaiga heakorrapäevi. Siis tulevadki selle peale inimesed kohale ja jagatakse, kes mida teeb. MTÜ Auh on see osapool, kes kõike korraldab ja kes tegeleb lisaprojektidega ehk heategevusüritustega, korraldab vestlusõhtuid vms. Ühesõnaga oleme ühendus, kes korraldab ja vabatahtlikud on need, kelle jaoks me korraldame nii-öelda, kes tulevad kohale ja aitavad.

Aga kuidas te vabatahtlikke leiate?

Meil on toimunud vestlusõhtuid või selliseid üritusi, kus räägimegi, kes me oleme ja mis me teeme. Kuna see vabatahtlike list ei kohusta mitte millekski, võivadki inimesed ennast sinna sinna kirja panna ja siis vaadata, kas nad saavad tulla, kui midagi toimub.

Põhimõtteliselt töötab nii öelda suust suhu tutvustamine. Hiljuti oli ka Tartu kaubamajas tutvustamine, kus istusime oma plakatitega ja inimesed tulid meilt küsimusi küsima. Selgus, et tegelikult pole hästi paljud kuulnud meist ja sellest, mida me teeme, aga siis tulevad ja lihtsalt panevad ennast kirja ja avastavad, kui tore see on.

Kas vabatahtlikke tuleb juurde rohkem selle kaudu, et igaüks kutsub oma sõpru kaasa või pigem omapoolse promo kaudu?

Pigem ikka meiepoolse promoga, sest ma olen isegi üritanud oma sõpru sinna kaasa meelitada, aga paljud kas ei julge tulla või kardavad, et on liiga troostitu sinna kohale minna. Tegelikult see ei ole üldse nii. Aga juurde tuleb jah, pigem ikka sellega, kui me ise promome. Mida rohkem seda teeme, seda suurem võimalus on.

Meil on kaks korda aastas, sügisel ja kevadel ka suured heakorrapäevad, kus me paneme kuulutused lehte. Sinna tuleb alati hästi palju inimesi kohale ja sealtki jutt levib ning tulevad juba uued vabatahtlikud.

Kampaania või ürituse käigus tuleb suure hurraaga kokku palju inimesi, aga kui palju neid lõpuks alles jääb?

Meil ka vabatahtlike listis on palju selliseid, kes ei käi üldse kohal. Eks see on alati nii, et alguses on hästi palju inimesi ja siis nad vajuvad ära vaikselt. Mõned aga tulevad tagasi. Mõni hetk on kiirem, kui on kool ja töö ja eksamid, ja siis jälle tuleb vaba hetk ja nad jälle taasavastavad endale meie tegevuse. Loodame ikka selle peale, et ühel päeval on neil rohkem aega ning võimalusi ja hakkavad aktiivselt kaasa lööma.

Kas nendest, kes püsivad, on piisav tööjõud olemas?

Hetkel küll. Me mingil hetkel saimegi aru, et ei ole mõtet liiga palju ka korraga ette võtta. Kõigepealt üritame needki projektid korralikult valmis saada, mis pooleli on, ja siis vaatame edasi. Aga muidugi, mida rohkem inimesi on, seda rohkem saame teha ja seda suuremaks asi saabki minna. Nii et me võtame, mis meile antakse.

Mis on kõige suuremad mured või probleemid?

Eks hetkel ongi eelkõige inimeste kaasamine. Need inimesed, kes aktiivselt tegelevad, need saab kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Kõik ülejäänud on kuhugi ära kadunud või laiali läinud. Aga see ei ole kindlasti midagi ületamatut. Tulevad uued promokampaaniad ja leiab värsket verd.

Aga miks inimesed ära vajuvad?

Ilmselt läheb see esimene vaimustus üle. Alguses teeks ja käiks, aga siis kaob ka see ära. Tegelikult on MTÜ Auhi liikmeks olemine suur töö. See nõuab aega japühendumist ja seda, et tõesti soovid ja tahadki seal olla. Sundida me ei saa kedagi ju. Kui iseendal ei ole suurt tahtmist teha ja aidata, siis võib see vaimustus kergelt ära kaduda.

Kas teie liikmetel on ka mingi ühisnimetaja? Kas nad on millegi poolest ühtemoodi?

Ilmselt on noored ja tüdrukud põhilised. Meil on varjupaigas tihti juhtunud, et kui on heakorrapäevad, oleks vaja just tugevaid mehi, sest on vaja kuute tõsta, lammutada, ümber ehitada, puid lõhkuda. Meil on aga enamus vabatahtlikuid ju tüdrukud. Muidugi, ega naine ka haamrit ei karda, me saame ise ikka oma asjadega hakkama.

Kui rääkida saavutustest, siis mille üle te ise kõige uhkemad olete?

Ilmselt ongi need üritused, mille nimi on heakorrapäev. See on Auhi poolt välja mõeldud. Need toimuvad üle nädala. See on juba rutiinne ja varjupaiga töötajad juba arvestavad meiega, tunnevad meid. Oleme saavutanud nende usalduse. Kui esimest korda varjupaika minna, siis paljudes kohtades kardetakse, et me oleme pigem tüliks kui aitame. Me oleme aga mitme varjupaigaga saanud nii head suhted, et nad võtavad meid kui päris töötajaid, nagu omasid. Nad teavad, et me teame, mis me teeme ja teeme seda hea meelega mitte kohustusest. Ilmselt see. Eks meil on ka palju õnnestunud projekte olnud, mis on hästi läinud. See kõik. Ja iga kord kui koer saab koju, on kõik jälle õnnelikud.

Aga kas tulevikuplaanidest on midagi sellist, mida sa tahaksid esile tõsta?

Meil on hetkel plaanis noortekogu arendamine. MTÜ Auhiga saab liituda alates 16. aastast. Me oleme teinud aga ka noortekogu, kes oleks MTÜ Auhi järeltulijad. Kui meist saavad seeniorid, siis nemad oleks need noored hakkajad, kes võtaks üle. Juba olemegi mõned hakkajad noored endale leidnud promoüritustega. Noorematega on kindlasti ka keerulisem, peab rääkima ilmselt ka nende vanematega, kas nemad on nõus.

Tegelikult on see hästi üllatav, kuidas lapsed vanuses 10-14 ja veel nooremad ei tea tegelikult, mis on varjupaik, kuidas koerad sinna satuvad, mis neist saab. Minu käest on tuldud küsima, et kas varjupaigast saab tasuta koeri või kas seal jagatakse koeri Seega saaks lapsi ka harida, et kuidas koerad sinna satuvad, kuidas ennetada, et nad ei satuks, ja sellega ilmselt teha neist ka paremad loomapidajad.

Kui sa saaksid valida, millised inimesed vastu võtta, siis millised olulisemad omadused neil kindlasti olema peaks?

Üks on kindlasti tõeline loomaarmastus, et ta suudab ennast motiveerida puhtalt sellega, et ta mõtleb, kelle jaoks ta seda teeb ja kui õnnelikuks ta loomad teeb. On vaja tõelist loomaarmastajat ja ka et oleks julget pealehakkamist, et oma arvamust avaldada. Et oleks värskete ideedega inimesi, kes julgeks oma ideid välja öelda, kasutada, julgeks inimestega suhelda. Ja loomulikult ootame inimesi, kes ei pelga käsi külge lüüa misiganes tööle.

Mida sina saad tegevusest MTÜ Auhis ja varjupaikades?

Ma olen kohtunud nii uskumatult toredate inimestega – kõik need varjupaiga töötajad ja kõik vabatahtlikud. Juba mu suhtlusringkond on nii palju suurenenud tänu sellele. Terve elu olen olnud selline väikese kiiksuga loomaarmastaja, mulle on alati meeldinud nende läheduses olla. Varjupaigas töötades olen hästi õppinud kuidas loomaga suheda. Seal on enamasti ju traumeeritud loomad. Olen õppinud, kuidas käituda hirmunud loomaga, kuidas muuta ta elu paremaks vähemalt hetkeksi. See on klišee öelda, et ma olen muutunud paremaks inimeseks, aga mul tõesti on selline tunne. Inimesed saavad seeläbi aru, mis on tegelikult elus tähtis. Materialistlikus ühiskonnas toob maa peale tagasi.

Mida peab tegema traumeeritud loomaga?

Kõige parem on järjepidevus, et sa alguses, kui saad aru, et koer kardab sind – enamasti nad peidavad ennast siis kuudi taha või lähevad kuuti sisse – siis ei tohi neile kindlasti järele minna. Sa pead püsima keti ulatuses niimoodi, et ta saab tulla sulle ketiga lähedale, aga ei ulatu sinuni. Kõige parem ongi niimoodi eemalt, sest sa kunagi ei tea, kas ta on kuri või mitte. Meil on praegu ka siin paar sellist koera, kelle juurde ei lubata inimesi. Nad on ettearvamatud ja palju läbi elanud. Peabki neil lihtsalt laskma harjuda sinu kohaloluga. Kui sul on kaasas mingi raamat või muud tööd, siis lihtsalt istu seal ja nikerda ja ta tunneb sinu lõhna. Või siis võib mingi maiusega proovida ja kui ta juba lubab pai teha, siis ta süda on sulanud.

Kas varjupaigad ikka jõuavad kõik loomad ära majandada?

Jah, aga on ka teatud kriisiajad. Näiteks suure lumega oli meil mingil hetkel üle 40 koera varjupaigas. Siis oli küll neid liiga palju ja tuli aina juurde. Enamus on nüüdseks aga ikka koju läinud. On tõusud ja mõõnad. Mingi aeg on ainult mõned koerad ja seejärel kõik kuudid täis, otsitakse garaažinurgast veel lisa.

Siis ikka leidub piisavalt inimesi, kes lähevad ja võtavad endale varjupaigast koera?

Leidub, tõesti leidub. Kutsikad lähevad uutesse kodudesse hästi ruttu. See on arusaadav ka. Suurte koertega ongi kõige suurem häda, aga tihti nad võetakse valvekoerteks või vanemad inimesed tahavad endale rahulikku kodust koera ja leidub ikka. Kellelegi leidub alati keegi. See on nii tore, kui näed, et koer, kellega sa oled juba nii kaua tegelenud, on koju ära viidud. See on tõesti hästi tore.

Kas lisaks priitahtlikele töökätele saate kuskilt veel abi?

AUHiga ongi hästi tore see, et me teeme koostööd ka teiste sarnaste mittetulundusühingutega. Näiteks saame hästi läbi Vanem vend-vanem õde programmiga – vanemad vennad-õed toovad oma nooremad vennad-õed näiteks varjupaika uudistama. Siis on ka kohvikuid, kes on meid toetanud sellega, et meie annetuspurgid on nende asutustes ja samamoodi ka loomapoodides. Koostöö teiste organisatsioonidega on hästi tähtis. Selle kaudu kohtud jälle uute teistsuguste inimestega, kes tegelevad heal eesmärgil.

Ka MTÜ Auhis on seinast seina inimesi – on juriste ja pangatöötajaid, õpilasi, üliõpilasi, koduperenaisi, turvamehi ja nii edasi. Täiesti erinevad inimesed, kellega muidu ei kohtuks ilmselt kunagi. See näitab, et vahet ei ole kes või mis sa oled, lõpuks ühendab meid ikkagi loomaarmastus.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-11641/MT%C3%9C-Auh-tahab-noori-paremateks-loomaomanikeks-harida

Hooliv heinategu tagab looduse säilimise

2011-07-29

Täna hakkavad ELF-i talgulised hobustega heina tegema, mis on ühelt poolt elamust pakkuv naasmine vanade heinategemise traditsioonide juurde, kuid teiselt poolt kannab ka olulist sõnumit looduslähedase põllumajanduse võimalikkuse kohta.

Heina tehakse hobustega 1. augustini Koivakonnu talu hallatavatel maadel, mis peaaegu tervikuna jäävad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala territooriumile. Siinsetel pärandkooslustel on talgulised abiks käinud ka varem, kuid sel korral keskendutakse just heinateole. Talgute etteotsa rakendatakse talu hobused, kellega teevad tihedat koostööd ELF-i vabatahtlikud talgulised.

Hobusega heinategu on looduskaitse eksperdi Silvia Lotmani sõnul väga hea näide vastutustundlikust maaharimisest, kuna looduskaitselisele tegevusele lisandub eestlaste pärandkultuuri elus hoidmine: „Hobusega heinategu on kui folgifestival looduses: meie esivanemate töövõtted on loonud ja säilitanud elupaiku liikidele, kes tänaseks on jäänud väga haruldasteks."

Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses.

Sellest tulenevalt tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine. Hobusega heinategemine on näide inimtegevusest, mis tagab looduse säilimise pärandkoosluslikul alal.

Pool-looduslikesse kooslustesse hoolivalt suhtuvad Koivakonnu talu on osa tervikust, mille moodustab Koivakonnu OÜ ja MTÜ Parmu Ökoküla. Talu on valitud 10 Eesti ja 10 Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Keskkonnasõbralike ja eesti traditsioone hindava talu maadele viib talgulised Eestimaa Looduse Fond Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Läti-Eesti ühisprojekt on finantseeritud Interreg IIIA Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

ELS: inimeste julmus loomade vastu on sagenenud

2011-07-28

Seoses loomade pidamistingimuste rikkumisega, on ELS sellel aastal pöördunud Veterinaar-ja Toiduameti (VTAl on õigus ja kohustus kontrollida loomade pidamistingimusi)) poole 70 korral. Seltsi liikmed ja vabatahtlikud on üle 70 korra käinud juhtumeid ka ise kontrollimas ning paljudel kordadel oleme suutnud omanikega saavutada kokkuleppe, mille tulemusena koera-ja kassiomanik on parandanud oma looma pidamistingimusi. ELS koostöös VTA, kohalike omavalitsuste ja teiste loomadega tegelevate organisatsioonidega on käesoleval aastal võõrandanud omanikelt ligi 20 looma.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/els-inimeste-julmus-loomade-vastu-on-sagenenud.d?id=50339743

Kati Toots on oma uuest ametist vaimustuses

2011-07-28

Kati Tootsi kevadine proovitöö suurejoonelise sotsiaalsaatega "Kodutunne" tõi naisele kasa uue töökoha. Nimelt pakkus Kati Toots end kevadel vabatahtlikuna "Kodutundele" appi ja sai võetud kohustustega sedavõrd hästi hakkama, et sarja produtsent Kristi Nilov palus ta endale assistendiks.

Lugege kogu uudist: http://publik.delfi.ee/news/kino/kati-toots-on-oma-uuest-ametist-vaimustuses.d?id=50296145

Tallinna juunioride EM arvudes: 954 sportlast, 6 tonni kana, 85 000 pudelit vett

2011-07-27

Juunioride EM-i peakorraldaja Erik Pallase märkis, et nüüdseks on ka viimased tiimid Tallinnast lahkunud ja võistluse võib ametlikult lõppenuks lugeda. „See on esmakordne, kui sellise mastaabiga võistlus on Eestis toimunud ning loodame, et juba üsna pea saame Eesti spordisõpradele samaväärset elamust pakkuda. Täname kõiki, kes aitasid kaasa võistluste õnnestumisele – kohtunikke, vabatahtlikke, pealtvaatajaid, toetajaid, ning eelkõige sportlasi, kes pakkusid neli nauditavat päeva tippsporti kodusel Kadrioru staadionil. Suur tänu!“

Lugege kogu artiklit: http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/juuniorid2011/tallinna-juunioride-em-arvudes-954-sportlast-6-tonni-kana-85-000-pudelit-vett.d?id=50247283

Abistajad andsid vanale vannitoale värske näo

2011-07-27

Viljandis Lembitu puiestee majas elavatel puudega inimestel ja pensionäridel on põhjust rõõmustada, sest mittetulundusühing Singel Kodu tegi vabatahtlike ja toetajate abiga korda nende maja ainsa pesemisruumi.

Lugege kogu uudist: http://www.sakala.ajaleht.ee/514230/abistajad-andsid-vanale-vannitoale-varske-nao/

Buskerudi maakonda puudutab tulistamistragöödia väga lähedalt

2011-07-27

Modumi vallas, keset looduskaunist Tyrifjordeni järve Buskerudi maakonna serval asubki Utøya saar, millel reedel toimunu mõjutab tugevalt ümbruskonna elanikke. Päästjad ja vabatahtlikud teevad kannatanute abistamiseks kõik võimaliku.

Lugege kogu artiklit: http://www.parnupostimees.ee/510804/buskerudi-maakonda-puudutab-tulistamistragoodia-vaga-lahedalt/

Talgud Inglismaal 19.-26. augustil

2011-07-27

Juba teist korda sel suvel on ELFil hea meel pakkuda võimalust osaleda talgutel Suurbritannias.

Mäletatavasti pälvis ELF möödunud aasta lõpus Suurbritannia partneri BTCV poolt korraldatud konkursil Green Hero auhinna, mille eest lunastati mõned priipääsmed BTCV korraldatavaile talgutele.

Pakkuda on kaks osalust 19. - 26. augustiks talgutele Inglismaal Lake Districti rahvusparki, vaata lähemalt:
http://shop.btcv.org.uk/shop/level3/733/stock/8247

Reisikulud peab osaleja ise katma, talgutel osalus ja selle sisse käiv söök-majutus on tasuta.

Oma soovist anna palun teada hiljemalt järgmiseks esmaspäevaks 1. augustiks aadressil siim@elfond.ee

Katusekino ootab massistseenis osalejaid!

2011-07-25

Laupäeval, 30. augustil esilinastub Katusekinos Jaak Kilmi ja Kiur Aarma värske film "Tallinna kilud".

Film valmis spetsiaalselt Kultuuripealinna Tallinn2011 aastaks ning on seetõttu Filmitalgutega veresuguluses. Valmib ju ka Filmitalgute rahvafilm Tallinn2011 toel ja innustusel. Kaht filmi ühendab veel üks tegur - filmi režissöör Jaak Kilmi on Filmitalgute projekti juures režissööride juhendaja Viljandimaal, Tartumaal ja Põlvamaal. Ka stsenaariumid on otsapidi ühendatud - Peep Pedmanson, üks "Tallinna kilude" stsenaristidest aitas kaasa Filmitalgute stsenaariumi kokku kirjutamisele.

Lisainfo ja filmi sünopsis on leitavad Katusekino kodulehelt.

Filmitalgud plaanivad 27. augustil Eesti filmiajaloo suurimat massistseeni. Kõigi sel nädalal registreerujate vahel loosime välja ühe tasuta vabapääsme "Tallinna kilude" esilinastusele (NB! Kutse kehtib kahele inimesele)!

Pileti võitmiseks uuri Facebooki sündmust ja massistseeni registreerumislehte Filmitalgute kodulehel!

Loosiratas läheb käima nende vahel, kes registreeruvad massistseenis osalejaks kodulehel ajavahemikus 25.-27. juuli. Facebook-is jagajatel on võimalus võita ka Tallinki Rootsi kruiis neljale.

Võitja selgub neljapäeval, 28. juulil. Registreerudes lisa ankeedi juurde kindlasti oma telefoninumber!

Allikas: http://filmitalgud.ee/uudised/katusekino-ootab-massistseenis-osalejaid

Pontule tehti mõlema tagumise jala operatsioon. Koer on taastumas ja paranemas hoiukodus

2011-07-25

Eesti Loomakaitse Selts teatab, et neljapäeva (14.07.2011) pärastlõunal toimetati vabatahtliku abiga Pontu Kenno loomakliinikusse, kus ortopeed Marti Lasn tuvastas lisaks varasemalt Kohtla-Järvel diagnoositud vasaku tagajala reieluu ristmurrule ka parema põlveliigese ebastabiilsuse.

Seetõttu tuli opereerida mõlemaid tagajalgasid. Mitmeid tunde kestnud operatsioon osutus veterinaari sõnul edukaks ning prognoosi järgi hakkab koer tulevikus liikumisel kenasti kõiki nelja jalga kasutama. Kogu operatsooni maksumuseks kujunes 808,66 eurot. Kahe nädala pärast viiakse koer veterinaari juurde korrapärasele läbivaatlusele.

Lisaks on meil rõõm teatada, et Pontu tõusis juba päev pärast operatsiooni oma jalgadel püsti ja liikus veidike ringi. Eesti Loomakaitse Selts tänab veelkord annetajaid ja toetajaid. Samuti suurimad tänud Kenno loomakliiniku töötajatele ja ortopeed Marti Lasnile, kes Pontut opereeris. Lisaks avaldame tänu Koertekodu OÜle, kes võttis koera enda hoole alla.

Meenutus juhtunust:

7. juulil leidis jalgrattur juhuslikult Toilast maanteekraavist liikumisvõimetuna lamanud koera. Koer toimetati esialgu Kohtla-Järve varjupaika, kus esmasel veterinaari läbivaatlusel ja tehtud röntgenpiltidelt selgus kurb tõsiasi, et koerale on autoga otsa sõidetud ning õnnetuse tagajärjel on 1,5-aastasel sõbralikul Pontul käpaluumurrud, mis vajavad veterinaari sõnul kiiremas korras opereerimist.

Kuna Kohtla-Järvel ei tehta niivõrd keerulisi ja raskeid operatsioone ning varjupaigal pole ruumipuuduse tõttu võimalik koera pikemalt hoida, siis on Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik valmis koera võtma enda hoole alla.

Allikas: http://loomakaitse.ee/?q=node/935

Foto allikas: Eesti Loomakaitse Selts

31. juulil toimub selle aasta teine Tartu Väga Väga Vaba Turg!

2011-07-25

Vaba Turg on kõigile avatud ajutine turg, mis põhineb kinkemajandusel, nii et asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Ära andmiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed - turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et pakutav oleks veel kasutuskõlbulik. Väiksema koguse asjade väljapaneku eest hoolitsevad korraldajad. Suuremaid esemeid, näiteks mööbel, kodutehnika jm, ei pea kohale tooma, vaid piisab kirjeldusest ja kontaktandmetest. Pärast turgu on korraldajad nõus allesjäänud asju ladustama järgmise turu jaoks. Kes soovib, saab oma esitluspinda ise organiseerida, võib näiteks võtta kaasa riide tänavapinnal kauba väljapanekuks.

Lisaks on turule oodatud kõik, kes soovivad vabatahtlikult möödujaid lõbustada demonstreeridas oma oskusi ükskõik millisel alal. Kutsume inimesi muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema. Väga Väga Vaba Turg on ka seltskondlik üritus, kus saab suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi.

Esimesed aktsioonid nimega Väga Väga Vaba Turg (Really Really Free Market) korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Tartus on sellist antikapitalistlikku üritust tehtud juba kolmandat aastat ning selle suve viimane turg toimub 28.augustil.

Rohkem infot VVVT kohta:
www.vabaturg.org

Rahvusvaheline vabatahtlike laager Järvamaal

2011-07-25

Kui Sa oled vähemalt 18-aastane noor ning tahad veeta oma suve mõnusalt, vahvalt ja kasulikult, siis MTÜ Tahe Teha ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsub just Sind kandideerima rahvusvahelisse vabatahtlikke laagrisse Järvamaal.

Mis toimub: Rahvusvaheline vabatahtlike laager Järvamaal – töötamine, puhkamine, lõbutsemine

8.-21. august 2011 toimub juba viies rahvusvaheline vabatahtlike laager Järvamaal. Traditsiooniliselt osaleb laagris kuni 20 inimest, kellest pooled tulevad meile laiast maailmast. Noori Eestisse vahendab MTÜ Noortevahetuse ArenguÕhing EstYES. Varem on laagris osalenud noori Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist, Poolast, Jaapanist, Koreast, Teksasest, Karjalast jne. Laagris tõstame au sisse vabatahtlikku töö, tehes enamasti avalikus kasutuses olevate objektidel töid. Sel aastal pakuvad meile tegevust MTÜ Jalametsa Külaselts, Retla Põhikool, OÜ Estonia, Imavere Vallavalitsus ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing (Oisu Perekodu). Lisaks töökusele ja ettevõtlikkusele kaasneb vabatahtliku tööga mitmeid hindamatuid väärtusi nagu lugupidamine ja austus oma kodukoha suhtes, osavõtlikus, enesekindlus, headus, avatus, antud juhul ka mitmekultuurilisus ja kultuuridevaheline sallivus jne. Vabatahtliku panuse eest pakutakse laagrilistele võimalust osaleda vahvatel lõbusõitudel, ekskursioonidel, kanuutamist, õhtuseid piknikke ja palju muud vahvat. Laageris on suurepärane võimalus tutvuda teiste maade kultuuriga ning harjutada võõrkeeli. Loomulikult pakume omalt poolt majutust ja toitlustust.

Millal: 08.-21. august 2011

Kus: esimene nädal Imaveres ja teine nädal Oisus

Kiirusta! Kandideerimise tähtaeg juba 1. august (k.a.), vajalikud dokumedid saata e-mailile kati.kenk@gmail.com

Laagrisse kandideerimise tingimused:

Andmed: eesnimi, perekonnanimi, kontakttelefon, e-mail, vanus

-Vanus alates 18a

-U 0.5 A4 lk vabas vormis motivatsioonikiri, kus peaks leiduma vastused küsimustele: miks Sina tahan osaleda rahvusvahelises vabatahtlike laagris, mida sealt ootad, millega oled nõus laagrisse panustama ning milline on Sinu inglise keele suhtlemise tase (madal, keskmine, kõrge).

-Võimalus osaleda laagri algusest lõpuni (8.-21. aug.)

-Osalema laagri eelkohtumisel augusti esimesel nädalal

-Osalema laagri järeltegevustes (kohtumised Retla ja Imavere põhikoolides, vabatahtlike laagri tegevuste tutvustamine, kokku 2 päeva)

-Pead olema valmis võtma ülesandeid (nt olema ühele rahvusvahelisele külalisele tugiisikuks, aitama meediatiimis jne)

-Tasuma osalustasu 15 € hiljemalt 5. august 2011 (sisaldab toitlustust, majutust, ekskursioonide pileteid jne)

Täname kõiki toetajaid: MTÜ Jalametsa Külaselts, Imavere Vallavalitsus, KIK, Avatud Eesti Fond, OÜ Estonia, Imavere ja Retla põhikoolid.

Vaata lisa: https://www.facebook.com/event.php?eid=171994629534986

Lisainformatsioon:

Eveli Maksim

Imavere valla noorsootöö spetsialist

MTÜ Tahe Teha liige

Kati Ott

Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus, noorsootöö spetsialist

kati.kenk@gmail.com

Rahvusvaheline vabatahtlike konverents 19.-21. oktoobrini Austrias

2011-07-24

19.-21. oktoobrini toimub Austria linnas Grazis, mida korraldab MUSIS (Museen und Sammlungen in der Steiermark).

Vaata lisa: SIIT

Lasteaia Pesamuna ruumid saavad sel suvel uue lastesõbraliku ilme

2011-07-24

Järvakandi Lasteaed Pesamuna osales tänavu Caparol Eesti filiaali heategevuslikul konkursil „Lihtne värvida - lihtne aidata". 50-st taotlusest valiti välja 10, kes saavad kingituseks kvaliteetsed värvid ning nõuanded Caparoli spetsialistide poolt. Nende 10 väljavalitu hulka kuulub ka meie lasteaed.

Kaja Vaikre koostatud lõpplahenduse kohaselt saame lasteaia sisekujundusse rõõmsad, lastesõbralikud värvid , mis aitavad kaasa laste kohanemisele, arengule ning loovusele. Lisaks pastelsetele üldtoonidele rõõmustavad lapsi eakohased ning arendavad pildid, mille autoriteks on kohalikud lapsed ise.

Ees ootab suur töö, sest kogu ettevalmistav töö - pindade puhastus, pahteldamine, tasandamine, lihvimine jms ning ka värvimine tuleb meil endil teha ja eeskätt vabatahtliku tööna, sest üheks taotluse tingimuseks oligi just kogukonna kaasatus projekti teostamisel. Praeguseks on paljud vabatahtlikud töödega alustanud, sest tööd peavad valmis olema juba selle aasta 31. augustiks.

Lasteaia värviprojektiga on liitunud ka mitmed firmad, kes annetavad vajalikke töövahendeid: OÜ Peretare annetab värvimistöödeks vajalikud maalriteibid, OÜ Tarikari annab liivapaberi. Loodetavasti vabatahtlike ja firmade nimekiri veelgi pikeneb, kõik pakkumised on oodatud!

Ootame vabatahtlikke (vilistlasi, lapsevanemaid ja teisi häid inimesi ), kes annaksid oma panuse lasteaia kaunimaks muutmisele!

Kui oled nõus nõu ja jõuga aitama, siis anna endast märku:

Anu-Marii 527 8759
Heivi 5344 0804
Sigrid 5343 9123
e-post: pesamuna@jarvakandi.ee

Allikas: http://www.jarvakandi.ee/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=14&Itemid=139&limit=9&limitstart=18

Noored väliseestlased tutvuvad oma kodumaaga

2011-07-22

Pärnumaal Ojako turismitalus võib sel suvel kuulda palju keeli, nende seas troonimas eesti keel. Käimas on väliseesti noorte laagrivahetus, mis toob Pärnumaale 17 riigist 66 noort, kes kõik on mingit pidi Eestiga seotud. Vabatahtlikud on laagris mitmeti abiks.

Lugege ogu artiklit: http://www.parnupostimees.ee/506454/noored-valiseestlased-tutvuvad-oma-kodumaaga/

Rahvusvaheline noortelaager Uuskasutuskeskuses

2011-07-22

Täna algab Tallinna lähistel rahvusvaheline noortelaager „Care and Act“, mille keskmes on noorte aktiivne ja vastutustundlik osalemine ühiskonnas. Laager päädib suure turupäevaga Uuskasutuskeskuses sel laupäeval.

Täna algav laager toob kokku noored Eestist, Saksamaalt, Belgiast, Itaaliast, Sloveeniast ja Hispaaniast. Eesootava nädala jooksul arutatakse laagris noorte võimalusi ühiskonnas kaasalöömiseks. Teemadena on päevakorras nii karjääriplaneerimine, noorte tööpuudus kui ka vabatahtlik tegevus erinevates riikides, aga ka noorte võimalused ettevõtluses.

Kogu laagri üldtemaatika on kantud innovaatiivsest mõtlemisest, mis samas järgib säästlikke ja keskkonna suhtes vastutundlikke põhimõtteid. Eesti osalejad on Lasnamäe ja Mustamäe koolidest.

Laagri raames teeb rahvusvaheline grupp tihedalt koostööd Uuskasutuskeskuga, mis on üks headest näidetest säästliku eluviisi ja sotsiaalse ettevõtluse edendamisel. Koos Uuskasutuskeskusega toimub laupäeval suur suveturg, kuhu on kõik oodatud.

Lisaks kõige ostmisele tegutseb turul ka asjade vastuvõtupunkt, kuhu võib tuua asju, mida inimestel enam kodudes vaja ei lähe, kuid mis sedavõrd heas korras, et võivad kasutamist leida teiste poolt.

Noortelaager kestab järgmise kolmapäevani, selle aja jooksul külastab grupp ka Tallinna Prügilat ja teisi keskkonda mõjutavaid asutusi.

Projekti info internetis: www.headest.ee

Nädal aega Viljandi folgini: sipelgapesa valmistub õnnelike inimeste kokkutulekuks

2011-07-21

Esimene Viljandi pärimusmuusika festival toimus 15. mail 1993. Juba järgmisel – 1994. aastal – kasvas see kolmepäevaseks. 19. folgi eel räägib kõik need aastad festivali korraldanud Ando Kiviberg, mida annab folgi korraldamine korraldajaile endile, kuidas on festival aastate jooksul muutunud ja mõjunud pärimusmuusika harrastamisele ning milliseid eksootilisi ja haaravaid rütme leiab seekordse, „Rütmi ja pulsi“ teemat kandva folgipeo programmist.

Kui palju inimesi folgi korraldamisega tegeleb? Kes nad on?

Festivali korraldusmeeskonda kuulub kokku üle 300 inimese. Suurem osa neist on noored vabatahtlikud, kes saabuvad Viljandisse vahetult festivali eel. Samas on pärimuspeo ettevalmistamisega hõivatud kõik 27 Eesti Pärimusmuusika Keskuse töötajat ning mitmed teised, kes hooajaringselt meie majas ei tegutse.

Mida folk ja selle korraldamine korraldajatele endile annab?

Ennekõike rahulolu ja kindlustunnet. Festival sündis 1993. aastal siirast soovist anda pärimusmuusikale kui eestlaste muusikalisele emakeelele meie kultuuripildis suurem tähtsus. Elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et see on õnnestunud. Võime rõõmustada – pärimusmuusika harrastajate hulk on tohutult kasvanud ja meil on tekkinud terve põlvkond muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina.

Pärimusmuusikat õpetatakse kahes akadeemias ja enamikes muusikakoolidest, tänu millele on see žanr tõusnud professionaalse muusikastiilina süva-, džäss- ja popmuusika kõrvale. Pärimusmuusikat ja sellel põhinevaid seadeid kasutatakse sageli tele- ja raadiosaadete, teatrietenduste ja filmide ilmestamiseks. Väga palju sellest on sündinud Viljandi pärimusmuusika festivali vaimust.

Kes korraldajatest on olnud folgiga seotud algusest peale?

Tundub, et mina olen ainus, kes kõik need 19 aastat on vahetult korraldamise juures olnud. Küll aga on päris palju neid, kes on seestpoolt näinud suurema osa Viljandi pärimusmuusika festivalide sündi – Aleksander Sünter, Marek Rätsep, Ülle Jantson, Piret Aus, Ants Johanson, Mare Lilienthal ja mitmed teised.

Folgini on jäänud nädal aega. Mis on veel teha?

Paberi peal on järjekordne festival enam-vähem valmis. Nüüd tuleb see kõik käega katsutavaks, silmaga nähtavaks ja kõrvaga kuuldavaks teha. Mida lähemale peo alguspäev jõuab, seda enam meenutab Viljandi Pärimusmuusika Ait sipelgapesa, kus kümnetel tegelastel on oma tähtis asi ajada.

Olete ühes intervjuus öelnud, et kui 20 festivali täis saab, siis vaatate, mis edasi. Ega järgmise aasta folk siis ometi viimaseks ei jää?

Elame-näeme.

Kas ja kui palju annavad folgilised – nii esinejad kui külastajad – pärast festivale tagasisidet? Milline on olnud meeldejäävaim tagasiside?

Tegemist on suure sündmusega, mis toob kokku tuhandeid inimesi. Seepärast on loogiline, et ka tagasisidet on mitmesugust. Oleme tänulikud nii kiidusõnade kui kriitika eest, sest nende toel on võimalik iga järgmine festival eelmisest paremini teha. Aga mis seal salata – valdavalt saame ikka kiita. On öeldud koguni nii, et Viljandi pärimusmuusika festival on õnnelike inimeste kokkutulek.

Millised on olnud Teie enda eredaimad ja meeldejäävaimad elamused 18 juba toimunud folgist või selle kontsertidest?

Arusaadavalt on eredaid mälestusi 19 aasta vältel kogunenud ohtrasti. Sageli on nad seotud kindlate isikute, muusikute ja olukordadega, mille ümberjutustus ei pruugi teab mis eredusena tunduda. Enamasti on nad isiklikku laadi. Paraku on selle aja jooksul tulnud igaveseks hüvasti jätta ka mõne lähedase sõbraga...

Neljapäevane erinevatest kultuuridest külla tulnud muusikute kohtumispidu on oma olemuselt tohutult palju tugevaid emotsioone, armumist ja igatsust pakkuv sündmus. Kuigi temas on aastast aastasse korduvat ja tuttavlikku, pakub ta alati midagi värsket, kordumatut ja sellist, mis võtab su südame oma pihku ja embab seda jõuliselt, kuid õrnalt.

Kuivõrd ja milliseks on folk aastate jooksul muutunud?

Mõnda aega pidin sellele küsimusele vastates märkima esmajoones kasvamist, sest mõnesaja osalejaga sündmusest sai tuhandeid muusikasõpru ühendav traditsioon. Nüüdseks paistab festival olevat oma parima suuruse saavutanud ja püsib külastajate hulga poolest enam-vähem ühesugusena.

Seda selgemalt torkab silma sisuline areng. Oleme programmi koostamisel saanud professionaalsemaks ning oskame oma sõnumit publikule paremini edasi anda. Aina rohkem on neid, kes festivalile tulles küsivad, mis on seekordse peo teema ning püüavad end vastavalt häälestada. Oleme läbi käinud eesti kultuuriruumi olulisemad pillirühmad ning ülistanud laulu, soolomängu ja tantsu. Tänavu jõudsime tantsumuusika kaasakiskuvuse ühe olulisima tegurini, milleks on mängu rütmikus ning tantsu kindel pulss. Seega teemaks „Rütm ja pulss“.

Kui palju korraldajatel endil üldse jääb aega folgi ajal kontserte nautida? Või tuleb pidevalt festivali toimimise eest hoolitseda?

Tegemist on tõesti palju, aga nii palju vaba aega jääb ikka, et mõne kirka muusikaelamuse võrra rikkamaks saada. Kes otsib, see leiab.

Seda küsimust küsitakse ilmselt iga festivali eel, et millised on sel aastal folgi erilisimad esinejad?

Ja nagu igal aastal, ütlen ka nüüd, et Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ei taha kedagi peaesinejaks nimetada. Meie publik on end alati näidanud asjatundlikust ja uudishimulikust küljest, mistõttu tahame inimestele jätta võimaluse ise enda jaoks oma peaesineja leida.

Üks on aga kindel – eksootilisi ja haaravaid rütme jagub seekordsesse programmi kuhjaga. Kindlasti ei saa mainimata jätta india löökpillimängijat Trilok Gurtut – Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat, kes oskas ühe esimese india muusikuna 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa, põimides oma kodumaa muusikat džässi ja world fusion`iga. Tema sooloesinemised on tõeliselt inspireerivad ning avardavad arusaama trummimängust ja rütmimaailmast.

Lisaks on tulemas legendaarne rootsi ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega skandinaavia pärimust ja rokki. Pole palju öelda, et just Hedningarna viis pärimuse tänapäeva tantsuklubidesse ja staadionilavadele.

Väljamaistest esinejatest pakuvad kindlasti erilisi elamusi Ensemble Shanbehzadeh Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx`i Baskimaalt, Cissokho System Senegalist, Auli Lätist, Sergei Starostin Venemaalt, Snaarmaarwaar Belgiast ja mitmed teised. Neid, kes armastavad oskuslikku jutuvestmist, ootab meeldejääv kogemus maailmakuulsa jutuvestja Jan Blake`i esinemise näol.

Ja loomulikult ei saa me üle ega ümber meie enda kodukandi suurepärastest muusikutest, olgu nad siis Paabeli, Knihvi, Kukerpillide, Zetode, RO:TORO, Nikns Sunsi, VEM-i, Untsakate, Triskele, Vägilaste või mõne teise bändi koosseisus.

Muide, Vägilased annavad seekordsel festivalil oma viimase kontserdi. Kuigi tegemist on hüvastijätuga, pole kahtlust, et sellest kujuneb sündmus omaette.

Kas ootate sel aastal folgile rohkem inimesi kui vahepealsetel majanduskriisi aastatel?

Eelmisel aastal oli piletioste veidi vähem kui aasta varem, aga laias laastus on festival püsinud juba mõnda aega ühesuurusena. Pole põhjust arvata, et sel aastal teisiti läheb. Aga eks me näe!

Sel suvel on toimunud palju festivale, Viljandis endaski RetroFest ja Rock Ramp, õlleteemalistest Õllesummer ja Õlletoober ning muidugi laulu- ja tantsupidu. Folkegi on juba mitu, peale Viljandi ka Viru, Hiiu ja Võru folgid. Mida arvate, kuivõrd nende festivalide ja Viljandi folgi publik kattub ning kas ja milliste festivalidega konkureerite? Ja millistel festivalidel olete ise käinud sel suvel?

Minu jaoks oli väga suure märgilise tähendusega see, et rahvamuusikud jõudsid iseseisva liigina noorte laulupeole – võrdsena teiste koori- ja orkestriliikidega. Minagi olin seejuures aktiivselt osaline, mistõttu kujunes laulupeost minu suve üks olulisemaid sündmusi.

Mis publiku kattuvusse puutub, siis usun, et osade festivalidega on see suurem, teistega võib-olla vähesem.

Kui palju on pärast folki mahti puhata, enne kui uut festivali korraldama tuleb hakata?

Augustikuu on hinge tõmbamiseks vaat et ainuvõimalik aeg. Juba septembris asume järgmise festivali juurde.

Kas järgmiseks, juubelifestivaliks, on juba ka mõtteid?

Mõtteid oleme isekeskis mõlgutanud, kuid väljarääkimiseks on veel vara. Esialgu oleme 19. festivali ning rütmi ja pulsi lainel.

Vaata lisa siit: http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-11581/N%C3%A4dal-aega-Viljandi-folgini%3A-sipelgapesa-valmistub-%C3%B5nnelike-inimeste-kokkutulekuks

Viljandi pärimusmuusika festivali pulss saadeti Tallinnast teele

2011-07-21

Kümned vabatahtlikud aitasid täna keskpäeval Tallinna raekoja platsil erinevail rütmipillidel musitseerides leida nädala pärast algava Viljandi pärimusmuusika festivali pulssi ning saatsid selle sümboolselt festivalilinna poole teele.

Trummar Reigo Ahvena juhtimisel toimunud performance`i käigus astus lavale terve rida juhuslikke möödakäijaid ning andis oma panuse festivalimeeleolu loomisele. Pärast pooletunnist rütmiparaadi püüti festivali pulss pudelisse ning anti üle festivali pealikule Ando Kivibergile.

„Ehkki peo ametliku alguseni on jäänud täpselt nädal, võib juba praegu öelda, et see on nüüd vääramatult tuksuma pandud,“ sõnas Kiviberg. Täna saabuvad Viljandimaale Kõpu mõisa noored muusikud, et osa saada järjekordsest Eesti ETNO õppelaagrist. Nädalavahetusel algavad Viljandis August Pulsti õpistu korraldatavad pärimustantsu ja koosmängu kursused. „See annab kinnitust, et kõigil pärimusmuusika sõpradel on viimane aeg sammud Viljandi poole seada.“

Pärastlõunal Tallinna Tudengimajas peetud pressikontserdil näitas muusik Silver Sepp, kuidas on võimalik käepäratse koduste vahenditega omalaadseid rütmipille luua ning neil mängides kuulajatele erilisi elamusi pakkuda.

Festivali pressipealik Tarmo Noormaa rääkis ajakirjanikele, et tänavuse festivali programmi kokkupanek kujunes väga huvitavaks, sest rütmimaailm on kirev ja kaasakiskuv. „Sattusime kunagi ühe teise muusikuga arutama, kuidas oleks õige lõõtspilli löökpillil saata, et muusika jääks nauditavaks nii muusiktutele endile kui kuulajatele. Saime kiiresti aru, et see on peen tehnika ning pidasime oluliseks maailmas ringi vaadata ning teiste kultuuride kogemustest õppida. Nii sai rütmiline festival idanema pandud ja peagi ongi see algamas.“

Sarnaselt eelmistele aastatele on ka tänavu 28.-31. juulil peetava Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Puhka parimate sõpradega!

2011-07-20

Suvi on aeg, mil inimestel on puhkus või koolivaheaeg. MTÜ AUH tuletab meelde, et lisaks rannas päevitamisele on võimalik ka aktiivne puhkus loomade varjupaigas, kus saab koertega jalutada, kassidega mängida või värske õhu käes kergemaid heakorratöid teha.

Varjupaikades ootavad Sind külla inimese parimad sõbrad, kes on mingil põhjusel kodust ja hoolitsusest ilma jäänud. Võta oma sõbrad kaasa ning kinkige üheskoos kodututele neljakäpalistele soe ja südamlik päev!
Sind ootavad külla järgmised varjupaigad:

Tartu: www.loomadevarjupaik.eu
Tallinn: www.loomadehoiupaik.ee
Pärnu, Võru, Valga, Viljandi, Virumaa (Rakvere): www.varjupaik.ee
Haapsalu: www.haapsaluloom.ee

Koduta loomi saad veelgi rohkem aidata liitudes MTÜ AUH vabatahtlike listidega ning osaledes koos teiste vabatahtlikega MTÜ AUH poolt korraldatavatel külastus- ja heakorrapäevadel "Päike Kuuti".

Lisainfo: www.auh-auh.ee/varjupaigalistid

NB! Kui sul pole võimalik varjupaiku külastada, kuid soovid koduta loomi toetada, siis saad seda teha saates SMS numbrile 13017 märksõnaga "AUH". Sõnumi hind on 3,20 EUR (50,07 EEK).

Võimalus liituda MTÜ-ga AUH

Kui oled vähemalt 16-aastane ja soovid loomade aitamisse veelgi rohkem panustada, siis oled oodatud liituma MTÜ-ga AUH. MTÜ AUH tegutseb 8 Eesti piirkonnas: Haapsalus (Lääne-Eestis), Pärnus, Rakveres (Virumaal), Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Lisainfo liitumise kohta: www.auh-auh.ee/liitumine

Võimalus liituda MTÜ AUH noortekoguga
Kõik 11-17-aastased noored on aga oodatud liituma MTÜ AUH noortekoguga, mille eesmärgiks on loomakaitse põhimõtete propageerimine, realiseerimine, arendamine ja levitamine noorte hulgas, samuti noortekogu liikmete vaba aja sisustamine kasulike ja harivate tegevustega.

Lisainfo noortekogu kohta: www.auh-auh.ee/noortekogu

Liitu meie kampaania leheküljega ka Facebookis

Europeade’i ja Hansapäevade vabatahtlikud ootavad innuga tegutsemist

2011-07-20

Sel suvel toimuvad Tartus ühe hooga vahemikus 20.-24 juuli nii rahvusvaheline rahvakunstifestival Europeade kui ka Hansapäevad, mis toovad üheskoos Tartusse kokku üle 200 abivalmi ja innuka vabatahtliku, kelle abita põnevate ürituste toimumine ja arvukate välisgruppide osalemine vaat et võimatuks osutuksid.

Vabatahtliku välisrühmade giidina, Hansapäevade abilisena, lavade ülevaatajana ja mitmes muus ametis leiavad rakendust eelkõige aktiivsed noored üle Eestis, aga ka neid, kes varem isegi mujal Europeade’il näiteks esinejana tantsu löönud.

Bioneer.ee rääkis kahe entusiastliku festivalide vabatahtlikuga, Läti tantsugurpi giidi Mery-Liis Männi ja Hansapäevade priitahtliku Enelin Tooniga, et välja selgitada, mis on see, mis tõmbab noori arvukalt neile üritustele appi tõttama.

Kasuksolija saab ka ise kasu

„Mulle meeldib see kogemus, et leiad sõpru ja tutvusi ja saad kasuks olla,“ selgitas Mery-Liis, kes ka varem on paaril korral vabatahtlikuna mujal kaasa löönud, miks tema heast tahtest tehtud tööst rõõmu leiab.

Ta leiab, et vabatahtlikkus pole pelgalt andmine, vaid igaüks, kes oma aja, jõu ja mõttega panustab saab ühtlasi midagi ka isiklikul tasandil tagasi. „Mina saan näiteks kogemusi ja keelepraktikat,“ sõnas Mery-Liis.

Neiu lisas ka, et proovib vähemalt korra aastas mõnes aktsioonis vabatahtlikuna kaasa lüüa. Varem on ta seda teinud giidina koolinoorte maailmameistrivõistlustel ning rahvusvahelistel üliõpilasspordi võistlustel SELLi mängud. Järgmisest õppeaastast hakkab Tartu Ülikoolis majandust tudeeriv Mery-Liis ka noorematele tudengitele tuutoriks, kes nõu ja jõuga uusi õpilasi toetab.

Vabatahtlikkuse võlu on positiivsed inimesed

Enelin, kes on abiks eelkõige Hansalaadal on vabatahtlikuks aga alles esimest korda ning alles esimesi päevi, kuid ei jõua juba kuidagi kogemust ära kiita.

„Väga, väga tore on!“ ütles Enelin rõõmsa naeruga, „mul on väga hea meel, et ma tulin siia.“

Kogu teda ümbritsevat seltskonda peab tütarlaps üdini positiivseks ja omaette põhjuseks, miks tasub üldse priitahtlikuks hakata.

„Juba need inimesed siin on toredad ja avatud,“ kinnitas Enelin ning lisas, et uued tutvused ja sõbrad on kogu ürituse ning töö juures omaette väärtuseks.

Vabatahtlikul on vaba tahe

Selles, milline peaks üks vabatahtlik olema, on mõlemad tüdrukud valdavalt üksmeelel. Vabatahtlikud peaksid nende hinnangul olema eelkõige sõbralikud ja seltsivad ning valmis tööd tegema. Kuigi vabatahtlikuks võib hakata igaüks peab neiude arvates olema selleks õige meelestatus ning suhtumine.

„Vabatahtlikul peab olema soov tegutseda - et ta ei tee seda raha pärast, vaid lihtsalt sellepärast, et ta tahab seda teha,“ ütles Mery-Liis.

Enelini hinnangul on ülimalt oluline ka pealehakkamine: „Nad peavad olema teotahtelised ja motiveeritud ja tahtma siin olla, mitte et ei tule ja istu lihtsalt ning suhtumisega, et lähme ära nüüd, ma ei jõua enam.“

Aeg puhata ja mängida

Seda, et vabatahtlik aga liiga palju tööd peaks tegema või puhata ja mängida ei saaks, pole kogenud kumbki neiudest.

„Alati on jäetud see võimalus, et sa võid puhata või ära minna või et teed nii palju kui sa jaksad ja tahad,“ kinnitas Mery-Liis.

Tema meelest on vabatahtlikuelu seltskondlik boonus nii suur, et justkui ei tahakski seda enam töökski nimetada, hoolimata sellest, et päevad on pikad ja tehtud saab palju.

„See vabatahtliku töö see ei tundugi töö, et kui sa oled inimestega koos, siis tundub hoopis nagu oleks oma sõpradega koos – käid ringi ja saad vaadata esinemisi ja võistlusi ja palju muud,“ selgitas ta.

See aga, et vabatahtlikele tänu avaldatakse ning ehk ka mõni meene kingitakse, on küll sümboolse väärtusega, kuid suurendab motivatsiooni veelgi. Väga sageli on lausa nii, et see, kes korra vabatahtliku tööd on proovinud, teeb seda veel ja veel ja veel. Need, kes aga oma sõrme pole veel anda julenud, peaksid tüdrukute sõnul seda kindlasti vähemalt proovimagi.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arendusekeskuse koostöös.

Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-11570/-Europeade%E2%80%99i-ja-Hansap%C3%A4evade-vabatahtlikud-ootavad-innuga-tegutsemist

Noored andsid panuse Väätsa heakorrale

2011-07-19

Sel aastal toimus laager 08.-22.juunini. Töö- ja puhkelaagris töötas kaks rühma, millest üks koosnes põhikooli õpilastest ja teine rühm, mida aitas kokku panna Tanel Suurkivi, oli noorte rühm. Laagri toimumiseks sai Väätsa Kooli Sõprade Selts toetusraha PRIA-lt LEADER meetmest. Lisaks suur tänu vabatahtlikele MTÜ liikmetele, kes aitasid kaasa laagri kordaminekule, suur tänu AS Väätsa Agrole ja Väätsa Vallavalitsusele.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/vaatsa/elu/noored-andsid-panuse-vaatsa-heakorrale.d?id=49791203

ELF kutsub õpetajaid Saaremaale ja Manilaiule

2011-07-19

Eestimaa Looduse Fond kutsub õpetajaid ja õpetajaks pürgijaid pärandkoosluste teemalistele talgu- ja õppelaagritesse Saaremaal Laidevahes ja Manilaiul.

Et looduskaitseliselt oluliste ja huvitavate kooslustega lähemalt tutvust teha, pakub ELF õpetajatele järgmisi üritusi:

6.-8. augustil toimub talgu- ja õppelaager Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal, kus saab käega katsuda nii loopealset, kui rannaniitu. Nähtut ja kogetut aitab kinnistada pärandkoosluste asjatundja veetud juturing.
9.-11. septembril oodatakse 12 õpetajat väikesel Manilaiul, kus uudistame rannaniitu läbi liigikaitse vaatevinkli nii jutt-selg kärnkonna ehk kõre heaks tööd tehes, kui tubases juturingis.

Lähemalt saab mõlemast kokkusaamisest lugeda ja ennast kirja panna SIIN.

Pärandkooslustega saab tööriist käes tutvust teha veel järgmistel talgutel:

3.-5. augustil Kõretalgud Luitemaal Võidukülas. Lähem info ja kirjapanek!
9.-17. augustil Palupõhja pikad talgud. Lähem info ja kirjapanek!
25. – 28. august Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis. Lähem info ja kirjapanek!

Silma tasub peal hoidaga pidevalt täieneval talgute galeriil ja Talguregati meeleolukal (b)logiraamatul.

Info:
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
www.talgud.ee
siim@elfond.ee
+372 5646 9026

Muinasspaas lirtsub savi varba vahel

2011-07-18

Muinasmaja Rõuge linnamäe lähistel hakkab katuse alla saama. Tahan majale, millest korduvalt kirjutatud, pilgu peale heita, kuna aga raskel ehitusel napib alatasa abikäsi, annangi ennast vabatahtlikuna üles kuumal suvepäeval tööd rassima.

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/501822/muinasspaas-lirtsub-savi-varba-vahel/

CEV kogub informatsiooni vabatahtliku tegevuse kvaliteedi teemaliste töövahendite kohta Euroopas

2011-07-18

Head ühendused ja vabatahtliku tegevuse arendajad!

Euroopa Vabatahtlike Keskus (CEV) kogub informatsiooni vabatahtliku tegevuse kvaliteedi teemaliste töövahendite kohta Euroopas. Saadud info edastatakse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta Alliansi töörühmale, mis koostab töövahendite kataloogi.

Kui mõnes teie juhendmaterjalis, käsiraamatus või muud liiki infomaterjlis on muuhulgas juttu vabatahtliku tegevuse kvaliteedist ja selle hindamisest, siis palun andke sellest hiljemalt 25 juuliks teada aadressil tuulike@vabatahtlikud.ee. Materjalid võivad olla eesti keeles või mõnes muus Euroopa keeles.

Tuulike Mänd

VTA juhataja

tuulike@vabatahtlikud.ee

ELFi Talguregatt alustas

2011-07-18

ELFi talgud seilavad jahtaga Eesti väikesaartele looduskaitsetöid tegema. Kahenädalane kosutav merereis kannab nime Talguregatt. Kaasas on paras grupp talgulisi, tarvilikud tööriistad ja kahe nädala toidumoon. Regatt on jagatud kaheks etapiks:

I etapp 17.–23. juuli: Manija-Abruka-Virtsu
II etapp 23.–31. juulit: Kesse-Osmussaar-Vormsi

Esimesel etapil ulatatakse abikäsi Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidatakse taastada vägevat puisniitu Abrukal. Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Reisiliste peale- ja mahaminekuks randutakse 23. juuli pärastlõunal Virtsu sadamas.

Talguregati kutsusid 2010. aastal ellu ELF ja puulaevaselts Vikan, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema, uurida, kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning ka omaenda abikäed külge lüüa.

Kõik talgu- ja meresõbrad saavad iga päev Talguregati (b)logiraamatust lugeda regatil osalejate põnevaid juhtumisi, vaadata pilte ja tutvuda huvitava taustainfoga. Regatilised jagavad omi muljeid: http://talguregatt.wordpress.com

Talguregatti toetavad Tallinna Sadam ja Refonda.

Järvamaa tuletõrjesportlased võitsid meistrivõistlused

2011-07-16

Eile lõppesid Türil Eesti tuletõrjespordi meistrivõistlused, kus lisaks kutselistele päästjatele osalesid ka vabatahtlikud, naised, lapsed ja noored.

Lugege kogu uudist: http://www.jt.ee/500840/jarvamaa-tuletorjesportlased-voitsid-meistrivoistlused/

Tänuõhtu Rõuge muinasmaja valmimise auks

2011-07-16

2010. aasta suvel alustati vabatahtlike abiga Rõuge linnamäe naabruses eksperimentaalarheoloogilise projektiga, mille raames rekonstrueeritakse rauaaegset eluhoonet ja kuhu pärast selle lõplikku valmimist ka nädalaks talveperioodil sisse kolitakse.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/rouge/kultuur/tanuohtu-rouge-muinasmaja-valmimise-auks.d?id=49613677

Tänulille sai usin tüdruk

2011-07-15

Et käesolev aasta on nimetatud Euroopa vabatahtlike aastaks, otsustas heategevusorganisatsioon Shalom väärtustada vabatahtlike tööd ja tõsta igal kuul esile mõne Pärnumaa vabatahtliku, kinkides talle elava lille.

Lugege kogu artiklit: http://www.parnupostimees.ee/499368/tanulille-sai-usin-tudruk/

Loomaaias oli tuletõrjeõppus

2011-07-15

Loomaaia haljastajaid abistavad sel ja järgmisel nädalal vabatahtlikud Koreast, Hispaaniast, Iisraelist, Rootsist, Tšehhist ja Kanadast. Nad rohivad lillepeenraid ja tassivad liiva eelmisel nädalal avatud uutesse väikeste kaslaste puuridesse.

Lugege kogu uudist: http://www.tallinnapostimees.ee/500094/loomaaias-oli-tuletorjeoppus/

Eliitkomando 2011 tiitli võitsid Saaremaa päästjad

2011-07-15

Täna Türil lõppenud Eliitkomando 2011 võistluse võitis Kuressaare komando, ülitihedas konkurentsis järgnes kahel varasemal aastal võitnud Tallinna Nõmme komando ning kolmandaks tuli Rakvere komando. Samaaegselt toimusid Türil ka Eesti tuletõrjespordi meistrivõistlused, kus lisaks kutselistele päästjatele osalesid ka vabatahtlikud, naised, lapsed ja noored.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/eliitkomando-2011-tiitli-voitsid-saaremaa-paastjad.d?id=49644679

Valga triatloni võitis Raimo Raudsepp

2011-07-13

Pühapäeval Valgas vabatahtlike kaasabil toimunud 113-kilomeetrise triatloni võitis Kaitsejõudude Spordiklubi esindaja Raimo Raudsepp.

Lugege kogu uudist: http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/valga-triatloni-voitis-raimo-raudsepp.d?id=49501421

Koeru kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred ning vabatahtlikud ennistasid Vabadussõjas osavõtnute haudu

2011-07-12

Enne jaanipäeva ja võidupüha said Koeru kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred ning vabatahtlikud hakkama suure ja tänuväärse tööga. Nimelt otsiti üles, puhastati ja tähistati Koeru kalmistul olevad Vabadussõjaga seotud kahe võitleja hauad.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/koeru/elu/koeru-kaitseliitlased-noorkotkad-kodututred-ning-vabatahtlikud-ennistasid-vabadussojas-osavotnute-haudu.d?id=49420813

Jagage enda kogemusi vabatahtlikust tegevusest tervele Euroopale!

2011-07-11

Vabatahtliku tegevuse aasta raames oodatakse inspireerivaid ja motiveerivaid lugusid, mida jagada terve Euroopaga. Aasta ametlikul veebilehel saate tutvuda teiste organisatsioonide ja vabatahtlike lugudega nii Eestist kui mujalt. Lugusid saate saata jooksvalt.

Oma loo saab kirja panna SIIN!

Kogemusi jagades ja lugu jutustades saate tagasi mõelda vahvatele vabatahtlikele ja kordaläinud üritustele. Haarav ja huvitav lugu aga inspireerib selle lugejaid. Samuti on see hea võimalus tutvustada enda organisatsiooni ja selle tegevust.

Head sulge!

Täpsemat infat jagab:
Kerly Kukk
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011
vabatahtlik
tel: 612 5225
e-post: kerly.kukk@siseministeerium.ee

Tohisoo mõisapargis Kohilas algas üheteistskümnes laste muinasjutulaager

2011-07-11

Rekordarv - 150 last alustasid täna kekspäeval Kohilas Tohisoo mõisapargis seiklusrohket nädalat mängulaagis „Mäng on väikese inimese töö". Laagri algataja, filosoofia kandja ja eestvedaja on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/kohila/elu/tohisoo-moisapargis-kohilas-algas-uheteistskumnes-laste-muinasjutulaager.d?id=49376997

Noored muusikud saavad kokku Antslas Hauka Rock´i laagris

2011-07-11

18.-23. juulini mürtsub Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuses muusika, sest toimumas on noortebändide laager Hauka Rock. Laager kulmineerub 23. juulil kell 19.00 Antsla laululaval suure lõpukontserdiga „Hauka Rock 2011", kus astuvad üles nii laagri juhendajad ansambliga Dramamama kui ka ansamblid Werro Wolves ja Murdlaine. Lisaks saavad esinemisvõimaluse laagris osalejad, kellest viimastel on vabatahtlikuna võimalik osaleda ka kontserdi korraldamistoimkonnas.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/antsla/kultuur/noored-muusikud-saavad-kokku-antslas-hauka-rocki-laagris.d?id=49373087

DELFI: JAGA KOGEMUSI: Kas oled välismaal vabatahtlikuna töötanud?

2011-07-11

Järjest rohkem noori pühib kodumaa tolmu mõneks ajaks jalgelt, et minna tööle vabatahtlikuna välisriikidesse. Hea Delfi lugeja, kas sina oled mõnes välisriigis vabatahtlikuna töötanud? Kirjuta meile oma kogemustest ja jaga teistegagi oma teadmisi toredatest programmidest ja võimalustest, kuidas piiri taga põnevaid kogemusi hankida!

Lugege kogu uudist: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/jaga-kogemusi-kas-oled-valismaal-vabatahtlikuna-tootanud.d?id=49351825

Pirital on potentsiaali kodanikuühiskonna arenguks

2011-07-10

Pirital on mitmeid asumeid ja valdkondi, kus täna seltsid või seltsingud puuduvad. Samuti on lünklikud või puuduvad üldse meie teadmised asumite kunagise seltsielu kohta. Siit siis võimalus oma asumi ajalooja kultuuripärandi kogumiseks, talletamiseks ja laiemaks tutvustamiseks ning asumi arengus kaasarääkimiseks. Selleks on kindlasti vaja sädeinimesi, kes on valmis kaasa lööma vabatahtlikus tegevuses ning teisi innustama. Sellist innustust on vaja, sest Pirita inimesed on loomult aktiivsed ja koostööaltid.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/pirita/elu/pirital-on-potentsiaali-kodanikuuhiskonna-arenguks.d?id=49260519

Tallinna muuliujumine toob Pirita randa kokku igas vanuses ujujaid

2011-07-10

Reedel, 15. juulil kell 18 toimub Pirita rannaalal järjekordne Tallinna muuliujumine, mille põhidistantsi käigus ujuvad võistlejad Merivälja muulist Pirita muulini. Võistlusest osavõtjate turvalisuse eest kannavad hoolt G4S rannavalve, EastPole mereaerutajad süstadel ning vabatahtlikud meresõitjad saatepaatide ja -kaatritega.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/pirita/sport/tallinna-muuliujumine-toob-pirita-randa-kokku-igas-vanuses-ujujaid.d?id=49256901

Külas saksa sõpradel

2011-07-10

Aprillikuus külastas Paistu valla delegatsioon, kuhu kuulus Holstre tantsurühm Kuremari, valla ettevõtjaid, vallaametnikke ja meie koolide õpilasi sõprusvalda Bippenis, kus tutvuti ka vabatahtliku tegevusega.

Loe kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/paistu/kultuur/kulas-saksa-sopradel.d?id=49190771

Tsirkuseteraapia aitab erivajadustega inimesi

2011-07-09

Erivajadustega inimesed avastasid Käsmus Lainela puhkekülas toimunud suvepäevadel tsirkuseteraapia abil endas uusi omadusi. Üleriigilised erivajadustega inimeste suvepäevad toimusid sel aastal seitsmendat korda. Üritusest võttis osa 11 asutust üle Eesti ning ligi 170 inimest koos tegevusjuhendajatega ja vabatahtlikega, kelleks olid tegevusjuhendajate pereliikmed ja tuttavad.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/493436/tsirkuseteraapia-aitab-erivajadustega-inimesi/

Üha rohkem noori tahab töötada vabatahtlikuna piiri taga

2011-07-09

Järjest rohkem noori pühib kodumaa tolmu mõneks ajaks jalgelt, et minna tööle vabatahtlikuna välisriikidesse.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uha-rohkem-noori-tahab-tootada-vabatahtlikuna-piiri-taga.d?id=49307305

Tudengid kolmandasse sektorisse ei kipu

2011-07-08

Värskest tööandja maine uuringust selgus, et kolmandas sektoris soovib töötada vaid 2,9 protsenti tudengitest, mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juhataja Urmo Kübara sõnul ei tasu sellest aga kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Lugege kogu uudist: http://uudised.err.ee/index.php?06231291

Wwoofimine – lihtne võimalus suveks linnast maale põgeneda

2011-07-07

Suvi on käes ja hing ihkab üha enam tubasest olekust välja puhtasse loodusesse. Õnn on nende õuel, kel on, kuhu minna – oma aiamaa, suvekodu või maal elavad vanavanemad, sugulased, tuttavad. Kohale jõudes võid küll päevake-paar niisama olla ja päikese käes lesida, kuid ka selline jõudeolek tüütab üsna pea ära ning käed hakkavad sügelema lihtsamate ja lõbusate maatööde järele... Neile, kel pole „oma“ maakohta, kus käsi mulda pista, pakub head lahendust wwoofimine mõnes Eesti mahetalus.

Mida tähendab mahetaludes wwoofimine?

Lihtsalt ja lühidalt öeldes on wwoofimine vabatahtlik abistamine mahetaludes ehk nn wwoof taludes, kes viljelevad ökoloogilist eluviisi. Need talud annavad wwoofijatele ehk vabatahtlikele vastutasuks peavarju ja kõhutäie ning praktilised teadmised ja kogemused mahepõllumajandusest.

Teisisõnu on WWOOF (lühend väljendist World Wide Opportunities on Organic Farms) ülemaailmne liikumine, mis viib kokku mahedast eluviisist huvitatud vabatahtlikud ja mahetalud. Wwoofimine panustab ühiskonna mudelisse, kus teadmiste vahetamine toimub vana ja noore, taluniku ja vabatahtliku, meistri ja selli vahel – just nii nagu loomulik elurütm aastasadu toimunud on.

Wwoofimine põhineb suures osas usaldusel. Tallu saabub ju „võõras“, kes tuleb oma harjumuste ja tõekspidamistega nagu täiskasvanu ikka. Üldiselt leiavad tee wwoofimisse kõrgelt motiveeritud inimesed, nii noored kui vanad (vanuse alampiirang on 18 eluaastat, ülemist piiri pole). Siiamaani on talud, kes vabatahtlike vastu võtavad, kogu protsessiga üldiselt väga rahule jäänud.

Kui vabatahtlikud saabuvad välismaalt, on talunikel eriti põnev – võimalus on kõneleda / õppida võõrast keelt, saab osa uuest ja põnevast kultuurist jne. Kõik see on huvitav ja ühtlasi väljakutsuv. Siinkohal on hea tuua näide ühest prantsuse vabatahtlikust ning eesti mahetalunikust, kes esialgu vaid kehakeeles rääkisid – talunik oskas vaid setu ja vene keelt. Vabatahtlikul ei jäänud muud üle, kui eesti (setu!) keel selgeks õppida ning see läks tal päris kiiresti – aasta talus abistades ja keel suus. Tänasel päeval elab seesama vabatahtlik endiselt Eestis ning õpetab tallinlastele prantsuse keelt. Selliseid toredaid näiteid on veelgi ning need kõik kinnitavad vana tõde, et igaüks leiab selle, mida otsib.

Wwoof talunikuks olemine on omaette missioonitöö – niisamuti kui vabatahtlik paneb aega taluniku abistamiseks, investeerib ka talunik oma aega ja energiat vabatahtliku juhendamiseks ja harimiseks. Selline õpiprotsess ongi loomulik osa wwoof liikumisest. Eesmärk on suurendada teadlikkust maaelust, loodushoiust ning keskkonnahoidlikust eluviisist. Lisaks individuaalsele arengule läbi wwoofimise areneb ka maaelu , seda küll pikemas perspektiivis. Nimelt omandavad vabatahtlikud taludes hindamatuid oskusi, mida hiljem oma elus ja töös ära kasutada saavad. Olles kord juba idüllilise ja nauditava maaeluga nakatunud, võib see pisik põhjustada paikapanevat otsust maale kolida ja oma asja ajama hakata – luua endale töökoht kodu lähedale ning seeläbi elavdada maaelu.

Ka siin võib tuua ühe hea näite, seekord Eesti vabatahtlikust. Üks WWOOF Eesti* asutajaliikmetest kogus teadmisi nii Austrias kui Prantsusmaal kitsi kasvatavates taludes, kus valmistati juustu ja muid hõrgutavaid piimatooteid. Nüüdseks on ta tagasi Eestis ning alustas tööd oma meierei ja kitsedega. Asi arenes tasapisi ning täna on endisel vabatahtlikul ametlik mahetalu ca 60 kitsega. Talu on sellest kevadest registreeritud wwoof talu – seega, võite julgesti ka sinna wwoofima minna.

Mida peab teadma enne, kui talusse wwoofima minna?

Kõige olulisem on luua kontakt talunikuga ning arutada temaga ausalt ja avatult läbi kõik võimalikud pisiasjad, mis teid huvitavad. Samuti tasuks läbi mõelda, millist tööd ise teha/kogeda soovite. Nii on tagatud mõnus viibimine talus ning välditud arusaamatuste tekkimised. Tulevastele wwoofijatele informatsiooniks, et registreerimine toimub läbi kodulehe www.wwoof.ee (vabatahtlikule – enne liitumist – liitu). Samal ajal palume teie kannatust, sest teeme ka ise tööd wwoofis vabatahtlikult, õhtuti oma päevatööde kõrvalt ning seetõttu võivad meie vastused vahel veidi kauem aega võtta. Kui aga soovite midagi kiireloomulist jagada/küsida, helistage pigem ja räägime kohe (meie kontakttelefonid leiate samuti kodulehelt).

Kui eespool toodi üks näide välismaalase wwoofimisest Eestis, siis tegelikult on äärmiselt oodatud ka eestlaste „pagemine“ toredatesse Eesti mahetalusse. Kes ei julge veel iseseisvalt wwoofima minna, on võimalus esimene kord suuremas seltskonnas talgud oma nahal ära proovida. WWOOF Eesti meeskond korraldab ca kolm korda aastas avalikke väljasõite wwoof taludesse (nädalavahetuseks), kuhu on oodatud lisaks organisatsiooni liikmetele kõik huvilised. Väljasõitude ja neile registreerimise kohta jälgige informatsiooni WWOOF Eesti kodulehel ja Facebook`is.

Lõpetuseks, üks Kreekas wwoofinud ja väga positiivse kogemusepagasiga tagasi tulnud eestlane ütles, et igaüks peaks elus üks kord ära wwoofima! Ka WWOOF Eesti liikmed jagavad seda arvamust ning julgustavad kõiki võtma üks nädalavahetus, nädal, kuu või paar, üksi, kaaslase või lastega ning sõitma mõnda Eesti talusse ja tutvuma sealsete toredate inimeste, keskkonnahoidlike eluviiside ja mahepõllumajandusega.

*WWOOF Eesti sai alguse 2007. aasta kevadel, mil ühel loodus- ja mahehuvilisel sõpruskonnal tuli idee WWOOF „maale tuua“. Oldi kuulnud, et selline liikumine juba 80 riigis kenasti toimib ning otsustati luua MTÜ, et neid eesmärke ja põhimõtteid ka Eestis rakendada. Esmalt suheldi WWOOF rahvusvaheliste koordinaatoritega ja saadi luba organisatsiooni algatamiseks Eestis. Teiseks saadi kokku Saaremaa mahetalunikega, kellelt tuli tugi ja kinnitus sellele, et wwoofimine võib tõepoolest ka Eestis edukaks muutuda. Tänaseks on WWOOF Eesti talude nimekirjas 23 erinevates Eestimaa nurkades tegelevat mahetalu ja nn ökokommuuni. Vabatahtlikke on WWOOF Eesti kodulehel (www.wwoof.ee) registreerunud ca 500, kellest vaid osa on reaalselt taludesse jõudnud. Paljud on puhtalt huvi pärast registreerinud, et näha vastuvõtvate talude nimekirja ja kirjeldusi. Loe täpsemalt wwoofimise põhimõtete kohta WWOOF Eesti kodulehelt: www.wwoof.ee.

Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-11472/Wwoofimine-%E2%80%93-lihtne-v%C3%B5imalus-suveks-linnast-maale-p%C3%B5geneda

Paide welopark avatakse vanaaegsete jalgrataste paraadiga

2011-07-06

Welopargist saavad edaspidi kõik soovijad jalgrattaid tasuta laenutada kolmapäevast reedeni kell 10-15 ja alates augustist E-R 10-15. Samas oodatakse ka vabatahtlikke, kes soovivad rattalaenutusel abiks olla. Kõik welopargist laenutatavad jalgrattad on welopargile iseloomuliku numbrimärgi ning welopargi kleebisega.

Lugege kogu uudist: http://www.jt.ee/490586/paide-welopark-avatakse-vanaaegsete-jalgrataste-paraadiga/

Välisministeerium toetab Eesti kirurgide osalemist missioonil Gambias

2011-07-06

Välisministeerium toetab Eesti kirurgide osalemist humanitaarmissioonil Gambias. Käesoleva aasta sügisel missioonile sõitvate Eesti kirurgide eesmärk Gambias on tegeleda abivajajate opereerimise, kohalike kirurgide väljaõppe ja elanikkonna tervisekasvatuse edendamisega.

Välisminister Urmas Paet sõnul käisid eelmisel aastal Eesti kirurgid Gambias sarnasel kirurgilisel missioonil. „Kuna missioon oli kõigi osapoolte arvates igati edukas, esitas Gambia Tervishoiuministeerium uue abipalve, milles soovis kirurgilise meeskonna naasmist Farafenni rajooni haiglasse, et aidata koolitada arste ning teostada näidisoperatsioone,“ ütles Paet. „Otsustasime Gambia palvele vastu tulla ja Eestist lähevad ka sellel aastal Aafrikasse kolm juba missioonil osalemise kogemusega meditsiinieksperti,“ sõnas ta. Eesti kirurgid soovivad sellel korral Gambias samuti keskenduda songaga patsientide ravile.

Välisminister Paet lisas, et meditsiinilise abi kättesaadavus paljudes Aafrika riikides on äärmiselt madal. „Aafrika rahvaarv on suur, kuid ainult 3% kogu maailma meedikutest töötab selles maailmajaos,“ ütles Paet. „Seega on paljude Aafrika elanike jaoks kirurgilised välismissioonid ainuke võimalus tervisehädadele leevendust saada,“ märkis ta.

Operation Hernia Humanitarian Mission* on Inglismaal loodud vabatahtlike organisatsioon, mis tegutseb alates 2005. aastast ja viib aktiivselt läbi kirurgilisi missioone maailma eri piirkondades. Peamiselt saadetakse kirurge opereerima songadega patsiente Aafrika vähearenenud, ent suhteliselt turvalistesse piirkondadesse. Missioone on seni läbiviidud peamiselt Ghanas Takoradis ja Carpenteris. 2010. aastal laiendati tegevust ka Kameruni, Nigeeriasse, Mongooliasse ja Ecuadori.

Eelkirjeldatud missioonid on üldjuhul 1-2 nädal pikkused ning kirurgid, kes reeglina on European Hernia Society liikmed, kasutavad missioonidel opereerides kodumaalt kaasavõetud töövahendid. Missioonidel osalevad kirurgid töötavad vabatahtlikult ilma tasu saamata oma puhkuse ajal.

Vaata lisaks

* http://www.operationhernia.org.uk

Allikas: http://www.vm.ee/?q=node/12007

Lasteaias koolitati väikeseid perenaisi

2011-07-06

Just nii võis arvata, kui sattusid lõppeva õppeaasta jooksul reedeti kella poole nelja paiku Naeruvõru lasteaias köögiuksest sisse piiluma, kuhu lastega koos oli ennast sisse seadnud Tarvastu gümnaasiumi õpilane ja vabatahtlik Epp Krusenvald.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/tarvastu/haridus/lasteaias-koolitati-vaikeseid-perenaisi.d?id=48801279

Noortepäeva teemaks oli noorte vabatahtlik tegevus

2011-07-06

5. juunil toimus Türi rannas 14. Järvamaa noortepäev. Järva-Jaanist oli kohal 12 noort ja juhendaja Anni. Päev algas osaluskohvikuga, mille teemaks oli noorte vabatahtlik tegevus.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/jarva-jaani/elu/noortepaeva-teemaks-oli-noorte-vabatahtlik-tegevus.d?id=48983773

Ken-Marti Vaher: Hoolivad inimesed on riigile head partnerid

2011-07-06

Bioneer.ee intervjueeris Eesti siseministrit Ken-Marti Vaherit, et saada senikajastatust enam selgust sellesse, kuidas ikkagi vabatahtlikke päästjaid kaasatakse ning kes sellega tegelema peaks. Siseministri sõnul on vabatahtlike päästjate võrgustik juba praegu suurim omasugune Eestis, moodustades poole päästekomandodest. Oluline on aga priitahtlikke kaasata järjepidevalt ning aina paremini.

Kes peab rohkem vabatahtlikke päästesse ja korrakaitsesse kaasama?

Vabatahtlike otsesed partnerid on politsei-, piirivalve- ning päästeamet, kes nende kaasamisega peavad tegelema ning korraldama ka vajalikku lisaõpet. Vabatahtlike korrakaitsesse või päästesse kaasamisel nimetatud asutuste vahel võistlust ei toimu. Siseministeerium teeb omalt poolt kõik, et vabatahtlikku tegevust soodustada.

Millal täiendavate vabatahtlike kaasamisega pihta hakatakse?

Vabatahtlike kaasamine on järjepidev töö, mida on tehtud juba aastaid. Seda tuleb veelgi laiemas ulatuses jätkata. Vabatahtlikul päästealal tegutseb praegu juba üle 1000 inimese, mis teeb sellest ühe suurima vabatahtlike võrgustiku Eestis.

Millised on plaanid, mida konkreetselt kavatsetakse teha vabatahtlike paremaks kaasamiseks?

Ühe konkreetse sammuna rakendatakse juba sel aastal politsei-, piirivalve- ja päästeametis, samuti kõigis regionaalsetes päästekeskustes eraldi isikud, kelle ülesandeks on vabatahtlike aktiivne kaasamine ja rakendamine. Suunatud tegevusi vabatahtlike ja abipolitseinike paremaks kaasamiseks on plaanis laiendada edaspidigi.

Kuidas Teie arvates üldsus suhtub vabatahtlike päästjate ja korravalvurite värbamisse? Kas ja kui levinud on suhtumine, et riik kasutab neid kui tasuta tööjõudu?

Eesti ühiskond liigub järjest enam euroopaliku suhtumismudeli poole, kus väärtustatakse inimeste hoolivust ja aktiivsust. Järjest enam märgatakse ja tunnustatakse aktiivseid inimesi, kes vabatahtlikus korras annavad oma panuse elukeskkonna parandamiseks – olgu need loomade varjupaiga, keskkonnakaitse või muu valdkonna vabatahtlikud.

Vabatahtlike kaasamiseks peavad olema sobivad ja toimivad töömudelid ning partnerlusel põhinev keskkond. On palju inimesi, kes hoolivad. Ja nad on riigile head partnerid, meil on nendega hea koostöö. Vabatahtlikkusel põhineb praegu pool päästekomandodest ja me näeme, et vabatahtlikele usaldatud vastutus annab häid tulemusi. Kohalikku elu tundev ja oma naabritest-lähedastest hooliv inimene on igal juhul hästi motiveeritud ennetus- ja päästetöid tegema ning teeb seda kõike südamega.

Vabatahtlikud ei ole riigile tasuta tööjõud. Riik panustab vabatahtlike koolitusse ning tagab neile tööruumid, tehnika ning varustuse. Samuti maksab riik vabatahtlikke koondavatele mittetulundusühingutele päästetööl osalemise eest tasu alates hetkest, mil vabatahtlik päästja istub autosse, et sündmuskohale sõita. Vabatahtliku suurim panus on tema aeg, mil ta osaleb koolitustel-treeningutel ja on valves ehk arvestab oma tegemistes võimalusega, et ta peab vajadusel reageerima.

Vabatahtlikud teevad tööd tasuta, kuid nende kaasamisega ja tegevusega kaasnevad tõesti kulud. Kui palju on Siseministeeriumil vahendeid, et rohkem vabatahtlikke kaasata?

Vabatahtlike panus on hindamatu väärtusega. Nad kasutavad oma vaba aega valvesolekuteks ja ennetustöö tegemiseks. Selleks, et tagada neile kõik vajaminev ning maksta töödel osalemise eest tasu, plaanime lähiaastatel vabatahtliku tegevuse rahastamist suurendada. Näiteks päästeameti eelarves on tänavu vabatahtlikele ette nähtud 335.000 ja järgmisel aastal juba üle 400.000 euro.

Kuidas üritab Siseministeerium selle tegevusvaldkonna vabatahtlikku tegevust tulevikus populariseerida?

Küsimus on pigem hoiakute kujundamises. Igas kogukonnas peaksid lugupeetud isikud pidama loomulikuks vabatahtlikus tegevuses osalemist. Iga vabatahtlik saab aidata kaasa, et tulekahjusid üldse ei puhkekski, kui ta oma pere-, sõprus- ja tutvusringis annab ohuteadliku käitumisega või ennetustööd läbi viies head eeskuju. Selleks eeskujuks olemise rolli näeme just eelkõige kogukonna juhtidel ja/või tavainimestel endal, kes lisaks oma põhitööle panustavad vabatahtlikuna turvalisema elukeskkonna tagamisse. Selline hoiak on eeskujuks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Millised on kogemused olemasolevate vabatahtlikega? Mis on hästi ja mida tuleks paremini teha?

Kogemused on head. Lisaks sellele, et kasvab vabatahtlike arv, on ka nende pädevus ja vastutus suurenenud. See tähendab, et näiteks vabatahtlikul päästjal, kes on eelnevalt läbinud kaheastmelise koolituse, on õigus osaleda päästeametniku korraldusel iseseisvalt päästetööl.

Mida rohkem on vabatahtlikke, seda paremini saab päästetöid teha muidu abikaugetes piirkondades nagu väikesaared või hajaasustatud piirkonnad mandril, kuhu riiklik päästeteenus nii kiiresti ei jõuaks.

Vabatahtlikke ja kutselisi päästjaid tuleb vaadata kui ühtset võrgustikku, kus mõlemal on oma roll. Üheskoos tegutsedes on võimalik päästeteenust oluliselt parendada ja pakkuda Eestis elavatele inimestele turvalisemat elukeskkonda.

Kuivõrd tööandja mõistab ja lubab tööajast näiteks väljakutsele reageerida? Kas siin saab riigi poolt midagi nende takistuste ületamiseks ära teha?

Tööandjal ei ole kohustust lubada oma töötajale sündmusele reageerimiseks vaba aega, küll aga on tööandjal selleks võimalus, kusjuures üha rohkem tööandjaid seda ka teevad. Vabatahtlikud üksused luuakse valdavalt väiksematesse kohtadesse, kus kogukonnatunne on suurem kui linnades ja seega on ka tõenäolisem, et vabatahtlike tööle lubamiseks jõutakse kokkuleppele.

Kui järelkasv on oluline, siis kuidas riik panustab praegu näiteks noorte kaasamisse ja vastavasse haridusse, et neist tulevikus saaksid vabatahtlikud päästjad ja politseinikud?

Järelkasv on muidugi oluline. Ohuteadlikkuse suurendamiseks ning pääste- ja korrakaitsevaldkonna tutvustamiseks korraldatakse mitmesuguseid üritusi, võistlusi ja koolitusi nii lastelaagrites kui koolides. Näiteks sel suvel on päästelaagrites ja -koolitustel osalenud üle 10 000 lapse ja noore.

Mis põhjusel on Eestis vabatahtlike kaasamine nii päästesse kui ka politseisse oluliselt vähem levinud kui osades Euroopa riikides?

Selle põhjused peituvad ilmselt ajaloos. Nõukogude aeg lõhkus inimestes kogukondliku aktiivsuse. Nüüdseks on olukord paranenud, inimesed ei vastanda enam ennast ja riiki ning on valmis ka ise kogukonna turvalisuse tõstmises kaasa lööma. Kuid arenguruumi veel on.

Kas ka vajalike ressursside puudus Eestis võib olla üks probleemide põhjuseid? Kui ressursse napib, siis millesse peaks praegu prioriteetselt panustama?

Ka kõige rikkamates riikides pole vahendeid kunagi üleliia. Seetõttu tuleb ka Eestis kasutada olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt. Vabatahtlik tegevus toetab seda eesmärki igati.

Vaadates osapoolte rolli laiemalt, siis mida ja kui palju jätta valdkonnas vabatahtlike hooleks ning mida saab ja peab tagama riik?

Riiki ja vabatahtlikke ei saa vastandada. Kui rääkida päästetöödest, siis elukutselised päästjad on paremini varustatud, seetõttu on nende ülesanne teha eeskätt keerulisemaid päästetöid riskantsemates piirkondades.

Vabatahtlikud teevad hajaasustatud piirkondades või väikesaartel lihtsamaid päästetöid, kuid neid kaasatakse vajadusel ka keerulisemate olukordade lahendamisesse. Lisaks päästetöödele on neil oluline roll ka ennetustöös ja kogukonna ohutusteadlikkuse tõstmises. Kutselised ja vabatahtlikud päästjad tegutsevad üheskoos sama eesmärgi nimel üksteist täiendades, et vahendid oleksid paremini kasutatud ja rohkematel inimestel oleks Eestis turvaline elada.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-11424/Ken-Martin-Vaher%3A-Hoolivad-inimesed-on-riigile-head-partnerid

Jaanus Rohumaa: meie kultuuri häda on usu puudumine ja madal enesehinnang

2011-07-05

Kuue kuu jooksul on kultuuripealinna programmi kuuluvaid üritusi külastanud pool miljonit piletiga külastajat. Turistide arv on pealinnas kasvanud 22 protsenti. Kuid ikka leidub virisejaid, kelle arvates on Tallinn 2011 ebaõnnestunud. Miks see nii on ja millise hinnangu annab möödunud kuuele kuule Tallinn 2011 programmiosakonna juhataja Jaanus Rohumaa, seda uuris Heili Sibrits.

Lugege kogu usutlust: http://www.postimees.ee/489016/jaanus-rohumaa-meie-kultuuri-hada-on-usu-puudumine-ja-madal-enesehinnang/

Toimus juba viies Ambla valla õpilasmalev

2011-07-05

Alates 2006. aastast korraldatav õpilasmalev, endise nimetusega töö- ja puhkelaager, oli oma järjekorralt juba viies. 6.-17. juunil toimunud Ambla valla õpilasmalevas töötas kokku 16 noort kahes rühmas - Amblas ja Aravetel, mõlemas neis kaheksa liiget. Kaasa lõik ka vabatahtlik.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/ambla/elu/toimus-juba-viies-ambla-valla-opilasmalev.d?id=48949173

Vabatahtlik tegevus annab võimaluse panustamiseks!

2011-07-05

Maailmas on palju probleeme, mis ootavad lahendusi. Sama palju on ka häid ideid, mis ootavad ärategemist. Ent võib juhtuda, et mõni teema jääbki igavesti oma lahendust ootama, kui loodame vaid teistele inimestele. Ärgem unustagem iseennast, sest meie teod on tähtsad! Üks kõige kättesaadavam ja tihti ka tõhusam võimalus on hakata endale meeldivas valdkonnas vabatahtlikuks. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus jagas Bioneeriga nippe ja teadmisi vabatahtliku tegevuse vallas.

Miks hakata vabatahtlikuks?

Ka Bioneer on vabatahtlike kaasabil valmiv meediakanal. Tihtipeale küsitakse Bioneeri toimetajatelt, miks peaks hakkama vabatahtlikuks. Tahame siinkohal rõhutada, et vabatahtlikku tegevust ei pea tegema, seda võib teha. Vabatahtlik tegevus ongi inimese vaba valik teha midagi ühiskonna heaks. See on võimalus anda oma panus just selles mahus ja vormis, mis tegijale sobib.

Vabatahtlikud muudavad oma väikeste ja suurte heategudega maailma. Veelgi olulisem on, et läbi selle muutub ka inimese enda maailm. Vabatahtlik tegevus pakub positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevasele rutiinile, võimalust saada uusi väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, ennast arendada ning avardada oma maailmapilti.

Aga mida konkreetselt vabatahtlik tegevus ikkagi annab? Täpse vastuse sellele küsimusele saab anda igaüks meist vaadeldes oma isiklikke kogemusi. Pakume siinkohal välja vaid mõned vabatahtlikku töö plussidest.

Saad teha midagi head ja kasulikku. Vabatahtliku tegevuse peamine võlu on selles, et saad ise midagi konkreetset ära teha. Näiteks kedagi aidata, kodukandi elu paremaks muuta või hoopis mõnele ühiskonnas olulisele probleemile lahendusi otsida. Seda kõike sulle sobival viisil ja mahus. Eestis on palju häid algatusi, mitmesuguste väärt eesmärkide nimel tegutsevaid kodanikeühendusi, kus saad kaasa lüüa ja oma panuse anda. Aitamise rõõm on väärt kogemist!

Saad ennast proovile panna. Vabatahtlikus tegevuses võib inimene kokku puutuda uute väljakutsetega, mis pakuvad väärtuslikke elukogemusi ning enesekindlust erinevates olukordades toime tulemiseks. Vabatahtlikuna saad sa hõlpsalt proovida, kas sinus on juhiomadusi, meeldib sulle töötada koos teistega või eelistad tegutseda omaette. Kas sul tuleb hästi välja projektide kirjutamine, ürituste korraldamine või teiste inimeste nõustamine ja toetamine? Mitmed inimesed on läbi vabatahtliku tegevuse avastanud oma kutsumuse ja leidnud eneseteostuse.

Omandad uusi teadmisi ja oskusi. Alati ei pea kursustele minema, et midagi juurde õppida. Vabatahtlikuna saad ennast arendada tegevuse käigus ning õppida väga praktilisi asju, alates matkatarkustest või oma aja paremast planeerimisest, lõpetades inimeste veenmisega mõne olulise ettevõtmise tähtsuses. Vabatahtliku tegevuse käigus omandatud teadmised ja oskused ning töökogemus on sulle abiks tööturul.

Leiad uusi sõpru ja tuttavaid. Vabatahtliku tegevuse käigus võid kohtuda väga erinevate inimestega ning leida mõttekaaslasi ja sõpru kogu eluks. Näiteks lüües kaasa naabruskonna ühisüritustel saad paremini tuttavaks oma kodukandi rahvaga. Erineva taustaga inimestega suheldes avardad oma silmaringi ning lood väärtuslikke kontakte.

Veedad oma vaba aega sisukalt ja lõbusalt. Paljudele on vabatahtlik tegevus hobi, mis pakub lõõgastust ning rõõmu positiivsest tulemusest. Vabatahtlik saab olla ka koos pere ja sõpradega. Näiteks vabatahtliku noortejuhina saad laagrisse kaasa võtta oma lapsed või osaleda sõpradega mõne kultuuriürituse korraldustoimkonnas. Vabatahtlikud on vahva seltskond ning ühine tegutsemine võib kujuneda väga toredaks.

Kui oled otsustanud vabatahtlikuks hakata, esita endale järgnevalt ära toodud küsimused!

Miks ma tahan vabatahtlikuks hakata? Kas sa otsid vaheldust, uusi väljakutseid, tahad teisi aidata või õppida midagi uut? Lähtuvalt sellest, mida sa vabatahtlikust tööst ennekõike ootad, saad asuda otsima endale sobivat tegevust ja organisatsiooni.

Kui palju aega saan ma pühendada vabatahtlikule tegevusele? Sageli hinnatakse oma ajalisi võimalusi üle ning võetakse endale innukalt vabatahtlikke kohustusi, mida hiljem ei jõua täita. Seetõttu tasub läbi mõelda, kui palju vaba aega sul tegelikult muude tegemiste kõrvalt jääb.

Mis valdkond mind huvitab? Kindlasti on mõni teema või valdkond sulle teistest südamelähedasem. Või soovid end proovile panna alal, millest seni suuremat ei tea, kuid mis sind huvitab? Oma huvide täpsem määratlemine hõlbustab endale meelepärase võimaluse leidmist.

Kas eelistan töötada üksi või koos teistega? Mõni tunneb ennast kindlamalt tegutsedes koos teistega. Sel juhul võib kutsuda ka sõbra vabatahtlikuks. Samas on mitmeid tegevusi võimalik korraldada paindlikult - tööd võib teha endale sobival ajal ja kohas.

Mida on mul teistele pakkuda? Igaühel on midagi pakkuda, olgu selleks teiste ärakuulamise oskus, julge pealehakkamine või särav naeratus. Ehk on sul erialaseid oskusi ja väärt kogemusi, mida oled valmis vabatahtlikus töös jagama?

Kust alustada?

Kui oled ära otsustanud, mis sind huvitab, pöördu sulle huvipakkuvas valdkonnas tegutsevate kodanikeühenduste poole ning küsi, millist vabatahtlikku tööd neil sulle pakkuda on. Loodetavasti oskavad nad soovitada ka teisi organisatsioone.

Uuri, kas sinu kodukohas tegutseb küla- või linnaosaselts ning löö kaasa seltsi tegemistes. See on hea koht alustamiseks, kus saad teostada oma ideid kodukandi elu paremaks muutmiseks.

Loo endale ise vabatahtliku tegevuse võimalus! Vaata ringi oma kodukohas, ehk saad omal käel koos sõprade, pere, töö- või koolikaaslastega midagi algatada ja korda saata.

Vaata vabatahtliku tegevuse kuulutusi Vabatahtlike Väravas, mis on vabatahtliku tegevuse alast infot koondav portaal. Juhul, kui Vabatahtlike Väravast endale koheselt sobivat tegevust ei leia, registreeru kuulutustesüsteemi kasutajaks ja telli tulevased kuulutused enda e-posti aadressile.

Soovitused vabatahtlikule

Et vabatahtlikud ponnistused oleksid edukad ja rõõmu pakkuvad tasub järgida kindlaid põhimõtteid.

Varu kannatust. Ära heitu, kui sa ei leia endale kohe sobivat tegutsemisvõimalust. Võta ühendust organisatsioonidega, kes otsivad vabatahtlikke või mõne muu sulle huvipakkuva ühinguga ning anna neile oma valmisolekust teada.

Ole mõistev, kuid järjekindel, kui sind huvitaval organisatsioonil pole koheselt tegevust pakkuda. Jäta neile oma kontaktid ja CV. Põhjenda, miks sind huvitab just see organisatsioon. Kui organisatsioonil on hiljem abikäsi vaja, saavad nad ise sinu poole pöörduda.

Uuri organisatsioonist täpsemalt järgi, mida sul on võimalik vabatahtlikuna teha. Ehk oskad pakkuda neile uusi ideid vabatahtlike tegutsemisvõimaluste kohta?

Võib juhtuda, et sinu ideid ei ole organisatsioonis kohe võimalik ellu viia. Enamik organisatsioone tegutseb paika pandud eesmärkide ja tegevuskavade järgi ning alati ei pruugi sinu ideed sobituda hetke võimalustega.

Kui sul tekib oma vabatahtliku tööga seoses küsimusi või muresid, siis räägi sellest julgelt oma juhendajaga või organisatsiooni teiste vabatahtlikega. Koos on lihtsam leida kõigile sobivat lahendust.

Oska hinnata negatiivset kogemust. Mõnikord ei lähe kõik nii nagu plaanisid, ka vabatahtlikus tegevuses võib ette tulla ebameeldivaid ootamatusi. Näiteks ei klapi inimeste iseloomud või ei paku organisatsioon sulle piisavalt tuge. Kindlasti anna sellisel juhul tagasisidet organisatsioonile ning juhul kui teie koostöö ei jätku, siis võta seda kui väärtuslikku elukogemust.

Proovi erinevaid asju, et leida endale kõige paremini sobiv ja meeldiv vabatahtlik tegevus. Kui osaled ühe organisatsiooni tegevuses pikemalt, näed aga paremini oma vabatahtliku töö tulemust ning saad teiste vabatahtlike ja organisatsiooni liikmetega paremini tuttavaks.

Küsi organisatsioonilt oma õpingute või palgatöö jaoks soovituskirju. Tutvusta vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskusi ja teadmisi töövestlusel ja CV-s.

Jaga teistega oma elamusi ja kogemusi, mida oled vabatahtlikust tegevusest saanud! Pane kirja oma lugu vabatahtlikuna, seda saab teha tagasisidevormil. Oodatud on lood nii headest kogemustest kui ka raskustest vabatahtlikuna tegutsemisel.

Artikkel ilmus 5.mail Bioneeri e-õppes. Loe tasuta e-õppest kindlasti teema kohta lisaks ka lugejate välja pakutud ideid! E-õppe lugemiseks registreeri ennast e-õppe kasutajaks. Need lugejad, kes on juba registreerunud, peavad ainult e-õppesse sisse logima. Lugege lisa e-õppe kohta! Info leiate SIIT!

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-11418/Vabatahtlik-tegevus-annab-v%C3%B5imaluse-panustamiseks-

Päästeala noortelaager tähistab juubelit

2011-07-04

Pärnumaal Pärlselja puhkekeskuses algas täna päästeala noortelaager, kus külalisgrupina osalevad seekord teismelised vabatahtlikud noorpäästjad Soomest.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/487566/paasteala-noortelaager-tahistab-juubelit/

Homme algavad Käsmus VII ülevabariigilised erivajadustega inimeste suvepäevad

2011-07-04

5.-7. juulini saavad Käsmus teoks seitsmendad üle-eestilised suvepäevad erivajadustega inimestele ja nende tegevusjuhendajatele. Ürituse õnnestumisele aitab kaasa hulk vabatahtlikke, suvepäevade korrladamist toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, Kohila Vallavalitsus ja osalejad ise.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/kohila/elu/homme-algavad-kasmus-vii-ulevabariigilised-erivajadustega-inimeste-suvepaevad.d?id=48883349

Sel suvel pakutakse lastele tasuta lõunasööki lisaks Harjumaale ka Ida-Virumaal

2011-07-04

Nõmme Lastekaitse Liit alustas ka tänavu vähekindlustatud perede laste suviseks toitlustamiseks ja vaba aja veetmiseks ellu kutsutud projekti “Suvesupp”. Ettevõtmine laieneb ka Narva ja Sillamäele.

"Suvesupi" raames pakutakse Tallinna vähekindlustatud perede lastele võimalust süüa tööpäeviti sooja lõunat Tallinna noortekeskustes, kus lapsed saavad ka sisukalt aega veeta. Narvas pakutakse osalevate laste peredele ka peretugevdamise programmi, mis aitab neil väärikalt väljuda ebaõnnestumiste suletud ringist.

Alates 6. juunist on lapsed oodatud alates kella 12.30-st lõunale Tallinnas Kopli ja Lasnamäe noortekeskustesse, alates 20. Juunist Pirita Vaba Aja Keskusesse ja alates 11. juulist Männiku noortekeskusesse.

Projekti tegevusi viiakse lisaks Tallinnale ellu ka selle lähiümbruse valdades ning Narvas ja Sillamäel. Narvas ja Sillamäel algab laste toitlustamine 13. juunil. Sillamäel saavad lapsed süüa laste hoolekandeasutuses „Lootus” ning Narvas Ida-Virumaa Heategevuskeskuse noortekeskuses ja lastetubades.

Projekti viiakse ellu juba teist aastat järjest ning sel on kaks erinevat suunda: lastele tasuta sooja lõuna ja sisuka tegevuse pakkumine ning toiduabipakkide komplekteerimine kord kuus kõige enam puudustkannatavatele peredele. Kokku tehakse toiduabipakke sel suvel 110-le perele. Vajadus toiduabi järele on oluliselt suurem, kui antud projekt katta võimaldab, seetõttu pöördub Nõmme Lastekaitse Liit ka ettevõtete ja eraisikute poole abipalvega annetada abivajajate toitlustamiseks raha või toiduaineid.

Projekti saab toetada, annetades raha MTÜ Nõmme Lastekaitse Liidu arveldusarvele 1106324702 Swedbankis (märksõnaga “Suvesupp”) või võttes meiega ühendust telefonil 511 0923 või e-postil mere@online.ee (Kärt Mere, Nõmme Lastekaitse Liit).

Kuna vabatahtlike vajadus projekti jooksul on suur, ootame appi vastutustundlikke ja häid inimesi. Vabatahtlikuks saab registreeruda kas meili teel eapn.ee@gmail.com või telefonitsi numbril 5110923.

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Avatud Eesti Fond ning Tallinna ja Sillamäe Linnavalitsused. Projekti toetavad ka Eesti Toidupank, Henkel, Saarioinen, ja Leibur. Koostööpartneritena on Ida-Virumaal ka Narva linnavalitsus ja SOS-lasteküla. Lastele valmistab toitu OÜ Maritta Tallinnas, OÜ Unik B Sillamäel ja OÜ Viira Pluss Narvas.

Allikas: http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-11383/Sel-suvel-pakutakse-lastele-tasuta-l%C3%B5unas%C3%B6%C3%B6ki-lisaks-Harjumaale-ka-Ida-Virumaal-

Üle-eestiline noorsootöö nädal 19.-26.oktoobril 2011

2011-07-04

Eesti Noorsootöö Keskusel (ENTK) on hea meel teada anda, et 2011.aasta 19.-26. oktoobril toimub üle-eestiline noorsootöö nädal.

Noorsootöö nädala eesmärk on kaasata noorsootöösse sihtgruppe, kes pole varem noorsootöös osalenud ja noorsootöö tutvustamine laiemale avalikkusele.

Noorsootöö nädala tegevuste osas on kõik teie ideed teretulnud, kuid mõnede soovitustena võib välja tuua alljärgnevad:

Avatud noortekeskuste noorsootöötajad läheksid koolidesse oma tegevusi tutvustama (tutvustamine läbi tegevuste, tutvustada oma noortekeskuse huvitavaid võimalusi).
Ülikoolides, kus noorsootööd õpetatakse, teha noorsootöö eriala tutvustuspäev. Üliõpilased lähevad üldhariduskoolidesse noorsootöö eriala tutvustama.
Avatud noortekeskustes toimuvad avatud uste päeva üritused lastevanematele (noored ja vanemad koos või eraldi).
Kohalike noortekogude tegevused ja istungid seoses noorsootöö nädalaga.
Teavitamis- ja nõustamiskeskused ja noorteühingud (ühislaagrid, tegevused).
Vastuvõetud vabatahtlike ja nende maade kultuuripäevad.
Maavalitsuse nõunikud planeerivad oma noorsootööalased nõupidamised ja kohtumised (sh maakondlik noortekogu) sellele nädalale.
Noorsootöö nädala keskne teema on noorsootöö võimaluste ja positiivsete kogemuste tutvustamine nii noortele kui täiskasvanutele. Nädala raames toimuvate tegevuste parema ülevaate saamiseks luuakse Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehele (www.entk.ee) noorsootöö nädala kalender, kuhu organisatsioonid saavad oma tegevused sisse kanda. Toimuvaid üritusi saab hakata kalendrisse registreerima augusti lõpus!

Parimaid ideid üritusi on plaanis ENTK eestvedamisel kajastada üleriigilises ja regionaalses meedias (nii artiklid lehtedes/ajakirjades, raadio kui televisioon).

Kindlasti tuleb noorsootöö nädalaga seoses veel täiendavat informatsiooni, kuid praeguseks soovime kõigile ilusat suve jätku ning hakake juba vaikselt mõtlema, kuidas ning millise üritusega saaks teie organisatsioon noorsootöö nädalast osa võtta.

Heade soovidega,

Ingrid Väravas

Kutse väärtustamise suuna juht

Eesti Noorsootöö Keskus

Uuslinna 10, 11415 Tallinn

Tel: 7 350 391

Mob: 53 00 6325

E-post: ingrid.varavas@entk.ee

Veeb: www.entk.ee

Osalege ettevõtete vabatahtliku tegevuse pilootprogrammis

2011-07-04

Kutsun teid osalema septembrist detsembrini Siseministeeriumi koordineeritavas ettevõtete vabatahtliku tegevuse pilootprogrammis! Programmi eesmärk on anda vabatahtlikke kaasavatele ühendustele võimalus viia ellu enda eesmärke, kaasates selleks ettevõtetest pärit professionaalseid vabatahtlikke.

Millega tegu? Tänavuse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames soovime vabatahtliku tegevuse ampluaad laiendada, kaasates muuhulgas ka ettevõtteid ja riigiasutusi. Selleks viime septembrist detsembrini läbi lühiajalise pilootprogrammi, mille raames saavad ettevõtete töötajad võimaluse panustada vabatahtlikuna mõnes kodanikuühenduses. Selleks loome koostööpaarid ettevõte – kodanikuühendus ning viime läbi eelneva koolituse augusti keskpaigas.

Kasu teie organisatsioonile? Olukorra kaardistamine näitas, et kodanikuühendustel ei ole alati võimalik palgata professionaalset tööjõudu, sageli jääb puudu ka erialastest teadmistest. Programmi raames loodavad koostööpaarid aitavad erialaste oskustega töötajaid vabatahtlikuna kodanikuühendusteni viia, andes võimaluse kahepoolseks õppimiseks. Programmi raames on võimalik luua pikaajalisi koostöösidemeid teiste ettevõtetega, et üheskoos kodanikuühiskonna arengusse panustada.

Kuidas see kõik toimub? Selle kirja eesmärk on teid informeerida ning otsida välja ühendused, kes on programmis osalemisest huvitatud. Ühtlasi otsime välja ka ettevõtted, kes on samamoodi huvitatud. Pilootprogrammi ootame vähemalt 5 kodanikuühendust ja 5 ettevõtet. Programmi tegevused näevad lühidalt kokku võttes välja järgmised:

Programmis osalevate kodanikuühenduste vajaduste kaardistamine (kellest on ühendusel kõige suurem puudus?)
Programmis osalevate ettevõtete töötajate (vabatahtlike) leidmine (keda saaks ettevõte pakkuda?)
Koostööpaaride moodustamine (august)
Koostöö (september – detsember)
Hindamine, tagasiside ja mõjude analüüs

Mis edasi? Esialgse huvi prognoosimiseks palun teil huvist nimetatud programmis osalemisest teada hiljemalt 7. juuliks 2011 (marten.lauri@siseministeerium.ee või tel 612 5191).

Pilootprogrammi tööversiooniga saab tutvuda siin.

Lugupidamisega ja teie tagasisidet ootama jäädes

Marten Lauri
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011
projektijuht
Siseministeerium
tel: 612 5191
e-post: marten.lauri@siseministeerium.ee

Intellektipuudega noored vabatahtlikeks!

2011-07-04

Maikuu lõpus korraldas Maarja Küla rahvusvahelise seminari "Creating Opportunities – Young People with learning disabilities participate in the Youth in Action Programme European Volunteering Service " (tõlkes:võimaluste loomine intellektipuudega noortele osalemaks Youth in Action programmis vabatahtlikena).

Viimase kümnendi jooksul on sadadel Eesti noortel olnud võimalik osaleda vabatahtliku töö projektides üle Euroopa. Eestist pärit intellektipuudega noori on nendes küll osalenud, kuid mitte väga suurel hulgal. Toimunud seminarile olidki kokku tulnud sellised organisatsioonid Euroopast, kes olid huvitatud intellektipuudega noortele selliseks tegevuseks paremaid võimalusi looma.

Riikidest olid esindatud Belgia, Hispaania, Itaalia, Horvaatia, Ungari, Wales (U.K), Austria ja Saksamaa. Kohalviibinud organisatsioonide esindajad olid huvitatud erinevate noorteprojektide algatamisest kõikides nimetatud riikides. Maarja Küla rahvas   väljendas   oma   huvi   ja   pakkus   võimalusi   nii   teistest   riikidest   pärit intellektipuudega noorte     vastuvõtmiseks Külla vabatahtliku teenistusse, noortevahetuste korraldamiseks kui ka Eesti noorte lähetamiseks välismaale.

Eestist pärit organisatsioonidena osalesid seminaril veel Continuous Action ja Eesti Erinoorsootöö Ühing. Päris lahe oli see, et esimest esindas hollandlane Dorus   ja teist brasiillane Marco. Mõlematel organisatsioonidel on juba olemas
märkimisväärsed kogemused intellektipuudega noorte saatmise osas rahvusvahelistesse koostööprojektidesse üle Euroopa. Kohal viibis ka Euroopa Noored Eesti büroo esindaja Marit, kes esitles büroo-poolset seisukohta antud teemal ning olid suureks abiks nõustajana.

Üks   seminari   päevadest   kulus   seniste   kogemuste   kaardistamiseks ning analüüsimiseks. Selle töö põhjal kinnitasid kohalviibinud omavaheliste tulevaste projektide    jaoks töö põhimõtted. Analüüsist selgus, et tihti vajavad erivajadustega noori hõlmavad projektid väga hoolikat, pikaajalist ja detailset ettevalmistustööd erinevate organisatsioonide vahel. Niisamuti on oluline noori projektides saatvate tugiisikute ettevalmistus ja toetusmehhanismid kohapeal. Ei saa ju arvata, et kuuks ajaks vabatahtlikku teenistusse suunduval intellektipuudega     noorel on toeks vaid üks tugiisik teda saatvast organisatsioonist.

Nõustajana   viibis   kohapeal   Cardiff   Youth   Centre   esindaja   Billy   Hillman,   kes tutvustas kohalolijatele programmi Youth in Action võimalusi tegija seisukohalt ning   abistas   nõuga   kohapeal   tärganud   koostöö   initsiatiive.   Tänu   tema ettepanekule võib sama seltskond kohtuda uuesti juba sellel talvel, et hinnata senist koostööd ning selleks hetkeks loodetavasti juba alustatud omavaheliste projektide tulemusi.

Allpool mõned näited kohapeal sündinud Maarja Külaga seotud projektiideedest, mis ootavad lähimas tulevikus läbitöötamist ning kindlasti ka teostamist:

Koostöö Cardiff Youth Centre ja Maarja Küla vahel – Hiphop Festival

Üheaegselt nii Cardiffis kui ka Maarja Külas alustavad sügisest kohalike noorte tantsuhuviliste juhendamisel tegevust treeningrühmad, kus õpitakse hiphoppi ning koostatakse tantsukavad. Kevad-suvel korraldavad oma festivali nii Walesi
kui ka Eesti pool, loomulikult on mõlemal korral oma kavadega üles astumas ka projektipartnerid. Võimalik, et aasta jooksul tehakse ka ühistreeninguid Skype vahendusel.

Koostöö Continuous Actioni, Eesti Erinoorsootöö Ühingu ja Maarja Küla vahel

Laialdaste kogemustega koordineerivad organisatsioonid leiavad ühiselt Eesti intellektipuudega noortele võimalusi ühisteks noortevahetusteks, vabatahtlikutööks ja teisteks tegevusteks, mida on võimalik korraldada programmi Youth in Action kaudu:

Austrias asuva Sunnahofi töökeskuse töös osalemine Eesti intellektipuudega noortele;
Noortevahetused, töövarju-projektid ja vabatahtlikuteenistus L’Arche kogukonna ja Maarja Küla vahel.

Häid näiteid on veelgi! Igal juhul kutsub Maarja Küla rahvas omalt poolt noori üles avastama enda jaoks neid võimalusi, mida pakub program Youth in Action, parim võimalus selleks on külastada seda lehekülge: euroopa.noored.ee.

Seminari rahastas Euroopa Noored Eesti büroo. Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

Huvijuht Marje Nurk: mulle meeldib inimesi aidata ja rõõmustada!

2011-07-03

Marje Nurk on 25-aastane aktiivne naine, kes armastab lisaks oma tööle ka kaua magada, küpsetada ja sõpradega aega veeta. Marje on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis (TLG) huvijuhina töötanud alles kaks aastat, kuid õpilased ja õpetajad, kes temaga suhelnud on, teavad teda äärmiselt rõõmsameelse, aktiivse ja igati vahva inimesena. Juttu tuleb ka vabatahtlikust tegevusest.

Lugege kogu uudist: http://noortehaal.delfi.ee/news/in/huvijuht-marje-nurk-mulle-meeldib-inimesi-aidata-ja-roomustada.d?id=48814157

Ons vabatahtlikkus ettevõtetes üldse võimalik?

2011-07-01

EMSLi XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. - 27. augustil Rakveres.

Ükskord hakanud üks võrgustik Põlvamaal ilmutama väsimuse märke. Senine juht on ülekoormatud, olemasolevad juhtimisviisid ei tööta, võrgustiku liikmed kurdavad, et vaja on uut läbimurret. Kust sellist uut vaadet leida? Võrgustiku juht läheb kohalikku suurettevõttesse ja uurib, kas sealne personalijuht või arendusdirektor ei sooviks neile appi tulla, et olemasolevad struktuurid üle vaadata. Loomulikult ei kõhkle äri kaua - kuna nad ju samas piirkonnas, on nendegi huvi, et kohalikul vabaühendusel hästi läheks, sest kes muidu jaanipäevapidusid ja jõululaata korraldaks. Veidi tööplaane üle vaadanud, otsustatakse, et arendusdirektor hakkab järgmised pool aastat iga nädal kaks tundi võrgustikul abiks käima: juhtimissoovitusi jagama, kommunikatsioonireegleid sisse seadma, vajadusel koosolekuid juhatama. Nii saab võrgustik endale väljastpoolt asjaliku inimese neid julgustama ja juhatusi jagama, samas saab arendusdirektor uut vaadet oma igapäevatöösse ja kogemus on lõppkokkuvõttes palju rikkam kui mõni peen juhtimiskoolitus.

"Oleks vaid selliseid lugusid rohkem," unistab suvekooli korraldaja Elina. "Otsime suvekooli huvitavaid näiteid, kuidas äriettevõtetest on mindud pikemaks ajaks vabaühendusele appi ja aidatud just töövaldkonnas, nö professionaalselt. Talgute korras suvepäevi on läbi viidud juba küll, nüüd on aeg suvekooliga uuele teemale tee lahti teha."

Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ingliskeelse mõistena tuntud kui "corporate volunteering". Kahe päeva jooksul suvekoolis vaatame just professionaalset ja pikaajalist vabatahtlikku tegevust. Kuidas vabaühendus võiks äriettevõttele teha vabatahtlikuks olemise kutse, millest ei saa keelduda; millised on pikaajalise koostöösuhte alused; mida nii vabatahtlik kui vabatahtliku juhendaja võivad sellest õppida, sellest suvekoolis juttu tulebki.

Lähem info ja registreerimine www.ngo.ee/suvekool.

Allikas: http://ngo.ee/ngo/8/article/1715

Õpilasvahetuste korraldaja: õpilastel huvi on, vahetusperesid napib

2011-06-30

YFU Eesti vabatahtlik Leida Madalik, kelle pere on juba kahel korral vahetuspereks olnud, tunnistab, et temagi kõhkles alguses pikalt, kuid tagantjärele on kogemused ainult positiivsed: teise riigi keel, kultuur ja toidud tulevad oma koju kätte! Kuid samas andis kogemus Leidale võimaluse näha eestlaseks olemise eeliseid — näiteks siis, kui brasiillane vaimustunult lund pildistas, sest polnud seda kordagi elus näinud.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/433057

Wikipedia asutaja ei näe võimalust uueks internetimulliks

2011-06-30

Wikipedia kaasab endaga globaalselt üle 100 000 vabatahtliku ning on mittetulunduslik organisatsioon. Ainuüksi Wikipedia inglisekeelsel versioonil on rohkem kui 3,6 miljonit artiklit.

Lugege kogu uudist: http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/wikipedia-asutaja-ei-nae-voimalust-uueks-internetimulliks.d?id=48635083

ELFi talgusuvi algab Sookuningal

2011-06-30

Täna algab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) sellesuvine loodustalgute hooaeg. Avatalgud tulevad Põhja-Liivi sooservadel, kus talgutöödeks onsoo taastamine. Kolmandat aastat järjest algab ELFi suvine talguhooaeg Pärnumaa lõunaserva jäävate soode keskel, tööks vanadele kuivenduskraavidele tammide ehitamine.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna looduskaitsebioloog Agu Leivits: "Eestis on enamik sooservakooslusi kuivendamisest vaesestunud või hävinud. Põhja-Liivimaa märgaladel otsitakse võimalusi koosluste ja veerežiimi taastamiseks soodes. Kõige säästlikum on kuivenduskraavidele tamme ehitada raba enda vähelagunenud turbast. Turbatammid on ka pikema säilimisega, sest ei sisalda mädaneda võivaid puitosi. Selline tamm on 100% looduslik, mingeid tehismaterjale pole vaja rabasse vedada, nende ehitamine on puhas käsitöö."

Talguliste abi on tarvis Ruunasoo vanade kuivenduskraavide tammitamisel, et taastuks soo algne, looduslik seisund. Kahel eelmisel suvel rajatud tammid on toiminud väga hästi ning töö ootab järge. Töö on raske, kuid huvitav, plaanis on ka vahva soomatk.

Soid kuivendati nõukogude ajal tüüpiliselt kahel eesmärgil: turba kaevandamiseks või metsakasvu hoogustamiseks. Ajapikku sai selgeks, et rabade kuivendamine metsamajanduslikel eesmärkidel ei tasu end ära, kuid paljud looduslikud kooslused on juba rikutud kuivendamise vahetu või kaugmõju tõttu. Samuti on kahjustada saanud soodes tekkinud juurde hulk probleeme nagu näiteks suvine ülikõrge tuleohtlikkus. Peaaegu kõik Eesti suuremad metsapõlengud on toimunud kuivendatud turbaaladel, kus nende kustutamine on kõduturba tõttu väga raske.

Eesti-Läti piiril asuvasse Põhja-Liivimaa märgalakompleksi kuulub kolm rahvusvahelise tähtsusega RAMSARi märgala: Nigula, Ziemelu Purvi (Põhja sood) ja Sookuninga looduskaitsealused sood.

Allikas: Bioneer

http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-11373/ELFi-talgusuvi-algab-Sookuningal

Euroopa Liidu väikelinnade ühendus täienes kolme uue liikme võrra

2011-06-29

Douzelage'i peamine eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu väikelinnade arengule ning vahetada arenguideid, ühendades Euroopa kodanike arvamusi. Erilist tähelepanu pööratakse hariduse ning noorsootöö küsimustele. Ka 36. aastakonverentsil olid noored aktiivselt esindatud. 2011. aasta märksõnaks on noorte vabatahtlik töö. Türi on ühenduse Douzelage liige 13. maist 2004.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/turi/elu/euroopa-liidu-vaikelinnade-uhendus-taienes-kolme-uue-liikme-vorra.d?id=48467389

Otsitakse taas miljonikroonise Missioonipreemia laureaati

2011-06-29

Aadu Luukase Sihtasustus kuulutab juba viiendat aastat välja konkursi miljonikroonise Missioonipreemia laureaadi leidmiseks. Ettepanekud on oodatud hiljemalt käesoleva aasta 24. septembriks.

„Missioonipreemia väärtus on jätkuvalt üks miljon krooni ehk 63912.- eurot. See on suurim eraalgatuslik toetus, et tunnustada tublisid inimesi ja organisatsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi edendamisse. Me tahame seda märgata ja meeles pidada,“ ütles Missioonipreemia konkursi asutaja Indrek Luukas.

Aadu Luukase Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja meie rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Tuginedes ekspertarvamustele teeb otsuse Missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Missioonipreemia laureaadikonkurss viiakse läbi koostöös Eesti Koostöö Koguga. Laureaaditiitel antakse üle käesoleva aasta novembri lõpus toimuval pidulikul tseremoonial.

Aadu Luukase Missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese Missioonipreemia pälvis Tallinna Lastehaigla Toetusfond, 2008. aastal valiti Missioonipreemia laureaadiks tuntud ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid Missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtusega üks miljon krooni jagati mõlemal aastal laureaatide vahel võrdselt. Täpne informatsioon Aadu Luukase Missioonipreemia 2011 konkursi tingimuste kohta on saadaval aadressil http://www.luukasfond.ee/

AADU LUUKASE MISSIOONIPREEMIA 2011 KONKURSI KUULUTUS

Aadu Luukase Sihtasutus kuulutab välja Aadu Luukase Missioonipreemia 2011 konkursi

Eesmärk: Aadu Luukase Sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) eesmärk on Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu edendamisele ja rahva elukvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuste toetamine. Selle eesmärgi saavutamiseks annab sihtasutus välja Aadu Luukase Missioonipreemia (edaspidi Missioonipreemia)

Tingimused:

1. Missioonipreemia antakse isikule või isikutele, kes on silma paistnud Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuse edendamisel.

2. Missioonipreemia suurus on kuni 1 000000 (üks miljon) krooni ehk 63 912 (kuuskümmend kolm tuhat üheksasada kaksteist) eurot. Sihtasutuse Nõukogul on nimetatud summa piires õigus anda välja enam kui üks Missioonipreemia.

3. Missioonipreemia antakse välja käesoleva aasta novembrikuus toimuval pidulikul tseremoonial.

4. Kaalukatel põhjustel, eriti juhtudel, kus nõukogu arvates Missioonipreemiat väärivaid kandidaate ei ole esitatud, võib nõukogu otsustada konkreetsel aastal Missioonipreemiat mitte välja anda.

5. Sihtasutuse Nõukogu avalikustab mõistliku aja jooksul enne Missioonipreemia Laureaadi (edaspidi Laureaadi) välja kuulutamist Laureaadi kandidaatide hulgast välja valitud Sihtasutuse Missioonipreemia nominendi(d) (edaspidi nominendid).

6. Laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, samuti Sihtasutuse nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed.

7. Laureaadi kandidaadiks esitamise avaldusi oodatakse Sihtasutuse juhatuse liikme nimele 24. septembriks, 2011. aastal hiljemalt kell 16.00 kirjalikult aadressil Roheline aas 5, Tallinn 10150.

8. Sihtasutus ei avalikusta Laureaadi kandidaate, välja arvatud punktis 5 ette nähtud nominentide avalikustamine.

9. Laureaadi kandidaatide esitamisel tuleb kandidaadiks esitamise avaldusele, mis on esitaja volitatud esindaja poolt alla kirjutatud, lisada põhjendused, miks kandidaat väärib Missioonipreemiat. Soovitatav on lisada eelnimetatud põhjendust illustreerivad materjalid.

10. Nõukogu analüüsib esitatud Laureaadi kandidaate ja nende kandideerimise aluseks olevaid töid, tegevust ning muid asjaolusid ja teeb otsuse nominentide nimetamise kohta nii, et oleks tagatud punkti 5 sätete mõistlik järgimine.

11. Nõukogu teeb otsuse Missioonipreemia määramise kohta mõistliku aja jooksul enne Missioonipreemia väljaandmise tseremooniat.

12. Missioonipreemia konkurss korraldatakse koostöös Sihtasustusega Eesti Koostöö Kogu.

13. Laureaadi kandidaatide ja nende kandideerimise aluseks olevate tööde, tegevuste ning muude asjaolude analüüsimisel on nõukogul õigus kasutada vastava valdkonna ekspertide abi ning paluda neilt ekspertarvamusi. Ekspertide nimed ja ekspertarvamuste sisu on konfidentsiaalsed, kui Sihtasutuse nõukogu ja asjakohane ekspert ei lepi kokku teisiti.

Täiendav informatsioon:

http://www.luukasfond.ee/

email: info@luukasfond.ee

Kinnitatud Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu otsusega 1. juunil, 2011

Lisainformatsioon:

Toomas Tuul
Aadu Luukase Sihtasutuse juhataja
Tel: +3725110462

Peep Mühls
Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu liige
info@luukasfond.ee

Allikas: http://ngo.ee/ngo/8/article/1706

Kuidas saavad ettevõtted vabatahtlikus tegevuses kaasa lüüa?

2011-06-29

Vabatahtliku tegevuse aasta raames on aina enam hakatud rääkima ka ettevõtete ja nende töötajate kaasamisest vabatahtlikku tegevusse. Paljudele jääb aga arusaamatuks, kuidas seesugune kooslus toimub ja mis sellest kasu on.

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus defineerib ettevõtete vabatahtlikku tegevust kui töötajate aja, oskuste ja energia panustamist vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ulatudes töötajate üksikpanusest kuni meeskonna või kogu ettevõtte osalemiseni.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames on kolme Euroopa uue liikmesriigi koostöös juba algatatud ärisektorite töötajate vabatahtliku tegevuse läbi arendamise projekt EPSEV, mille eesmärgiks ongi justnimelt edendada ettevõtete vabatahtlikku tegevust koostöös vabasektori organisatsioonidega.

Siseministeerium algatab koostööprogrammi Eestis

Samasse suunda on sammumas ka Siseministeerium, olles algatamas ettevõtete vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi. Programmi eesmärk on anda vabatahtlikke kaasavatele ühendustele võimalus viia ellu enda eesmärke, kaasates selleks ettevõtetest pärit professionaalseid vabatahtlikke.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta Eesti projektijuhi Marten Lauri sõnul on koostööprogrammist kasu nii ettevõttele kui vabaühendusele.

„Ühiskond saab koostööst erialateadmisi ja ettevõte kasvatab oma sotsiaalset vastutust, näitab, et hoolib keskkonnast, kus ta tegutseb ja aitab motiveerida,“ selgitas Lauri vastastikkust kasulikkust.

Pilootpojekti raames ongi plaanis moodustada kodanikuühendustest ja ettevõtetest paarid, kes partnerluse korras koostööd teevad. Lisaks viiakse juba augustis läbi vastav koolitus.

Osavõtt vabatahtlikkuse alusel

Siiski ei pea kartma, et ettevõtted riigi sunnil oma töötajaid ühendustele laenuks peaksid andma ning et töötajaid vastu tahtmist mujale hakataks suunama.

Nii nagu valitakse koostööprogrammi ettevõtted vabatahtlikkuse ja huvi alusel, võimaldab ka iga osalev ettevõte omakorda töötajatel ise otsuse langetada – kes on valmis panustama ning kes mitte.

„Töötaja saab eelkõige ennast uues keskkonnas proovile panna,“ nimetas Lauri ühe põhjuse, miks inimesed oma kompetentsi töökohast väljapoole laenata võiksid tahta.

Riik ei kohusta

Ka regionaalministri nõunik Rasmus Pedanik sõnas, et riigi ülesanne on eelkõige koostööpaarid kokku viia ning koolitusi sisse osta. „Riik ei ütle ette kui palju või mida peab tegema, vaid loob võimalused,“ kinnitas ta.

„Need paarid on vabatahtlikult selles programmis, riik ostab selle teenuse sisse ja koordineerib koostööd, sisuline tegevus on ikka partnerite vahel,“ selgitas Pedanik.

Siseministeeriumi andmetel on olukorra kaardistamine näidanud, et kodanikuühendustel ei ole alati võimalik palgata professionaalset tööjõudu ning sageli jääb puudu erialastest teadmistest.

Siseministeeriumi pilootprogrammi raames loodavad koostööpaarid aitavadki erialaste oskustega töötajaid vabatahtlikuna kodanikuühendusteni viia, andes võimaluse kahepoolseks õppimiseks.

Loodetakse ka jätkusuutlikkusele ning stabiilsuse hoidmisele. Siseministeeriumi hinnangul on programmi abil ning raames võimalik luua pikaajalisi koostöösidemeid, mille kaudu üheskoos kodanikuühiskonna arengusse panustada.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-11357/Kuidas-saavad-ettev%C3%B5tted-vabatahtlikus-tegevuses-kaasa-l%C3%BC%C3%BCa-

Tänulille pälvisid osavõtlikud naised

2011-06-28

Kuna käesolev aasta on nimetatud Euroopas vabatahtlike aastaks, väärtustab heategevusorganisatsioon Shalom vabatahtlike tööd ja tõstab igal kuul esile mõne Pärnumaa vabatahtliku, kinkides talle elava lille.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/481682/tanulille-palvisid-osavotlikud-naised/

Kudumisgrafiti koosneb 411 tükist

2011-06-28

411 eri suuruse, värvingu ja mustriga kudusmigrafititükki on vabatahtlikud juunis Tallinna kesklinna linnapildi kaunistamiseks, vaatamiseks ning katsumiseks seadnud.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/432641

Laulu- ja tantsupeo rongkäigu avab kultuuripealinn Tallinn

2011-06-28

Juba 2009. aasta üldlaulu- ja tantsupeol ülipopulaarseks saanud rattaparkla on tänavu avatud sel reedel, laupäeval ja pühapäeval ehk 1.–3. juulini ning asub Mere värava ees parkimisplatsil. Parkimist aitavad korraldada kultuuripealinna vabatahtlikud.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laulu-ja-tantsupeo-rongkaigu-avab-kultuuripealinn-tallinn.d?id=48549449

Eesti toetab arenguriikide õiglast kaubandust

2011-06-28

Välisministeerium toetab koostöös Eesti Rohelise Liikumisega Eesti elanikkonna teadlikkuse tõstmist õiglase kaubanduse olulisusest ja mõjust arengumaadele.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on eesmärk selgitada inimestele võimalusi, kuidas igaüks saab õiglase kaubanduse raames arenguriikide tootjate toodangut tarbides aidata kaasa nende elujärje parandamisele. ,,Teadlikum tarbija saab õiglase kaubanduse tooteid eelistades tagada paremaid majanduslikke ning sotsiaalseid elutingimusi arengumaade elanikele," lisas ta.

Eesti Rohelise Liikumise projekti raames korraldatakse viies Eesti linnas õiglase kaubanduse klubi üritusi, kuhu kaasatakse kohalikke vabatahtlikke, ettevõtjaid ja tuntud inimesi.

Paeti sõnul on õiglase kaubanduse eesmärk tagada arengumaade väiketalunike toodetele õiglane hind ja parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et tootmises ei oleks kasutatud lapstööjõudu ega raisatud loodusvarasid.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS http://www.vm.ee/?q=node/11919

Viljandimaa ja Põhja-Läti noored hüppavad koos otsustajatega osalusmetroo peale

2011-06-28

9. juulil saab teoks Viljandi maavalitsuse osalusprojekti "Viljandimaa ja Põhja-Läti noored hüppavad koos otsustajatega osalusmetroo peale" lõpuüritus Viljandimaa, Karksi-Nuia Kultuurikeskuses http://noorteosalus.viljandimaa.ee

Salajane uuring paljastab pildid surnud, silmahaigustega ja halvatud sigadest ning kannibalismist Hollandi seafarmides

2011-06-27

Vabatahtlike grupp viis Hollandi seatööstuses läbi salajase uurimuse. Uuringumaterjal anti üle uuele organisatsioonile Ongehoord, mis avaldas uuringu Algemeen Dagblagis, nende veebilehel ja Amsterdamis asuva fotonäituse kaudu, teatas loomakaitsega tegelev organisatsioon Loomade Nimel.

Materjal näitab Hollandi seatööstust täiesti uues valguses. Näiteks näitab Hollandi põllumajandusorganisatsiooni LTO juhtkonna liige inimestele sulgusid, milles saavad sead ringi jalutada, kuigi tema teised tallid on räpased ning loomi täis topitud.

Hollandi loomakaitseühingu poolt välja töötatud "Parema elu" sertifikaat ei ole mõjutanud sigade elutingimusi. Puhaste, külastajatele näidatavate tallide taga võib leida räpased tallid surnud ja vigastatud loomadega.

Uuring pööras suurt tähelepanu nn "seatööstuse eeskujudele". See on ilmne, kui vaadata ettevõtete omanikke, kelle hulgas on Hollandi Seafarmerite Assotsiatsioon, LTO professionaalse seakasvatuse töötoa president, projekti "Sead nähtaval" president ja teised seakasvatajaid, keda nähakse tihti meedias. Uuring paljastab, et kõigi sektorite seafarmerid, bioloogilisest kuni tööstusliku loomapidamiseni, tekitavad avalikkusele valet muljet sellest, mida seakasvatus päriselt endast kujutab.

Ongehoord on uus organisatsioon, mis on pühendunud loomade võrdsele ja austavale kohtlemisele. Kõik loomad (inimesed, koerad, kassid, kanad, sead, rotid ja teised liigid) tunnevad emotsioone, nagu valu, rõõm, nauding ja hirm. Iga loom on üksikisend temale omaste tunnete, vajaduste ja huvidega.

Kõik loomad tahavad elada. Ongehoord peab loomasõbralikku seakasvatust võimatuks, kuna kõik loomad tapetakse paratamatult lühikese elu järel.

Anonüümne uuringurühma vabatahtlik lausub: "Kui siseneda talli, lööb näkku ammoniaagi lehk ning gaasimaskita on peaaegu võimatu hingata. Sead reageerivad sinu juuresolekule tõesti tugevalt, täpselt nagu koerad. Kui tuled sisse, jälgivad nad sind alguses vaikselt. Seejärel hakkab üks neist häält tegema, mis paneb kõik liikuma."

Uuringu koduleht: www.achtergeslotendeuren.org

Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-11355/Salajane-uuring-paljastab-pildid-surnud-silmahaigustega-ja-halvatud-sigadest-ning-kannibalismist-Hollandi-seafarmides

Eeskujuvääriv kodanikualgatus Kuuste Koolis

2011-06-26

2011. a. on vabatahtliku tegevuse aasta. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikualgatus suurepärane võimalus muuta elukeskkonda paremaks ning viia ellu ka kõige ulmelisemad ideed.

Kodanikualgatus on ka kõige mõjusam vahend muuta mõnusamaks reeglitest ja eeskirjadest kammitsetud koolikeskkonda. Kuuste Koolis on aastaid julgustatud ning hinnatud õpilaste vabatahlikku panust koolielu korraldamisel. Tänavu pälvisid kodanikualgatuse tänukirjad 9. klasside õpilased Keili Palusoo ja Jüri Schneeberg ning 7. klasside õpilased Päärn Thorne Köösel ning Eneli Kotkas.

Eneli Kotkas valiti ka Kuuste Kooli õpilasesindusse. Ta on olnud suurepärane õpilaskonna esindaja ka kõige komplitseeritumates küsimustes. Lisaks heale läbirääkimisoskustele on ta rikastanud koolielu mitme hea ideega. Tublim neist on käsitööringi läbiviimine pikapäevarühma õpilastele. Olin Eneli käsitööringist nii vaimustuses, et tegin idee autoriga väikese intervjuu.

Kust tuli idee teha käsitööringi?

Idee sain õpetaja Marjult. Juba siis, kui toimusid õpilasesinduse valimised, oli mul peas idee, et vanemad õpilased võiksid noorematele teha midagi lahedat. Kuna mulle endale meeldib käsitöö, siis pakkusingi ennast käsitööringi vedama. Esimene katsetus toimus emadepäeval. Kuna käsitööringi vastu oli suur huvi, siis on asi edukalt käima läinud. Isegi poisid käivad ehteid tegemas.

Miks sulle meeldib käsitöö?

Mu perekonnas on au sees hoitud käsitöö tegemist. Olen maast madalast teinud käsitööd.

Sa teed väga ilusaid asju – ehteid, kudumeid. Mis on lemmitehnika?

Ehteid, sest nendega läheb kiiresti. Neid saab igale maitsele teha.

Mis on käsitööringi vedamise juures kõige raskem?

Kuna lapsed on väikesed, siis nad ei oska veel paljusid asju teha. Kannatlik olla on raske. Ma olen ise ka alles väike, vingun rohkem kui nemad (naerab). Üks ringitund kestab umbes kaks tundi.

Äkki tekib soov tulla tööle õpetajaks.

Ilmselt mitte. Tuleb õppida olla kannatlik. Praegu teen lihtsalt niisama, sest on huvitav. Ja väikestele on lahe rõõmu teha. On hästi tore näha, kuidas lapsed tulevad järgmine päev kooli käsitööringis tehtud ehetega.

Mida sa ise käsitööringis õppinud oled?

Nüüd ma tean, mis tunne on õpetajatel. Tean, kui tüütu see võib olla, kui kõik vinguvad (naerab).

Küsitlesin ka käsitööringi aktiivseid liikmeid kaksikuid Stella ja Annabella Sillastet ehk Stellabellat.

Stella ja Annabella 3. klass:

Meile meeldib väga käsitööringis käia. Saame teha endale ning emale ilusaid asju. (Siin demonstreerib Stella kõrvarõngaid ja Annabella käevõru). Traadi keeramine on raske, aga saame hakkama. Ei oska öelda, kas Eneli võiks tulla kooli õpetajaks. Kui tuleks, siis ta õpetaks kunsti ja käsitööd.

Kõige lõpuks küsisin ka kommentaare pikapäevarühma õpetajalt Piret Pärksonilt

Piret Pärkson:

Minu meelest väga oluline moment Eneli käsitööringi juures on see, et lapsed saavad rääkida ka koolielu muredest ja rõõmudest. Eneli on väga hea kuulaja ja lapsed usaldavad teda.

Kokkuvõtteks kutsun kõiki kooliõpilasi päid kokku panema ning mõtlema, mida head saaks ise koolielu paremaks muutmiseks ära teha. Loodetavasti on Eneli algatus siin eeskujuväärivaks inspiratsiooniallikaks.

Sel suvel pakutakse lastele tasuta lõunasööki lisaks Harjumaale ka Ida-Virumaal

2011-06-26

Nõmme Lastekaitse Liit alustas ka tänavu vähekindlustatud perede laste suviseks toitlustamiseks ja vaba aja veetmiseks ellu kutsutud projekti "Suvesupp". Ettevõtmine laienes ka Narva ja Sillamäele.

Projekt on ellu kutsutud seetõttu, et suvisel koolivaheajal jääb kõht tühjaks neil lastel, kelle jaoks tasuta koolieine on päeva olulisem toidukord. Paljudel peredel pole võimalik lapsi laagrisse ega maale saata, seega on suvi neile lastele ka organiseerimata aeg. "Suvesupi" raames pakutakse Tallinna vähekindlustatud perede lastele võimalust süüa tööpäeviti sooja lõunat Tallinna noortekeskustes, kus lapsed saavad ka sisukalt aega veeta. Narvas pakutakse osalevate laste peredele ka peretugevdamise programmi, mis aitab neil väärikalt väljuda ebaõnnestumiste suletud ringist.

Projekti tegevusi viiakse lisaks Tallinnale ellu ka selle lähiümbruse valdades ning Narvas ja Sillamäel. Narvas ja Sillamäel algas laste toitlustamine 13. juunil. Sillamäel saavad lapsed süüa laste hoolekandeasutuses "Lootus" ning Narvas Ida-Virumaa Heategevuskeskuse noortekeskuses ja lastetubades.

Projekti saab toetada, annetades raha MTÜ Nõmme Lastekaitse Liidu arveldusarvele 1106324702 Swedbankis (märksõnaga "Suvesupp") või võttes meiega ühendust telefonil 511 0923 või e-postil mere@online.ee (Kärt Mere, Nõmme Lastekaitse Liit).

Et aasta 2011 on Euroopas vabatahtliku tegevuse aasta, on oma abikäe ulatanud mitmed organisatsioonid: lastele jagavad süüa vabatahtlikud Oleviste kogudusest ning organisatsioonist Continuous Action. Vabatahtlike tööd Suvesupi projektis koordineerib Serve The City. Kui soovid projektis vabatahtlikuna kaasa lüüa, siis anna endast märku aadressil hanna@servethecity.ee või registreeru läbi Serve The City kodulehe www.servethecity.ee .

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Avatud Eesti Fond ning Tallinna ja Sillamäe Linnavalitsused. Projekti toetab ka Henkel. Koostööpartneritena on Ida-Virumaal ka Narva linnavalitsus ja SOS-lasteküla. Lastele valmistab toitu OÜ Maritta Tallinnas, OÜ Unik B Sillamäel ja OÜ Viira Pluss Narvas.

Lisainfo:

Kärt Mere
Nõmme Lastekaitse Liit
Juhatuse esinaine
Mob: +372 511 0923
mere@online.ee
www.nommelkl.ee

Urmo Reitav
MTÜ Pro Consensio
Juhatuse liige, Ida-Virumaa projekt
Mob: +372 553 2539
urmo@proconsensio.eu
www.proconsensio.eu

Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse esimesed pilootprojektid on alanud

2011-06-26

Euroopa Komisjoni humanitaarabi peadirektoraat (ECHO) on valinud oma peamiste partnerorganisatsioonide seast välja kolm, kes käivitavad pilootprojektid ning värbavad, valivad, koolitavad ja suunavad tegevusse esimesed 90 Euroopa humanitaarabi vabatahtlikku.

Rohkem infot Euroopa vabatahtliku humanitaarkorpuse kohta leiab siit.

Esimene kandideerimise tähtaeg on 3 juuli 2011, tingimused ja kandideerimine siin.

Vaata ka projekte tutvustavat videot.

Sisekaitseakadeemia alustab neljas maakonnas sisekaitselist õpet

2011-06-24

Sisekaitseakadeemial on plaanis alustada neljas maakonnas sisekaitselist väljaõpet, tehes koostööd kohalike gümnaasiumidega.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur ja Pärnu Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill allkirjastasid lõppeval nädalal lepingu, mis tähistab sisekaitselise eelkoolituse algust Pärnumaal. Sarnane leping allkirjastatakse juuni lõpus veel kolme Eesti kooliga – Kohtla-Järvel Järve Vene gümnaasiumi ning Järve gümnaasiumiga ja Põlva keskkooliga, augustis ka Tabasalu gümnaasiumiga. Kõigis koolides algab sügisel sisekaitseline eelkutseõpe, mille käigus õpetatakse noortele sisejulgeolekuala baasteadmisi ja –oskusi.

Loe kogu uudist: http://www.postimees.ee/479546/sisekaitseakadeemia-alustab-neljas-maakonnas-sisekaitselist-opet/

Muinsusteadlikult koolivaheajale vastu

2011-06-23

Tänavuse Muinsuskaitsekuu raames äratasime uuesti ellu 1936. aasta Haridusministeeriumi üleskutse tähistada koolides muinsuskaitsepäeva. Koostöös Noored Kooli SA-ga toimus "Tagasi Kooli" kampaania muinsuskaitse eriprojekt.

Enam kui 50 kooli üle Eestimaa võttis ettepanekust tuld ja kutsus muinsuskaitsjad õpilastele tunde andma. Eesti Muinsuskaitseseltsi vahendusel pakkus end õpetajana koolidele 40 inimest, nende seas oli nii ametnikke, õppejõudusid, muuseumi- ja kultuuritöötajaid, genealooge kui ka üliõpilasi. Tunde anti korraga klassi- ja auditooriumitäiele, traditsioonilise tunni või ringkäiguna. Tagasiside oli väga tore - ettevõtmine meeldis nii koolidele kui harrastus-koolmeistritele. Juba said sõlmitud ka esimesed kokkulepped sügiseks ning kindel plaan on ettevõtmist aasta pärast korrata.

Loe kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/haridus/muinsusteadlikult-koolivaheajale-vastu.d?id=48363029

Vabatahtlik Siberist: elu Eestis on lihtne

2011-06-23

Sel suvel täitub 22-aastasel Julia Nabieval 9 kuud vabatahtlikuna Tallinna lastekodu ema ja lapse turvakodus töötamisest. Julia on pärit Venemaalt Altai regioonist Barnauli linnast ja tulnud Eestisse MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühingu EstYES vahendusel programmi Euroopa Noored kaudu.

Ülikoolis küll inglise ja vene keele ning kirjanduse eriala lõpetanud Julial oli EstYESi poole pöördudes kindel soov töötada just lastega. «Juhtus aga nii, et sain lapsed koos emadega,» naerab Julia tagantjärele.

Kuigi töö lastega ema ja lapse turvakeskuses on olnud väga rikastav ja huvitav, tunnistab hakkaja tütarlaps siiski, et see on olnud ka emotsionaalselt väga raske. «Selleks tööks ei saa kunagi lõpuni valmis olla. Iga lapsega tekib omamoodi side. Väga valusana meenub juhtum, kus ühe pere väikelapsed tuli olude sunnil isiklikult laste varjupaigale üle anda,» räägib Julia töö varjukülgedest.

Loe kogu artiklit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/vabatahtlik-siberist-elu-eestis-on-lihtne.d?id=48061031

Loomasõprade kõned ummistavad abiliinid

2011-06-22

Naabrite juures liiga lühikese keti otsas olev koer, maanteel viga saanud metsloomad või koduloomade puremised – nende ja teiste kaebustega on inimesed selle suve alguses erilise innuga hõivanud loomakaitsjate abitelefonid.

Valner tõi ka näite paari aasta tagant, mil keskealine proua ajas teel alla rebase ja helistas veterinaarametisse, kust talle soovitati rebane metsa alla lohistada ja piinade lõpetamiseks puunotiga pähe lüüa.

"Iseenesest oli soovitus õige ja igati loomasõbralik, aga naine oli šokis ja pöördus ka minu poole. Me ei saa panna maanteedele iga kilomeetri taha jahimeest, kes loomad piinadest päästaks, kuid abi kiiremaks ja inimsõbralikuks muutmisel tuleb veel palju teha," tunnistas loomakaitseliidu juht, ja lisas, et süsteem toimib praegu pelgalt tänu kolmanda sektori ehk vabatahtlike tööle.

Loe kogu artiklit: http://www.postimees.ee/477938/loomasoprade-koned-ummistavad-abiliinid/

Eesti toetab arenguriikide õiglast kaubandust

2011-06-20

Välisministeerium toetab koostöös Eesti Rohelise Liikumisega Eesti elanikkonna teadlikkuse tõstmist õiglase kaubanduse olulisusest ja mõjust arengumaadele.

Eesti Rohelise Liikumise projekti raames korraldatakse viies Eesti linnas õiglase kaubanduse klubi üritusi, kuhu kaasatakse kohalikke vabatahtlikke, ettevõtjaid ja tuntud inimesi.

Loe kogu uudist: http://www.tarbija24.ee/475266/eesti-toetab-arenguriikide-oiglast-kaubandust/

Vetelpäästjate kutsestandardid kehtestatakse järgmisel aastal

2011-06-20

Lisaks turvafirmadele nagu GSS, Securitas ja Articard pakuvad rannavalveteenust ka erinevad mittetulundusühingud, vabatahtlikud ning füüsilistest isikutest ettevõtjad.

Riik kehtestab vetelpääste kutsestandardid järgmisel aastal, sel kevadel välja antud rannavalveteenuse juhend on vaid soovituslik ega kohusta omavalitsusi ja teenusepakkujaid.

Praegu on vetelpäästele esitatavad nõuded siseministeeriumi väljatöötatud juhendi tasandil, mis sisaldab soovitusi kohalikele omavalitsustele ja rannavalve teenuse pakkujatele, kuid pole neile täitmiseks kohustuslik.

"Juhendi väljatöötamine oli lahendus käesolevaks aastaks. Järgmisest aastast kehtestatakse vetelpäästja kutsestandard, mida töötab hetkel välja Kutsekoja juures kooskäiv töörühm," rääkis Priit Laaniste siseministeeriumist. Tema sõnul on juhendmaterjal kooskõlastatud nii kohalike omavalitsuste kui ka vetelpäästeteenust osutavate ettevõtjatega.

Loe kogu uudist: http://www.postimees.ee/475984/vetelpaastjate-kutsestandardid-kehtestatakse-jargmisel-aastal/

Heast algatusest on saanud levinud mõtteviis

2011-06-19

Mina usun, et võidupüha ja jaanipäev on rõõmsad pühad. Usun, et kesksuve saab tähistada nii, et kõik jäävad terveks. Raadio Kuku usub sedasama, kuid mitte vaikselt, vaid häälekalt. Ja nii juba 15. aastat järjest. Kui algusaastatel oli selgeks grupijuhiks registreerujaid vaid sadakond, siis tänaseks on hea algatus enam kui kümnekordistunud ning igal aastal ütleb vähemalt paartuhat inimest avalikult välja, et hoolivad oma sõpradest. Mõtteviisist nakatanud inimesi on aga kindlasti rohkem.

Järjekindlalt on üks erakapitalil põhinev raadiojaam vedanud projekti, mis seisab inimeste heal tahtel ja soovil midagi oma lähedaste ja kogukonna jaoks paremaks muuta. See ei piirdu ainult liiklusega, kuigi kindlasti on joobes sõidukijuhtimine üks kriitilisemaid jaanituledel käimisega seotud muredest. On ju peaaegu igast aastast võtta kurb näide, kus alkoholi tarvitanud hulljulge juhi autos hukkub terve sõpruskond. Just neid õnnetusi aitab ära hoida kellegi kaine olemasolu. Lisaks hoiab selge grupijuht seltskonda ka konfliktidesse sattumast, märkab suurema tõenäosusega pingile unustatud võtmeid ja rahakotti ning hoiab silmad lahti ka teiste inimeste suhtes, kes ehk liiga kõrgetel tuuridel pidutsevad.

Loe kogu lugu siin: http://www.epl.ee/artikkel/599627

ELFi sellesuvised talgud on keskendunud Eesti loopealsete seisundi parandamisele

2011-06-16

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.

Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.

"Loopealsete seisund Eestis on kõike muud kui hea ning kui lähiajal loopealseid karjamaadena taas kasutusele ei võeta, ootab suurt osa nendega seotud liike ees kadumine," tõdes pärandkoosluste asjatundja Silvia Lotman. "Õnneks tundub, et erinevad osapooled on hakanud probleemi üha paremini teadvustama ning loodetavasti viib see heas seisundis Eesti loopealsete pindala suurenemiseni juba lähiajal. Tore on näha, et lisaks riigile tuleb palju häid algatusi ka maaomanikelt ja vabaühendustelt."

Et juba kinnikasvanud loopealset uuesti karjamaana kasutusele võtta, tuleb seal eelnevalt kadakaid oluliselt harvendada. See on töömahukas ülesanne ning vabatahtlike talguliste abi on seetõttu väga oodatud. "Olles varasematel aastatel näinud ja kogenud nii talguliste kui kohalike maavaldajate entusiasmi looduskaitseliste tööde tegemisel, olen veendunud, et ühiselt jätame Lääne-Eesti maastikele taastatud ja karjamaadena kasutusse võetud loopealsete näol märgatava jälje," ütles ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür. "ELFi kadakase talgusuve motoks sobiks seega "Head lood!""

Kuna loopealsed on maailmas väga piiratud levikuga ning tervelt kolmandik kõigist loopealsetest paikneb Eestis, lasub just meil eriline vastutus selle haruldase elupaigatüübi säilimise tagamisel.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Laidevahel ja Kuusnõmmes ning Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee.

Lisainfo:

Tarmo Tüür
ELFi talgute projektijuht
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

Silvia Lotman
ELFi looduskaitseekspert
+372 5262013
silvia@elfond.ee

Osalege juba homme projekti "Volunteer for Tomorrow - Homne Vabatahtlik" avaseminaril!

2011-06-15

Sillamäe Lastekaitse Ühing, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Vaivara Vallavalitsus ja MTÜ Peace Child Eesti viivad käesoleval aastal koostöös Euroopa Vabatahtlikkuse Aasta 2011 raames üle Eesti ellu projekti "Volunteer for Tomorrow – Homne Vabatahtlik". Projekti avaseminar toimub Tallinnas 16.06 algusega 10:30, Lastekaitse Liidu Koolituskeskuses, Endla tn 6. Lisaks üldinformatsioonile projektist tutvustatakse seminaril ka võimalusi Tallinna linnaelus vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Tutvu seminari kavaga (pdf).

Homne Vabatahtlik on ainsa projektina Eestis saanud rahastuse Euroopa Komisjoni poolt, Euroopa Vabatahtliku Tegevuse Aasta 2011 "flagship projects" ehk liiderprojektide taotlusvoorus. Projekt on suunatud noortele ja projektil on kaks kandvat ideed - edendada noorte seas teadlikkust vabatahtlikkusest endast, et motiveerida ja võimestada noori hakkama vabatahtlikuks ning siduda tihedamalt kahte valdkonda, milleks on noorsootöö ja vabatahtlik töö, et selle kaudu luua efektiivsemaid strateegiaid kuidas kaasata noori vabatahtlikkusse töösse, aga ka kuidas noorsootöösse rohkem kaasata vabatahtlikku tööd.

Registreerimine:
Robert.Lang@tallinnlv.ee (edestage oma nimi, telefon ja email)

Lisainfo:
http://vabatahtlik2011.sscw.ee

Draama 2011 tegevjuht: "Vabatahtlikud ongi meie festivali nägu"

2011-06-15

Eesti Teatri Festivali Draama 2011 tegevjuhi Marika Goldmani sõnul on kogu Tartu kultuuriürituse korraldustiimi olulisimateks liikmeteks aktiivsed tudengitest vabatahtlikud, kes teevad ära suure töö ning kujundavad külastajate jaoks mulje kogu festivalist.

"Üks vabatahtlike väärtus meie festivalile on see töö, mida nad teevad, aga see on marginaalsem asi," ütles Goldman.

"Põhiline väärtus on ju hoopis see, et nemad ju ongi meie festivali nägu – nemad on need, kes mõjutavad seda, mis mulje külastajale festivalist jääb, sest nemad võtavad kohe sind saalis vastu, juhatavad kohtadele, rebivad pileteid ning kui on vaja, siis vabandavad, kui etendus jääb hiljaks," selgitas ta.

Tung vabatahtlikuks on suurem kui kaasamisvõimalused

Vabatahtlikke on Draama festivali korraldusse kaasatud algusest peale. Kuigi abikäte vajadus on üsna suur, on tahtjaid rohkem, kui vastu võtta saab. Lisaks püsivabatahtlikele, kes panustavad festivalitegemistesse aastast aastasse, soovib igal aastal kampa lüüa ka järjest enam uusi nägusid, kes sõprade-tuttavate käest põnevast võimalusest kuulnud on.

Kui vabatahtlikuks soovijaid saab rohkem, kui rakendada võimalik, siis eelistatakse Goldmani sõnul eelkõige neid, kes on juba varasematel aastatel kaasa löönud.

"Eelistame neid, kes on varem või kogu aeg olnud – siis on väljaõpet vähem ja need vähesed uued, kes tulevad, saavad vanadelt olijatelt kohe õppida," põhjendas ta, kuid lisas, et üldjuhul on teretulnud kõik hakkajad huvilised.

Sookvoodid neidude kasuks

Sel korral oodatakse üritusele appi ligi 60 vabatahtlikku, kellest 40 peaksid korraldustiimi kalkulatsioonide järgi moodustama tüdrukud ning 15-20 noormehed.

"Poisse on vaja tehnilisteks töödeks – lavaehituseks, poodiumite ehitamiseks, plankude vedamiseks ja muuks selliseks," selgitas Goldman. Tema sõnul rakendatakse noormehi vähesemate raskete ülesannete täitmiseks, samas kui tütarlaste tööpõld on oluliselt laiem. Muuhulgas müüakse ja kontrollitakse pileteid, juhatatakse kohvikule ja hoitakse töös kohvikuid.

Küsimuse peale, kas siis poisid ei võigi näiteks pileteid rebida vastas Goldman naerdes, et võivad küll, kuid kogemus näitab, et nad ei taha.

"Nad tahavad oma töö õhtuhämaruses ja hommikul vara ära teha, rassida ära seal – ühesõnaga, nende jaoks on prioriteediks teha see raske töö ära ja siis saada oma väljateenitud õlu kätte," ütles ta.

Geenitehnoloogist teatriteadlaseni

Peamiseks motivatsiooniks, miks Draama festivalil vabatahtlikuna töötamine niivõrd populaarne on, peab tegevjuht Marika Goldman auväärse ja laheda ürituse mainet. Samuti on tema sõnul enamik kaasalööjatest siiski teatrist ning sellega seonduvast isiklikult huvitatud.

Mõned aastad tagasi lõid iga-aastaselt kaasa kamp geenitehnologia tudengitest noormehi, tüdrukute poolelt moodustavad vabatahtlikest enamuse teatriteadlased ja kirjandusõpilased. Vabatahtlike peamiseks ühisnimetajaks peab Goldman siiski eelkõige üliõpilase staatust.

"Ma ei tea, kuidas üldistada, lihtsalt sellised aktiivsed, lõbusad tudengid on ikka need märksõnad," kirjeldas Goldman.

Saavad tasuks priilt etendusi kaema

Vabatahtlikele annab Draamafestival ka korraliku tänupaki. Nimelt saab iga kaasalööja festivali pusa, koti, särgi ja soovi korral tasuta õlut rüübata. Samuti igal tööpäeval saavad nad talongi eest süüa ning kaelakaardiga vaba ruumi olemasolul priilt etendusi vaatama minna.

Lisaks on igal vabatahtlik olnud õigus ka neljale teatripiletile, millega tagatakse neile vabalt valitud etendustel kindel istumiskoht.

"Muidu on neil kaelakaardid, mis annavad neile ka õiguse minna igale poole tasuta, aga kui kõik etendused on ülitäis ja välja müüdud, siis lihtsalt sinna ei mahu," selgitas Goldman priipiletite otstarvet.

Noorte kaasamine on tehtav

Rääkides noorte vabatahtlikuteks tegevusteks kaasamise teemadel, nentis Goldman, et populaarsetele ja tuntud üritustele on neid leida kerge.

"Mina olen kokku puutunud selliste tegevustega, nagu Draama ja PÖFF, kuhu on hästi lihtne kaasata, kuhu on lausa konkurents," ütles ta.

Samas on tegevusvaldkondi mitmeid ning näiteks varjupaikadesse või mujale ei pruugita niivõrd meeledi minna. "Tegelikult ma arvan, et kui noor on vähegi huvitatud millestki, kus on võimalik olla ka vabatahtlik, siis ta leiab selle ikkagi üles – seega on kaasamine ikkagi väga tehtav," sõnas Goldman.

Töö peab vabatahtlikule midagi pakkuma

Vabatahtlikkus peab tema sõnul aga eelkõige vabatahtlikule midagi pakkuma. "See ei pea tegelikult olema materiaalne nagu mingi särk või jook või mis iganes, aga midagi peab töö vabatahtlikule andma," kinnitas ta.

"Aga kõik need lisaressursid ja materiaalsed hüved, mida ka pakutakse, teevad kindlasti selle töö veel apetiitsemaks," leidis Goldman.

Konkreetselt Draama festivalil on vabatahtlike roll, aga tema sõnul nii suur, et nende nimetamine meeskonna olulisimaks osaks ei ole sugugi liialdatud. "Just nemad teevad sellest festivalist sellise laheduse, nagu ta on," kinnitas ta.

Eesti Teatri Festival Draama toimub sel aastal 5.-11. septembril Tartus. Piletimüük algab 1. juulil. Lisainfo Draama 2011 kodulehelt.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös

Abipolitseinike võistluse võitis kesklinna turvatöötaja

2011-06-15

Põhja prefektuuri korraldatud abipolitseinike kutsemeisterlikkuse võistlused võitis kesklinna abipolitseinik, G4S turvatöötaja Raido Sults partneriga.

Laupäeval, 11. juunil pidasid Põhja politseiprefektuuri abipolitseinikud kutsemeisterlikkuse võistlusi. Murastes võistelnud kaheksa kaheliikmelise abipolitseinike esinduse seast tunnistati osavaimaks tiimiks kesklinna jaoskonna esindus, nende järel hõivasid teise ja kolmanda koha Lõuna jaoskonna abipolitseinikud. Võistlusalade parimaid premeeriti diplomitega, esikolmikut pärjati lisaks medalite ja karikatega. Võitjate valdusesse usaldati aga sümboolne rändkarikas.

Võistlusaladeks olid tüüpilised politseilises tegevuses vajalike teadmiste ja oskuste kontrollimiste harjutused. Alustati õigusaktide tundmisega, pärast seda järgnes taktikalise ülesande lahendamine, järgnes laskeharjutus teenistusrelvast, vigursõit motorolleriga ja viimaseks oli kombineeritud spordivõistlus. Taktikaline ülesanne tähendas väljakutsele reageerimist ning politsei sekkumist jõudnud vahejuhtumi lahendamist.

Loe kogu uudist: http://www.postimees.ee/470986/abipolitseinike-voistluse-voitis-kesklinna-turvatootaja/

Klaas: noorte töötust vähendaks õpingute ja praktikavõimaluste parem ühitamine

2011-06-14

Riigikogu kultuurikomisjoni, majanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni tänasel ühisistungil toimus põhjalik arutelu, mille aluseks oli PRAXISe aastaraamat "Noored ja tööturg", mis kõneleb noorte raskustest tööturule sisenemisel, seal toimetulekul ning töö ja õpingute ühitamisel.

Istungil osalesid PRAXISe, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kaubandus-tööstuskoja ja Eesti Noorteühenduse Liidu esindajad.

Tänast arutelu kokku võttes sõnastas kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas meetmed, mida tuleks ta hinnangul rakendada noorte paremaks hõivamiseks tööturul.

Loe kogu uudist: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/klaas-noorte-tootust-vahendaks-opingute-ja-praktikavoimaluste-parem-uhitamine.d?id=47819549

Riigikaitsekursused annavad otsustamiseks uusi teadmisi

2011-06-14

Kõrgemad riigikaitsekursused toimusid juba 24. korda. Selle käigus said osalejad põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.

- - -

Kui me enne II maailmasõda olime oma arengus Soomega praktiliselt võrdsed, siis 50 okupatsioonis veedetud aastaga kasvas meie elatustaseme vahe viiekordseks. Paralleelselt oma elatustaseme kasvatamisega viimase 20 iseseisvusaasta jooksul, oleme tublisti kasvatanud ka elanike kaitsetahet. Üheks erakordseks näiteks kogu maailmas on Eesti puhul kaitseliit, kuhu kuuluvad vabatahtlikud üle kogu Eesti. Lisaks sõjalise oskuse arendamisele on neil valmisolek reageerida igale riigis tekkivale kriisile.

Loe kogu uudist: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/riigikaitsekursused-annavad-otsustamiseks-uusi-teadmisi.d?id=47771917

Vigastatud koondisemängija tegutses valikmängul turvamehena!

2011-06-13

Pealkiri puudutab Fääri saarte jalgpallikoondist, kus vigastatud mängija, kes ei saanud kaasa teha EM-valiksarja kohtumises Eestiga, aitas meeskonda hoopis turvamehena, möönab Eesti Päevalehe artiklis Aivar Pohlak.

Loe kogu uudist: http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/maailm/vigastatud-koondisemangija-tegutses-valikmangul-turvamehena.d?id=47731141

Siseminister Vaher küsimuste risttules: me peame rohkem vabatahtlikke päästesse ja korrakaitsesse kaasama

2011-06-13

Täna vastas riigikogus opositsiooni küsimustele siseminister Ken-Marti Vaher. Küsimusele, miks politsei mõnes Eesti piirkonnas mõnikord kuriteopaigale väljagi ei sõida, vastas minister Vaher, et Eestis pole vabatahtlike kaasamine päästesse ja korrakaitsesse veel piisavalt arenenud.

"Lugupeetud siseminister! Sa räägid kenasti ennetustöö olulisusest ja vabatahtlikest jne, mis on kõik väga tore, aga meil on ikkagi olemas täiesti reaalne probleem sisejulgeolekustruktuuride reageerimisvõimes, eriti maapiirkondades. Näiteid on vist väga palju," alustas sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski oma küsimust.

Loe kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/siseminister-vaher-kusimuste-risttules-me-peame-rohkem-vabatahtlikke-paastesse-ja-korrakaitsesse-kaasama.d?id=47746325

Jaan Õunapuu: tundub, et kuritegude vähenemine on näiline

2011-06-13

Sotsiaaldemokraat Jaan Õunapuu uuris täna riigikogu infotunnis siseminister Ken-Marti Vaherilt, kas halb olukord korrakaitses võib viia selleni, et elanikud võõranduvad riigist veelgi rohkem ning enam ei üritagi ametivõimudelt abi saada.

"Varavastaste kuritegude arv on statistika andmetel küll vähenenud, aga mulle tundub, et see kõik on näiline. Kui rääkida erinevates Eesti paikades elavate inimestega, siis nad absoluutselt seda ei kinnita ja mäletate alles mõni kuu tagasi Eesti ajakirjanduses kajastati ka seda sama teemat, kus inimesed olid Peipsi-äärses piirkonnas oma kannatust kaotamas ja väidetavalt räägiti võimalikust omakohtust. Härra minister küsimus teile: kas te ei karda, et nii edasi minnes võõranduvad elanikud riigist veelgi ja tulevikus ei loodagi enam korravalvuritelt abi saada?" küsis Õunapuu siseministrilt.

Loe kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaan-ounapuu-tundub-et-kuritegude-vahenemine-on-nailine.d?id=47746985

Janno Ruus: festival Rabarock 2011 nõuab külalistelt tähelepanelikkust

2011-06-13

17.–18. juunil toimub Raplamaal Järvakandis festival Rabarock 2011. Avaliku korra ja liiklusturvalisuse tagamiseks festivali toimumise ajal, on politseinike tööl tavapärasest oluliselt rohkem. Sellele vaatamata saab ka igaüks ise anda oma osa festivali õnnestumisele, käitudes õiguskuulekalt ning lugupidavalt kaasinimeste suhtes.

"Eeloleva suurürituse saabudes tuletab politsei kõigile meelde, et festivali ajal ja -kohas kehtivad kõik õiguskorda kaitsvad seadused. Politsei eesmärgiks on eelkõige kõikidele õiguserikkumistele reageerimine ja sobimatule käitumisele tähelepanu juhtimine, mitte karistamine. Kõik, kes festivalile tulla plaanivad, peaksid juba eelnevalt tutvuma ürituse kodukorraga, mille on kehtestanud korraldajad. Kodukorra leiab festivali ametlikult koduleheküljelt," ütles Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus.

Loe kogu uudist: http://www.elu24.ee/468672/janno-ruus-festival-rabarock-2011-nouab-kulalistelt-tahelepanelikkust/

Tartus loodud ainulaadne indeks aitab mõõta konfliktsust

2011-06-13

Tartu Ülikoolis kaitsti eelmisel nädalal bakalaureusetöö, mille raames loodi Rein Taagepera juhendamisel isikutevaheliste suhete konfliktsuse indeks. See peaks olema üks samm konfliktide ennetamise teaduskeskuse loomisel.

Praegu puudub üldtunnustatud, riikide tasandil isikutevaheliste suhtekonfliktide määra mõõtev indeks. Just selle loomise ongi sotsiaalpoliitika üliõpilane Oliver Nahkur nüüd nõuks võtnud ning bakalaureusetöö näol on tegemist esmase katsega selles vallas.

Oliver Nahkur on aastaid vabatahtliku tegevuse raames tegelenud noorsootööga. Viimased neli aastat on ta tegelenud eri kodukeeltega noorte kokkutoomisega, olles üks KoosVmeste loojaid ja eestvedajaid. See mittetulundusühendus korraldab eri kodukeeltega noortele ühisüritusi, et eelarvamustevaba suhtlemist edendada.

"Oluline on, et erineva emakeelega inimesed näeksid üksteises esmajärjekorras inimest ja mitte erineva rahvusgrupi esindajat. Sellises suhtlemisviisis peitub suur potentsiaal konflikte ja vääritimõistmisi ennetada," selgitas Nahkur, kes püüab luua tingimusi, et saaksid tekkida üksteise austusel põhinevad terved inimsuhted.

Loe kogu artiklit: http://www.postimees.ee/468888/tartus-loodud-ainulaadne-indeks-aitab-moota-konfliktsust/

Lepnal tuleb koguperepäev "Hooli endast ja teistest"

2011-06-13

18. juunil korraldab MTÜ Meie Energia Lepna külaplatsil kogupereürituse "Hooli endast ja teistest", kus on esindatud mitmed ametkonnad, näiteks politsei, päästeamet, vabatahtlikud päästjad ja punane rist.

MTÜ Meie Energia projektijuhi Elve Tänavotsa sõnul on koguperepäeva näol tegemist lõbusa suvise kogukonnapeoga, kus antakse praktilist nõu.

"Erinevad organisatsioonid tulevad kohale, näitavad oma tehnikat ning räägivad, kuidas meie huvitavas ja keerulises keskkonnas ellu jääda – kuidas ise hästi hakkama saada ja kuidas sõpra aidata," rääkis Tänavots. "Vabatahtlikud organisatsioonid, nagu kaitseliit ja punane rist, räägivad noortele, et on palju huvitavaid üritusi, kust osa võtta, oma aega toredalt sisustada ning saada ise teadlikumaks ja õppida teisi aitama."

Koguperepäeva toimetused algavad juba keskpäeval. Lõbusat vaatamist pakuvad kilplased, kes Elve Tänavotsa sõnul teevad kõike kilplaste moel.

Loe kogu uudist: http://www.24tundi.ee/467700/lepnal-tuleb-koguperepaev-hooli-endast-ja-teistest/

Vaher: ühe inimese hukkumise hind liikluses on miljon eurot

2011-06-13

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul näitab Tallinna Tehnikaülikooli ja maanteeameti analüüs, et ühe inimese hukkumine liikluses läheb ühiskonnale maksma ligi miljon eurot ehk siis umbes 15 miljonit Eesti krooni.

Vaher rääkis riigikogu ees eelarveprotsessist ja lubas, et siseministeerium esitab riigieelarve koostamise protsessis omapoolse lisataotluse ja nad loodavad teatud selgetele argumentidele tuginedes saada eelarvevahendeid juurde.

Samas rõhutas Vaher, et tõhusaim vahend rahapuudust vältida on rahavajadus eos hoida ära, mis aga tähendab äärmiselt olulist panust ennetustöösse.

«Ma ise usun ennetusse ja väga tugevalt selleks, et inimelusid säästa,» sõnas ta.

Loe kogu uudist: http://www.postimees.ee/469004/vaher-uhe-inimese-hukkumise-hind-liikluses-on-miljon-eurot/

Kodanikeühendustele on avatud konkurss „Discover e-volunteering“

2011-06-13

25. maist on kõikidele kodanikuühendustele avatud konkurss "Discover e-volunteering" ehk eesti keeles "Avasta e-vabatahtlik tegevus". Konkursile on oodatud kõikvõimalikud nii töös olevad kui lõpetatud projektid, mille eesmärk on nö virtuaalsete vabatahtlike kaasamine. Konkursi auhinnafond on 5000 €.

Inglisekeelne kutse konkursist osavõtmiseks koos täpsemate juhistega on manuses. Lisainfo veebilehel www.e-volunteering.eu/competition.

Luterliku kiriku kogudused elavad annetustest

2011-06-12

Kõik Luterliku kiriku (EELK) kogudused elavad annetustest, mida inimesed kirikusse toovad, 2009. aastal ulatus see summa koos korjandustega umbes 35 miljoni kroonini, mis moodustas 36 protsenti kõigi koguduste tuludest.

"Nimelisi annetusi on vähem, kui varem, aga anonüümsete annetuste hulk on kasvanud. Selles suhtes on rahvas lahke," rääkis EELK avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru Delfile. "Inimesed ei taha deklareerida oma kogudusse kuuluvust, aga oma kohalolekuga deklareerivad nad, et neile läheb see asi korda."

Kui jumalateenistuste arv näitab viimastel aastatel kahanemise trendi, ulatudes mullu 15 772ni, siis kirikus käivate inimeste arv on hakanud majanduskriisi ajal tõusma. Seda näitab näiteks armulaual käinud inimeste arv, mis ületas eelmisel aasta 133 000 piiri.

Loe kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/luterliku-kiriku-kogudused-elavad-annetustest.d?id=46037553

Pärnus näeb tõelist merelahingut

2011-06-10

Veefestivali "Watergate" raames toimub teisipäeva, 21. juuni õhtul Pärnu Vallikraavil etendus "Merelahing", milles osalevad Kariibi mereni seilanud Kuramaa hertsogi Jakob von Kettleri lipulaeva koopia ning eesti viikinglaevad Tartust ning Kihnust.

Korraldajate kinnitusel saab näha tõelist merelahingu-laadset etendust, kus vastamisi on Kariibi merel karastunud kuramaalsed ja kohalikud randlased, kes katkestavad räimepüügi, otsivad üles oma kirved ja mõõgad, et Kuramaa laev madalikule meelitada ning tühjaks röövida. Kohale tulevad Eestis valmistatud viikingilaevad ja lätlaste karavell-tüüpi ajaloolise purjelaeva "Libava", Kuramaa hertsogi laevastiku lipulava järgi Peterburgi laevatehases valminud vähendatud koopia.

Loe kogu uudist: http://www.24tundi.ee/465366/parnus-naeb-toelist-merelahingut/

Rühmvõimlemise maailma tipud selguvad Tartus

2011-06-10

"Mulle meeldib väga asju korraldada," teatas VK Janika juht Janika Mölder, keda rahvusvaheliselt tuntakse enim võimlemisfestivali Miss Valentine läbiviijana. Tänavu on tal koos võimlemisliiduga veel üks suurüritus kavas.

Homme-ülehomme peetakse TÜ spordihoones rühmvõimlemise maailmameistrivõistlused, kus kahe päeva jooksul on võimalik näha kõrgetasemelist võimlemist ning osa saada maailma parimate rühmade pingelisest heitlusest kõige kõrgemate kohtade pärast.

Kergejõustikuhalli sel nädalal ehitatud võimlemissaalis asub võistlema 26 rühma tosinast riigist üle maailma, kokku umbes 250 võimlejat. Eestit esindavad suurvõistlusel VK Janika ja VK Pirueti ühendrühm ning VK Rütmika ja VK Pirueti rühmad.

Rühmvõimlemine on populaarne ja pika traditsiooniga Euroopas, aga ka Põhjamaades ning eriti just naaberriigis Soomes, kus ala on tohutult menukas.

Populaarne on see ka meil. Otsustades vähemasti inimeste hulga järgi, kes soovis MMi korralduses vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Loe kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/466356/ruhmvoimlemise-maailma-tipud-selguvad-tartus/

Osale videokonkursil "Aeg on vaba"

2011-06-10

Meisterda valmis video, osale videokonkursil „Aeg on vaba“ ning võida vingeid auhindu!

Eesti Noorsootöö Keskus kutsub 13-26 aastaseid noori osalema videokonkursil „Aeg on vaba“.

Ootame konkursile töid sinu vaba aja veetmise võimaluste kohta ehk kuidas sa saad osaleda või osaled noorsootöös. Videod peaksid olema seotud teemadega „Kes on noorsootöötaja?“ ja „Mis on noorsootöö?“, ehk kuidas veedad sina oma vaba aega kasutades noorsootöö võimalusi.

Sinu töö poolt saavad hääletada kõik sinu sõbrad ning kõik teised, kellele sinu video meeldib, nii Eesti Noorsootöö Keskuse Facebooki keskkonnas kui ka videokonkursi veebilehel www.entk.ee/videokonkurss vajutades sinu video all märki „Meeldib“.

Enim „Meeldib“ saanud video kuulutatakse konkursi võitjaks ning video loonud võistkond või üksikautor saab peauhinnaks välja valida Eesti Erinoorsootöö Ühingu noOR sügisest/kevadisest rahvusvaheliste projektide seast sobiva ja meelepärase projekti ning seal tasuta osaleda. Lisaks annab žürii välja ka mitmeid eriauhindu.

Videosid saab esitada kuni 19.09.2011.

Parimaid töid kasutatakse hiljem noorsootööd tutvustava videoklipi loomiseks.

Videokonkursi kohta saad lisainformatsiooni veebilehelt www.entk.ee/videokonkurss, kus on kirjas nii osalemise reeglid, võimalus videot üles laadida ja ka näpunäiteid kuidas videot teha.

Rabas sõitnud ATV süütas turbavälja

2011-06-09

Eile põhjustas mööda raba sõitnud ATV Pärnumaal turbaraba põlengu, mille kustutamiseks kulus päästjatel kuus tundi. Inspektorid hakkavad lähipäevil põlengute vältimiseks kontrollkäike tegema.

Teade Vändra vallas Viluvere küla lähedal Tootsi vanast Lehu turbaraba suitsemise kohta saabus Lääne-Eesti päästjatele kell 15.05.

Kohapeal selgus, et üle kogu turbaraba on kaheksa väiksemat tulekollet, suurusega 100-200 ruutmeetrit.

Loe kogu uudist: http://www.postimees.ee/464856/rabas-sõitnud-atv-süütas-turbavälja/

Kudumisgrafiti vallutab Tallinna

2011-06-09

Vabatahtlikud kudujad on möödunud aasta oktoobrist valmistanud umbes 340 erinevas suuruse, värvi ja mustriga kudusmigrafiti tükki, mille vabatahtlikud juunis Tallinna linnapildi kaunistamiseks ja linnakodanikele vaatamiseks ning katsumiseks üles panevad.

REKLAAM
Tallinna spordi- ja noorsooameti ning transpordiameti eestvedamisel vallutab juunis Tallinna linnapildi kudumisgrafiti. Nii kaetakse sellise grafitiga Tammsaare pargi pingid, puud ja tänavavalgustid, Viru keskuse bussterminali betoonsambad ning Tallinna uutobussikoondise madalapõhjaline buss.

Kudumisgrafitit tehakse Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames, esimene ettevõtmine toimub Viru keskuse bussiterminalis juba homme.

Loe kogu uudist: http://www.tallinnapostimees.ee/465006/kudumisgrafiti-vallutab-tallinna/

Projekt "Suvesupp" ootab lapsi tasuta lõunale Tallinnas, Narvas ja Sillamäel

2011-06-08

Loe kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/projekt-suvesupp-ootab-lapsi-tasuta-lounale-tallinnas-narvas-ja-sillamael.d?id=47416751

Märjamaa jaanilaada ajal toimub heategevuslik kirbuturg

2011-06-08

Orgita ja Märjamaa alevi lasteaia hoolekogul tuli mõte anda oma panus selleks, et Midrimaa ja Pillerpalli lasteaia ruumid oleksid nii lastele kui neis majades töötavatele inimestele heakorrastatumad ja hubasemad. Et pisiremontideks vajalikku raha koguda, toimub 23. juunil Märjamaa jaanilaada raames esmakordselt heategevuslik kirbuturg.

Loe kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/marjamaa/elu/marjamaa-jaanilaada-ajal-toimub-heategevuslik-kirbuturg.d?id=47415383

ELF kuulutab välja talgureiside suvehooaja

2011-06-07

ELFi talgureiside suvehooaeg tuleb toimekam kui ei kunagi varem – juulis ja augustis on valida 16 erineva talgu vahel. Talgureisil on igal eestimaalasel võimalus lüüa kaasa looduskaitse töödes.

Esimesed talgud algavad homme Setomaal Mustoja maastikukaitsealal liiviku taastamistöödega. Kõige tihedam talguhooaeg algab juulist. Talgutel osalemiseks tuleks end aga juba praegu kirja panna.

"Praegu on hea aeg oma suveplaanid paika panna ning kindlasti tasub end ka talgutele lähema nädala-kahe jooksul kirja panna," ütles ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür. "Paraku kõigile ei pruugi kohti jätkuda, seega ei tasu kirja panekut viimasele minutile jätta."

ELFi talgud toimuvad rahvusparkides ja looduskaitsealadel, tulenevalt sihtkohtadest ja töödest on talgugrupid väikesed, 12-15 inimest. Seetõttu on osalemine vaid registreerimise alusel.

Lisaks liiviku taastamisele on sel suvel vabatahtlikel võimalus kaasa lüüa veel näiteks sooservade kuivenduskraavide tammitamisel, pärandkooslustel lambaaia ehitamisel, puisniitude hooldamisel ja taastamisel, kõrede ja nahkhiirte elu- ja talvitumispaikade korrastamisel ning loopealsete ja kalade koelmukohtade taastamisel. Talgud on tulemas Sookuninga, Alam-Pedja, Luitemaa, Viidumäe ja Laidevahe looduskaitsealal, Matsalu, Vilsandi ja Karula rahvuspargis ning Hiiumaa laidude, Kesselaiu, Kurese, Koiva-Mustjõe ja Mustoja maastikukaitsealal.

ELFi talgureisid kestavad 3-9 päeva pakkudes head võimalust ühendada aktiivne puhkus heateoga. Lisaks talgutöödele tehakse tutvust erinevate Eestimaa paikadega, kohaliku loodusega, käiakse matkamas ja tehakse muud põnevat.

ELF korraldab looduskaitselisi talgureise juba üle kümne aasta. Üheksakümnendate lõpul Suurbritannia partneri toel käivitatud talgureisid võeti Eestis kiiresti omaks ning populaarsus on aasta-aastalt üha kasvanud. 2010. aasta jooksul toimus ELFi korraldusel 36 talgut, millel osales kokku 541 vabatahtlikku, kes panustasid looduse heaks 6346 tundi tööd.

Lähem info ja talgutele kirja panek: www.talgud.ee

Küsi lisa:
Tarmo Tüür
ELFi talgute projektijuht
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

President Ilves avab USA Rahukorpuse 50. aastapäeva vastuvõtu

2011-06-06

Eestis oli Rahukorpus aktiivne kümme aastat, 1992. aasta juunist kuni 2002. aasta augustini. Selle aja jooksul tegutses Eestis 177 Rahukorpuse vabatahtliku enam kui kuuekümnes eri paigas üle kogu Eesti pakkudes inglise keele õpet, aidates asutada valitsusväliseid organisatsioone ning töötades kõigi kohalike elanike eluolu parandamise nimel.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-ilves-avab-usa-rahukorpuse-50-aastapaeva-vastuvotu.d?id=47287891

President Ilves külastas Käsmu merepäästeõppusi

2011-06-06

Eile korraldasid MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste koos politsei- ja piirivalveametiga Käsmu lahes merepäästeõppuse, mida külastas ka Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes jäi vabatahtlike tegevusega väga rahule. “Vabatahtlike tegevus on riigile väga oluline toetussüsteem, riigil on olemas inimesed ning ka vahendid, kuid ei saa, käed rüpes, oodata - tänapäevases riigis on vabatahtlikel suur osa kanda,” sõnas president Ilves.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=459776

Mikko soovitab kõigil poliitikutel heategevuses osaleda

2011-06-06

Delfi üleskutsele vastanud sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed jäävad samuti tagasihoidlikuks ja leiavad, et oma panust heategevusse ja vabatahtlikku tegevusse ei peaks suure kella külge panema.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mikko-soovitab-koigil-poliitikutel-heategevuses-osaleda.d?id=47230167

Järvamaa noored kogunesid Türile

2011-06-05

Täna hommikul algasid Türi rannas, lauluväljakul ja noortekeskuses Järvamaa noortepäeva üritused. Päev algas osaluskohvikuga, kus arutleti vabatahtliku tegevuse üle. Veel mahtus päeva töötoad, etendused, võistlused. Lustida sai mitmesugustel atraktsioonidel.

Lugege kogu uudist: http://www.jt.ee/?id=460560

Riigikogulane Annely Akkermann: toetage oma ligimesi ning maailm muutub paremaks

2011-06-05

Heategu on see, mille parem käsi teeb nii, et vasak ei tea, tsiteeris riigikogu liige Annely Akkermann (IRL) heategevuse definitsiooni Piiblist. „Olen ise töötanud vabatahtlikuna erinevates algatustes juba keskkooliajast saadik, esimene kogemus pärineb Eesti Komitee tegevuse raames kodanike registreerimisest 1989. aastal,“ ütles Akkermann.

Lugege kogu artiklit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogulane-annely-akkermann-toetage-oma-ligimesi-ning-maailm-muutub-paremaks.d?id=47226875

Kõre: Tartu vajab suunamuutusi

2011-06-04

Pärast kümneaastast pausi on Jüri Kõre jälle Tartu abilinnapea, juba kolmandat korda.
....
1990. aastail, kui olud olid keerulised, otsis õhtuti mitu mittetulundusühingut kodunt ära jooksnud lapsi – viisid nad varjupaika, pesid puhtaks, söötsid kõhu täis, panid magama ja hakkasid järgmisel päeval probleeme lahendama. Mujal maailmas käib samasugune töö kodututega. Kui nad külmal talveõhtul sätivad end magama kallite kaubamajade ukse ette, kus puhub sooja õhku, käivad vabatahtlikud küsimas, kas nad ehk sooviksid minna varjupaika sooja. Mõnikord need inimesed ei taha omavalitsuse või riigi asutustega tegemist teha. Meil võiks olla rohkem neutraalseid teenuse osutajaid.

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/?id=459820

Vaher: vabatahtlikke päästekomandosid on rohkem kui riiklikke

2011-06-04

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eestis ühte suurimasse vabatahtlike võrgustikku koondunud vabatahtlikud päästjad suur jõud, kelle mõju, kuuldavus ja nähtavus ühiskonnas peab kasvama. Vaher ütles täna Rõuges toimuvale priitahtlike pritsimeeste foorumile edastatud videotervituses, et vabatahtlik päästeala on viimastel aastatel läbi teinud tubli arengu, mille tulemusel on vabatahtlike päästekomandode arv ületanud riiklike komandode arvu.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaher-vabatahtlikke-paastekomandosid-on-rohkem-kui-riiklikke.d?id=47215313

President Ilves: paljudes kohtades saab loota ainult priitahtlike pritsimeeste abile

2011-06-04

Vabatahtlikud tuletõrjujad näitavad oma tegevusega hoolivust ja muret, oma vaba tahet Eesti turvalisemaks muuta, ütles president Toomas Hendrik Ilves täna priitahtlike pritsimeeste kokkutulekul Rõuges. President Ilves, kes nooruses oli ka metsatuletõrjuja, kinnitas, et teab, mida tähendavad pikad ja öised vahetused ning kuidas lõhnab suitsust läbipaistmatu õhk, kus midagi ei ole hingata, vahendas pesidendi kantselei avalike suhete osakond.

LÖugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-ilves-paljudes-kohtades-saab-loota-ainult-priitahtlike-pritsimeeste-abile.d?id=47227401

Aasta vabatahtliku pritsumehe tiitli pälvis Rait Killandi

2011-06-04

Priitahtlikud pritsimehed kogunesid laupäeval Rõugesse, kus anti üle ka aasta vabatahtliku tiitel - selle pälvis Rait Killandi. Üle Eesti tegutseb enam kui 800 priitahtlikku pritsimeest, kuigi piisav arv oleks poolteist tuhat. Paraku napib ka olemasolevatel vabatahtlikel mõnikord tehnikat või väljaõppe võimalusi, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aasta-vabatahtliku-pritsumehe-tiitli-palvis-rait-killandi.d?id=47236701

Kalamajakas hoiab ja seob

2011-06-03

Maris Jõgeva kirjutab Kalamajaka vastses numbris selle küsimuse üle arutledes nii: «Aastatetagune kohalik uuring tõdes, et Eesti inimene ei osale vabatahtlikus töös sageli seetõttu, et ta ei ole selle peale lihtsalt mõelnud. Miks mitte võtta just nüüd see hetk ja korraks mõelda – kas ka mina võiksin olla aktiivsem ning oma oskusi, teadmisi ja aega jagada? Ja seeläbi õnnelikumakski saada? Alustada saab kõige lihtsamast: küsida naabrilt tema nime, kutsuda majaelanikud kevadtalgutele, korraldada üleaedsetega üks lõbus tutvumisõhtu.»

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/429550

Margit Tõnson: Kus viga näed laita, seal tule ja aita

2011-06-03

Peep Pedmanson imestas läinud nädalal filmitalgute pressiüritusel, kus tutvustati Eesti filmi sajanda sünnipäeva tähistamise suurejoonelise pojekti peaosalisi, et kuhu küll jäid kõik need kriitikud, kes Eesti filmi halbade stsenaariumide eest nuhtlevad, kui neil avanes võimalus geniaalsete ideede ja süžeedega välja tulla ning talgu korras tõelisele rahvafilmile õlg alla panna.

Lugege kogu uudist: http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/margit-tonson-kus-viga-naed-laita-seal-tule-ja-aita.d?id=47167284

Tallinnas algab geikultuuri festival

2011-06-03

Järgmisel nädalal toimub Tallinnas Oma Maailma Avardamise Festival, mis seisab salliva ja kaasava ühiskonna eest, kus väärtustatakse kõiki inimesi olenemata nende seksuaalsusest ja sooidentideedist. Ürituse korraldajateks on MTÜ Eesti Gei Noored, MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, Läti organisatsioon Mozaika ja Leedu organisatsioonid Lithuanian Gay League ning Tolerant Youth Association. Lisaks korraldavad nädalat mitmed üksikisikud ja vabatahtlikud.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnas-algab-geikultuuri-festival.d?id=47142126

Ilves: meie piirivalvurid on asjalikud kolleegid lähinaabritele

2011-06-03

“Targad mehed, hea tehnika, kaasaegne mõtlemine,” ütles täna Eesti põhjapiiriga tutvunud president Toomas Hendrik Ilves. “Meie piirivalvurid on kindlad partnerid Eesti lähinaabritele merepääste ja reostustõrje operatsioonidel ning muidugi olulised Eesti sisejulgeoleku ja -turvalisuse hoidmisel.” Riigipea külastas piirivalve tugipunkti Vaindloo saarel, tutvus piirivalvelaevaga PVL-107 “Kõu”, sai ülevaate Eesti merepiiri valvamisest, pääste- ja reostustõrjevõimekusest ning vaatas Käsmus vabatahtlike mere- ja järvepäästjate näidisõppust, teatas presidendi kantselei.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-meie-piirivalvurid-on-asjalikud-kolleegid-lahinaabritele.d?id=47183464

Juulis tulvab Rakverre 4000 sportlast

2011-06-02

Juuli teisel nädalavahetusel võõrustab Rakvere Baltimaade suurimat spordiüritust, mis toob siia kokku üle 4000 sportlase ja vabatahtliku nii Eestist kui naaberriikidest. Eestimaa XIII suvemängud toimuvad Rakveres 9. ja 10. juulil Eestimaa spordiliidu Jõud (ESJ) korraldusel. ESJ peasekretär Tarmo Volt ütles, et Rakvere valiti suvemängude toimumispaigaks kolm ja pool aastat tagasi.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=457498

Käsmu lahes korraldatakse suur merepäästeõppus

2011-06-02

Homme korraldab politsei- ja piirivalveamet koos vabatahtlike merepäästjatega Käsmu lahes suure merepäästeõppuse, kus õpitakse ja praktiseeritakse individuaalsete ja ühiste päästevahendite kasutamist, treenitakse pinnalt päästmise erinevaid võtteid ja rakendatakse oma oskusi kannatanule esmaabi osutamisel.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=457382

Tänulille pälvis Enn Veesalu

2011-06-02

Kuna käesolev aasta on nimetatud Euroopa vabatahtlike aastaks, otsustas heategevusorganisatsioon Shalom väärtustada vabatahtlike tööd ja tõsta igal kuul esile mõne Pärnumaa vabatahtliku, kinkides talle elava lille. Mais otsustati anda lill Pärnu kutsehariduskeskuse ehitusfüüsika ja arvutijoonestamise õpetajale Enn Veesalule, kes ühtlasi on Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=457072

Eve Sikka: Pärnumaa Kodukant kasvatab erksat järelkasvu

2011-06-02

Pihlaka talu perenaine Katrin Pirs on MTÜ Pärnumaa Kodukandi liige ja tema talus Soomra külas toimub laupäeval ühenduse üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, mõtete vahetamine tänavuse eelarve üle, vabatahtliku keskuse arendamise leping, esinduse moodustamine Eesti külade kuuendale maapäevale, mis koguneb augusti alguses Läänemaal.

Lugege kogu artiklit: http://www.parnupostimees.ee/?id=457068

Järgmised lapsed saavad insuliinipumba

2011-06-01

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond annab täna kell 11 lastekliinikus üle viiele suhkruhaigele lapsele insuliinipumba. Lastefondi juhi Küllike Saare sõnul on neil eesmärk koguda sel aastal annetusi vähemalt saja insuliinipumba ostmiseks. Seni on lastefondi abiga insuliinipumba endale saanud juba 34 last. Kliinikumi lastefondi vabatahtlikud toimetavad täna aga kesklinnas, müües «Meeldib»-märke, millest saadav tulu läheb beebide kollasuse mõõtmiseks vajaliku analüsaatori ostuks.

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/?id=456870

Eestlaste annetatud müntide eest osteti Toidupangale neli kaubikut

2011-06-01

Kaubikud hakkavad edaspidi vedama laiali toiduabi Haapsalus, Viljandis, Rakveres ja Tallinnas. Täna algab ka Prisma kauplustes Toidupanga järjekordne toidukogumiskampaania, teatas toidupank. „Meie suur unistus uutest transpordivahenditest on teoks saanud. Märtsi lõpul avalikustatud mündikogumiskampaania tulemusena osteti Toidupangale neli masinat – üks suur kaubik Peugeot Boxer ja kolm väikekaubikut Citroën Nemo,“ ütles toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijn.

Lugege kogu uudist: http://www.epl.ee/artikkel/598896

Nädala tegija: Urmas Veersalu

2011-06-01

Vabatahtlikuna on Urmas Noortekeskusega koos teinud neli aastat O-ÖÖd. Lisaks juhendab ta Keila G4S Noorteklubi tööd. Veel on Urmasel hobid. Näiteks linnud. Ja pildistamine. Peale Keila fotojahte on ta hakanud aparaati pidevalt kaasas kandma, sest iial ei tea, mida huvitavat ette satub. Nii on tal kogutud linnupiltide pangas umbes 50 eri liiki linde. Aga esimesena tuleb ikka meelde see, mida ei õnnestunud jäädvustada. Näiteks sel kevadel autoroolist nähtud kolme metskitse üleujutuseaegsel Keila jõe luha veepeeglil. Nõnda ongi Urmas nüüd avatud uutele ja huvitavatele pakkumistele.

Lugege kogu artiklit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/nadala-tegija-urmas-veersalu.d?id=46958688

Koigi vabatahtliku abikomando esimene väljakutse viis Päinurme põhuhunnikut kustutama

2011-06-01

Sellest on nüüd möödas umbes viisteist kuud, kui entusiastlikud noored mehed laua ümber istusid ja oma mõtte üldsusele teatavaks tegid - nemad hakkavad looma abikomandot. Idee algatajaks oli Sõrandu küla elanik Janis Neemsalu. Rääkides sellest teistelegi, leidis ta mõttekaaslasi ja nüüdseks on komandos viisteist liiget, nendest kaks naised.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/koigi/elu/koigi-vabatahtliku-abikomando-esimene-valjakutse-viis-painurme-pohuhunnikut-kustutama.d?id=46892692

Kuusalu vallas Haral põles raba

2011-06-01

Kuusalu vallas Hara külas süttis teisipäeva õhtul viis hektarit raba, kasutuses mitteolevat tööstuslikku raba ja metsaalust. Põlengu kustutati kell kaks öösel. Tulekahju kustutasid päästjad Loksa, Kehra, Pirita, Muuga, Lilleküla, Mustamäe ja Võsu komandost ning vabatahtlikud päästjad Kolgalt. Kasutuses oli metsakustutamise eritehnika, sealhulgas kaks ATV-d ja roomikmasinat. Kustutustöid juhtis Ida-Harju vanemoperatiivkorrapidaja.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/kuusalu-vallas-haral-poles-raba.d?id=46995888

Ameerika rõivaabi teeb kaupmeeste meele mõruks

2011-05-31

Kasutatud rõivastega kauplejatel on kahjumipäevad, samal ajal tungleb sadu inimesi vanas Paide Kesklinna lasteaias ja topib kotti tasuta rõivaid Ameerikast. Ameerika rõivaabi toas vabatahtlikku tööd tegev koguduse liige Elvi Raudsepp ütles, et praegu pole veel poeomanikud nende juures käinud, aga eelmise aasta oktoobris, kui sotsiaalabikeskus jagas laiali esimest konteineritäit, käidi küll. «Tuldi kohale ja küsiti otse, et kui kaua me seda veel jagame, nemad lähevad niimoodi pankrotti,» meenutas ta.

Lugege kogu uudist: http://www.jt.ee/?id=454386

Hiireke tänab kõiki lahkeid annetajaid

2011-05-31

Hiirekese Mängutuba saab jätkata oma tegevust ka 2011 sügisel! Kampaania „Aita Hiireksel suvi üle elada“ täitis oma ülesande, kogutud on 853 eurot. Oma abikäe ulatasid ka mitmed toredad inimesed, kes vabatahtlikena mängutoas loenguid ja koolitusi läbi viisid. Meie tänu kuulub teile: Tiiu Jalakas, Kairit Krumm, Ene Mägi, Helina Mägi, Mare Oder, Anneli Teimann, Jaanus Väljamäe.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/hiireke-tanab-koiki-lahkeid-annetajaid.d?id=46942784

TÜ Kliinikumi Lastefond kogub Selverites Eesti kroone

2011-05-30

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus tähistatakse sel aastal lastekaitsepäeva suurelt. Üle antakse Hair Fusion Show raames kogutud toetuste eest soetatud insuliinipumbad ning alustatakse koostöös Selveriga Eesti kroonide kogumiskampaaniat. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus tähistatakse sel aastal lastekaitsepäeva suurelt. Üle antakse Hair Fusion Show raames kogutud toetuste eest soetatud insuliinipumbad ning alustatakse koostöös Selveriga Eesti kroonide kogumiskampaaniat.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tu-kliinikumi-lastefond-kogub-selverites-eesti-kroone.d?id=46929162

Priitahtlike päästjate juht Rait Killandi: mehe kohus on kodu kaitsta

2011-05-29

Rait Killandi tegutseb valla vabatahtlike päästekomando pealiku ja 600 vabatahtlikku päästjat ühendava üleriigilise Eesti Priitahtliku Päästeliidu juhina. Igaühe aeg ja energia on piiratud. Mis abikaasa ütleb, kui kulutad end rohkem ühiskonnale ja vähem perele? Meie naised toetavad meid väga. Vabatahtlik tegevus võimaldab end välja elada, ehk jääb siis halbade harjumuste jaoks vähem aega. Endal ei tea halbu harjumusi olevat. Ennekõike oleme olemas oma küla inimeste jaoks.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/joelahtme/elu/priitahtlike-paastjate-juht-rait-killandi-mehe-kohus-on-kodu-kaitsta.d?id=46756538

Saarte mängude korraldajatel napib vabatahtlikke

2011-05-28

25. juunil Isle of Wightil algavate Saarte mängude korraldajatel napib vabatahtlikke, sest mitmes kohas on vajalikest abilistest puudus. Spetsiaalselt Saarte mängude vabatahtlikele välja antavas ajalehes, kohalikus raadios ja ajalehes on üleskutsed, kus märgitakse, et abilisi vajatakse pea kõigis valdkondades ja erineva koormusega ning kõik asjast huvitatud on teretulnud.

Lugege kogu uudist: http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=42696&term=vabatahtlik

Rootsi neiu julgustab eelarvamusi murdma

2011-05-28

Väikemõisa asenduskodu lapsed on seal vabatahtlikuna töötava tõmmu Malin Svenssoni nahka lausa käega nühkinud: no ei lähe valgemaks! Indias New Delhis sündinud Malin on harjunud, et ta väikses ja etniliselt verevaeses Viljandis pilku püüab. Laste vahetu reaktsioon tema nahavärvile lõbustab neiut sama moodi kui jõnglasi.

Lugege kogu artiklit: http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=452116

Kõik uus on unustatud vana

2011-05-27

Sageli viskame ära oma vanad asjad, mõtlemata sellele, kuidas saaks fantaasia abil näotud esemed muuta ilmekateks sisekujunduselementideks. Noorte ettevõtlikkust arendava programmi Entrum tüdrukud projektist Vintage teevad oma kätega aga tõelist imet.

„Vanade asjade kujunduslik tuunimine“ sobib täpselt iseloomustama projekti „Vintage“ ideed, milleni viis osalejad Ahtme gümnaasiumi igav interjöör. Projekti algatasid noored Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm Entrum raames, mis õpetab noortele aktiivses ja kaasahaaravas vormis, kuidas olla elus ettevõtlik ja aktiivne.

„Seadsime endile eesmärgi teha kool erksamaks ja huvitavamaks, andes ruumidele individuaalsuse. Ja tõestada, et õpilased suudavad sedalaadi töödega hakkama saada,“ selgitavad Aleksandra Rževski ja Margarita Mironova Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumist ja Jõhvi Gümnaasiumi õpilane Jevgenia Rudnik. „Kui kooli kaunistavad õpilased, hakkavad nad oma tööd hindama ja suhtuvad oma koolimajja hoolitsevalt. Samas sõltub sageli just keskkonnast soov õppida.“

Olles tähele pannud, et koolis on väga palju lilli täiesti ühesugustes lillepottides, otsustasid projektis osalejad esimese asjana tegeleda lillepottide värvimisega. „Palusime abi oma kunstiõpetajalt, kes nõustus hakkama meie külalismentoriks,“ räägivad tüdrukud.

Meeskonna liikmetel oli juba olemas väikeste projektide organiseerimise ja teostamise kogemus. „Kõik suhtleme omavahel koolis ja väljaspool kooli ning meil on dekoreerimisoskusi. Just loomingulise tegevuse jaoks selle tiimi moodustasimegi.“

Lisaks Ahtme ja Jõhvi gümnaasiumile hakkas meeskonna partneriks firma OÜ Light. Projektis osalejad palusid kauplusejuhatajal saada nende sponsoriks vastutasuks koolis tehtava reklaami eest.

„Meie projekt õnnestus sajaprotsendiliselt! Lõpetasime töö enne tähtaega, kuid kõige olulisem on see, et tulemus meeldis väga nii lastele kui ka täiskasvanutele. Soovime samm-sammult jõuda interjööride disaini ja renoveerimiseni väljaspool kooli ja organiseerida koolifirma,“ räägivad oma saavutustest ja plaanidest tütarlapsed. Ja lisavad, et programmi Entrum käigus mõistsid nad, et kui olla ise aktiivne, avaneb palju uusi võimalusi.

Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm Entrum on elluastujatele mõeldud ettevõtlikkuse inkubaator, mille 2010/2011 õppeaasta sihtgrupiks on Ida-Virumaa 15-17 aastased noored. Entrum inspireerib, annab baasteadmisi, oskusi ja kogemusi oma esimese projekti elluviimisel ning loob kontakte noorte ja vastava valdkonna tipptegijate vahel.

2011/2012 õppeaastal tegutseb Entrum programm Lõuna-Eestis, haarates oma programmi Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa.

Konkursil „Olen ettevõtlik!“ osalesid Entrum programmi raames osavõtjate poolt algatatud projektid, mille eestvedajad on noored ise. Finaali jõudnud projektid on kuuest erinevast valdkonnast - uued tehnoloogiad, meedia, teenindus ja tootmine, ökomajandus, muusika ja ürituste korraldamine ning loomemajandus. Auhindade väärilised projektimeeskonnad selgitas välja peažürii, kes hindas projekti algatamisel ja elluviimisel saadud kogemust ja mõju projektimeeskonna liikmete ettevõtlikkuse kompetentside arengule ning projekti teostamise mõju noorte sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale Ida-Virumaal.

Heategevus ja taaskasutus käsikäes

2011-05-27

Jõhvi Vene Gümnaasiumi õpilased algatasid noorte ettevõtlikkust arendava programmi Entrum raames projekti, milles on ühendatud kaks tänuväärset eesmärki – aidata vähihaiget poissi ja hoolitseda keskkonna eest. Kahjuks jõudis poisi haigus neist ette... Noored jätkasid siiski projekti, et arendada inimestes kaastunnet ja levitada oma mõtteid säästvast suhtumisest maailma.

Projekti „Juku“ raames plaaniti koguda inimestelt kokku neile ebavajalikud asjad, neid uuendada ja viia taaskasutuskeskusesse või müüa otse uutele huvilistele. Asjade müügist saadud raha eest plaanisid noored täita vähihaige Kirilli salajase unistuse – osta talle fotoaparaadi. Sel moel oleks projekt seotud nii ökomajanduse kui ka heategevusega.

Projekti algatasid noored Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm Entrum raames, mis õpetab noortele aktiivses ja kaasahaaravas vormis, kuidas olla elus ettevõtlik ja aktiivne.

Taaskasutusega ei olnud projekti organisaatorid kunagi kokku puutunud, seetõttu otsustasidki nad midagi enda jaoks uut proovida. Meeskonnaliikmed Alina Afanasjeva, Violetta Platonova, Julia Politseva, Angelina Andrianova ja Aadam Ternos on klassikaaslased ja head sõbrad.

„Asju kogusime väga palju! Peale meie eakaaslaste huvitusid projektist tööõpetuse ja kunstiõpetajad, samuti mõned firmad, mis pakkusid meile materjale ümbertöötlemiseks,“ räägivad noored. „Oleme väga tänulikud oma partneritele – programmile Entrum, mis pakkus võimalust organiseerida asjade müük seitsmendal sessioonil, oma mentoritele ja Darja Saarele, Entrum tegevjuhile. Oma koolile, mis andis ruumid kogutud asjade hoidmiseks ja lõpumüügi korraldamiseks, samuti õpetajatele ja teistele õpilastele. Ja täname OÜ-d Nirgi Servis, OÜ-d Sasipesa ja kauplust Kangas ja Nööp ümbertöötlemiseks antud materjalide eest.“

„Poisi unistust me täita ei jõudnud… Kirill suri veidi enne projekti lõppu. Raske oli endas jõudu leida, ent meid aitas üksteise, mentorite ja programmi organisaatorite tugi. Kogutud raha anname Kirilli emale – ehk leevendab see pisutki tema muret,“ räägivad projekti autorid.

Nad märgivad, et programmi Entrum teene seisneb selles, et edukate Eesti inimeste eeskujuga näidati neile, mida tähendab olla ettevõtlik ja kuidas seda omadust elus kasutada.

2011/2012 õppeaastal tegutseb Entrum programm Lõuna-Eestis, haarates oma programmi Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa.

Ökomajanduse labori parima projekti tiitli pälviski JUKU.

Allikas: http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-11072/-Heategevus-ja-taaskasutus-k%C3%A4sik%C3%A4es-

Vabatahtliku keskuse tegevust toetab leping

2011-05-26

Pärnumaa Kodukandi edukas projekt “Pärnumaa vabatahtliku tegevuse koordineerimine” hakkab ühele poole saama, tulemiks on vabatahtlikke kaasavate ühenduste ja vabatahtlike omavaheline võrgustik. Nii tõdeti mainitud projekti lõpuseminaril Pärnu keskraamatukogu saalis teisipäeval, tehtust ülevaate andmisele ja jätkutegevuse lahtikõnelemisele järgnes ühise tegutsemise kokkuleppe allkirjastamine. Kokkuleppe kohaselt tegutseb vabatahtlike keskus MTÜ Pärnumaa Kodukandi juures tuleva aasta lõpuni kui üks selle osakondi ja seda kinnitab Kodukandi juhatuse esimehe Eve Sikka allkiri.

Lugege uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=449564

Kogukonnakeskuse hoovis tuleb taimevahetuslaat

2011-05-26

Mittetulundusühingu Käsitöö Katsikud eestvõttel on laupäeval kella 11ks oodatud Paide kogukonnakeskuse hoovi Tallinna 11 need inimesed, kel on jäänud kasvatatud taimedest midagi üle, samas tahaksid nad midagi muud ka juurde. Käsitöö Katsikutes vabatahtlikuna tegev Annika Laub ei soovita aiapidajatel visata oma tööd prügikasti vaid selle pärast, et pole üleaedset, kellega kaupa teha, vaid tulla laupäeval kogukonnakeskuse õuele tasuta taimevahetuslaadale.

Lugege kogu uudist: http://www.jt.ee/?id=452210

Vabatahtlikud pritsumehed loovad Läänemaa küladesse komandod

2011-05-26

Läänemaal on priitahtlikud pritsumehed koostöös riikliku päästeametiga asunud küladesse kohalikke komandosid looma, riik koolitab vabatahtlikud välja ning annab vana tehnika ja rahalist toetust selle hooldamiseks. Enne jaanipäeva käivad mehed Haapsalus tuletõrjujate kursustel. Riik maksab priitahtlikule pritsimehele kinni kütusekulu ja töötunnid ja veidi tegevustoetust tehnika putitamiseks, et ülevaatuselt läbi saada, vahendasid ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabatahtlikud-pritsumehed-loovad-laanemaa-kuladesse-komandod.d?id=46824168

Kõige lahkemad vereloovutajad elavad Paides

2011-05-26

Juba viiendat aastat kogunevad doonoritelkidesse linnade keskväljakutel rõõmsad ja abivalmis inimesed, tehakse lugematuid heategusid ning jagatakse kingitusi. Tänavu alustab telkide ringreis 1. ja 2. juunil Raplas, jõuab 6. ja 7. juunil Keilasse, jätkab 13.-15. juunil Rakveres ja lõpeb enne jaanipäeva, 20. ja 21. juunil Tallinnas Vabaduse väljakul, et taas 1. augustil Paides jätkata ning augusti lõpus Rakveres lõpetada.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/koige-lahkemad-vereloovutajad-elavad-paides.d?id=46667444

Euroopa päeval söödi Püünsi Koolis eurokujulisi küpsiseid

2011-05-26

9. mail oli Euroopa päev, mida Püünsi Kool tähistas juba viiendat aastat. Tänavu tulid meiega koos seda päeva tähistama õpilased Loo Koolist, Kostivere Põhikoolist ja Tallinna 37. Keskkoolist. Kuna 2011. aasta on Euroopas kuulutatud vabatahtliku aastaks ning Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, oli seekordne Euroopa päev pühendatud just nendele teemadele.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/viimsi/haridus/euroopa-paeval-soodi-puunsi-koolis-eurokujulisi-kupsiseid.d?id=46574000

Nädalavahetusel toimub linnafestival, mis seob muusika ja visuaalkunsti

2011-05-26

27.-28. mail toimub Tallinnas ainulaadne muusika- ja kunstifestival Back to Reality Check 2. Festivalil astub üles 16 bändi ja üle tosina DJ. Sarnaselt eelmisele üritusele kasutakse ära kogu festivali ala, mis täidetakse erinevate visuaalkunstivormidega, mille abil kujundatakse kogu ürituse lummav õhustik. Suur rõhk on ka valgus installatsioonidel, millest omakorda eriline rõhk on uv-valgustusel. Kohapeal tegutsevad vabatahtlikud, kes kõiki soovikorral vastavate värvidega maalivad.

Lugege kogu uudist: http://publik.delfi.ee/news/pidu/nadalavahetusel-toimub-linnafestival-mis-seob-muusika-ja-visuaalkunsti.d?id=46622442

Harmi noored tegijad Teeme Äral

2011-05-25

7. mail toimus järjekordne talgupäev „Teeme ära 2011" erinevates Eestimaa paikades. Nii oli töökas päev ka Paunküla veehoidla ääres Kiruvere muinasmaastikul, kus talguliste hulk ületas möödunud aasta osalejate arvu.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/koue/elu/harmi-noored-tegijad-teeme-aral.d?id=46603500

Eesti tüdruk vabatahtlikuna Senegalis: „Iga ootamatu külalise jaoks peab majapidamises alati vähemalt teed leiduma.“

2011-05-25

Liisbet Erepuu on hakkaja ja üdini positiivne noor neiu, kes osales EVS vabatahtlikuna projektis „Voices from around the world II“. Selle raames elas ja töötas ta kuus kuud Lääne-Aafrikas, Senegalis, Casamance´i piirkonnas, Sédhiou linnas, kus õppis tundma nii kohalike külalislahkust kui ka nende probleeme.

Intervjuus Bioneer.ee-le jutustab Liisbet oma unustamatust kogemusest ning selgitab muuhulgas, millised on Senegali kombed, uskumused ja väljakutsed.

Kuidas sai sinust EVS vabatahtlik?

Võib öelda, et minust sai EVS vabatahtlik juhuse läbi – olin küll mõelnud, et varem või hiljem tahaksin vabatahtlikusse teenistusse astuda, ent tol hetkel ma konkreetse projekti otsimisega küll ei tegelenud.

Olin juba ülikoolis uut õppeaastat alustanud, kui sain ühel päeval kirja üleskutsega minna vabatahtlikuks Senegali. Esialgu jätsin kirja üleüldse tähelepanuta. Ent kui ma selle viimaks siiski läbi lugesin, hakkas kõnealune projekt mulle tõsist huvi pakkuma. Otsustasin kandideerida – tulgu, mis tuleb. Kuna projekti alguseni oli tol hetkel jäänud vaid veidi enam kui kuu aega, hakkasid asjad kiiresti liikuma. Varsti saingi teada, et olin konkreetsesse projekti välja valitud.

Kuidas sa ennast ja oma lähedasi minekuks ette valmistasid?

Nagu öeldud, hakkasid asjad kiiresti liikuma. Ma ei olnud oma lähedasi ja sõpru isegi jõudnud informeerida sellest, et kandideerin. Ainult ema teadis. Kui siis talle helistasin ja oma minekust teada andsin, ütles ta naljatledes, et ei tea, kas nutta või naerda. Naerda – ma ei kahelnudki, et ta sisimas rõõmustab. Ta on alati mu valikuid toetanud, varem või hiljem. Ema hakkaski kohe innukalt uurima, millise projekti ja sihtriigiga tegemist – valmistas end iseseisvalt ette. Isa arvas esimesel hetkel, et tegu on naljaga – ilmselt seetõttu, et talle taoline uudis niivõrd meelt mööda oli.

Ainus, mille pärast ta muret tundis, oli see, et olles näinud sealset eluolu, ei pruugi ma tahta sealt lahkuda (tal oli muidugi õigus). Isa luges samuti iseseisvalt üht-teist ning seejärel arutlesime eesootava üle. Esimestel päevadel olin mina see, kes end ebakindlana tundis – siis olidki vanemad ja sõbrad need, kes mind julgustasid.

Tagantjärele võin öelda, et olin end minekuks isegi liialt ette valmistanud. Kohale jõudes ihkasin suuremat üllatusmomenti. Samas olen veendunud, et enne võõrasse kultuuriruumi sisenemist tuleb end mingil määral ette valmistada. See on juba küsimus austusest kohalike traditsioonide vastu. Lugesin reisi- ja juturaamatuid, mis kohalikku olustikku edasi püüavad anda, uurisin Internetis leiduvaid materjale, k.a nende vabatahtlike blogi, kes sama projekti samas sihtriigis parasjagu lõpetamas olid. Prantsuse keelt, mis on Senegalis riigikeeleks, püüdsin samuti kiirkorras üles soojendada.

Milles seisnes sinu töö vabatahtlikuna?

Kõigepealt tuleks mainida, et meid oli kokku seitse: kaks prantslast, kaks itaallast, üks austerlane, üks eestlane ning üks senegallane – meie mentor. Töötasime ONG Enfance et Paix (MTÜ Lapsepõlv ja Rahu) juures, mille eesmärk on laste ja naiste õiguste kaitsmine, hariduse kvaliteedi parandamine, kogukonna tervise edendamine, loodusvarade haldamine, ettevõtluse toetamine maapiirkondades ning dialoogi arendamine piiriülesel tasandil. Meie töö vabatahtlikena seisnes samuti rohkemate võimaluste pakkumises kohalikule kogukonnale, eelkõige lastele ja noortele. Seda võimaldasid nii teisest kultuuriruumist pärinevad teadmised ja ideed kui ka Euroopa Komisjoni rahaline toetus. Lisaks individuaalsetele tegevustele nagu tants, teater ja inglise keel minu puhul, oli meil suur hulk ühistegevusi. Tegime kohalikus raadios kultuurisaadet, panime püsti vabaõhukino, valmistasime ette töötuba invaliidsete laste õigustest, töötasime lasteaialastega, korraldasime ülelinnalise tervisekõnni- ja jooksu, tervisepäeva ning rahuteemalise ürituse, mille eesmärk oli kutsuda üles lõpetama tsiviilsõda, mis Casamance´i piirkonnas 1990. aastast alates käimas on. Meie tegevuste kohta leiab lisainformatsiooni siit.

Mis sulle oma töö juures kõige enam meeldis?

Mulle meeldis, et see töö oli nii inimlähedane. Ma leian, et taolist tööd ei tuleks teha ainult klassiruumis ja kellast kellani. Vabal ajal otsisid lapsed mind kas töö juurest või kodust üles, ajasime juttu, vahel kurtsime ka muresid. Mõnel juhul andis tunda kodusoojuse puudumine. See isiklik vahekord tuli kasuks ka õppetöös, nad olid alati tunnis kohal ning töötasid huviga kaasa. Ja nüüd see tagasiside, mis sa saad. Kui vanemad õed-vennad või lapsevanemad sind tänama tulevad, siis saad ju aru, et midagi on korda saadetud. Aga see on ikkagi eeskätt andmise ja saamise küsimus. Olen kindel, et nemad õpetasid mulle rohkem kui mina neile.

"Vabal ajal otsisid lapsed mind kas töö juurest või kodust üles, ajasime juttu, vahel kurtsime ka muresid." Foto: erakogu

Mis sulle Senegalis aga raskusi valmistas?

Esimesed paar kuud olid natuke keerulised, kuna kohalikud ei tulnud kõikide mõtete-plaanidega kaasa. Näiteks pikapäevarühm, mida kolm korda nädalas läbi viia soovisime, et aidata noortel koduseid ülesandeid lahendada ning kontrolltöödeks valmistuda. Kodus neil, eriti tüdrukutel, õppimiseks aega ei jää: tuleb pesta pesu, koristada, teha süüa, pesta nõusid. Ent tegevusplaan oli pidevas muutumises, ebapopulaarse tegevuse asendasime teisega. Ei tohi unustada, et me ei lähe sinna mitte oma soove ja ideid peale suruma, vaid peame kuulama, mida kohalik kogukond meilt ootab. Vastasel juhul jookseme peaga vastu seina.

Kuidas suhtusid sinusse ja eurooplastesse üldiselt kohalikud inimesed?

Kesk- ja Lääne-Aafrika riikides, eriti aga Senegalis, Gambias ja Malis, kutsutakse „valgeid“ nimega toubab. See ei viitagi otseselt muule, kui nahavärvile, ent mõnel juhul omandab see siiski ka negatiivse varjundi. Täiskasvanute suust kuuleb nime toubab tänaval harva järele hüütavat, see-eest laste seas on see üldlevinud viis „valge“ tähelepanu püüdmiseks. Üldjuhul on asi lihtsalt selles, et nad ei tea sinu päris nime, mille järgi sind kutsuda. Siis tulebki minna juurde ja end tutvustada. Järgmisel korral võid sa heal juhul juba kuulda sõna toubab asemel oma nime hüütavat. Taolised hüüded on aga massilised ning end kõigile tutvustada on võimatu.

Vahe on kindlasti ka suhtumises turisti ja vabatahtlikusse. Vabatahtlikku tööd hinnatakse seal üldiselt kõrgelt, kuna aidates mistahes tüdrukuid-poisse, aitad sa nende „õdesid-vendi“.

Meenub vaid üks negatiivne vahejuhtum. Valmistasime ette vabaõhukino ning kutsusime paar kohalikku noort endale appi. Üks tuligi, teine aga hõikas talle järele: „Ära mine! Need on kolonialistide järeltulijad!“

Millised olid sinu elamistingimused?

Elasin kohalikus peres, jagades tuba itaallannaga. Kõrvaltvaatajad on nimetanud meie elamist askeetlikuks. Mina ütleks, et midagi ülearu just ei olnud, aga kõik eluks vajalik oli olemas. Elasime küll kohvrite otsas ja magasime õhukesel poroloonmadratsil, aga me ju teadsime, et taoline situatsioon on ajutine. Pesemisruum ja väljakäik olid samuti maja peal olemas. Ainus, millest ehk puudust tundsime, oli külmkapp, mis paljudes peredes siiski olemas oli ja mis kõrgeid temperatuure arvestades ära oleks kulunud, ning privaatsus, kuna trellitatud akent kattis vaid kardin ja ukski tuli alati lukustada, et mõni naabrilaps või kits tuppa ära ei eksiks. Elektrikatkestused olid muidugi igapäevased ja sellest tulenevalt ka veekatkestused, ent siis sai taskulambiga kaevule mindud.

Senegali kutsutakse külalislahkuse maaks. Ei leidu vist ühtki kodu, mille uksed külalistele avatud poleks. Foto: erakogu

Mis on Senegali tunnuseks? Mille poolest see riik teistest eristub?

Lisaks kodusoojusele saime tunda külalislahkuse tähendust mitmetes linnades ja külades üle Senegali ning isegi naaberriigis Malis, kus Senegalist pärit tuttavate tuttavad meid oma majapidamisse lahkelt vastu võtsid.

Omaette rituaal on teejoomine. Kui tekib isu kellegagi juttu puhuda, minnakse ja istutakse oma maja ette ning hakatakse teed keetma. Varsti on kohal hulk kaaslasi, kellega vestelda ning teed juua. Iga ootamatu külalise jaoks peab majapidamises alati vähemalt teed leiduma.

Téranga on see, mille üle nad ise kõige enam uhkust tunnevad ning mis sealsesse keskkonda ja kultuuri kiiresti sisse elada võimaldab.

Millesse usutakse ja mis sellega kaasas käib?

Religioon on Senegalis igapäeva lahutamatu osa. Enamik senegallastest on moslemid, kristlased moodustavad vaid 5% kogu rahvastikust. Ei tohi unustada, et koraani tõlgendatakse maailma eri paigus väga erinevalt. Senegal kuulub kindlasti nende riikide hulka, kus islam rahumeelselt avaldub. Usutakse, et Jumal on kõikvõimas – Dieu est grand (Jumal on suur) – ning juhib igapäevaelu. Mitte inimene, vaid Jumal on see, kes võib meie üle kohut mõista ning meid vajadusel karistada. Islam lubab teadupärast polügaamiat, mida ka Senegalis rakendatakse. Abielludes sõlmitakse leping, mille kohaselt on konkreetne abielu kas polügaamne või mitte. Polügaamse abielu korral võib mees olla seaduslikult abielus nelja naisega korraga.

Lisaks Jumalale usutakse Senegalis müstilistesse olenditesse, eelkõige kuradisse. Välditakse pimedas ringiliikumist, seda eeskätt kõrvalistel teedel.

Mille poolest erinevad sealsed inimesed sinu arvates eestlastest?

Raha on tabuteema, sellest üldjuhul ei räägita. Raha on vaja selleks, et toit oleks laual ning et laste, õdede-vendade või koguni lähisugulaste õppemaksud oleksid tasutud. Iseennast jäetakse alati tagaplaanile. Olukorras, kus puuduvad võimalused, puudub ka asjade kultus. Ent rikkust taga ei nuteta. Tõeline mure on lähedase inimese haigestumine.

Millised on peamised stereotüübid?

Peamine stereotüüp, mis „valgeid“ puudutab, on ikka see, et kui sa seal oled, siis järelikult oled sa turist ja sa poleks seal, kui sul poleks palju raha. Taoline hoiak pole üldiselt omane neile, kel „valgetega“ isiklik kokkupuude on olnud.

Milline on kohalik peremudel? Millised on mehe ja naise rollid?

Senegalis leiab eest mitmeid peremudeleid. Kõige traditsioonilisem on siiski mitme põlvkonna kooselu: vanavanemad, vanemad, lapsed. Näiteks vanavanemad ja nende pojad oma peredega. Kuna suremus on kõrge, siis on perekonnad pidevas muutumises. Juhul kui naise abikaasa sureb, abiellub naine võimaluse korral tema vennaga. Lapse vanemateks võivad ühel hetkel kujuneda hoopis tema onu ja onunaine või tädi ja tädimees. Sama ema ja sama isa olemasolu õdede-vendade puhul on harv nähtus. Kui see nii on, ei jäeta seda rõhutamata.

Polügaamia võib tähendada nii seda, et mees jagab kodu mitme naisega, kui ka seda, et naised elavad eri linnades ja mees jagab end mitme kodu vahel.Tänapäeval paljud kohalikud noored polügaamiat ei toeta.

Siit jõuamegi mehe ja naise rollide juurde. Naise roll on pesu pesta, koristada, süüa teha, nõusid pesta, lapsi kasvatada. Kui aga naine tööl käib, palgatakse koduabiline (tavaliselt noor tütarlaps, kes koolis ei käi), et ta süüa valmistaks ning kodu korras hoiaks. Mehel taolised kohustused puuduvad. Seaduse ees on ta muidugi kohustatud oma naist või naisi ja peret üleval pidama, ent see ei pruugi alati nii toimida. Mees on sealses ühiskonnas kõrgendatud seisuses. Nii on näiteks ka naine see, kes meesterahvale istet peab pakkuma.

Lapsi on peredes palju ning eelisjärjekorras saadetakse kooli poisid. Foto: erakogu

Kuidas kasvatatakse lapsi?

Kahjuks tuleb paljudes peredes ette, et lastel puudub igasugune sõnaõigus. See omakorda tekitab probleeme koolis, kuna lastel kas puudub väljendusoskus või nad lihtsalt ei söanda oma mõtteid välja öelda.

Kuidas on Senegalis lood haridusega?

Probleemid hariduses tulenevad nii ametlikust haridussüsteemist kui ka võimaluste puudumisest väljaspool seda süsteemi. Lääne-Aafrika riikides on nimelt äärmiselt madal lugemis- ja kirjaoskuse tase, seda eriti maapiirkondades ning tüdrukute ja naiste seas. Üheks põhjuseks on kõrged õppemaksud.

Teiseks põhjuseks on tüdrukute varajane abielu ja lastesaamine, mis nende kooliteele punkti paneb. Puudu on õpetajatest, eriti aga naisõpetajatest, samuti õppematerjalidest. Paljud tüdrukud lahkuvad koolist meesõpetajate ahistamise tõttu. Puudulik on ka infrastruktuur.

Ka lüngad haridussüsteemis tekitavad seega ebavõrdsust meeste ja naiste vahel. Lugemis- ja kirjaoskuse puudumine lõikab ära ligipääsu Internetile ning teistele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele. Samuti puudub võimalus osaleda poliitiliste otsuste tegemises. Laste suremus on tunduvalt suurem peredes, kus emadel puudub keskharidus.

ONG Enfance et Paix juurde kuulub kool, mis on mõeldud nii noortele emadele, orbudele, vähesemate materiaalsete võimalustega noortele kui ka neile noortele, kes on teistest koolidest madala õppeedukuse tõttu välja langenud. Mitmed meie sealsed tegevused olidki suunatud selle kooli õpilastele.

Milline on kohalik toit ja toitumisviisid?

Süüakse kolm korda päevas ning enam-vähem kindlatel kellaaegadel. Hommikusöögiks on sai šokolaadi või majoneesiga, juuakse kohvi. Lõunaks süüakse riisi, mis on valmistatud erineval kujul ning serveeritud erinevate lisandite ja kastmetega. Kõige levinumateks roogadeks ning ühtlasi minu lemmikuteks olid tiebou dienne (maitsestatud riis, praetud/grillitud kala, erinevad juurviljad, spetsiaalne lisand nimega bissap, gratineeritud riis), yassa (valge riis, tavaliselt porganditükkidega, preatud/grillitud kala/kana , sidruni ja sinepiga maitsestatud sibulakaste, bissap) ja mafé (valge riis, maapähkli-tomatikaste loomaliha ja juurviljadega, bissap). Õhtusöögid on väga erinevad, näiteks praetud kala ja kartul, salatilehed, tomat, kurk ning sibulakaste või siis pasta loomalihaga või siis couscous erinevate kastmetega.

Tavaliselt istutakse ringiratast põrandal vaiba peal ning süüakse ühest toidunõust, seda kas siis lusika või käega, harvem kahvliga. Söömiseks kasutatakse loomulikult ainult paremat kätt.

Kankouran tuleb tänavale, et ettejuhtuvaid naisterahvaid füüsiliselt väärkohelda Foto: erakogu

Millised on huvitavamad ja eripärasemad kombed või traditsioonid, mis sulle silma hakkasid?

Muusika ja tants on mõlemad Senegalis väga tähtsal kohal ning käivad käsikäes. Hetkel sekundeerib rahvuslikule mbalax´ile viimase aja moetants youza. Tantsitakse piltlikult öeldes sünnist surmani. Meie naaber ütles kord, et ega senegallased tööd ei viitsi teha, nemad ainult tantsiks. Ent nad on altid ka võõrale kohalikke tantsusamme õpetama ning rõkkavad rõõmust, kui nende õppetöö vilja kannab. Siinmail tuntud artistidest, kes Senegalist pärit on, võiks nimetada Youssou N´Dour´i ja Akon´it.

Üks eripärane traditsioon, mis ei ole seotud ei muusika ega tantsuga, avaldub aeg-ajalt tänavapildis. Kõigepealt läheb meesterahvas metsa, kus end kankouran´iks maskeerib, ning tuleb seejärel tänavale, et kõiki ettejuhtuvaid naisterahvaid, eeskätt siiski mustanahalisi, füüsiliselt väärkohelda (lüüa, peksta). Naiste ülesanne on teda nähes põgeneda ning esimesse ettejuhtuvasse hoonesse varjule minna. Kuid mitte alati ei ole kankouran negatiivset tähendust omanud, algselt otse vastupidi. Traditsiooni taust on religioosne ning seotud poiste ümberlõikamisega. Välimuselt meenutab kankouran küll kõige suuremat sõpra Leopoldi, ent välimus, teadagi, on petlik.

Milline kogemus on sulle eriti eredalt meelde jäänud?

Tegime kohalikus raadios kultuurisaadet. Kord oli saate teemaks keskkond ning minu toimetada muusikarubriik. Kui siis kõlas katkend laulust „Las jääda ükski mets“ (helilooja Andres Valkonen, sõnade autor Leelo Tungal) Tõnis Mägi esituses, oli emotsioon ülev.

Sarnane tunne valdas mind ka siis, kui paarkümmend mustanahalist tüdrukut „Kodulaulu“ (helilooja Olav Ehala, sõnade autor Juhan Viiding) saatel tantsisid.

Üks hoopis teistsugune, ent samuti ere mälestus on seotud kooliga, mis asub Sédhiou linnast 40 km kaugusel Kéréwane´i külas. Detsembri lõpus tegi selle kooli direktor mulle ettepaneku hakata kooli ristiemaks. Veebruaris toimuski ristimistseremoonia, mille läbi koolile minu nimi anti.

Kohalik kool, mis ristiti Liisbeti nime järgi Foto: erakogu

Kuidas on see kogemus sind muutud?

Saadud kogemus on mitmetasandiline, nii professionaalne, kultuuriline kui ka praktiline. Palju mõjutas kohalikus islamiusulises peres elamine. Religiooni tähtsusele mõtlen nüüd rohkem, eriti arvestades Eesti konteksti. Kindlasti on ka prioriteedid ja väärtushinnangud rohkem paika loksunud.

Mis saab edasi?

Loen hetkel käsiraamatut „Maailmaparandaja teejuht: arengukoostööst ja sellest, kuidas sina saad panustada“. Maailmaparandajaks ma end kindlasti ei pea, küll aga pean oluliseks jätkata koostööd Senegaliga, eeskätt Sédhiou linna ja Kéréwane´i külaga. Mõned ideed on juba olemas, nüüd tuleb otsida abikäsi, et need teoks teha.

EVS-i (European Voluntary Service) ehk EVT (Euroopa Vabatahtlik Teenistus) näol on tegemist Euroopa Liidu kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored (Youth in Action) alaprogrammiga nr 2. Programmi rahastab Euroopa Komisjon.

Projekt „Voices from around the world“ leiab aset kolmes sihtriigis: Indias, Nepalis ja Senegalis. Projekti koordineerivaks organisatsiooniks on CESIE (Itaalia) ning saatvateks organisatsioonideks samuti CESIE (Itaalia), Continuous Action (Eesti), Pistes Solidaires (Prantsusmaa) ja InfoEck (Austria). Vastuvõtvaks organisatsiooniks Senegalis on Enfance et Paix.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös

Allkirjastati Ühise tegutsemise kokkulepe vabatahtliku tegevuse arendamiseks Pärnumaal

2011-05-25

Pärnumaa Kodukandi projekt „ Pärnumaa vabatahtliku tegevuse koordineerimine“ hakkab lõpule jõudma. Eile , 24. mail toimunud seminaril tõdeti, et üheks oluliseimaks projekti tulemuseks on vabatahtlikke kaasavate ühenduste ja vabatahtlike omavahelise võrgustiku tekkimine ning kokkulepe Pärnumaa Vabatahtlike Keskuse rakendamisest Pärnumaa Kodukandi juures.

Allkirjastatud kokkuleppes tuuakse ära Pärnumaa Vabatahtlike Keskuse rollid, milleks on teavitustöö korraldamine, vabatahtlike vahendamine, võrgustikutöö, koolituste ja nõustamise tagamine, tunnustamine ning valdkonna seire teostamine.

Keskuse töö korraldamise ja finantseerimise leidmise võttis enda peale Pärnumaa Kodukant, oma võrgustikega toetavad tegevust Pärnumaa Ettevõtlus-ja Arenduskeskus, MTÜ Nooruse Maja, Noorteühing Eesti 4H, MTÜ Kodanikujulgus, Eesti Punase Risti Pärnumaa Selts, MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja MTÜ Selts Raeküla. Samas on Ühise tegutsemise kokkulepe avatud ning kõigil võimalik ka hiljem liituda.

Pärnumaa Vabatahtlike Keskus on avatud igal neljapäeval, kell 10.00 – 15.00 aadressil Kuninga 30 a. Oma nõustamisoovist palume teada anda e-postil: ehapaas@gmail.com . Keskuse jätkuprojekt keskendub sotsiaalvaldkonna ühenduste koostööle ja vabatahtlike ettevalmistamisele sotsiaalhoolekande asutustes tegutsemiseks. Keskuse projekte rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo

Eha Paas, Pärnumaa Vabatahtlike Keskuse projektijuht

5170214 , ehapaas@gmail.com

www.vabatahtlikud.ee

Martna valla mehed lõid enda kaitsmiseks tuletõrjeühingu

2011-05-24

Riiklikest päästekomandodest liiga kaugele jäävas Martna vallas Väike-Lähtrus alustasid tegevust vabatahtlikud päästjad, kes moodustasid mittetulundusühingu Vabatahtlikud Pritsumehed, kirjutab www.laanlane.ee

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/laanemaa/haapsalu/elu/martna-valla-mehed-loid-enda-kaitsmiseks-tuletorjeuhingu.d?id=46512895

Viis Vaud käis talgutel nagu üks mees

2011-05-23

Tartu kevadisel suurpuhastusel tegi tänavu käe prügiseks sadu inimesi. Nende hulgas lõi kaasa ka viieliikmeline perekond Vau, kes saab aktiivseima talgupere auhinna. «Panin alguses talgutele kirja enda ja vanema tütre,» rääkis pereisa Andrus Vau. «Aga siis ütles abikaasa, et tema tuleb kah ikka kaasa ning ega siis kaht väiksemat lastki kõlvanud koju jätta.»

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/?id=446476

Lastekaitse ühing kutsub üles abivajajaid märkama

2011-05-21

Saaremaa lastekaitse ühing (SLKÜ) pöördub kõigi heatahtlike ja tähelepanelike inimeste poole palvega, et nad jagaksid ühingule teavet eluraskustesse takerdunud abivajajaist. Ühingu eestvedaja ja vabatahtlikku tööd tegev Maili Lonks ütles Meie Maale, et taolist üleskutset ajendasid teda ajalehe kaudu tegema omaenda elukogemused ning teadmine, et inimesed, kes tuge ja erinevat abi vajavad, pole meie kõrvalt kuhugi kadunud.

Lugege kogu uudist: http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=42563&term=vabatahtlik

Vabatahtlik töö annab noorele töötule tagasi usu endasse

2011-05-21

Makedoonias vabatahtlikuna tegutsenud noored töötud läksid koju naastes õppima, tööle või Euroopat avastama. Poolteist aastat tagasi oli Irina Saburova (26) pikaajaline töötu. Ta oli üks neist paljudest Eesti noortest, kes jättis kriisi ajal ülikooli pooleli, kuid ei leidnud ühel hetkel enam üldse tööd.

Lugege kogu uudist: http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/vabatahtlik-too-annab-noorele-tootule-tagasi-usu-endasse.d?id=46184805

Prantslased korrastasid Voltveti parki

2011-05-21

30. aprillist tänaseni korrastasid kolm Prantsuse vabatahtlikku Tihemetsa Voltveti looduskaitsealust mõisaparki ja lõid kaasa “Teeme ära!” talgupäeval. Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) Voltveti koolituskeskus tähistab üle-euroopalist vabatahtlikkuse aastat koos Prantsusmaa vabatahtlikku tööd koordineeriva organisatsiooniga Concordia Picardie, mis tõi Tihemetsa Grundtvigi programmi eakate vabatahtliku teenistuse projekti “Hands On” raames kolm Prantsuse vabatahtlikku.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=444894

Projekti “Vanem vend, vanem õde” otsitakse vabatahtlikke

2011-05-21

Mittetulundusühing Vanem Vend Vanem Õde Pärnu hakkab koostöös Pärnu pereabikeskusega 28. maist koolitama vabatahtlikke, kes tegeleksid täiskasvanud sõpra vajavate lastega. MTÜ esimehe Aavo Kubja sõnutsi soovitakse projektiga aidata seitsme- kuni 17aastasi lapsi ja noori, kes eri põhjustel saavad liiga vähe täiskasvanute tähelepanu või on neil raskusi sõprade leidmisega. Laps ja tugiisik kohtuvad nädalas paar–kolm tundi, et üheskoos meeldivalt aega veeta.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=444892

Jõgevamaa laulu-ja tantsupeo lavastaja sai inspiratsiooni sõltuvushäiretega noorte muredest

2011-05-21

Täna Palal toimunud Jõgevamaa laulu-ja tantsupeo «Las laps arvab» lavastaja tantsupedagoog Merleen Läänemägi märkis, et muuhulgas sai ta peole omanäolisuse andmiseks mõtteainet (ka vabatahtlikust) igapäevatööst sõltuvushäiretega laste ja noorte nõustamisel.

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/?id=445314

Sõrandu rahvas tegi oma päästekomando

2011-05-21

Sõrandu küla 13 meest ja kaks naist lõid vabatahtlikena abikomando, et tulekahju korral enne 20 kilomeetri kauguselt tulevaid elukutselisi päästjaid esimesed leegid summutada.

Lugege kogu uudist: http://www.jt.ee/

Eestlane Inglismaal: tööotsimist alusta kas või MTÜ-dest!

2011-05-20

Alguses tasub kasvõi teha vabatahtlikuna mõnes MTÜ-s tööd, kuna tööandjad hindavad lisaks kohalikule kvalifikatsioonile ka kohalikku töökogemust. Samuti saab sel juhul häid kontakte ning soovituskirju kohalike inimeste käest. Soovituskirju nõuavad ka kõik korralikud firmad ja neid ka kontrollitakse. Soovin kõigile edu välismaal tööotsimisel!

Lugege kogu uudist: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eestlane-inglismaal-toootsimist-alusta-kas-voi-mtu-dest.d?id=46456995

Korstnapühkijad: tuleohutuse järelevalve peaks olema suurem

2011-05-20

Korstnapühkijate arvates peaks tuleohutuse järelevalve olema rangem, siis oleks ka neil tööd rohkem. Eesti-Läti ühisprojekti "Teadlikkuse tõstmine vabatahtlikust tuletõrjest ja tuleohutusest" raames läbi viidud korstnapühkijate konverentsil oli oma programm ka kohalike elanike tuleohutusalase teadlikkuse tõstmiseks.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/korstnapuhkijad-tuleohutuse-jarelevalve-peaks-olema-suurem.d?id=46441889

Noortekeskus annab teada

2011-05-20

Kauaoodatud kevad on lõpuks saabunud ning noortekeskus on võtnud plaani viia oma tegevusi ka väljapoole keskust. Põlva päevade raames on mitmeid põnevaid üritusi suunatud just sulle Põlva noor!

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/polvamaa/polva-linn/uritused/noortekeskus-annab-teada.d?id=46314935

Vabatahtlike merepäästjate õppusel näeb Tallinna lahel punaseid hädaabirakette

2011-05-20

Pühapäeval toimuval päästeliidu, politsei- ja piirivalveameti ja õhujõudude ühisel merepäästeõppusel lennutatakse kella 9.00 ja 9.30 vahel Tallinna lahel õhku kümmekond punast hädaabiraketti. Tegemist on esimese vabatahtlike merepäästjate koolituse raames asetleidva ühisõppusega, millest võtavad lisaks päästeliidu liikmetest vabatahtlikele osa ka piirivalve ja õhujõudude spetsialistid, teatas päästeliit.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/vabatahtlike-merepaastjate-oppusel-naeb-tallinna-lahel-punaseid-hadaabirakette.d?id=46327819

Heakorrakuu ajal koristati Nõmmelt üle 60 tonni prügi

2011-05-20

16. aprillist 15. maini toimunud heakorrakuu ajal korraldati Nõmme linnaosas 18 talgut, mille käigus korjati kokku ja viidi prügilasse üle 60 tonni jäätmeid. Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi kinnitusel koristati vabatahtlike abiga Vabaduse, Jannseni, Võidu ja Valdeku parke, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala erinevaid piirkondi, Glehni rahulat ja kalmistuid.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/heakorrakuu-ajal-koristati-nommelt-ule-60-tonni-prugi.d?id=46308967

Viljandimaa aasta küla 2011 on Pilistvere

2011-05-20

Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Seda kuulsat ütelust saab parafraseerida ka Pilistvere küla valimise puhul aasta külaks Viljandimaal 2011. Tööd (ka vabatahtlikku tööd) on tehtud kaua ja järjekindlalt elukeskkonna parandamise nimel.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/koo/elu/viljandimaa-aasta-kula-2011-on-pilistvere.d?id=46185905

Karjäärinõustajate soovitused noortele tööotsijatele

2011-05-19

«Lisage sobiv foto, eriti kui kandideerite tööle teenindussfääri,» soovitavad töötukassa karjäärinõustajad. Foto lisamine CVle loob eelise. Pilt annab tööandjale võimaluse veenduda tööotsija välimuse sobivuses juba enne vestlusele kutsumist. «Töökogemuse alla saate lisada igasuguse töötamise, ka suvevaheaegadel, mis on andnud teile oskusi ja kogemusi,» kinnitab nõustaja ja lisab, et nii saab tööandja kindel olla, et inimene on valmis tööd tegema: «Kindlasti lisage CVsse töötamine vabatahtlikuna. Leidke endale see võimalus. Omandage uusi kogemusi, lihvige oma keelte- ja suhtlemisoskust,» annab nõustaja ideid, kuidas inimene saab CV parendamisega ka oma oskusi muuta.

Lugege kogu artiklit: http://www.ohtuleht.ee/427396

Kopp-kopp-heateod käisid ukse taga

2011-05-19

Katrin Kiviselg - «Kevadkoputus 2011» eestvedaja

Meie meelest on ukselt-uksele-müük tõhus müügikanal, kuna see pakub otsekontakti inimesega. Inimesel pole võimalust öelda, et ma mõtlen, ja siis teema ära unustada. Ta peab kohe otsustama. Eestlaste reaktsioonid sellisele müügile on erinevad: on ülilahkeid inimesi, on skeptikuid. Eestis on võrreldamatult lihtsam kui USAs käia midagi ukse taga pakkumas. Eesti inimene on enamasti viisakas ja kuulab su ära.

Lugege kogu artiklit: http://www.tartupostimees.ee/?id=442492

Kaitseminister Mart Laar: küberkaitse on meie kõigi asi

2011-05-19

Kaitseminister Mart Laar rõhutas täna küberkaitseliidu vabatahtlikega kohtudes kodanikualgatuse osatähtsust küberjulgeoleku suurendamises.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaitseminister-mart-laar-kuberkaitse-on-meie-koigi-asi.d?id=46285299

Vau, milline tank!

2011-05-19

Kui 19. aprillil toimus Rae spordikeskuse parklas turvalisuse päev, tegid tanki nähes suured silmad paljud pisipõnnid ja tüdrukud. Lapsed said tutvuda ka vabatahtlikest koosneva reservpäästerühmaga, mille liikmed rääkisid ja näitasid, kuidas koertega käituda ja tutvustasid päästekoerte igapäevaseid tegemisi.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/rae/elu/vau-milline-tank.d?id=46047025

Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

2011-05-18

Tallinnas tegutsev Uue Maailma Selts otsib selleks suveks oma seltskonda “Uue Maailma aednikku”, kelle ülesandeks saab hoolitsemine Uue Maailma aia eest kolme suvekuu vältel.

Uue Maailma Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel.

Selts edendab oma tegevuse kaudu Uue Maailma piirkonda ning muu hulgas on tema eesmärkideks propageerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi, muuta Uus Maailm omanäoliseks elukeskkonnaks ja paigaks, kus on hea olla nii asumi elanikul kui ka külastajal.

Möödunud pühapäeval avatas Uue Maailma Selts suvehooajaks ka Koidu, Kristiina, Videviku ja Virmalise tänavate vahelises pargis Uue Maailma aia, kuhu nüüd ka aednikku otsitakse.

Aia loomine on ka sissejuhatus tänavusele Uue Maailma tänavafestivalile, mille teemaks on „Aed kolib tänavale".

Vaata lisa: http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-10991/Uue-Maailma-Selts-otsib-suveks-aednikku

Lääne-Viru rannik kaotab elupäästevõimekuses

2011-05-17

Tänavu kehtima hakanud siseministeeriumi ja päästetöötajate kollektiivlepingus määratletud palgasüsteem jätab Kunda komando osaliselt elupäästevõimekuseta. Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on päästekomandode päästevõimekus ohtu sattunud, kuid ükski inimene päästmata ei jää, sest kaasatakse rohkem vabatahtlikke. Minister lubas järgmisel aastal päästevaldkonnale lisaraha küsida.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=439554

Milia ökoküla mäekurus Kreetal

2011-05-17

Milia on taastatud traditsiooniline küla Kreeta saarel. Olles igast küljest piiratud kõrgete mägedega ja kaetud Kreetale ebatavaliselt laia valiku taimedega, tundub Milia paradiisisaarena.

...

Kõigil külas tegutsevatel inimestel on mitmekesised ülesanded. Erinevatel päevadel tegelevad toiduga erinevad inimesed, kuid ükskord tabasime sööma minnes selle päeva koka restorani ukse ees kappi restaureerimas. Vabatahtlike külla võtmise kohta öeldi, et praegu neil ei ole neid kusagil majutada, kuid tulevikus on plaanis ehitada väikesed puust majakesed neile, kes soovivad külas pikemalt peatuda. Tulla soovijaid on palju, lisaks lihtsalt vabatahtlikele tahavad nende juures oma praktikat teha ka agronoomia üliõpilased.

Lugege kogu artiklit: http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-10982/Milia-%C3%B6kok%C3%BCla-m%C3%A4ekurus-Kreetal

Delfi intervjuu: Tiit Sokk: Eesti korvpallurid ei ole ülemakstud

2011-05-17

Aga selge on see, Eesti spordisüsteemi haldajatel tuleb tugevalt järgi mõelda, kuidas tagada treeneritele võimalus sellest ametist elatuda. Millegipärast on kohati kõlama jäänud soov minna üle nn. Põhjamaade süsteemile, kus treenerid on vabatahtlikud, kusjuures kõik Põhjamaad ise soovivad antud süsteemist kiiresti vabaneda, sest peale odavuse pole sellel mudelil ühtegi eelist. Iga lapsevanem soovib, et tema lapsega tegelev treener on professionaalne ja pühendunud. Keskmine treener on ühe lapsega nii ajaliselt kui vaimselt tihedamalt seotud kui tema klassijuhataja, mõnikord tuleb ka asendada lapsevanemat, täita puuduvat isa või ema rolli.

Lugege kogu artiklit: http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/delfi-intervjuu-tiit-sokk-eesti-korvpallurid-ei-ole-ulemakstud.d?id=46126483

Tartus algas kriisireguleerimise õppus

2011-05-17

Üle 2000 osalisega õppusel mängivad Eesti ning välispartnerite kriisireguleerimise meeskonnad läbi kiirgusohu ja keemiaõnnetuse juhtumid. Lisaks viib Tähtvere raudteeõnnetuse kiirgusohu stsenaarium ligi 600 vabatahtliku evakueerimise läbimänguni.

Lugege kogu uudist: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-fotod-tartus-algas-kriisireguleerimise-oppus.d?id=46097095

Noortekeskuses algas vabatahtlikkuse nädal

2011-05-16

21. maini kestab Viljandimaa noortekeskuses vabatahtlikkuse nädal, mille eesmärk on tänada viimase aasta vältel vabatahtlikuna tegutsenuid ja propageerida vabatahtlikku tegevust Viljandi noorte hulgas.

Lugege kogu uudist: http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=438544

Kriisiõppus häirib Tartu liiklust

2011-05-16

Tuleval nädalal korraldavad jõustruktuurid Tartus taasiseseisvumisaja suurima kriisiohjamisõppuse EU Cremex 2011. Veel on puudu sadakond vabatahtlikku, kes peavad saama õppuse käigus evakueeritud.

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/?id=438658

Uus Maailm – köögiviljapeenrad korrusmajade vahel

2011-05-16

Tallinnas Uue Maailma linnajaos rahvale appi tulnud maastikuarhitekt Maarja Gustavson selgitas kommuuniaia mõtet, et kui keegi keedab suppi ja tal on tilli vaja, siis ta lippab sinna ja võib võtta. «Lihtsalt heaperemehelikkus loeb, et ta ei võta kõike, et teine saab ka oma supile,» rääkis Gustavson Õhtulehele.

Lugege kogu uudist: http://aedjakodu.tarbija24.ee/?id=438750

Ilves külastas PERHi verekeskust

2011-05-16

Ilves avaldas heameelt, et juba viis aastat kestab programm “Ka doonor on riigikaitsja”, kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) koos kaitseväe peastaabiga püstitab doonortelgid peaaegu kõigis Eesti suuremates linnades. “Selle ühise ettevõtmise sõnum “Riik – see on inimesed ja inimesed vajavad kaitset iga päev, mitte ainult sõjas või katastroofis” näitab meie kodanikuühiskonna tugevust, hoolivust, abivajajate märkamist ja vabatahtlikku abistamist,” ütles riigipea.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ilves-kulastas-perhi-verekeskust.d?id=46061709

Tartus algab rahvusvaheline kriisiõppus EU CREMEX 2011

2011-05-16

Teisipäeval toimub Tartus rahvusvaheline kriisireguleerimise õppus EU CREMEX 2011. Siseministeeriumi korraldatud üle 2000 osalisega õppusel mängivad Eesti ning välispartnerite kriisireguleerimise meeskonnad läbi kiirgusohu ja keemiaõnnetuse juhtumid. Lisaks viib Tähtvere raudteeõnnetuse kiirgusohu stsenaarium ligi 600 vabatahtliku evakueerimise läbimänguni.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartus-algab-rahvusvaheline-kriisioppus-eu-cremex-2011.d?id=46022001

Välisministeerium toetab Eesti vabatahtlike saatmist arenguriikidesse

2011-05-16

Välisministeerium toetab 30 000 euroga üle-euroopalist maailmaharidusprojekti GLEN Eesti 2011, et tõsta Eesti noorte teadlikkust arenguriikide olukorrast ning toetada viie noore vabatahtliku osalemist 2011. aastal arenguprojektides Etioopias, Keenias, Tais, Lõuna-Aafrikas ja Gruusias.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valisministeerium-toetab-eesti-vabatahtlike-saatmist-arenguriikidesse.d?id=45978889

Как успешно сотрудничать с волонтёрами?

2011-05-16

День обучения волонтёрской деятельности в в Таллиннe

Программа:

11.00-12.30 – обзор деятельности волонтёров в Эстонии; как подготовиться в организации к привлечению волонтёров и что нужно предварительно продумать; вербовка и отбор волонтёров.

12.30-12.45 – кофе-пaуза

12.45-14.15 – опыт добровольцев и организаций, привлекавших волонтёров (имена выступающих будут уточнены). Адаптация волонтёров в организации, договорённости с волонтёрами.

14.15-14.30 – кофе-пaуза

14.30-16.00 – руководство волонтёрами; обратная связь; мотивация и признание заслуг волонтёров.

Обучение проводит Центр развития волонтёрской деятельности (EVTA) в сотрудничестве с Харьюским Центром Предпринимательства и Развития (HEAK) при поддержке Европейской Комиссии и Министерства Внутренних Дел.

2011 год объявлен в Европейском союзе Годом волонтёрской деятельности. Проведение Европейского года волонтёрской деятельности в Эстонии координирует Министерство Внутренних Дел. Дополнительная информация о EVTA: http://www.siseministeerium.ee/evta2011/ и http://europa.eu/volunteering/et

Анна Грамберг

руководитель проекта

Центр развития волонтёрской деятельности

тел. 742 0341, 56 914 066

anna(at)vabatahtlikud.ee

www.vabatahtlikud.ee

Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

2011-05-15

Tallinnas tegutsev Uue Maailma Selts otsib selleks suveks oma seltskonda “Uue Maailma aednikku”, kelle ülesandeks saab hoolitsemine Uue Maailma aia eest kolme suvekuu vältel. Uue Maailma Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel. Selts edendab oma tegevuse kaudu Uue Maailma piirkonda ning muu hulgas on tema eesmärkideks propageerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi, muuta Uus Maailm omanäoliseks elukeskkonnaks ja paigaks, kus on hea olla nii asumi elanikul kui ka külastajal.

Lugege kogu uudist: http://www.kylauudis.ee/?s=vabatahtlik&submit.x=0&submit.y=0&submit=Search

Täpsustatud andmeil osales talgupäeval 26 001 inimest

2011-05-15

Teeme Ära talgupäeva korraldajad ja Eesti Rahva Muuseum tegid muuseumiööl kokkuvõtteid talgupäevast ja täpsustatud andmeil osales seal 26 001 inimest ehk ligi kaks protsenti elanikkonnast.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/?id=437984

Vabatahtlikud Eurovisioonil: Eesti võidab!

2011-05-14

Lisaks sadadele ajakirjanikele ja fännidele on Düsseldorfis kohal ka ligi 450 vabatahtlikku erinevatest riikidest, kes valiti välja tervel 4000 soovija seast. Punaseid särke kandvatele vabatahtlikele on Eurovisiooni toimumispaigal Esprit Arenal püsti pandud lausa oma telk ning nende ülesandeks on suunata ja aidata abi vajajaolijaid ükskõik millisel moel.

Lugege kogu uudist: http://publik.delfi.ee/news/eestilaul/vabatahtlikud-eurovisioonil-eesti-voidab.d?id=45680603

Homme süüdatakse aidsiohvrite mälestuseks küünlad

2011-05-14

Eesti HIV-positiivsete võrgustiku aktivistid ja vabatahtlikud süütavad homme keskpäeval Tallinnas, Narvas, Tartus ja Jõhvis aidsiohvrite mälestuseks küünlad sümboliseerimaks tolerantsust, abivalmidust ja mõistmist.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homme-suudatakse-aidsiohvrite-malestuseks-kuunlad.d?id=45943051

Tõnis Kõiv tahab maailmas koristustalguid tutvustada

2011-05-14

Riigikogus parlamentidevahelise piidu Eesti rühma presidendiks valitud reformierakondlane Tõnis Kõiv soovib sügisesel liidu assambleel rääkida Eestist alguse saanud koristustalgutest ning seda algatust maailma parlamentidele järgimistväärivaks otsustusteemaks pakkuda.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tonis-koiv-tahab-maailmas-koristustalguid-tutvustada.d?id=45927725

Vabatahtlikkus – võimalus muuta maailma

2011-05-14

Tänavu tähistab Eesti koos ülejäänud Euroopaga vabatahtliku tegevuse aastat. See sõna on viimasel ajal eriti jõuliselt läbi televisiooni, raadio, ajalehtede ning sotsiaalmeedia tungimas meie mõtetesse. Aga kui palju ikkagi teadvustatakse seda, mis vabatahtlikkus on ning kuidas ja kellele see kasu toob?

Lugege kogu artiklit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/vabatahtlikkus-voimalus-muuta-maailma.d?id=45882505

Purustame levinumad müüdid vallaliste kohta

2011-05-14

Kui arvad, et paarilise leidmine ja abielu on ainus või vähemalt kõige olulisem eesmärk üksikute inimeste elus, oled sa üsna valel teel.

...

Üksikud inimesed on egoistid

Kui elad üksi, keerleb kogu maailm sinu ümber, mõtled ainult endale ega hooli kellestki teisest. Ühesõnaga — oled üks väike ära hellitatud põngerjas, kel pole oma ajaga midagi paremat teha kui mängida ja vedeleda. Kuid suhtes olevad inimesed väidetavalt aitavad teisi, toetavad oma vanemaid ja võtavad aktiivselt osa ühiskonnaelus. Ehk siis — nemad on õilsad ja head. Kuid uuringud näitavad millegipärast just vastupidist. Teadlased jälgisid abielupaaride ja üksi elavata inimeste käitumist ning märkasid, et tegelikult ei ole paaridel üldse aega ega viitsimist jännata vabatahtliku tööga või käia vanematel abiks. Just üksikud on need, kes helistavad vanematele tihti, tunnevad huvi nende tervise vastu, aitavad neid vajadusel, suhtlevad tihemini sugulastega ja töötavad vabatahtlikena.

Lugege kogu atiklit: http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/purustame-levinumad-muudid-vallaliste-kohta.d?id=45883081

Projekti „Vabatahtliku tegevuse koordineerimine Pärnumaal „ lõpuseminar

2011-05-14

24.mail , kell 13.00 – 16.00 Pärnu Raamatukogu saalis.

Oodatud on kõik vabatahtliku tegevuse teemast huvitatud organisatsioonide, asutuste ja omavalitsuste esindajad ning Pärnumaa vabatahtlikud. Sündmust rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Päevakava:

13:00 saabumine, kohvi ja omavaheline arutelu, Ühise tegutsemise kokkuleppega tutvumine.

13:30 Projekti tulemuste kokkuvõte, Pärnumaa Vabatahtlike Keskuse edasine tegutsemine ja Ühise tegutsemise kokkuleppe tutvustamine. Krista Habakukk, Pärnumaa Ettevõtlus – ja Arenduskeskuse mittetulundusühingute konsultant.

14:00 Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, arengusuunad Eesti vabatahtlikus tegevuses, võimalused Pärnumaale. Tuulike Mänd, VTA juhataja

14:20 Meedia nägemus ja mõju vabatahtliku teema käsitlemisel maakonnas Pärnu Postimehe näidetel. Silvia Paluoja, Pärnu Postimehe reporter.

14:40 Jätkuprojektide tutvustus. Eha Paas, Pärnu Vabatahtlike Keskuse projektijuht.

MTÜ Pärnumaa Kodukant projekt „Ühenduste ja vabatahtlike võimalused sotsiaalvaldkonna edendamisel Pärnumaal“ rahastaja KÜSK ja Siseministeerium

SA Pärnumaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse projekt „Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule“ , rahastaja Euroopa Liidu Sotsiaalfond

15:00 Pärnu Vabatahtlike lood.

15:30 – 16:00 Osapoolte tänamine, lepingu allkirjastamine.

Lisainformatsioon ja registreerimine 20. maiks Eha Paas, Pärnumaa Kodukandi Vabatahtlike Keskuse projektijuht , tel. 5170214, ehapaas@gmail.com

Toronto Eesti Seltsi Lasteaia õppeaasta lõppes

2011-05-13

Maikuu tulekuga on kenaks traditsiooniks emade ja vanaemade austamine. Toronto eesti ühiskonnas on ka emadepäeva nädalalõpp tähtis, kuna sellega lõpeb T.E.S. Lasteaia tegevusaasta. Koosviibimine algas avasõnaga T.E.S. Lasteaia juhatajalt Katriina (Küng) Bellerive’ilt, kes tervitas külalisi ja tutvustas Toronto Eesti Rahvatantsurühma „Kungla“ lastegruppi Andres Kolga, Viive Kittaski ja Taimi Marley juhatusel. Rahvatantsu lõppedes tänas Monika Roose-Kolga tantsijaid, tantsuõpetajaid ja vabatahtlikke abilisi. Lasteaialapsed olid ka lavale ilmunud, et esitada emadepäeva laule, Liina Purje-Lepiku ja Erik Laari juhatusel.

Lugege kogu uudist: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=32355

Euroopa noortenädal tutvustab vabatahtlikku tegevust

2011-05-13

Pühapäeval algav Euroopa noortenädal “Hüppa ellu tundmatus kohas!” toob Eesti noorteni vabatahtlikuna tegutsemise võimalused bussituuri, noortekeskuste vabatahtlike nädala ja eriprogrammiga Tallinnas.

Lugege kogu uudist: http://www.24tundi.ee/?id=436424

Talgud on läbi. Elagu talgud!

2011-05-13

Tänaseks on “Teeme ära!” talgud ajalugu. 7. mai kella 17 seisuga olid Eestis toimunud 969 talgud 24 031 talgulisega. Me tegime selle jälle ÄRA! Talgud ja kevad on nii seotud, et ilmgi ei saa enne suviselt soojaks minna, kui üks vägev talgupäev on peetud. Saaremaal olid 95 talgud ja neis registreeritud osalejaid 1793. Talgupäeval aga tuli välja kindlasti rohkem rahvast.

Lugege kogu uudist: http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=42451&term=vabatahtlik

Surfirand kraamiti puhtamaks

2011-05-13

Pärnu surfiklubi teatel on Pärnu keskrannast Mai ja Raeküla poole jääv rannariba koristustalgute järel märkimisväärselt puhtamaks saanud. Vabatahtlikke surfiklubi üleskutse peale suurt appi ei tulnud, randa kraamisid peamiselt klubi enda liikmed. Surfar Erkki Soosaar ütles, et kolmapäeva õhtuks jõuti kolmepäevase koristamisjärjega enam-vähem Raeküla lõppu, täpsemalt raadiomastini.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=436120

Kriisiõppus ootab jätkuvalt vabatahtlikke

2011-05-13

Lugege kogu uudist: http://www.tartupostimees.ee/?id=436682

Talguliste leiud: Eesti kroon, sisalik ja ohtralt nalju

2011-05-12

Kõige rohkem talgulisi ühe elaniku kohta oli 7. mail Läänemaal ja Saaremaal. Tänavuse talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür on rahul ja väga rahul. Rohkem kui 24 000 inimest tuli 7. mail kodust välja ja asus ühiselt tööle. Lisaks need loendamatud, kes omaette nokitsedes tükikest Eestimaast kaunimaks muutsid.

Lugege kogu uudist: http://www.maaleht.ee/news/eriprojektid/teemeara/talguliste-leiud-eesti-kroon-sisalik-ja-ohtralt-nalju.d?id=45743025

Kaitseliitlased panid talgutel saed laulma

2011-05-12

Kodanikualgatuse Teeme Ära tänavuse ettevõtmisena toimus laupäeval, 7. mail üle-eestiline talgupäev. Kaitseliidu Viru maleva 26 liiget kogunes talgutele Kloodi Pahnimäele, et võsast välja lõigata Pahnimäe kiviringvall ja korrastada linnuse hoov.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=435302

Uus mess annab koostööle hoogu

2011-05-12

17. mail on Viljandis maakonna esimene kodanikuühenduste mess. Messil on veerandsada osalejat. Viljandimaa on küll tuntud kodanikuühenduste aktiivse tegutsemise poolest, kuid ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et neid on siin registreeritud ligi 800.

http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=435444

Talgulised nõelusid, riisusid ja raiusid

2011-05-12

Tallinnas Uue Maailma kommuunis elav Katharina Grepp oli abiks Harju külas omamoodi kodutute loomade varjupaigas Kuulikodu. Talgud on Uue Maailma elanike elustiil, kinnitas Katharina. Tal oli kaasas ka kohvritäis omapäraseid ehteid, mille müügist saadud tulu läheb koerte-kasside heaks.

Lugege kogu uudist: http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=1006&sec=0&term=vabatahtlik

Talgutöös võib oma iva olla küll

2011-05-12

Vähemalt 388 hiidlast osales laupäeval Teeme ära talgutel. Nii palju oli neid, kes end kirja panid. Talgulisi oli oma saarelt, mandrilt ja kaugemaltki. Hiiu Nädal uuris, mida talgukampaaniast arvatakse.

Lugege kogu uudist: http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=4&artid=992&sec=0&term=vabatahtlik

Kevad Suure-Jaani kirikus

2011-05-12

Otsime vabatahtlikke appi kirikut koristama. Kui tunnete kutsumust luua enese ümber puhtust ja korda ning suhelda teiste samal viisil mõtlejatega, olete teretulnud. Tänane kogudus ei suuda koristajat palgata, seega on loota ainult hea tahtega inimestele, kes aitaksid muuta kihelkonna ajaloolise keskuse esinduslikumaks.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/suure-jaani-vald/elu/kevad-suure-jaani-kirikus.d?id=45711323

Euroopa Parlament toetab ülemaailmset "Teeme ära 2012" algatust

2011-05-12

Euroopa Parlament andis täna oma toetuse algatusele, mis kutsub kõikide Euroopa riikide kodanikke üles viima 2012. aastal oma riigis läbi kodanikualgatusena "kõikide aegade suurimat koristusaktsiooni". Kirjalikku deklaratsiooni toetas üle 400 saadiku ning loodetakse, et algatusega liituvad miljonid vabatahtlikud kogu maailmas.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/euroopa-parlament-toetab-ulemaailmset-teeme-ara-2012-algatust.d?id=45819095

Pühapäeval algab Tallinna Noortenädal

2011-05-12

15.-21. maini toimub järjekordne Tallinna Noortenädal, mille raames toimub erinevaid tegevusi ja sündmusi igale maitsele – näidatakse filme, saab kuulata muusikat, nautida moodi ja kaasaegset kunsti, niisamuti käia maa-alustes käikudes, teha sporti jpm.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/kesklinn/elu/puhapaeval-algab-tallinna-noortenadal.d?id=45819887

Simuna heakorratalgutel osales üle 120 inimese

2011-05-12

Simuna heakorratalgud toimusid kahel päeval. Reedel, 6. mail oli talgupäev Simuna Koolis, kus kogu koolipere heakorrastas kooli territooriumi. Abiks olid ka lasteaia lapsed.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/vaike-maarja/elu/simuna-heakorratalgutel-osales-ule-120-inimese.d?id=45797565

Tuleb loeng „Elust enesest“

2011-05-12

Lagedi piirkonnas toimub käsitööpäev 23. mail ja seal on teemaks nõelapadja valmistamine kohvitassil. Kõik vajaminevad tarvikud ostetakse projektirahastuseks, töötube viivad vabatahtliku tööna läbi Marianne Rosenfeld ja Kai Lasn ning seal osalemine on kõigile tasuta.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/rae/uritused/tuleb-loeng-elust-enesest.d?id=45797199

Rahvusvaheline vabatahtlike konverents tõestas Eesti suutlikkust

2011-05-11

Eelmisel nädalal toimunud rahvusvaheline Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) sümpoosion ja konverents tõi Tallinnasse kokku arvukalt spetsialiste kogu maailmast ning tõestas taas eestlaste võimekust rahvusvaheliste kohtumiste korraldamisel ning oma sõna sekka ütlemisel.

Konverents keskendus vabatahtliku tegevuse tulevikule ning arendamisele nii rahvusvahelises kui ka kohalikus võtmes ning kandis pealkirja „Vabatahtliku tegevuse tulevik: põhimõtted, trendid, visioonid“.

Konverentsi Tallinnas toimumine otsustati kahe aasta eest, mil valik Eesti pealinna kasuks paljudele toona üsnagi ootamatu tundus. Praktika aga tõestas, et Eesti on väga sobilik kohta olulise rahvusvahelise kohtumise läbiviimiseks.

Konverentsi ühe korraldaja CEVi esindaja Aurelie Storme’i sõnul jäädi kogu üritusega väga rahule. Eriliselt kiitis CEVi meeskond koostööd kaaskorraldaja Vabatahtliku Tegevuse Arenduseskusega (VTA) ning sõbralikku ja meeldivad atmosfääri, mis viperduseta sujunud üritustele veelgi lisaväärtust andis.

Spetsialistidest äriettevõteteni

CEVi sümpoosion ja konverents tõi kokku 150 osalejat kõikjalt Euroopast ja ka Põhja-Ameerikast. Osavõtjate näol oli tegemist peamiselt vabatahtlikkuse ning kodanikuühiskonna ala ühenduste, spetsialistide, eestvedajate, visionääridega, aga ka ettevõtete esindajatega. Üritust kajastasid ka rahvusvahelised ajakirjanikud.

Esindatud oli näiteks ka Ameerika ettevõte American Airlines, kes samuti oma tegevuses aktiivselt vabatahtlikke kaasab.

Üheskoos püüti kahe konverentsipäeva jooksul nii defineerida vabatahtlikku tegevust ja selle põhimõtteid kui ka tutvustada uusi ning innovatiivseid praktikaid ja ettevõtmisi Euroopas, USAs ja Kanadas. Ühtlasi tutvustati CEVi uut peagi ametisse asuvat direktorit Martjin Pakkerit.

Põneva näitena Eestist viisid läbi töötoa Uue Maailma Seltsi kohta Marten Kaevats ja Madle Lippus, kes viisid huvilistele konverentsijärgsel hommikul läbi tutvustava tuuri ka seltsimajas ning selle ümbruses.

Foto: Anete-Johanna Vedder

Uus ja mõjus suund – e-vabatahtlikkus

Nii mõnegi üritusel osalenu ja esineja sõnul on vabatahtlikkusel suurt potentsiaali ka uue meedia kanalites. Interneti eduka kasutamise abil saaks vabatahtlikkuse maastikul nende kohaselt ära teha mõndagi.

Casper Bo Dano Taani vabatahtlike keskusest ütles teleajakirjanikele, et sotsiaalmeedia ja internet annavad uue võimaluse, kuidas püüda inimesi, kes pole harjunud vabatahtlikuna tegutsema. Ühtlasi on tegemist võimalusega kaasata rohkem noori.

Digitaalsed kanalid võimaldavad noortel omavahel ideid ja arusaamu vahetada ning annavad ühtlasi tunde, et üheskoos on midagi võimalik ära teha ja ehk isegi maailma muuta.

Elise Bouvet Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist tutvustas ka online-vabatahtliku tegevuse portaali onlinevolunteering.org, mis võimaldab oma panuse vabatahtlikuks tegevuseks anda arvuti tagant lahkumata.

Oluline tunnustada koordinaatoreid

Konverentsil olid esindatud ka noored ise nii vabatahtliku rollis kui noortele suunatud või nendega tegelevate organisatsioonide esindajate näol.

Rosie Longden noorteportaalist Youthnet.org soovis konverentsilt saada eelkõige informatsiooni riigisiseste vabatahtlike andmebaaside loomise ja haldamise kohta. Tema sõnul Suurbritannias sellega juba tegeletakse, kuid arenemisruumi on veel küll.

Peamiseks probleemiks, millega tema sõnul Ühendkuningriikides võidelda tuleb, on vabatahtlike koordinaatorite tunnustamine. „Sageli ei panda tähele, et koordinaatorid teevad vabaathtlike toetamisel väga olulist tööd,“ ütles Rosie.

„Samuti on keeruline, aga samas väga oluline kaasata erineva taustaga inimesi, kes muidu vabatahtlikuks nii kergesti ei hakkaks,“ lisas ta.

CEV on Rosie hinnangul nende probleemide lahendamisel suureks abiks. „Nad jagavad oma liikmetega palju informatsiooni ja häid praktikaid ja täiustavad vabatahtlikega töötamise viise,“ ütles ta.

Foto: Katrin Lipp

Üllatav Tallinn

Ka konverentsil EVSi (Euroopa Vabatahtlik Teenistus) vabatahtlikuna Luxemburgis osalenud hispaanlanna Maria del Carmen Lopez Perez jäi üldjoontes tulemustega rahule.

„Pisut liiga kordav oli siiski,“ netis ta, „mitu korda pidime uuesti defineerima, mis see vabatahtlikkus siis ikkagi on ja mis on selle põhimõtted.“

Sellest hoolimata leidis suure vabatahtliku kogemusega Maria mitmeid kontakte, kellega on edaspidi plaanis ühiseid projekte ellu viia.

Nii Maria ja Rosie leidsid aga ühiselt, et nende esimene Tallinna ja Eesti kogemus kujunes vägagi üllatavaks ja positiivseks. Mõlemad naised nentisid, et varasemalt ei teatud Eestist pea midagi.

„Ma arvasin, et Eesti on veel kommunismist taastumas, et ei olda veel nii arenenud,“ ütles Rosie. „Aga siin on kõik väga kaasaegne, Tallinn on hea asukohaga, siia on kerge ning odav tulla ja see tundub konverentsi pidamiseks väga hea koht olevat,“ selgitas ta.

ERRi intervjuu CEVi presidendi Eva Hambachiga siin.

Artikkel valmis Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse ja Bioneer.ee koostöös.

Vaher: uppumissurmade vähendamiseks käivitus laiaulatuslik ennetusprogramm

2011-05-11

Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on uppumissurmade vähendamiseks käivitatud laiaulatuslik teavitus- ja ennetusprogramm. «Päästeamet ja siseministeerium on tõesti suunanud siia ka sisemisi ressursse selleks, et inimeste teavitust-teadlikkust oluliselt tõsta ja loomulikult ka valmisolekut olla vabatahtlikel valmis, kui tekivad sellised intsidendid, mida oleks võimalik ära hoida,» rääkis siseminister.

Lugege kogu uudist: http://www.postimees.ee/?id=434300

Järva-Jaani pritsimeeste vahvad autod jõuavad Lääne-Virumaalegi

2011-05-11

Mai lõpus võib Väike-Maarja vallas Simuna asulas näha naabermaakonna Järva-Jaani vabatahtlike pritsimeeste sõidukit Ennetuse Eedi, mis nagu nimigi ütleb, on mõeldud tuleohutusalase ennetustöö tegemiseks.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=433422

Häädemeeste noored alustasid tuletõrjespordiga

2011-05-11

Häädemeeste vald osaleb ühes Läti partneritega vabatahtliku tuletõrjeliikumise elavdamiseks algatatud projektis “FireSafe”, mille käigus Häädemeeste koolinoored olid tuletõrjelaagris Lätis.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=433456

Surfirahvas valutab südant risuse ranna pärast

2011-05-11

Jäämineku järel Pärnu surfiranda kuhjunud puurisu ja prügi lademeid on Pärnu surfiklubi liikmed paaril korral ise koristanud, kuid rämpsu äraviimiseks ootavad nad linna ja vabatahtlike abi.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=433438

Vaher: päästekomandode päästevõimekus on ohtu sattunud

2011-05-11

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on päästekomandode päästevõimekus küll ohtu sattunud, kuid ükski inimene päästmata ei jää. Minister Vaher kinnitas, et kindlasti kaasatakse põlengule mitu komandot ja sellist olukorda ei saa tekkida. Tema sõnul kaasatakse sel aastal ka rohkem vabatahtlikke päästetöödele ja elukutselisi päästetöötajaid suunatakse nendele sündmustele, kus riske rohkem.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/vaher-paastekomandode-paastevoimekus-on-ohtu-sattunud.d?id=45784509

Lasnamäe linnaametnikud on Tallinnale südamelähedasemad kui kogu linna lapsed

2011-05-11

Tants Tallinna lasteaedade ümber jätkub. Tallinna TV ülalpidamiseks kuluva raha suunamist lasteaedadele nõudev liikumine oli sunnitud suuremaid puudujääke mitmes lasteaias vabatahtlike jõududega parandama.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juhtkiri-lasnamae-linnaametnikud-on-tallinnale-sudamelahedasemad-kui-kogu-linna-lapsed.d?id=45747737

Vabatahtlikuks Keilas

2011-05-11

Järjekorras juba viies Euroopa Noortenädal toimub 16.-21. mail. Seda tähistatakse nii Euroopa Komisjoni eestvõttel kui ka EL liikmesriikides. KEILA NOORTEKESKUSES oleme võtnud südameasjaks innustada noori tegutsema vabatahtlikena erinevate Keila ning lähipiirkonna organisatsioonide juures ja seeläbi julgustada neid ettevõtteid ka edaspidi vabatahtlikke kaasama ning edukalt koos töötama.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/teated/vabatahtlikuks-keilas.d?id=45744927

Vaher: teeme kõik, et inimeste motivatsioon säiliks

2011-05-11

Siseminister Ken-Marti Vaher kinnitas, et ministeerium kavatseb teha kõik selleks, et haldusalas töötavate inimeste motivatsioon säiliks, kuid paraku tuleb ministri sõnul ka arvestada, et majanduskriisist pole veel välja tuldud ning avalik sektor on endiselt raskes seisus. "Me kavatseme kõik teha selleks, et inimesi hoida oma positsioonidel motiveerituna. Selleks oli ka riigikogu poolt langetatud politsei ja piirivalve seaduse muudatus veebruarikuus - vabatahtlike kaasamine ja loomulikult ka sisemised võimalused. Ehk siis ükski ministeerium ei ole valmis ju lõplikuna, vaid alati on arenguruumi," nentis IRLi kuuluv minister lõpetuseks.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaher-teeme-koik-et-inimeste-motivatsioon-sailiks.d?id=45736421

Noortekeskuses leiavad ka püsimatud tegevust

2011-05-11

Noortekeskus toimib avatud noorsootöö meetodil, olles avatud kõigile noortele tasuta ning pakkudes võimalusi suhtlemiseks, vaba aja veetmiseks ja õppimiseks läbi tegevuste. Kõik ettevõtmised on vabatahtlikud, ning see teeb ühistegutsemise väheke keerulisemaks, möönab Urmet.

Lugege kogu artiklit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/kiili/elu/noortekeskuses-leiavad-ka-pusimatud-tegevust.d?id=45592267

Ilmus vabatahtlikkuse teemaline Hea Kodanik

2011-05-11

Open publication - Free publishing - More emsl

Palju olulist infot vabatahtlikkusest leiate uuest EMSL-i ajakirjast Hea Kodanik.

Tegusad noored asuvad loomaaeda kaunistama

2011-05-10

Laupäeval viiendat aastat toimuval heategevuslikul üritusel Linn Lilleliseks asuvad ligi 80 tava- ja erivajadustega noort ühiselt kaunistama Tallinna loomaaeda. Ürituse ametlik patroon on Mati Kaal.

Lugege kogu uudist: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-10923/Tegusad-noored-asuvad-loomaaeda-kaunistama

Talgupäev tõi välja üle poolteise tuhande inimese

2011-05-10

Laupäevane talgupäev „Teeme ära!” tõi Läänemaal vabatahtlikku tööd tegema 1674 inimest, registreeritud oli 64 talgupaika üle kogu maakonna. Supitermosega oma valla kõik kaheksa talgupaika läbi sõitnud Martna vallavanem Tiiu Aavik ütles, et Martna vallas oli talgutööd tegemas 157 inimest: „On näha, et on mingi säde või isu selle päeva järele.”

Lugege kogu uudist: http://www.le.ee/?a=uudised&b=8303

Tamsalu õpilased said preemiareisi Euroopa Parlamenti

2011-05-10

2011. aasta on Euroopas vabatahtliku tegevuse aasta ning selleks, et noori vabatahtliku tegevusega rohkem kurssi viia, korraldas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis õpilastele vastava projektikonkursi. Tamsalu gümnaasiumi X klassi õpilased otsustasid konkursist osa võtta. Meie projekt sai nimeks „Looduse ja laste heaks”. Koristasime Uljastel asuvat RMK matkarada ning aitasime Tamsalu lasteaia kahel vanemal rühmal liikluspäeva läbi viia. Preemiaks töö eest saime võimaluse külastada Euroopa Parlamenti Strasbourgis.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=432458

Prantslane pani kultuuritööle õla alla

2011-05-10

Pärnus Nooruse majas töötab neljandat kuud vabatahtlikuna Prantsuse noormees Homerin Gaétan (21), kelle kodu asub Albertville’is. Pärast kolme õpinguaastat Grenoble’i ülikooli poliitikainstituudis otsustas Homerin teha õppetöös pausi ja tulla Eestisse vabatahtlikuna järgmise õppeaasta alguseni praktikale. Pärnusse sattus ta Euroopa vabatahtlike teenistuse (European Volunteering Service) programmi Euroopa Noored Eesti büroo vahendusel.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=432336

Düsseldorf valmistub esimeseks poolfinaaliks

2011-05-10

Täna õhtul toimub Düsseldorfis Eurovisiooni lauluvõistluse esimene poolfinaal, kus üheksateistkümnest osalejamaast saab pääsu finaali vaid kümme. Lisaks sadadele ajakirjanikele ja fännidele on kohal ka vabatahtlikud erinevatest riikidest. Punaseid särke kandvatele vabatahtlikele on Arena alal püsti pandud lausa oma telk ning nende ülesandeks on aidata hädas olijaid ükskõik millisel moel.

Lugege kogu uudist: http://publik.delfi.ee/news/eestilaul/fotod-dusseldorf-valmistub-esimeseks-poolfinaaliks.d?id=45672593

Vabatahtlikult Ugandasse kohvikut rajama? Aga miks mitte

2011-05-10

Hiljuti üllatas üks tööportaal kuulutusega, mis pakkus võimalust käivitada Ugandas kohvik. Lähemal lugemisel selgus, et tegemist ei saa olema päris tavalise kohvikuga, vaid sotsiaalse ettevõttega, kus töötajatest enamik oleks erivajadustega noored. Projekti vahendaja Jüri Saarma kirjutas oma kodulehel, et 25kohalise kohviku stardikapitaliks võiks kujuneda 150 000 krooni, millest tänaseks on annetustena koos juba 61 000 krooni (3898 eurot).

Lugege kogu artiklit: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/vabatahtlikult-ugandasse-kohvikut-rajama-aga-miks-mitte.d?id=45564219

Võidupäeva tähistamisel Riias osales 200 000 inimest

2011-05-10

8.-9. mail osales Riia vabastajate monumendi juures toimunud pidulikel üritustel organiseerijate väitel kokku 200 000 inimest, teatas ühendus 9maja.lv. Võidupäeva tähistamise organiseerijad väljendasid tänu kahepäevasel kontserdil osalenutele, tehnilistele töötajatele, õiguskaitseorganitele ja vabatahtlikele, kes aitasid laiali vedada kingitusi veteranidele, teatab Läti Delfi.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/9majalv-voidupaeva-tahistamisel-riias-osales-200-000-inimest.d?id=45667353

Rosma waldorfkool alustab õpilaste vastuvõttu 1. klassi

2011-05-10

Eesti üks vanimaid waldorfkoole, Põlva külje all tegutsev Johannese Kool Rosmal alustab õpilaste vastuvõttu sügisel avatavasse 1. klassi. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Haridusseltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Sel kevadel 21. tegevusaastat tähistav Johannese Kool Rosmal on ühtlasi ainus waldorfkool Eestis, millel on päris oma maja. Rosma koolimaja rajati vanemate initsiatiivil, vabatahtlikult ja oma kätega.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/polvamaa/polva-linn/haridus/rosma-waldorfkool-alustab-opilaste-vastuvottu-1-klassi.d?id=45634233

Valminud on Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava

2011-05-10

Hulga aktiivsete inimeste vabatahtliku töö tulemusena on valminud Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2011-2018, mille koostamisega on tegeldud terve aasta.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/turi/elu/valminud-on-jarvamaa-kodanikuuhiskonna-arengukava.d?id=45637775

Maapäeva ettevalmistav vabatahtlike koosolek

2011-05-09

17. mail kell 15:00 toimub Maapäeva ettevalmistav vabatahtlike töökoosolek Tuksis Haapsalu Spordibaasis Villa Hortensia ruumides (Haapsalu poolt paremat kätt kõige pikem roheline maja).

Päevakord:

Tervituskohv.
Ülevaade Maapäeva ülesehitusest ja põhimõtetest. Ene Sarapuu (15 minutit).
Tartumaal Rannus toimunud Maapäeval (2009.a.) vabatahtlike kaasamise kogemused ja vabatahtlike tegutsemise võimalused. Priit Laineste (30 minutit).
Toimkondade moodustamine: Anu-Lii Jürman ja Priit Laineste (40 minutit)
1) Parkimise, logistika ja turvalisuse; (vaja 12 inimest)
2) Leivaküla valmistamise; (vaja 10 inimest
3) Tõlkimise; ( vaja 25 inimest)
4) Registreerimise ja informatsiooni; ( vaja 3 inimest)
5) Võistluste kohtunike; ( vaja 7 inimest)
6) Mängurühma; (vaja 4 inimest)
7) Transpordi (autojuht koos autoga 2) 4. Küsimused vastused.

Palun samas suunas liikujail leppida kokku auto, millega tulete. Auto kütusekulu hüvitatakse kütuse ostutšeki esitamisel koos sõidupäeviku ja vabatahtliku töö päevikuga. Sõidupäeviku ja vabatahtliku töö päeviku vormi täidame Tuksis või vajadusel saadan e-posti teel.

Koosolekul osalemisest teata hiljemalt 16.mail kell 15:00 ajyrman@gmail.com.

Koosoleku toimumist rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Simunas tegid talgutööd ka lasteaialapsed

2011-05-09

Simunas osales talgudel, mille käigus muudeti asula kanimaks, kokku 120 inimest. Talgutööd toimusid kahel päeval- reedel ja laupäeval. Reedel oli väljas Simuna kooli ja lasteaiapere.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=432273

3.mail tutvustas ennast Läänemaa Vabatahtlike Keskus

2011-05-09

3.-7.maini toimus Tallinnas Nokia kontserdimajas Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta suursündmusena vabatahtlike mess, mille raames sai viie päeva jooksul jälgida arvamusliidrite debatte, kuulata ettekandeid ja uuringututvustusi, osaleda töötubades ja aruteludes ning suhelda organisatsioonidega, kes kaasavad ja otsivad vabatahtlikke.

3.mail oli messil ennast tutvustamas Läänemaa Vabatahtlike Keskus. Päeva jooksul õpetas meie keskus kalossidele maalimist, sõlmis kontakte teiste organisatsioonidega ning jagas infot inimestele, kes soovivad vabatahtlikuna Läänemaal tegutseda. Maakondlike vabatahtlike keskusi on Eestis kokku 5: Jõgevamaal, Järvamaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja Läänemaal.

Iga keskus on oma nägu ja isemoodi ülesehitusega. Läänemaa Vabatahtlike Keskust eristab teistest maakondlikest keskustest tema valdade tugiisikutel põhinev ülesehitus. Igas Läänemaa vallas on vabatahtlike tugiisik, kes kohapeal vabatahtlikku tegevust koordineerib.

Rohkem infot vabatahtliku tegevuse kohta Eestis ja Läänemaal: www.vabatahtlikud.ee ja www.kklm.ee/2351 Pilte messist näeb siit: http://www.facebook.com/media/set/?set=a.163865017008544.39876.152523641476015

Haapsalu vabatahtlikud tegid metsa prahist puhtaks

2011-05-09

30.aprilllil, enne suuri metsanädala üritusi, tegid Haapsalu vabatahtlikud Valgevälja metsa prügist puhtaks, et Metsapealinna tiitli saaks vastu võtta puhta metsaga linn. Koristajaid oli vähe, kuid kõik tõdesid, et alati ei peagi talguid suure seltskonnaga korraldama. Ka isekeskis on tore ning peale mitut tundi metsas tegutsemist maitses Kaitseliidu osavate kokkade valmistatud seljanka värskes õhus imehästi.

Pilte koristamisest näeb siit: http://www.facebook.com/media/set/?set=a.163866137008432.39880.152523641476015

Maailma kultuuri festival Berliini Olümpiastaadionil

2011-05-09

Maailma kultuuride esindajad kogunevad 2 ja 3 juulil Berliini Olüpiastaadionile saamaks osa ainulaadest festivalist, mis on pühendatud maailma rahule ja kultuuride mitmekesisusele.

...

"Miljonid vabatahtlikud, kes on aastate jooksul töötanud entusiasmi ja armastusega inspireerivad tulevasi miljoneid ja võimaldavad meil jõuda sinna, kuhu me veel jõudnud pole, et kuivatada pisarad nende palgeilt kes seni on veel õnnetud. 30. aastapäev tähistab meie visiooni täitumist olemaks maailma teenistuses," lisas Shankar.

Lugege kogu uudist: http://www.neljas.ee/est/?news=1006221&category=14

Talguline: tekib ühistegemise tunne ja saab üht-teist kasulikku äragi tehtud!

2011-05-09

«Lõkkeplats tuleb meil nüüd Euroopa normidele vastav – kui läbimõõt on üle kolme meetri, tuleb iga kord tuletegemiseks päästeametist luba võtta. Meie teeme siis targu kolmese,» ütleb Kulli küla talguperenaine Maris Adler, kelle silme all toimetas laupäeval väike, kuid oluline osa selle aasta «Teeme Ära!» kokku 24 031pealisest talgulistearmeest.

Lugege kogu uudist: http://www.ohtuleht.ee/425996

Õpilaste joonistusvõistlusele “Minu Võrtsjärv” laekus ligi 400 tööd

2011-05-09

Euroopa päeva puhul korraldatud õpilaste joonistusvõistlusele “Minu Võrtsjärv” laekus tähtajaks 387 tööd ligikaudu 40 üldharidus- ja kunstikoolist, tublimad joonistajad kuulutatakse välja 10. mail Viljandi maavalitsuses.

Lugege kogu uudist: http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/opilaste-joonistusvoistlusele-minu-vortsjarv-laekus-ligi-400-tood.d?id=45599579

Sukeldujad puhastasid Türi tehisjärve prahist puhtaks

2011-05-09

Türil käisid sukeldujad tehisjärve põhja puhastamas, et neil endil ja ka lastel oleks suvel turvaline järve ääres puhata. Sukeldujad puhastasid tehisjärve põhja juba neljandat kevadet järjest ning selleks pole vaja käsku, meelitamist, pealemaksmist ega talguid - tööd tehti vabatahtlikult ja tasuta.

Lugege kogu uudist: http://www.jt.ee/?id=431676

Suur tänu vabatahtlike messil osalejatele

2011-05-09

3. – 7. maini Nokia Kontserdimajas toimunud vabatahtlike mess on selleks korraks läbi. Soovime teid kõiki südamest tänada, sest teieta poleks mess olnud see mis ta oli. Viie päeva jooksul osales messil ligi 50 organisatsiooni, kes tegid kokku üle 30 presentatsiooni või ettekande ja viisid läbi mänge, võistlusi, viktoriine ja töötubasid.

Vabatahtlike messi pildid

Oleme üles laadinud meie vabatahtlike fotograafide viie päeva jooksul tehtud pildid. Need leiate aadressilt https://picasaweb.google.com/117028012980505646086.

Laupäevase lõpuürituse tänukirjad

Laupäevasel lõpuüritusel tänas Siim Valmar Kiisler isiklikult koos tänukirja ja meenega kõiki osalenud organisatsioone ja messi korraldamisel abiks olnud vabatahtlikke.Ühendused, kelle esindajat laupäevasel tänuüritusel ei olnud, andke palun endast märku, et saaksime ka teile tänukirja üle anda.

Messi konverentsiprogrammi ülevaade

Tublide vabatahtlike Elisabeth Haljase, Kristiina Keelmanni ja Getter Lukjanovi abiga on valminud ka põhjalik ülevaade messi konverentsiprogrammist neile, kes sinna ei jõudnud või mõnda ettekannet meenutada tahavad. See on kättesaadava Siseministeeriumi veebist, otseviide sellele www.siseministeerium.ee/public/evta_mess_kokkuvote.pdf

Lugupidamisega

Marten Lauri
Siseministeerium
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011
vabatahtlik teabejuht
tel: 612 5191
e-post: marten.lauri@siseministeerium.ee

Linn Lilleliseks alustab taas

2011-05-09

14. mail viiendat aastat toimuval heategevuslikul üritusel Linn Lilleliseks asuvad ligi 80 tava- ja erivajadustega noort ühiselt kaunistama Tallinna Loomaaeda. Ürituse ametlik patroon on Mati Kaal.

Päeva alustatakse 16-26 aastaste noorte suhtlusbarjääri murdmiseks mõeldud mängudega, millele järgnevad ühised heakorratööd. „Ettevõtmise erilisus seisneb tava- ja erivajadustega noorte kaasamises, läbi
mängulise keskkonna õpitakse üksteist tundma ja koos töötama. Vabas õhus heakorratööde tegemine on suurepärane võimalus olla abiks Loomaaiale ning leida uusi tutvusi läbi mänguliste rühma tegevuste,“ seletas ürituse mõtet Kati Pärn, Linn Lilleliseks üks kahest peakorraldajast.

Linn Lilleliseks patroon, Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal tervitas oma sõnavõtus osalejaid: „Maailm ei ole elamisväärne, kui tahame sellest pääsemiseks kõrgete müüride taha peitu pugeda ja üksnes enda lähimat ümbrust korda seada. Peame omaks pidama ka kogu avalikku ruumi ja ühisel jõul hea seisma, et kellelgi poleks põhjust sealt pageda.“

Nagu eelnevatelgi aastatel, võtab ka seekord üritusest osa erivajadustega noortele sotsiaalteenuseid pakkuv Käo Päevakeskus. Liis Rändur, keskuse vabatahtliku töö koordinaator, kommenteeris, et sündmust oodatakse juba ammu. „Käo Päevakeskus on Linn Lilliseks kutse üle alati väga rõõmus, kuna aastatega on saanud sellest traditsioon, mis loob alati palju häid emotsioone. Noored on elevil, kuna see annab neile võimaluse suhelda tavanoortega ja nautida aktiivset päeva väljas. Meie noortel on tihtilugu elu suhteliselt ühekülgne ja suhtlusring piiratud, Linn Lilleliseks annab võimaluse saada välja argipäevast ja näha teisi inimesi meie ümber.“

Linn Lilleliseks sai alguse 2006. aastal Tegusate Eesti Noorte (TEN) 13. regionaalsessioonilt Tallinnas, mil 9 noort püüdsid leida
lahendust küsimusele „Kuidas arendada ühistegevust puuetega noortega Tallinnas?“ Sessioonil tärganud idee sai reaalsuseks juba järgmisel aastal, mil tava- ja erivajadustega noored istutasid lilli Kodu pargis. Nüüdseks toimub üritus juba viiendat aastat järjest. TEN on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on Euroopa Noorteparlamendi (EYP) esindamine Eestis, kohalike regionaalsessioonide korraldamine ning Linn Lilliseks taolised noorte omaalgatused.

Üritust toetavad Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Loomaaed, Käo Päevakeskus ja Kadarbiku Köögivili OÜ.

Haridusamet: me ei ole talgute korraldamist mitte kuidagi takistanud

2011-05-09

Pühapäeval avaldas Delfi artikli pealkirjaga „Haridusamet soovitas lasteaedade korrastamiseks mõeldud talgutel mitte osaleda“. Tallinna haridusamet kinnitab, et see info ei vasta absoluutselt tõele. “Haridusamet ei ole teinud ühtegi takistust ei talgute korraldamiseks ega seal osalemiseks,” teatas haridusameti peaspetsialist Leini Jürisaar.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/haridusamet-me-ei-ole-talgute-korraldamist-mitte-kuidagi-takistanud.d?id=45565191

Jaanus Raidal viib eestlased Antarktikasse

2011-05-09

"Mõte viia eestlased Antarktikasse tekkis tegelikult venelastel, kellel on välja pakkuda ekspeditsiooniks sobiv laev," märkis poliitiku karjääriga Jaanus Raidal, kes juhib hetkel mittetulundusühing Esto AG'd. Viimane on vabatahtlike organisatsioon, mis teostabki kurioosseid ideid.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaanus-raidal-viib-eestlased-antarktikasse.d?id=45589443

Noored pakkusid emadepäeval abi lippude heiskamisel

2011-05-08

Sindi gümnaasiumi ja noortekeskuse noored pakkusid täna hommikul oma linna majaomanikele abi lippude heiskamisel. Sindi gümnaasiumi 11. klassis õppiv noor kaitseliitlane Kardo Kase võttis enda ülesandeks koondada vabatahtlikke noori, kes olid valmis täna hommikul varakult välja tulema. Koostöös Eesti lipu seltsi tegevjuhiga varem koostatud plaani järgi jagati gruppide juhtidele linna tänavaid näitavad kaardid, et teada, millises piirkonnas ühed või teised peaksid liikuma. Teisele lehele tehti vajalikke märkmeid nagu lipuvarda aluste või lipumastide puudumise kohta, samuti selgitati välja majasid, kus lipuheiskamise võimalused on olnud piiratud näiteks majanduslike raskuste tõttu jne.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=431503

Liis Kängsepp: Mis imeloom on vabatahtlik?

2011-05-08

Värsketel andmetel (OECD) on viimase kuu jooksul vabatahtlikku tööd teinud ainult iga neljas eestlane. Uskumatult väike number! Lugesin just ajakirjast Hea Kodanik, kuidas Eestis teeb aasta jooksul vabatahtlikku tööd umbes pool elanikkonnast, kuigi umbes kolmandik neist ei saa üldse arugi, et seda teevad. Sest ilmselt paljud meist ei oskagi näha, et igasugustel talgupäevadel ja massiüritustel stiilis “Teeme ära!” osalemine on ka vabatahtlik töö.

Lugege kogu uudist: http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/liis-kangsepp-mis-imeloom-on-vabatahtlik.d?id=45321653

USA suursaadik koristas Pikakari randa

2011-05-08

Üle-Eestilisel “Teeme ära!” talgupäeval koristasid Põhja-Tallinna linnaosas asuvat Pikakari randa teiste seas ka USA saatkonna töötajad eesotsas suursaadik Michael C. Polt'iga.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-usa-suursaadik-koristas-pikakari-randa.d?id=45509639

Haridusamet soovitas lasteaedade korrastamiseks mõeldud talgutel mitte osaleda

2011-05-08

Lasteaiatalgute toetamise idee algatanud liikumise Raha Lastele liikmed leidsid, et talgupäeval oleks vaja teha midagi, mis reaalselt lasteaedade olusid parandaks. Tallinna haridusamet leidis aga, et lasteaedade korrastamiseks mõeldud talgute üleskutsetele ei peaks reageerima. “Teades, et paljud lasteaiad korraldavad igakevadiselt heakorratalguid, soovisime neid selles ettevõtmises veidi aidata,” rääkis Delfile liikumise Raha lastele liige Kristine Pitk.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/haridusamet-soovitas-lasteaedade-korrastamiseks-moeldud-talgutel-mitte-osaleda.d?id=45521977

Tom Rüütel: üks emakalli peab kindlasti iga päev olema

2011-05-07

Eilsel tänutseremoonial Kuressaare lossis tunnustasid Saaremaa naiskodukaitsjad üht väga erilist ja toredat saare naist Tiina Rüütlit aasta emana.

Lugege kogu uudist: http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=42356&term=vabatahtlik

Talgulised koristasid Rakveres linnuse ümbrust ning muutsid kiriku kaunimaks

2011-05-07

Nagu ligi tuhandes talgukohas üle Eesti, nii toimetasid laupäeval Teeme Ära talgupäeval inimesed ka mitmetes paikades Rakvere linnas, et üheskoos olulised tööd ära teha.

Lugege kogu uudist: http://www.virumaateataja.ee/?id=431328

Juhtkiri: Et talgupäeva polekski vaja

2011-05-07

Maikuiste üle-eestiliste talgupäevade traditsioon on kenasti kanda kinnitanud, kuigi algusajaga võrreldes on talgupäevaliste entusiasm veidi lahtunud. Põhjuseks asjaolu, et mõnel pool jäi kogutud prügi kuudeks kuhja vedelema, samuti ülimalt ebameeldivad seigad, kui vabatahtlike koristatud metsaalusele taas ebaseaduslikke prügilaid hakkas kerkima, või mõttetalgud, mille tulemusena tegelikult midagi ära ei tehtud.

Lugege kogu uudist: http://www.parnupostimees.ee/?id=431106

Talgupäev sujub tõrgeteta, talgutele on tulnud vähemalt 20 000 inimest

2011-05-07

Teeme Ära talgupäev algas suure hooga ja on sujunud tõrgeteta. Päikseline kevadpäev tõi talgutele oluliselt rohkem rahvast kui eelnevalt oli end kirja pannud, lõunase seisuga lööb tänavusel talgupäeval ligi tuhandes talgukohas kaasa vähemalt 20 000 inimest üle Eesti. Esimesed talgulised on juba ka töö lõpetanud ja asunud lõunatama ning ühiselt aega veetma.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et Tartusse talgupäeva staapi laekunud esimese tagasiside kohaselt on rahvast kõikjal palju kaasa löömas ja inimesed väga heas meeleolus. „Praeguseks on meil staabist läbi helistatud ligi pool talgutest ja juba selle järgi võib öelda, et talgulisi on sel aastal kogunenud üle Eesti vähemalt paarkümmend tuhat,“ lausus Tüür. „Tööd on juba hoolega tehtud ja paljudel ka talgulõuna söödud. Tänavuse talgupäeva lõunamenüüs tundub olevat lemmikuks hernesupp ja rabarberikook.“

Esimesed talgud on juba lõppenud ja vajalikud tööd tehtud. Ühena esimestest said näiteks riita laotud puud Põlvamaal Rosma kooli puuladumistalgutel, Siimusti rahvas suundus just tööde juurest mõttetalgutele, Kullametsa rahvas on koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega hulga puid maha istutanud, Hiiumaal Kõpul siirdusid talgulised äsja talgusuppi sööma. Valgamaal Nõunis on samuti töö tehtud ja õhtul tulemas talgudisko, kuhu talgulised pääsevad tasuta, kui näitavad ette rakkus pihud. Paljudes kohtades on saun sooja pandud ja koduõlu valmis tehtud, kõlab lõõts ja laste naer, pärast talguid tuleb ühine pidu.

Inimesed ütlevad, et juba praeguseks on saadud talgutelt palju häid emotsioone ja leitud toredaid asju – kes leidis lund, kes ajaloolise vesiveski osad, mõni on näinud lendamas esimest pääsukest või kuulnud kukkumas esimest sellekevadist kägu. Paar talgulist on ka ise kraavi kukkunud või puu otsa kinni jäänud, muid olulisi äpardusi ei ole seni kuulda olnud.

Mitmel pool on talgulistega liitunud ka juhuslikud möödakäijad. Kihnust öeldi, et neile lisandub ikka veel talgulisi nii maad mööda, meritsi kui õhu kaudu. Tallinnas Sütiste teel otsustas aga üks vanaproua korraldada talgupäeva üleskutse ajel endale ise talgud ja läks kortermaja ette riisuma. Rõõmsaid näiteid ühiste tegemiste kohta leiab kõikjalt üle Eesti veel ja veel.

Talgulised on palunud edasi öelda ühe soovituse autojuhtidele – kui teede ääres on märgata liikumas talgulisi, vähendage kiirust ja aidake seeläbi kaasa talgupäeva õnnestumisele.

Kõik inimesed on oodatud talgupäeva jäädvustama ja oma muljeid ning talgulugusid saatma. Talguloo saab sisestada Teeme Ära talgupäeva kodulehele, vthttp://www.teemeara.ee/talgulood. Pilte saab jagada Teeme Ära Facebooki lehele üles laadides või saates lingi oma piltidele e-posti aadressil mariliis@teemeara.ee, märkides juurde ka oma talgute nimi ja koht. Saadetud lingid pannakse kõigile vaatamiseks ka talgupäeva veebilehele. Talgupäeva videod saab üles laadida Youtube’is (http://www.youtube.com/): videote märksõnaks ”Teeme Ära 2011”, et need oleks kõigile leitavad.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Dorpat, Nordic Hotels, Fraktal, Vakaru Refonda, Premia, Opel jt.

Päästeringi noored külastasid Lääne-Eesti Pommigruppi

2011-05-07

Valla päästeala noorteringide lapsed käisid 22. märtsil väljasõidul Pärnus, mille peamiseks eesmärgiks oli külastada sealset Lääne-Eesti Pommigruppi. 11.aprillil tuletasid noored aga meelde sidumisvõtteid erinevat liiki traumade ning verejooksude peatamise tarbeks. Sidumist õpetasid noortele Eesti Punase Risti Järvamaa Seltsi sekretär Ulvar Kuningas ja vabatahtlik Etta Sakkis.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/paide-vald/elu/paasteringi-noored-kulastasid-laane-eesti-pommigruppi.d?id=45209775

Ilves istutas männiseemikuid

2011-05-07

Rahvusvahelise metsa-aasta patroon, president Toomas Hendrik Ilves osaleb täna Teeme Ära talgute raames Kullametsa külas toimuvatel Looda-Kullamaa metsaseltsi istutustalgutel.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ilves-istutas-manniseemikuid.d?id=45484479

Talgupäev Teeme Ära: kes leidis lund, kes ajaloolise vesiveski osad

2011-05-07

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/talgupaev-teeme-ara-kes-leidis-lund-kes-ajaloolise-vesiveski-osad.d?id=45492407

Narvas võttis isegi Lenin talgutest osa

2011-05-07

Narvas toimuvatel koristustalgutel askeldas aktiivselt ka Vladimir Iljitš Lenin. Tegu oli näitlejaga, kes talgulistele oma kehastusega palju lõbu ja kehakinnitust pakkus. Leniniks kehastus teater Korloveski Ziraf näitelja Stas Varki.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-narvas-vottis-isegi-lenin-talgutest-osa.d?id=45491967

Aegnale talgutele mindi oma paatidega

2011-05-07

Täna oli Aegna kogukonnal jälle üle tüki võimalus kokku saada. Põhjuseks mõistagi igaaastased traditsioonilised saare heakorratalgud. Kuigi liinilaev mandri ja saare vahet veel ei sõida, ei takistanud see huvilistel erapaatide abil kohale jõuda. Talgutel osalesid lisaks saare kogukonnale ka siin suveti järelvalvet pidavad Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed, kirjutab Aegna.ee.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aegnale-talgutele-mindi-oma-paatidega.d?id=45502479

Tallinnas Vabaduse väljakul tähistati Euroopa päeva

2011-05-07

Vabaduse väljakul toimus täna perepidu „Euroopa päev 2011“ ning lähedal asuvas Tammsaare pargis korraldas rahvusvahelise Lions klubide organisatsioon samal ajal Heateo festivali. Eesti lionspiirkonna juhi Vello Tamme sõnul on Heateo Festivali näol tegu unikaalse avaliku üritusega, kus vabatahtlikud heategijad Eesti lionsorganisatsioonist pakuvad võimalusi teha väikese sisseostu sooritamisega suuri annetusi abivajajate toetuseks.

Lugege kogu uudist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinnas-vabaduse-valjakul-tahistati-euroopa-paeva.d?id=45508209

Tegus talgupäev on lõppenud, talgutel osales 24 031 inimest

2011-05-07

Teeme Ära talgupäev on enamikus talgupaikades edukalt lõppenud – veidi tuuline, aga valdavalt päikseline talgupäev kulges mõnusas meeleolus ja ühiselt sai ära tehtud palju vajalikke töid. Talgupäeva raames toimus kokku 969 talgut, neist linnades 194. Praegustel andmetel osales talgutel 24 031 eestimaalast. Talgupäeva korraldusmeeskond tänab kõiki aktiivseid inimesi ja kogukondi, kes otsustasid talgupäeval kaasa lüüa.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 5942 inimest. Pärnumaal osales 2195 inimest, Saaremaal 1793, Ida-Virumaal 1724, Läänemaal 1674, Lääne-Virumaal 1632, Tartumaal 1499, Viljandimaal 1412, Raplamaal 1227, Jõgevamaal 1185, Järvamaal 1010, Võrumaa 936, Valgamaal 866, Põlvamaal 530, Hiiumaal 388. Kolm talgut toimus ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et täna on olnud kõikjal suurepärane talgupäev täis töid ja tegemisi. „Kodust tuli välja ligi kaks korda rohkem inimesi kui end eelnevalt kirja pani. Hea meel on tõdeda, et eestimaalastel on talgupisik veres ja koos ollakse valmis kodukoha ning kogukonna heaks panustama üha enam. Olen kindel, et igaüks leidis talgutelt midagi sellist, mis annab jõudu edasiseks,“ lausus Tüür. „Talgumeeskonna poolt soovime tänada kõiki häid ja aktiivseid inimesi üle Eesti!“

Talgupäeva korraldusmeeskond helistas koos vabatahtlikega läbi kõik tuhatkond talgut, et saada vahetut tagasisidet toimunust. „Seda on raske sõnades väljendada, milliseid positiivseid emotsioone edastas talgustaapi enamik talgujuhte,“ märkis Tüür. Ta lisas, et käimas on üle-euroopaline vabatahtlikkuse aasta ja tänase talgupäeva kohta võib öelda, et eestimaalased panid vabatahtliku tegevuse osas taas väga olulise märgi maha.

Neid töid, mida paarkümmend tuhat talgulist täna ühiselt ära tegid, ei jõua ette lugeda. Peamiselt tehti heakorratöid, korrastati mälestisi ja terviseradu, mitmel pool koristati prügi ja peeti ka mõttetalguid. Maainimesed olid taaskord väga aktiivsed, kuid sel korral tulid hästi kaasa ka paljud linlased, sh korteriühistud, lasteaiad, koolid, samuti paljud ettevõtted ja asutused. Päev kulges tõrgeteta ja ühtegi märkimisväärset vahejuhtumit praeguse info kohaselt ei esinenud. Tänase talgupäeva lõunamenüü läbivaks lemmikuks oli talgujuhtide sõnul hernesupp ja rabarberikook.

Korraldajad ootavad talgujuhtidelt tagasisidet esimesel võimalusel, lingi oma tagasiside saatmiseks leiab siit: http://www.teemeara.ee/talgujuhile/tagasiside. Staapi jõudnud info kohaselt toimus täna ka mitmeid talguid, mis ei olnud talguveebi kirja pandud. Talgupäeva meeskond on huvitatud täpsemast infost ka kõigi nende ühiste tegemiste kohta.

Kõik inimesed on oodatud talgupäeva jäädvustama ja oma muljeid ning talgulugusid saatma. Talguloo saab sisestada Teeme Ära talgupäeva kodulehele, vt http://www.teemeara.ee/talgulood. Pilte saab jagada Teeme Ära Facebooki lehele üles laadides või saates lingi oma piltidele e-posti aadressil mariliis@teemeara.ee, märkides juurde ka oma talgute nimi ja koht. Saadetud lingid pannakse kõigile vaatamiseks ka talgupäeva veebilehele. Talgupäeva videod saab üles laadida Youtube’is (http://www.youtube.com/), videote märksõnaks ”Teeme Ära 2011”, et need oleks kõigile leitavad.

Talgupäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Dorpat, Nordic Hotels, Fraktal, Vakaru Refonda, Premia, Opel jt.

Täpsem info: www.teemeara.ee

Katriin Jüriskat innustavad väljakutsed ja võimalus aidata

2011-05-06

Kasutatud asjade vahendamisega tegelev Uuskasutuskeskus on suure tõenäosusega ainuke pankrotiprotsessi kaudu tervendatud ettevõte Eestis. Sellega sai hakkama ettevõtte tegevjuht, peagi 30. sünnipäeva tähistav Katriin Jüriska, kelle silmad panevad särama just väljakutsed. „Mul on vaja pinget ja isiklikku arengut igas tegevuses, muidu hakkab igav. Ma ei talu eriti rutiini ning üksluine igapäevatöö ja tegevus ammendavad ennast mu jaoks kiiresti,“ ütleb ta.

Edukas, tark, sihikindel – selliste sõnadega võib kirjeldada Katriini. Enamasti ei tea ju teismelised täiesti kindlalt, kelleks nad saada soovivad ja pärast keskkooli valitud eriala vahetatakse hiljem üsna sageli. Siis, kui eneseotsingud oma tõelise mina ja kutsumuse juurde viivad. Katriiniga oli aga hoopis teisiti. Tema tundis juba teismelisena endas ärisoont voolavat ja oli 15-aastasena üsnagi veendunud, et soovib toitlustusasutust pidavast emast innustust saades toitlustusäri endale algusest lõpuni selgeks teha. Ja nii ta läkski kõigepealt Tallinna Teeninduskooli kokaks õppima.

„Toitlustusäri saab ju alguse kokandusest,“ põhjendab ta. „Kuid ma olin ilmselt ainuke selle kooli õpilane, kes ei tahtnud reaalselt kokaks saada ja õppis seda eriala millegi muu pärast.“ Kui äri köögipool oli selge, tuli õppida seda ka majandama. Nii oligi Katriini järgmine läbimõeldud samm pärast teeninduskooli EBSi äriõpingud, silme ees terendamas idee ja unistus päris oma restoranist.

23-aastaselt oma toidukoha juhiks

Katriin Hookah House's 2004. aastal.
Pildistas Riivo Elmat.

Ja 2004. aastal unistus täituski. Katriinil oli äriidee, ta leidis investori ning avas idamaise Hookah House`i (vesipiibumaja). 23-aastasena oli temast saanud toitlustusettevõtte tegevjuht. Praeguseks tegutsevad Hookah House`is juba aastaid teised inimesed, kuid Katriinile on see koht siiani südames. „See on nagu mu oma laps. Sain seal väga kõva majandamis- ja juhtimiskooli,“ ütleb ta.

Vesipiibumajast liikus Katriin edasi kohvikuteketi Coffee Plus omaniku Urmas Sõõrumaa juurde. Kuna kohvikutel ei läinud kõige paremini, sai Katriini ülesandeks viia need järgmisele tasemele. Ta mõtles asjade üle ning otsustas kaks kohvikut sulgeda ja kolmandale teha identiteedimuutuse. Nii sündis lounge Fresh, Katriini teine laps, mille eesmärk oli pakkuda kontoriinimestele kerget ja samas soodsa hinnaga tervislikku ning värsket lõunasööki. Taas tegutses ta toidukohas tegevjuhina.

Paari aasta pärast müüdi kohvik ära ning Katriinile hakkas tunduma, et toitlustusäri on tema jaoks läbitud etapp, sest selles valdkonnas on kõik juba nii selge. „Kui oled ühe asja nullist üles ehitanud ja teise poole pealt üles rebinud, siis tekkis tunne, et mida ma siis veel tahaks teha selles vallas,“ meenutab Katriin. Ent tal on vaja väljakutseid ja pinget ning võimalust areneda, kuna muidu hakkab lihtsalt igav. Paar kuud elu üle järele mõelnud, jäi talle juhuslikult silma Uuskasutuskeskuse kuulutus ning selle puhul tekitas miski temas huvi. Siis veel ei teadnud naine, et ettevõte on pankroti äärel ning sai sellest töövestlusel kuuldes üsna suure šoki. Ta küsis endale keskuse kohta palju materjali, uuris tausta ja mõtles mitu nädalat järele ning ütles lõpuks ikkagi jah.

Siiski kahtles ta oma otsuses juba esimesel tööpäeval. Helistas isegi parimale sõbrannale ja tunnistas, et ütleb vist ikka vastse töökoha üles. Sest juba Uuskasutuskeskuse eelmisesse asukohta Paide tänaval tööle minna oli raske. Vanas ja lagunenud puumajas polnudki üldse mingeid tingimusi. Lisaks nõudis olemasolevasse kollektiivi uue juhina minek ja uuenduste sisseviimine palju eneseusku ja -kindlust. Ent Katriin sai esimese tööpäeva kahtlustest kiiresti üle ning vaikselt hakkas kõik ülespoole minema. Naine sukeldus pea ees töösse ega mõelnud lõppeesmärgile, vaid võttis väikesed nädalased eesmärgid. Lõpuks viisidki kõik need sammud positiivse tulemuseni.

Lihtsam on saavutada, kui seda hoida

Uuskasutuskeskus on pankrotist välja toodud ehk väljakutse on ületatud. Kas Katriinil on nüüd igav? „Kartsin ise ka seda hetke, et kui see nüüd lõpuks tehtud saab, äkki mul ei ole siis enam motivatsiooni, aga hetkel ma seda veel ei tunne,“ ütleb ta. Seda enam, et tegelikult ei ole väljakutse veel täielikult läbi. Tervendamisega ei saabunud lõpp, vaid kõik jätkub – nelja aasta jooksul tuleb võlausaldajatele raha tagasi maksta ehk Uuskasutuskeskus peab MTÜ-na teenima elus püsimiseks kasumit. Nüüd ongi Katriini motivatsioon pooleteise aastaga saavutatut hoida ja jätkusuutlikult edasi vedada. „Midagi ühekordselt saavutada on palju lihtsam kui seda saavutatut hoida,“ ütleb ta.

Katriin värske tegevjuhina Paide tänava Uuskasutuskeskuses.
Pildistas Katrin Lipp, www.Bioneer.ee

Ent kogu au Uuskasutuskeskusele elu sisse puhumise osas ei ole Katriin nõus enda peale võtma. Iga õnnestumise alus on väga hea tiim, ütleb ta ning selgitab, et keskuse tervendamisele aitasid kaasa esiteks selle asutajad, Rasmus Rask ja Priit Mikelsaar, kes on ka ühingu juhatuse liikmed. Väga suur tugi oli pankrotihaldurist ning ka avatud suhtlus Maksu- ja Tolliametiga valmistas Katriinile suure üllatuse. Samuti kiidab ta keskuse vabatahtlikke. „Kui oleksin pidanud kõik nende tehtud töö teenustena sisse ostma, siis me ei oleks end ära tervendanud ja meil ei läheks nii hästi,“ on ta kindel.

Reeglina mõeldakse, et Uuskasutuskeskuse vabatahtliku töö tähendab ainult abitöid, näiteks kauba sorteerimist ja poodi välja panemist. Tegelikult on keskuse vabatahtlike seas palju turundusinimesi, koolituste korraldajaid jne, kes toetavad ja aitavad oma spetsiifiliste teadmistega. Tihti inimesed ei oskagi end Katriini sõnul selliseid töid vabatahtlikuna tegema pakkuda. Mõeldakse, et kuna kohale minna ei saa, polegi mõtet end pakkuda, ent vabatahtliku tööd saab teha ka kodust arvuti tagant.

Tavaliselt on inimestel kombeks lükata ebameeldivaid tegevusi edasi. Uuskasutuskeskuses töötades on Katriin õppinud ja rakendanud aga suhtumist, et kui midagi on otsustatud, siis tema läheb ja teeb selle kohe ära. „Siis on see tehtud ja ma võin selle unustada, need mõtted ei jää mind piinama ja blokeerima mu teisi tegevusi,“ rõhutab ta läbimõeldud, kuid kiire tegutsemise tulemuslikkust.

Et olla edukas, peab olema tasakaalus

Pildistas Espen Eichhoefer.

Viimase pooleteise aasta jooksul, mil Katriin on Uuskasutuskeskuses töötanud, on ta veetnud väga suure aja keskuse ruumides ja teise sama palju arvuti taga keskuse asju ajades. Kui vähegi võimalik, alustab ta tööpäeva kella kümne ajal, sest varahommikuti ei ole ta eriti produktiivne. Kuid alati pole võimalik nii hilja alustada ja tööle tuleb asuda juba kella kaheksast. Esimesel keskuse aastal kestsid Katriini tööpäevad kella 21-22-ni. Nüüd on ta end parandanud ja püüab lõpetada kella 17-18 paiku.

„Üks minu miinus ongi see, et kui ma midagi teen ja see mulle meeldib, siis kaldun üle töötama. Ma saan aru, et see on vale ja ennast ei tohiks lõhkuda. Selleks, et olla edukas, peab elu olema tasakaalus,“ ütleb ta. Nii püüabki Katriin töövälisel ajal veeta aega sõpradega, teha sporti, käia teatris, kinos ja näitustel. Ja muidugi meeldib talle käia uudistamas uusi toidukohti.

Kui Katriin tunneb, et enam ei jaksa, on tema jaoks sellisel juhul parim ravi pikk uni. Ka taastub ta hästi looduses – talle meeldib väga jalutada mere ääres ja käia metsas. „Saan palju inspiratsiooni ja mõtteid loodusest ja muidugi sõpradega suhtlemisest,“ ütleb ta. Sõpradega peetud ajurünnakutest sünnivad sütitavad ideed ning jõudu annavad needki. Sõprade peal testib ta ka oma ideid.

Kes on sõber, sellest on Katriinil aga oma arusaam. „Sõber on see, kes teab minust kõike, kellega ma jagan oma asju ja kellele ma esimesena helistan, kui mul on mingi rõõm või mure,“ selgitab ta. Nii võibki tema sõbrad ühe käe sõrmedel üles lugeda, teised on lihtsalt väga head või head tuttavad.

Ennast hoidma on Katriini õpetanud ka elu ja kogemused. „Hookah House`i tehes olin mingil hetkel tõsiselt läbi põlenud. Olin noor, ei osanud ennast hoida ega tunnetada seda piiri, et nüüd võiks korraks aja maha võtta ja magada,“ räägib ta. „Noore inimesena pead ennast koguaeg tõestama, et sa suudad ja saad hakkama ja siis mingil hetkel ei panegi ennast enam tähele. Nüüdseks olen saanud vanemaks ja targemaks.“ Nii annabki Katriin nüüd endale aru, et kui ta end välja magab, suudab ta homme palju rohkem ning siis on tänu sellele õnnelikumad kõik – nii ta ise kui teised ta ümber.

Katriin avamas uut Telliskivi Uuskasutuskeskust.
Pildistas Katrin Lipp, www.Bioneer.ee

Suured muutused algavad pisiasjadest

Uuskasutuskeskuse eesmärk on õpetada inimestele keskkonnasäästlikku ja mõistlikku tarbimist. Kuivõrd Katriin ise sama mõtteviisi jagab? „Uuskasutuskeskus on mind väga palju õpetanud ja mõjutanud. Olen siin palju teadlikumaks saanud ja hakanud palju rohkem mõtlema, mida ja miks ma ostan, kuidas ma mingeid varasid kasutan ja milline on nende keskkonnamõju,“ tunnistab ta. Samuti, et viibimine inimeste keskel, kelle maailmas ongi tähtsaimal kohal keskkond, selle hoidmine ja ökoteemad, on väga valgustav ja hariv ning see kõik hakkab külge ka talle endale.

Tema sõnul on nendest asjadest kuulnud paljud ja mõeldakse, et keegi kusagil teeb ja see on tore, kuid ise ei tehta. Katriin teadvustab neid probleeme. Kõige lihtsamad asjad, mida ta järgida püüab, on näiteks see, et ta ei jäta vett jooksma, kui hambaid peseb või tuld põlema, kui ruumist lahkub. „Need on pisiasjad, millest kõik suur alguse saabki,“ on ta veendunud. Inimesed arvavad, et see ei muuda ju midagi, kui mina tule põlema jätan. Aga suur muutus ongi tingitud sellest, et me kõik kustutame tule ära. „Mina usun küll, et muutused hakkavad peale pisiasjadest,“ on Katriin kindel.

Õigupoolest jäi Katriinile Uuskasutuskeskuse töökuulutuski omal ajal silma just seetõttu, et ta soovis näha oma tegevusel mingit muud ja sügavamat eesmärki kui lihtsalt omanikule kasu teenimine. Tugevamalt tunnetas ta seda juba keskuses töötades. Näha, et üks ettevõte annetab asju neile, kellel on puudus, on tema sõnul fantastiline. „See tunne, et sa saad aidata, on nii hea,“ ütleb ta. Katriin vajab küll tegutsemiseks põnevust ja tunnet, et õpib ise midagi juurde, kuid teda motiveerib suuresti ka teadmine, et ta saab midagi reaalselt muuta, kellegi elu paremaks teha.

Enda kohta armastab ta aga öelda: „Ma saan alati, mida ma tahan, sellepärast, et ma ei taha kunagi seda, mida ma ei saa.“ Me kõik armastame elada illusioonides ja ihaldada endale aina paremaid asju – maja, autot, kaaslast, unustades väärtustada seejuures neid, mis meil juba olemas on. Katriin üritab neid iga päev märgata. Nii näebki ta, et kõike seda ei olegi vähe. Samuti püüab ta halbu asju mitte enda sees hoida, eriti kui tunneb, et tema ei saa nende puhul midagi muuta. Ta suunab hoopis kogu oma jõu ja energia sinna, kus vähegi tunneb, et suudab midagi ära teha. Ta laseb negatiivsetel mõtetel minna ja üritab mõelda vaid positiivseid. „Me oleme see, mida mõtleme. Mitte keegi ei saa sind solvata, kui sa ise ei otsusta solvuda ja ma üritan sellest lähtuda,“ jagab ta oma suhtumist.

Oli varem liiga hea, et olla hea juht

Nii ongi Uuskasutuskeskus Katriini mitmes mõttes kasvatanud. Kindlasti on see teinud temast ka palju parema juhi, kui ta oli oma esimeses toidukohas. „Arvan, et ma ei olnud siis suurem asi juht, sest olin liiga hea, ei osanud hoida töö ajal konkreetset joont. Olin liiga hea, et olla hea juht – liiga leebe, liiga kaastundlik ja liiga pisiasjadesse minev,“ tunnistab ta. Nüüd teab Katriin, et palju kergemini viib eesmärgini see, kui hoida eraelud tööst eraldi ja suhelda tööl vaid tööalaselt.

Konkreetse joone hoidmisega seostub ka tõsiseltvõetavus ning Katriin tunnistab, et noore ja veel heledapäise naisena on ta tundnud küll, eriti keskealiste ja palju saavutanud meesterahvastega suheldes, et temasse ei usuta. Kartma ta sellise suhtumise ees ei ole löönud, pigem vastupidi – see on pannud teda hoopis rohkem pingutama, kuid sellest tuli ka aastatetagune ületöötamine. „Poistel on kindlasti kergem, naised peavad end alati igal alal veidi rohkem tõestama,“ leiab Katriin.

Kui 30. eluaastaks on nii palju läbi tehtud ja saavutatud, tekib küsimus, et aga kuhu siis edasi? Kõigepealt plaanib Katriin mai lõpus sünnipäeva paiku veidikeseks aja maha võtta ja puhata, siis aga suvi läbi taas töiselt Uuskasutuskeskuse lainel jätkata. Tema nägemuses on keskus üle-eestiline ettevõte ehk tema soov on avada Tallinnas veel üks pood ja siis liikuda edasi Tartusse. Katriini unistus on, et Eestis oleks miljon uuskasutajat. Mitte et nad kõik oleks Uuskasutuskeskuse kliendid, vaid et kõik inimesed kasutaksid mingil määral asju uuesti. Siinkohal imetleb ta vanu eestlasi, kes ei visanud midagi ära, vaid kasutasid kõik asjad lõpuni. „Selleks, et Eesti saaks tugevaks riigiks ja oleks teistele eeskujuks, peaksimegi rohkem taaskasutama, see ongi meie edu võti,“ usub ta.

Pildistas Ingrid Pihela.

Tulevane sisekujundaja või automüüja

Kui aga Katriini isiklikest tulevikuplaanidest rääkida, siis on ta mõelnud, et tahaks edasi õppima minna ja saada selles osas kogemuse võrra rikkamaks kusagil välismaal. Kuid mida õppida, ei ole ta veel suutnud otsustada. Vajadust saada äri valdkonnas magistrikraad, ta ei tunne. Pigem huvitab teda psühholoogia ning teine salakirg on Katriinil sisekujundus. Kodus kujundatu eest on sõbrad teda kiitnud ja arvanud, et naine võiks selle alaga tegeleda, kuid temas endas ei ole veel sisemist kindlust teistele loomiseks. Praegu on need aga lihtsalt mõtted, sest paraku välismaal õppida ja samal ajal Uuskasutuskeskust juhtida ei saa. „Need mõtted peavad veel selginema,“ ütleb Katriin.

Oma toidukoha ideed pole ta samuti maha matnud, sest toitlustushuvi on siiski veres, kuid lähima viie aasta jooksul ja Eestis ta ennast seda avamas ei näe. Võibolla kunagi kusagil mujal, seda Katriin ei välista. Seni eksperimenteerib ta värskeid ja tervislikke toite valmistades sõpradele.

Teine, üsnagi ootamatu kirg sisekujunduse kõrval on Katriinil autode vastu. Teades naisena neist üsna palju, ongi ta vahel mänginud mõttega, et oleks vahva luksusautosid müüa. Tippida kontsadel ja rääkida naismüüjat eelarvamusega vaatavale poodi astunud mehele autodest kõik peensusteni ära.

Ja lõpuks tunnistab Katriin tulevikust mõtiskledes, et viie aasta pärast on tal usutavasti ka vähemalt üks laps. „Võib juhtuda, et loobun mõneks ajaks karjäärist ja tegelen muude asjadega. Ja miks mitte siis midagi uut õppida ja end uues valdkonnas proovile panna,“ mõtiskleb ta. „Aga samas kunagi ei tea. Ma ei välista midagi, vaid lähtun sisetundest. Täna on see üks, viie aasta pärast võibolla teine.“

Kui küsida Katriinilt, kas ta peab end edukaks, tunnistab naine, et see pole just meeldiv küsimus. „Kui ma mõtlen, et tuleb olla õnnelik selle üle, mis täna on ja mitte tahta koguaeg midagi suuremat, siis ma lausa pean vastama, et jah, ma pean ennast edukaks,“ ütleb ta ja leiab, et võib olla uhke oma restorani rajamise ja Uuskasutuskeskuse tervendamise üle. Kuid siiski arvab Katriin, et inimene on edukas siis, kui tal on hingerahu. Kui ta teab, kes ta on, miks ta on ja mida ta tegema peab. „Mina liigun hingerahu poole. Mul ei ole seda veel 100%, aga ma olen sinnapoole teel,“ ütleb ta.

Katriin on tegudeinimene

Uuskasutuskeskuse juhatuse liige Priit Mikelsaar: „Katriin on igati tubli ja tore inimene, kellega on hea Uuskasutuskeskuse asju ajada. Seda tema „pehmemat“ poolt täiendab kõrge töövõime ja eesmärgipärasus, mis aitavad tal endale seatud sihte ka reaalselt ellu viia. Ehk temas on ühendatud meeldiv suhtlemislaad ja sisemine südikus.

Katriinil saavad asjad tehtud ja võetud eesmärgid täidetud. Ta on rohkem tegudeinimene ja Uuskasutuskeskusel just sellist juhti täna tarvis ongi. UK on oma olemuselt „maailmaparanduslik“ ettevõte ja meil on oht kalduda ära kõiksugu ilusatesse visioonidesse ja arenguplaanidesse ning näiteks kaupluste väljapanek ja klienditeenindus võivad jääda tahaplaanile. „Pilvedesse“ kaldumise ohu vältimiseks ongi UK-l vaja „jalad maapeal“ juhti ja Katriin on seda rolli väga hästi täitnud.

Käivitasime UK õilsate mõtete ja suurte lootustega, aga selle igapäevase juhtimise korraldamisega jäime me jänni ja saime ka aru, et see ei ole organisatsiooni nõukogu tasemelt tehtav. Ehk sisuliselt oli meil kaks valikut – kas leiame võimeka tegevjuhi, kes organisatsiooni käima tõmbab, või UK läheb pankrotti ja saab järjekordseks näiteks sellest, et hea idee ilma tugeva meeskonnata on üsna vähe väärt. Olime tegevjuhti juba varemgi korduvalt otsinud, aga need katsed ei kandnud häid tulemusi. Katriin tuli tõesti viimasel hetkel ja tema ülesanne oli väga selge – tuua organisatsioon pankrotist välja ja panna ta uuesti käima. Ja sellega on ta tänaseks väga hästi hakkama saanud.

Käisime umbes aasta tagasi Katriini ja UK ühe asutajaliikme Rasmus Raskiga Inglismaal ühe sealse suurima heategevusorganisatsiooni Oxfam tegevusega tutvumas. Nende „ärimudel“ on väga sarnane UK omaga – inimesed annetavad tasuta oma asju ja need müüakse Oxfami poodides maha ning teenitud tulu läheb heategevuseks. Oli hea näha, kuhu see organisatsioon on oma üle poolesaja aastase tegevusega jõudnud ja see andis palju mõtteid ja innustust ka UK-le. Tänaseks oleme pankrotist väljas, kuid see ei ole ju lõppeesmärk, vaid loodetavasti alles ühe pika tee algus. Ja Katriinist sõltub siin väga palju, kuhu see tee meid viib ja kui kiiresti me liigume."

Allikas: http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-10885/Katriin-J%C3%BCriskat-innustavad-v%C3%A4ljakutsed-ja-v%C3%B5imalus-aidata

Community Tools lihtsustab suhtlemist

2011-05-06

Ühenduste igapäevaelu korraldamiseks mõeldud tarkvarapakett Community Tools (CT) on nüüd koostöös veebiteenuste pakkuja Zone.ee-ga kättesaadav Zone+ teenusena.

Uue Maailma seltsi projektijuhi Madle Lippuse sõnul on Community Toolskomplekt internetipõhiseid tööriistu infovahetuse parandamiseks kogukondades ja muudes võrgustikes. „Community Tools on praktiline ja paindlik töövahend, mis võimaldab igal kogukonnal kujundada endale sobiva infovahetuskeskkonna,“ ütles Lippus. Tema sõnul kipub paljude kogukondade areng toppama puuduliku kommunikatsiooni tõttu. „Oleme püüdnud Community Toolsi abil teha omavahel suhtlemise võimalikult lihtsaks ja kaotada tavapärased piirid info edastaja ja saaja vahel,“ selgitas ta.

Nädala lõpust avalikuks muutuv uus Zone+ teenus võimaldab paigaldada CT tarkvara automaatselt Zone.ee serverisse, nõudmata kasutajalt eelnevaid tehnilisi eelteadmisi. Community Tools e. kogukonna tööriistad on kasutamiseks tasuta, samuti ei küsita kampaania korras liitunutelt esimesed kolm kuud Zone+ CT teenuse eest serveriruumi tasu.

Valminud on ka uus võimalus tööriistade, filmide, raamatute või kodumasinate vahetamiseks ja jagamiseks.

Uue Maailma tegemiste ja CT tarkvaraga saab tutvuda reedel, 6. mail Nokia kontserdimaja fuajees toimuval Vabatahtlike messil. Algusega kell 15.30 toimub tunniajane esitlus, kus lisaks tarkvara ja oma kogemust tutvustavatele Uue Maailma seltsi liikmetele saavad sõna ka teised aktiivsed kodanikuühendused: Tallinna Vanalinna selts, Telliskivi selts jpt. Fuajees asuvasse messiboksi on huvilised oodatud terve reedese päeva vältel, samuti on soovijad oodatud osa võtma pühapäeval, 8. mail kell 14.00 toimuvast ekskursioonist Uues Maailmas, mis algab Seltsimaja eest Koidu 82.

Community Tools tarkvara on kõigile kasutada alates 2011. aasta jaanuarist, praeguseks on selle lisaks Tallinna Vanalinna seltsile võtnud kasutusele Telliskivi selts, Eesti Tööõpetajate selts, Tallinna vabaühenduste võrgustik jpt. CT tarkvara kasutab Viljandi Heakorraveeb ning ruumilisi ideid kaardistav leht Ideeruum.ee.

Community Tools tarkvara loomist on toetanud Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EAS, ja Avatud Eesti Fond.

Allikas: http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-10888/Community-Tools-lihtsustab-suhtlemist

Kristina Mänd: Annetamine elustiiliks

2011-05-06

Annetamine ei ole ainult rikaste asi, vaid kaasaegse mõtlemisega ja õnnelike inimeste asi. Annetajad on muutunud ja seega muutnud ka annetamismaastikku. Rohkem inimesi annetab oma eluajal ja nad soovivad näha oma annetuste tulemusi ja mõju. Eraisikute rikkus kasvab, inimesed tunnevad huvi end ümbritseva vastu ning nad väljendavad seda vabatahtliku tegevuse ja annetamise kaudu. Annetamine on muutunud sotsiaalseks ja järjest enam inimesi annetavad koos.

Lugege kogu artiklit: http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/kristina-mand-annetamine-elustiiliks.d?id=45421707

Albu noorte suvi saab tegus

2011-05-06

Suveks on noortele pakkuda väga palju huvidele ja võimalustele vastavaid tegevusi. 5. juunil on Järvamaa noortepäev Türil järve ääres. 2011 aasta on rahvusvaheline vabatahtlike aasta. Pöörame üheskoos tähelepanu ja tunnustame neid. Anna teada tublist vabatahtlikust Albu vallavalitsusse või leho@albu.ee

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/albu/elu/albu-noorte-suvi-saab-tegus.d?id=45347391

Emade-põnnide paraad Kohilas kasvab järjest pikemaks

2011-05-06

Kohila Aasta ema 2011 on Pahkla külavanem, kolme tubli lapse ema Maila Hindrimäe Tänavune ema on kogukonnas hinnatud vabatahtliku kaasalööjana küla ja haridusseltsi ürituste ettevalmistamisel ning eestvedaja ja innustajana nii oma peres kui ka külarahava hulgas. Pahkla inimeste arvates teeb Maila külavanema tööd talle omase kohusetunde ja hoolega. Silmapaistmisele ja glamuurile eelistab ta teiste aitamist ja üheskoos tegutsemist.

Lugege kogu uudist: http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/kohila/elu/emade-ponnide-paraad-kohilas-kasvab-jarjest-pikemaks.d?id=45436767

Üle 4000 õpilase istutab täna riigimetsa

2011-05-06

Tänasele riigimetsa istutuspäevale on registreerunud koos õpetajatega 4500 istutajat 110-st erinevast koolist. Kasvama pannakse üle 200 000 taime 70 hektaril, istutuskohti on igas maakonnas. Töid juhendab 300 RMK poolset tööjuhti.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta.

6.-12. klasside õpilased istutavad puid kokku 46 raielangil üle Eesti. Istutajad kogunevad hommikul kell 10, misjärel suundutakse koos juhendajaga istutuskohtadesse, kus toimub täpsem instrueerimine, õigete töövõtete näitamine ning rühmadeks jagunemine. Puude istutamine ja metsaretk kestavad orienteeruvalt 3 tundi, kõiki osalejaid ootab ka kosutav lõunasöök.

Päev lõpeb ühissildi paigaldamisega, kus on kirjas koolide nimed, kes uue metsa kasvama panid. „See võimaldab koolidel oma istutatud metsa hilisema loodusõppe raames uuesti vaatama tulla,“ selgitas Marge Rammo. Kõik metsaistutuspäeval osalejad saavad ka taskuformaadis õppematerjali, kus on ära toodud metsaistutaja 10 käsku ning lahti seletatud metsa eluring.

RMK poolt on kõikidele istutajatele ette nähtud vajalikud töövahendid: töökindad, labidas ja ämber. Kasvama pannakse üle 200 000 taime, millest 75% on kuused ja ülejäänud männid. Riigimetsa metsauuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Euroopa Noortenädal 2011- Hüppa ellu tundmatus kohas

2011-05-06

Sellel aastal on võimalus Euroopa Noortenädala raames saada osa põnevatest tegevustest üle Eesti erinevates paikades. 16.mail pannakse liikuma buss, kus EVS vabatahtlikud jagavad oma kogemusi ning viivad ellu erinevaid tegevusi. Samaaegselt on võimalus osaleda noortekeskuste poolt elluviidavates tegevustes. Lisainfo www.euroopa.noored.ee/noortenadal2011

Bussituur

16.mai Põlva noortekeskus algus kell 14.30

Tegevused:

vabatahtlike aktsioon: skate pargi korrastamine

Töötoad: meisterdamine taasasutatud vahendistest, „Scrapbook" õpituba- erinevate kultuuride tutvustamine, žongleerimise õpituba, valmistatakse erirahvustoite, erinevad interaktiivsed mängud

Esitlused: EVS programmi tutvustamine